Kohtuasi T‑372/10

Bolloré

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Isekopeeruva paberi turg – Hindade kindlaksmääramine – ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise otsus – Pärast esimese otsuse tühistamist vastu võetud teine otsus – Rikkumise süükspanemine emaettevõtjale kui rikkumise täideviijale – Süütegude ja karistuste seaduslikkus – Õiguskindlus – Karistuste individuaalsus – Õiglane kohtumenetlus – Võrdne kohtlemine – Mõistlik tähtaeg – Kaitseõigused – Trahvid – Aegumine – Kergendavad asjaolud – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

2.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Hindamiskriteeriumid – Emaettevõtjate vastutuse ettenägematus – Puudumine – Õiguskindluse põhimõtte rikkumine – Puudumine

ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)

3.      Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Emaettevõtja ja tütarettevõtjad – Majandusüksus – Emaettevõtja vastutus, mida ei saa pidada rikkumisest sõltumatuks vastutuseks – Emaettevõtjale määratud karistus – Karistuste isiklikkuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 101 ja 102)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Ärakuulamine – Ettevõtja ärakuulamine komisjoni liikmete osaluseta – Õiguse õiglasele kohtumenetlusele rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 101 ja 102; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; komisjoni määrus nr 773/2004, artikli 14 lõige 1)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Õigus õiglasele kohtumenetlusele – Rikkumiste uurimise ning nende eest karistamise funktsiooni täitmine komisjoni poolt – Erapooletuse nõude rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 101; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Õigus õiglasele kohtumenetlusele – Pärast tühistamist liidu kohtu poolt uue akti vastuvõtmine eelmiste kehtivate ettevalmistavate aktide põhjal – Komisjoni kinnitus tema kindla otsuse kohta, et ettevõtjad ei pääse menetluse tõttu karistustest – Erapooletuse nõude rikkumine – Puudumine

(ELTL artiklid 101 ja 102)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni enneaegselt avaldatud veendumus rikkumise olemasolu kohta – Mõju hiljem esitatud rikkumise tõendi kehtivuse suhtes – Puudumine

8.      Konkurents – Trahvid – Hindamine ettevõtja individuaalse käitumise alusel – Teise ettevõtja suhtes sanktsiooni kohaldamata jätmise mõju – Puudumine

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)

9.      Liidu õigus – Põhimõtted – Mõistliku aja nõude järgimine – Haldusmenetlus – Hindamiskriteeriumid – Konkurents – Haldus- ja kohtumenetlus – Eristamine mõistliku aja nõude järgimise hindamise eesmärgil

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 lõige 2; nõukogu määrus nr 17 ja nõukogu määrus nr 1/2003)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Üksnes määruste nr 2988/74 ja nr 1/2003 kohaldamine – Mõistliku aja põhimõttega seotud kaalutluste kohaldamatus

(Nõukogu määrus nr 2988/74 ja nõukogu määrus nr 1/2003)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumise tuvastamise otsuse tühistamine menetluse ülemäärase kestuse tõttu – Tingimus – Asjassepuutuvate ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine – Emaettevõtja võimatus end kaitsta pärast tütarettevõtja ja arhiivimaterjali võõrandamist – Ainult sellest äriühingust sõltuvad asjaolud

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Mõistliku aja nõude järgimine

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003)

13.    Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Aegumistähtaja möödumine tütarettevõtja suhtes – Mõju puudumine emaettevõtja vastutuse suhtes

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 25)

14.    Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine uurimismenetlustes – Katkemine – Ulatus – Tähtaja katkemine kõigi rikkumises osalejate suhtes – Mõiste „rikkumises osalenud ettevõtja”

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 25 lõiked 3 ja 4)

15.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus

(ELTL artikkel 261; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

16.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Asjaomase sektori halb rahaline olukord – Komisjoni kaalutlusruum

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23)

17.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused – Sellise käitumise esinemise vajalikkus, mis aitas komisjonil rikkumist tuvastada – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 23; komisjoni teatis 96/C 207/04 jaotis D)

1.      Selle süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtte kohaselt peab seadus selgelt määratlema õigusrikkumised ja nende eest määratavad karistused. See tingimus on täidetud, kui menetlusse kaasatud isik saab asjassepuutuva sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgendusest aru, milline tegu või tegevusetus toob kaasa kriminaalvastutuse. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 7 lõikes 1 kasutatud mõiste „õigus” vastab selle konventsiooni muudes artiklites kasutatud mõistele „seadus” ja hõlmab nii seadusandjalt kui kohtult pärinevat õigust.

