EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

11. detsember 2014

Kohtuasi F‑31/14

Philippe Colart ja teised

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Töötajate esindamine – Personalikomitee – Personalikomitee valimised – Euroopa Parlamendi töötajate esindamist käsitlevad õigusnormid – Valimiskomisjoni pädevus – Valimiskomisjonile kaebuste esitamise kord – Valimistulemuste avaldamine – Valimiskomisjonile esitatud kaebus – Personalieeskirjade artikli 90 lõige 2 – Ametisse nimetavale asutusele eelnevalt kaebuse esitamata jätmine – Otse Avaliku Teenistuse Kohtusse pöördumine – Vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles P. Colart ja teised hagejad, kelle nimed on toodud lisas, paluvad tühistada Euroopa Parlamendi personalikomitee valimiste tulemused, mille valimiskomisjon avaldas ja edastas 28. novembril 2013 ning mille see komisjon jättis pärast nende kaebuse rahuldamata jätmist muutmata.

Otsus:      Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta P. Colart’i ja teiste lisas nimetatud hagejate kohtukuludest pool nende endi kanda. Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool hagejate kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Personalikomitee – Valimised – Liidu kohtu pädevus – Piirid

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Esindamine – Personalikomitee – Valimised – Nõuetekohasus – Institutsioonide kohustus tagada valimistoimingute nõuetekohasus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 9 lõige 2 ning artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Ametisse nimetava asutuse otsus, millega tagatakse institutsiooni töötajaid esindavate organite valimiste ja nende organite valimistest tuleneva koosseisu nõuetekohasus – Hõlmamine – Tingimused

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnike hagid – Personalikomitee – Valimised – Valimiskomisjoni otsus – Asjassepuutuva institutsiooni vastu hagi esitamine ilma personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluseta – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 270; personalieeskirjad, artikli 9 lõige 2 ning II lisa artikli 1 teine lõik)

5.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Koormis – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtukulude osaline väljamõistmine võitnud poolelt

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 101 ja artikli 102 lõige 2)

1.      Personalikomiteesid puudutavates valimisalastes kohtuvaidlustes on liidu kohus pädev tegema otsust personalieeskirjade ametnike hagisid käsitlevate üldsätete alusel, mis on kehtestatud ELTL artikli 270 alusel. Seda kohtulikku kontrolli teostatakse asjaomase institutsiooni vastu suunatud hagide raames, mille esemeks on ametisse nimetava asutuse tegevus või tegevusetus halduskontrolli teostamisel, mille tema selles valdkonnas tagab.

Liidu kohus on siiski pädev ainult nimetatud asutuse tehtud huve kahjustavate otsuste puhul. Konkreetselt valimisi puudutavas kohtuvaidluses, mis käsitleb personalikomiteede nimetamist, ei ole otsused, mille on teinud organ, millele – olgu ta siis personalieeskirjades ette nähtud või mitte – ei ole delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitusi, näiteks personalikomitee või valimisbüroo või ‑komisjon, põhimõtteliselt päriselt otsused, mille on teinud ametisse nimetav asutus, ja nende peale ei saa seega esitada iseseisvat hagi liidu kohtule.

Liidu kohus võib valimiskomisjoni otsuste, mis on tihedalt seotud ametisse nimetava asutuse vaidlustatud otsusega, õigusvastasuse küsimust analüüsida ainult täiendavalt, kui ta kontrollib kohtulikult ametisse nimetava asutuse tegevust või tegevusetust valimiste õiguspärasuse tagamise kohustuse seisukohast, võttes arvesse nende üksteisele järgnevate otsuste ühtlust, millest valimistoimingud koosnevad, ja seda keerukat menetlust, milles need tehakse. Niisugune kohtulik kontroll eeldab siiski ametisse nimetava asutuse otsuse olemasolu.

