Kohtuasi T‑1/10

Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG) ja SNF SAS

versus

Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Tühistamishagi – REACH – Akrüülamiidi määratlemine väga ohtliku ainena – Vaidlustamatu akt – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Välistamine – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus määratleda akrüülamiid väga ohtliku ainena – Akt, mille eesmärk ei ole tekitada õiguslikke tagajärgi – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artiklid 57 ja 59)

Tühistamishagi esemeks võivad olla kõik liidu institutsioonide, organite või asutuste võetud meetmed, mille eesmärk on luua õiguslikke tagajärgi, sõltumata nende meetmete laadist ja vormist. Toimingute või otsuste peale, mis tehakse mitmes etapis, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, võib üldjuhul tühistamishagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad liidu institutsiooni, organi või asutuse lõplikku seisukohta menetluse lõpus. Sellest tulenevalt ei saa tühistamisnõuet esitada esialgsete või puhtalt ettevalmistavate meetmete peale.

Tühistamishagi Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsuse peale, mis puudutab akrüülamiidi määratlemist määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele vastava väga ohtliku ainena vastavalt selle määruse artiklile 59, tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna ajahetkel, mille seisuga asjaomase hagiavalduse vastuvõetavust tuleb hinnata, nimelt hagiavalduse esitamise hetkel, ei olnud selle otsuse eesmärk tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

Määruse nr 1907/2006 artiklis 59 sätestatud menetlus, mis seisneb selle määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemises ning kandidaatainete loetelu koostamises, toimub nimelt mitmes etapis. Kuigi on tõsi, et kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 8 sisalduvast sõnast „lisab” ilmneb, et ECHA organil, kelle ülesanne on lisada aine kandidaatainete loetelusse, puudub igasugune kaalutlusruum selle lisamise suhtes, kuna see järgneb automaatselt liikmesriikide komitee kokkuleppele, on samuti tõsi, et enne selle sätte alusel aine lisamist kandidaatainete loetelusse ei loo akt, mis seisneb määruse artiklis 59 viidatud menetluse tulemusel aine määratlemises väga ohtliku ainena, õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

Nimelt, esiteks puudutavad määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõikes 2, artikli 31 lõike 1 punktis c ja lõike 3 punktis b ning artikli 33 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud teavitamiskohustused, mis tulenevad selle määruse artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel tehtavast aktist, esiteks aineid, mis on määratletud kooskõlas selle määruse artikli 59 lõikega 1, ning teiseks aineid, mis on kantud kandidaatainete loetelusse või sisalduvad selles loetelus. Määrusest nr 1907/2006 ei tulene, et seadusandja eesmärk oli see, et nende kohustustega seotud isikud täidaksid need määruse artiklis 59 sätestatud menetluse erinevates staadiumides. Seevastu ilmneb määruse artikli 59 pealkirjast, et selles artiklis ette nähtud menetluse tegelik ülesanne on lõplikult määratleda ained, mis vastavad määruse artiklis 57 nimetatud kriteeriumidele. Määruse artikli 59 lõikest 1 – mis viitab sama artikli lõigetele 2–10 seoses määratlemise menetlusega – nähtub, et aine selle artikli lõike 8 kohane lisamine kandidaatainete loetelusse on kõnealuse menetluse lahutamatu osa. Viited esiteks kooskõlas määruse artikli 59 lõikega 1 määratletud ainetele ning teiseks ainetele, mis on kantud kandidaatainete loetelusse või sisalduvad selles, ei saa seega olla vastavuses määratlemise menetluse erinevate staadiumidega, mistõttu ei saanud neid kohustusi olemas olla enne aine tegelikku lisamist kandidaatainete loetelusse.

Teiseks, kui ECHA ei saa ega esita märkusi ettepaneku kohta määratleda aine väga ohtliku ainena, kannab ta selle aine kandidaatainete loetelusse (määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõige 6). Sellisel juhul puudub määruse artikli 59 alusel määratlemise menetluses määratlemise staadium, mille viib selle artikli lõigete 8 ja 9 alusel eraldi läbi ECHA eraldiseisev organ, nagu liikmesriikide komitee, või eraldiseisev institutsioon, nagu komisjon. Arvestades, et hetk, millest alates on selle akti eesmärk, mis on tehtud määruse artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel ja millega aine määratletakse väga ohtliku ainena, luua õiguslikke tagajärgi, ei saa sõltuda liikmesriigi, ECHA ega huvitatud isiku märkuste esitamisest, võib see akt tekitada õiguslikke tagajärgi alles alates aine kandmisest kandidaatainete loetelusse.

(vt punktid 39–41, 43, 46–48, 51)