Komisjoni otsus, milles ettevõtjale määratakse karistus põhjusel, et ta oli kartellis osaleja emaettevõtja, kellega ta moodustas ühe majandusüksuse, ei riku kuidagi süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtet, kuna komisjoni tuvastatud rikkumine on selgelt määratletud ELTL artiklis 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 53 ning kuna tütarettevõtja rikkumise emaettevõtjale süükspanemine juhul, kui need äriühingud moodustavad ühe ettevõtja liidu konkurentsiõiguse tähenduses ja emaettevõtjat peetakse seega rikkumises osalenuks samal alusel nagu tütarettevõtjat, tuleneb samuti selgelt liidu õigusest, vastavalt juba ammu välja kujunenud Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktikale.

(vt punktid 35–37 ja 42)

2.      Konkurentsivaldkonnas ei ole tütarettevõtja tegude eest emaettevõtja vastutuse tingimused täielikult ettenägematud, mis oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega.

See, et mõistet „ettevõtja” kohaldatakse majandustegevuse potentsiaalselt erinevatele läbiviimise vormidele, kuna ettevõtja hõlmab liidu konkurentsiõiguse kontekstis igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamise viisist, ja et selles kontekstis tuleb mõistet „ettevõtja” mõista majandusüksusena isegi siis, kui õiguslikust aspektist koosneb see majandusüksus mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust, ei muuda kuidagi asjaolu, et mõiste „ettevõtja” kui majandusüksus on emaettevõtja ja tema 100‑protsendilise tütarettevõtja suhete puhul täiesti kindlaks tehtud ja ettenähtav.

Lisaks ei riku õiguskindluse põhimõtet kuidagi see, et komisjon määrab karistuse ainult tütarettevõtjale, ainult emaettevõtjale või nendele mõlemale, arvestades, et see põhimõte nõuab, et õigusnormid oleksid selged ja täpsed, ning selle eesmärk on tagada olukordade ja õigussuhete ootuspärasus. Nimelt, komisjoni õigus määrata karistus ühele ja/või teisele üksusele – tütarettevõtjale ja emaettevõtjale –, kes moodustavad ühe ettevõtja, kes on rikkunud ELTL artiklit 101 või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 53, tuleneb selgelt nende vastutuse solidaarsest laadist.

(vt punktid 43, 48–50)

3.      Konkurentsivaldkonnas ei ole emaettevõtja vastutuse alus vastutus kolmanda isiku teo eest, ilma et ta ise rikkumise oleks toime pannud, vaid see on tema rikkumisest tekkiv isiklik vastutus.

Nimelt põhineb liidu konkurentsiõigus rikkumise toime pannud majandusüksuse isikliku vastutuse põhimõttel. Kui emaettevõtja kuulub sellesse majandusüksusesse, peetakse emaettevõtjat konkurentsiõiguse rikkumiste eest solidaarselt vastutavaks koos teiste juriidiliste isikutega, kes selle üksuse moodustavad. Isegi kui emaettevõtja otseselt rikkumises ei osale, mõjutab ta sellises olukorras otsustavalt rikkumises osalenud tütarettevõtjat või tütarettevõtjaid. Sellest tuleneb, et antud kontekstis ei saa emaettevõtja vastutust pidada vastutuseks ilma rikkumiseta. Sellises olukorras pannakse emaettevõtja süüks rikkumine, mida peetakse tema enda toimepanduks.

Järelikult ei riku karistus, mille komisjon emaettevõtjale tütarettevõtja kartellis osalemise tõttu määrab, karistuste isiklikkuse põhimõtet, mille kohaselt karistatakse iga isikut vaid tema enda teo eest.

