Kohtuasi C‑554/13

Z. Zh.

versus

Staatssecretaris voor Veiligheid en Justitie

ja

Staatssecretaris voor Veiligheid en Justitie

versus

I. O.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaad))

Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Direktiiv 2008/115/EÜ – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Artikli 7 lõige 4 – Mõiste „oht avalikule korrale” – Tingimused, mille esinemisel võivad liikmesriigid jätta vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata või määrata alla seitsmepäevase tähtaja

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 11. juuni 2015

1.        Euroopa Liidu õigus – Tõlgendamine – Säte, millel on erandi tunnused – Kitsas tõlgendamine

2.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Direktiiv 2008/115 – Mõiste „oht avalikule korrale” – Olemasolev ja reaalne oht avalikule korrale – Liikmesriigi halduspraktika, mille kohaselt kujutab niisugune kodanik endast ohtu avalikule korrale ainuüksi seetõttu, et teda kahtlustatakse kuriteona karistatava teo toimepanemises või et ta on sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikli 7 lõige 4)

3.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Direktiiv 2008/115 – Mõiste „oht avalikule korrale” – Kolmanda riigi kodanik, keda kahtlustatakse kuriteona karistatava teo toimepanemises või et ta on sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud – Hindamiskriteeriumid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikli 7 lõige 4)

4.        Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine – Direktiiv 2008/115 – Tingimused, mille esinemisel võib jätta vabatahtliku lahkumise tähtaja määramata või määrata alla seitsmepäevase tähtaja – Kohustus hinnata uuesti juba analüüsitud kriteeriume, selleks et tuvastada, kas eksisteerib oht avalikule korrale – Puudumine – Tingimused – Põhiõiguste austamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115, artikli 7 lõige 4)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 42)

2.        Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi halduspraktika, mille kohaselt kujutab liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik endast ohtu avalikule korrale kõnealuse sätte tähenduses juba ainuüksi seetõttu, et teda kahtlustatakse riigisisese õiguse alusel kuriteona karistatava teo toimepanemises või et ta on sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud.

Liikmesriik peab mõistet „oht avaliku korrale” kõnealuse sätte tähenduses hindama juhtumipõhiselt, selleks et teha kindlaks, kas kolmanda riigi asjaomase kodaniku käitumine kujutab avalikule korrale olemasolevat ja reaalset ohtu. Juhul kui liikmesriik tugineb üldisele praktikale või teatavale eeldusele niisuguse ohu kindlakstegemisel, ilma et seejuures oleks nõuetekohaselt võetud arvesse asjaomase isiku käitumist ja seda, kas see käitumine kujutab ohtu avalikule korrale, rikub ta individuaalsest juhtumipõhisest hindamisest ja proportsionaalsuse põhimõttest tulenevaid nõudeid.

(vt punktid 50 ja 54 ning resolutsiooni punkt 1)

3.        Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et hinnates küsimust, kas liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik, keda kahtlustatakse riigisisese õiguse alusel kuriteona karistatava teo toimepanemises või kes on sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud, kujutab endast ohtu avalikule korrale kõnealuse sätte tähenduses, võivad olla asjakohased ka muud asjaolud, nagu selle teo laad või raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg või asjaolu, et asjaomane isik oli ametivõimude poolt kinnipidamise ajal liikmesriigi territooriumilt lahkumas. Hinnangut andes on vajaduse korral asjakohane iga kriteerium, mis puudutab kolmanda riigi kodanikule etteheidetava kuriteo osas esitatud kahtluse usaldusväärsust. Neil asjaoludel tuleb võtta arvesse, et direktiivi 2008/115 artikli 7 lõikes 4 sätestatud avaliku korra mõiste eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häiretele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.

Direktiivi artikli 7 lõikes 4 sätestatud avaliku korra mõiste eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häiretele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Sellest tuleneb, et kõnealuse mõiste hindamisel on asjakohane iga faktiline või õiguslik kriteerium, mis aitab kolmanda riigi kodaniku olukorra puhul selgitada, kas selle isiku käitumine kujutab endast niisugust ohtu.

(vt punktid 60, 61 ja 65 ning resolutsiooni punkt 2)

4.        Direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et kasutades kõnealuses sättes antud võimalust jätta juhul, kui kolmanda riigi kodanik kujutab endast ohtu avalikule korrale, vabatahtliku lahkumise tähtaeg määramata, ei ole vaja uuesti hinnata kriteeriume, mida hinnati juba selle ohu olemasolu tuvastamisel. Liikmesriigi seda valdkonda reguleerivate õigusaktide või halduspraktika kaudu tuleb samas tagada, et igal üksikjuhtumil kontrollitakse, kas vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaja puudumine on kooskõlas kolmanda riigi kodaniku põhiõigustega.

Liikmesriik ei saa automaatselt kas normatiivselt või halduspraktika kaudu jätta vabatahtliku lahkumise tähtaega määramata juhul, kui isik kujutab endast ohtu avalikule korrale. Siiski on liikmesriigil lubatud võtta arvesse neid kriteeriume, mis võivad olla asjakohased eelkõige siis, kui liikmesriik hindab seda, kas määrata alla seitsmepäevane tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks.

(vt punktid 70, 74 ja 75 ning resolutsiooni punkt 3)