(vt punktid 41, 46 ja 47)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused de Dapper jt vs. parlament, 54/75, EU:C:1976:127, punktid 8 ja 24; Venus ja Obert vs. komisjon ja nõukogu, 783/79 ja 786/79, EU:C:1981:245, punkt 22, ja Diezler jt vs. EMSK, 146/85 ja 431/85, EU:C:1987:457, punkt 5.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Grynberg ja Hall vs. komisjon, T‑534/93, EU:T:1994:86, punkt 2; Marx Esser ja del Amo Martinez vs. parlament, T‑182/94, EU:T:1996:130, punkt 37, ja Chew vs. komisjon, T‑28/96, EU:T:1997:97, punkt 20.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Milella ja Campanella vs. komisjon, F‑71/05, EU:F:2007:184, punktid 42 ja 43.

2.      Liidu institutsioonidel on kohustus tagada oma ametnikele võimalus nimetada oma esindajad täiesti vabalt ja kehtestatud nõudeid järgides. Seega on neil kohustus ennetada valimisi läbi viivate organite, näiteks personalikomitee või valimiskomisjoni ilmseid rikkumisi ja karistada nende eest.

Seejuures võib administratsioon esiteks olla kohustatud tegema kohustuslikke otsuseid ning igal juhul on ta kohustatud tegema otsuse kaebuste kohta, mis esitatakse talle selles küsimuses personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kehtestatud menetluse raames.

Kontroll, mida administratsioon valimiste valdkonnas teostab, ei piirdu õigusega sekkuda olukordadesse, kus valimisi korraldavad personalieeskirjades ette nähtud organid või haldusorganid on juba rikkunud valimiste alal kehtivaid nõudeid või valitseb konkreetne oht, et nad neid ei järgi. Vastupidi, institutsioonidel on õigus sekkuda omal algatusel, sh ennetavalt juhul, kui neil on kahtlus, kas valimised toimusid nõuetekohaselt.

(vt punktid 42–44)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus de Dapper jt vs. parlament, EU:C:1976:127, punktid 22 ja 23.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Maindiaux jt vs. EMSK, T‑28/89, EU:T:1990:18, punktid 32 ja 71.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Milella ja Campanella vs. komisjon, EU:F:2007:184, punkt 71.

3.      Otsused, mis on tehtud iga liidu institutsiooni kohustuse raames tagada töötajaid esindavate organite valimiste ja nende organite valimistest tuleneva koosseisu nõuetekohasus, on otseselt selle institutsiooni otsused, mille peale saavad ametnikud ja teenistujad esitada otse kaebuse ametisse nimetavale asutusele, ilma et nad peaksid järgima personalieeskirjade artikli 90 lõikes 1 ette nähtud menetlust ja paluma eelnevalt ametisse nimetaval asutusel nende kohta otsust teha.

Samuti tunnistab liidu kohus võimalust esitada otse personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebus isegi siis, kui ametisse nimetav asutus ei ole veel teinud − sõnaselget või kaudset − otsust mitte kontrollida valimisi korraldava organi otsuse õiguspärasust, tingimusel et asjaomane isik täpsustab selles otsuses meetmeid, mis tuleks personalieeskirjade kohaselt võtta ja mida ametisse nimetav asutus väidetavalt ei võtnud.

See tähendab, et valimisalase kohtuvaidluse puhul, mis puudutab liidu institutsioonide personalikomiteede liikmete nimetamist, on eelneva kaebuse esitamine personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kõikide ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artikli 91 alusel esitatud hagide puhul ikkagi vajalik.

(vt punktid 49–51)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused de Dapper jt vs. parlament, EU:C:1976:127, punkt 23, ja Diezler jt vs. EMSK, EU:C:1987:457, punkt 7.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus White vs. komisjon, T‑65/91, EU:T:1994:3, punktid 91 ja 92.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Milella ja Campanella vs. komisjon, EU:F:2007:184, punkt 54, ja kohtumäärus Klar ja Fernandez Fernandez vs. komisjon, F‑114/13, EU:F:2014:192, punktid 58 ja 59, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑665/14 P).