(vt punktid 51 ja 52)

4.      Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise menetluses ei rikuta ettevõtja õigust õiglasele kohtumenetlusele sellega, et selle ettevõtja ärakuulamisel ei osalenud ükski komisjoni liikmetest.

Nimelt ei ole komisjon kohus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses. Lisaks, asjaolu, et ükski komisjoni liige ei osalenud asjassepuutuva ettevõtja ärakuulamisel, ei ole niisugust laadi asjaolu, mis rikuks komisjonis läbiviidava haldusmenetluse norme. Konkurentsiõigust puudutavas haldusmenetluses ei ole ühegi normiga vastuolus see, et komisjoni liikmeid, kes peavad vastu võtma trahve määrava otsuse, teavitatakse ärakuulamise tulemustest isikute poolt, keda komisjon on volitanud ärakuulamist läbi viima. See lahendus, mis põhineb komisjonis toimuva menetluse haldus- ja mitte kohtumenetluslikul laadil, kehtib määruse nr 773/2004, mis käsitleb ELTL artiklite 101 ja 102 kohaste menetluste teostamist komisjonis ja täpsemalt selle artikli 14 lõike 1 kontekstis.

(vt punktid 56–60)

5.      Konkurentsivaldkonda puudutavas haldusmenetluses peab komisjon järgima liidu õiguse üldpõhimõtteid, mille hulka kuulub ka õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning mida väljendab erapooletuse nõue. Kuid see, et komisjon haldusorganina täidab samal ajal nii ELTL artikli 101 rikkumiste uurimise kui ka nende eest karistamise funktsiooni, ei kujuta endast viidatud erapooletuse nõude rikkumist, kuna tema otsuseid kontrollib liidu kohus. Asjaolu, et vaidlustatud otsus võeti vastu pärast seda, kui liidu kohus oli tühistanud esimese otsuse, et sea seda hinnangut mingil viisil kahtluse alla.

(vt punktid 65–67)

6.      Liidu konkurentsieeskirjade rikkumise menetluses ei väljendu erapoolik suhtumine kuidagi selles, kui komisjon uuendab menetluse kohast, kus tuvastati esimese otsuse rikkumine, kuna tühistatud akti asendamise menetluse võib uuendada täpselt sellest kohast, kus rikkumine toimus.

Komisjoni kinnitus tema kindla otsuse kohta, et konkurentsivastaste kokkulepete pooled ei pääse menetluse tõttu liidu õiguses ette nähtud karistustest, ei väljenda kuidagi erapoolikut suhtumist, vaid lihtsalt kindlat tahet, mis on täielikult kooskõlas komisjoni ülesandega heastada iga üksikjuhu kaupa tuvastatud menetlusnormide rikkumised, et mitte nõrgestada liidu konkurentsiõiguse tõhusust.

(vt punktid 73 ja 74)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 78)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 93)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 103–105, 107 ja 111)

10.    Kui mõistliku aja ületamine võib teatavatel tingimustel õigustada konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava otsuse tühistamist, ei kehti see juhul, kui vaidlustatakse otsuses määratud trahvide suurus, kuna komisjoni pädevust trahve määrata reguleerib normistik, millega on selleks kehtestatud aegumistähtaeg.

Nõukogu määrus nr 2988/74 Euroopa Majandusühenduse transpordi- ja konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta ja sellele konkurentsi valdkonnas järgnenud määrus nr 1/2003 kehtestavad täieliku normistiku, mis reguleerib üksikasjalikult tähtaegu, mille jooksul on komisjonil õigus õiguskindluse aluspõhimõtet kahjustamata määrata trahve ettevõtjatele, kelle suhtes viiakse läbi liidu konkurentsieeskirjade kohaldamise menetlus. Kõnealuse normistiku olemasolu tõttu tuleb tagasi lükata kõik argumendid, mis on seotud komisjoni kohustusega teostada trahvide määramise pädevust mõistliku aja jooksul.

(vt punktid 115–117)

11.    Liidu konkurentsieeskirjade rikkumist tuvastava otsuse puhul võib mõistliku aja ületamine olla tühistamise põhjus üksnes siis, kui on tõendatud, et kõnealuse põhimõtte rikkumine on kahjustanud ettevõtjate kaitseõigusi. Peale selle spetsiifilise olukorra ei ole mõistliku aja jooksul otsuse tegemise kohustuse täitmata jätmisel mingit mõju määruse nr 17 ja määruse nr 1/2003 alusel toimuva haldusmenetluse õiguspärasusele.

Emaettevõtja on kohustatud tagama, et tütarettevõtja müümisel jäävad talle kättesaadavaks tema enda raamatupidamisdokumentides või arhiivis või mis tahes muul moel, näiteks õiguse teel tutvuda üleantud arhiivimaterjaliga, tõendid, mis võimaldavad tal taas esitada oma tütarettevõtja tegevust, et tal oleks vajalikud tõendid enda kohtu- või haldusmenetluses kaitsmiseks. Seega, kui ettevõtja väidab, et ta ei saa end kaitsta teises haldusmenetluses tema kui emaettevõtja vastutuse suhtes, kuna ta on tütarettevõtja võõrandanud koos arhiivimaterjaliga, ei tulene see võimetus mingil juhul rikkumise lõpust kuni teises haldusmenetluses esitatud vastuväiteteatiseni möödunud ajast või komisjoni vigadest, vaid ainult emaettevõtjast endast sõltuvatest asjaoludest.

(vt punktid 119, 152 ja 153)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 142–149)

13.    Võimalik asjaolu, et emaettevõtja tütarettevõtjat ei saa enam liidu konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistada kas tütarettevõtja lõppemise tõttu või tütarettevõtja suhtes aegumistähtaja möödumise tõttu, ei ole asjassepuutuv küsimuses, kas karistada saab emaettevõtjat, keda peetakse ise rikkumise täideviijaks, kuna ta moodustab tütarettevõtjaga ühe majandusüksuse. Tõsi, emaettevõtja vastutust ei esineks, kui oleks tõendatud, et rikkumist ei ole toime pandud, kuid see vastutus ei saa kaduda selle tõttu, et tütarettevõtja karistamise õigus on aegunud. Nimelt ei ole määruse nr 1/2003 artiklis 25 ette nähtud aegumise tagajärg rikkumise enda kustumine, vaid see, et isikud, kellele seda artiklit kohaldatakse, pääsevad karistusest.

(vt punkt 194)

14.    Määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 3 eesmärk on piiritleda aegumist katkestavad komisjoni tegevused. See säte piirab selle tegevuse sõnaselgelt uurimistoimingutega ja menetlusega, millest teatatakse (vähemalt) ühele rikkumises osalenud ettevõtjale, st lõplikult ettevõtjale, kes määratletakse rikkumises osalejana rikkumise eest karistust määravas otsuses.

Määruse nr 1/2003 artikli 25 lõikes 4 on sätestatud, et aegumistähtaja kulg katkeb „kõikide” rikkumises osalenud ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes. Selle artikli eesmärk on seega määratleda nende ettevõtjate ring, kelle suhtes aegumistähtaja kulgemine katkeb. Selles sättes sõna „kõikide” kasutamise eesmärk on toonitada, et oluline on asjassepuutuva ettevõtja objektiivne osalemine rikkumises, olenemata seega sellest, kellena ettevõtja rikkumises osales, kas komisjonile oli see ettevõtja teada enne vastuväiteteatise saatmist, kas ta oli aegumistähtaja kulgemise katkestanud meetme adressaat enne selle vastuväiteteatise saatmist või kas ta oli varem saavutanud komisjoni esimese karistava otsuse tühistamise.

Järelikult, kui ettevõtja osales rikkumises, st kui ettevõtja on sellena lõpuks määratletud vaidlustatud otsuses, siis katkeb tema suhtes aegumistähtaeg tulenevalt uurimistoimingust ja menetluse algatamisest teatamisest vähemalt ühele ettevõtjale (tema või mõni muu ettevõtja), keda samuti rikkumises osalejaks peetakse.

(vt punktid 198 ja 199, 201–203, 205)

15.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 220)

16.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 234 ja 235)

17.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 253 ja 254, 258–261)