4.      Vastuvõetamatu on hagi, mis on esitatud liidu institutsiooni vastu, kuid käsitleb valimiskomisjoni välja kuulutatud personalikomitee valimistulemuse õiguspärasust, mitte ametisse nimetava asutuse otsust.

Juhul kui valimiskomisjon jätab rahuldamata hageja kaebuse oma eeskirjade alusel, võib hageja pöörduda ametisse nimetava asutuse poole, et viimane teeks otsuse, milles ta võtab seisukoha valimiste nõuetekohasuse küsimuses või isegi tühistab nende valimiste tulemused, ning kaudse või sõnaselge keeldumise korral esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. Hageja võib ka esitada personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse otse ametisse nimetavale asutusele.

Sellega seoses ei saa kohustus esitada ka valimiste valdkonnas kaebust enne, kui esitatakse ELTL artikli 270 alusel hagi ametisse nimetava asutuse tegevuse või tegevusetuse peale tema kohustuse raames kontrollida personalikomitee valimiste nõuetekohasust, kaduda ainuüksi sel põhjusel, et organ – käesoleval juhul valimiskomisjon – on personalikomitee ja institutsiooni töötajate enda vastu võetud õigusakti alusel pädev tegema otsuseid vaidlustuste kohta, mis on seotud valimiste toimumise ja tulemustega.

Esiteks ei ole ametnike üldkoosolekul ja personalieeskirjades ette nähtud organitel, näiteks personalikomiteel personalikomitee valimiste tingimuste raames, mille nad on pidanud vastu võtma, pädevust kalduda kõrvale personalieeskirjade sõnaselgest sättest, käesoleval juhul selle artikli 90 lõikest 2.

Teiseks otsus, mille valimiskomisjon teeb, on üksnes valimistulemusi kinnitav või kehtetuks tunnistav otsus. Niisugusel juhul ei ole Avaliku Teenistuse Kohus, juhul kostjaks oleva institutsiooni ametisse nimetav asutus ei ole otsust teinud, valimiskomisjoni otsuse õiguspärasuse küsimuses pädev otse otsust tegema.

Mis puudutab seevastu ametisse nimetava asutuse otsust valimiste valdkonnas personalieeskirjade artikli 90 artikli 2 esitatud kaebuse kohta, siis selles otsuses peab ametisse nimetav asutus − valimistulemusi arvestades ning selleks, et täita oma kohustust tagada ametnikele ja teenistujatele võimalus nimetada oma esindajad täiesti vabalt ja kehtestatud nõudeid järgides, – valima, kas võtta valimisprotsessis meetmeid või mitte. Niisuguses olukorras on Avaliku Teenistuse Kohus valimiste valdkonnas pädev kontrollima ametisse nimetava asutuse otsuse õiguspärasust, et teha eelkõige kindlaks, kas ametisse nimetav asutus on jätnud võtmata personalieeskirjades ette nähtud meetme personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 esimese lõigu tähenduses.

(vt punktid 54, 57 ja 60–63)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus de Dapper jt vs. parlament, EU:C:1976:127, punktid 28 ja 29.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Maindiaux jt vs. EMSK, EU:T:1990:18, punkt 45 ; Grynberg ja Hall vs. komisjon, EU:T:1994:86, punkt 23; Schneider vs. komisjon, T‑54/92, EU:T:1994:283, punkt 19, ja Marx Esser ja del Amo Martinez vs. parlament, EU:T:1996:130, punktid 17–22 ja 33.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Loukakis jt vs. parlament, F‑82/11, EU:F:2013:139, punktid 25, 29 ja 46.

5.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 102 lõiget 2, mille kohaselt võidakse võitnud poole kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja vastaspoole kohtukulud, tuleb kohaldada juhul, kui vaidlusaluste asutusesiseste sätete sõnastus võib tekitada mõtte, et hagi on liidu kohtus vastuvõetav, ja asjassepuutuv institutsioon on sellise mitmetähenduslikkuse olemasolu tunnistanud, kuid loobub sekkumisest selle parandamise eesmärgil.

(vt punktid 67 ja 68)