Language of document : ECLI:EU:T:2011:234

ÜLDKOHTU MÄÄRUS (seitsmes koda)

23. mai 2011(*)

Tühistamishagi – Esindamine advokaatide poolt, kes ei ole kolmanda isiku staatuses – Vastuvõetamatus

Kohtuasjas T‑226/10,

Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej, asukoht Varssavi (Poola), esindajad: advokaadid H. Gruszecka ja D. Pawłowska,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun ja K. Mojzesowicz,

kostja,

mille ese on nõue tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (EÜT L 108, lk 33; ELT eriväljaanne 13/29, lk 349) artikli 7 lõike 4 alusel vastu võetud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta otsus K(2010) 1234, mis kohustab Poola elektrooniliste sideteenuste ja postiteenuste valdkonna reguleerivat asutust võtma tagasi kaks teatatud meetmete eelnõud, mis käsitlevad riigisisest hulgiturgu IP andmete vahetamiseks (IP Transit) (juhtum PL/2009/1019) ja hulgiturgu IP andmete vahetamiseks (IP Peering) Telekomunikacja Polska S.A. (TP) võrguga (juhtum PL/2009/1020).

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: koja esimees A. Dittrich, kohtunikud I. Wiszniewska-Białecka ja M. Prek (ettekandja),

kohtusekretär: E. Coulon,

on andnud järgmise

määruse

 Asjaolud ja menetlus

1        Käesoleva hagi esitasid 14. mail 2010 hageja Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznej (elektroonilise side ameti esimees; elektroonilise side ametit on edaspidi tähistatud „UKE”) nimel advokaadid Hanna Gruszecka ja Dorota Pawłowska.

2        Kohtukantselei 16. novembri 2010. aasta kirjas paluti hagejal täpsustada, kas tema nimel hagiavaldusele alla kirjutanud advokaadid olid hagi esitamise ajal temaga töösuhtes. Pooltel paluti samuti esitada oma seisukoht hagiavalduse vorminõuete täitmise kohta, arvestades Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandat ja neljandat lõiku, selle põhikirja artikli 21 esimest lõiku, Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimest lõiku ja Euroopa Kohtu 29. septembri 2010. aasta määrust liidetud kohtuasjades C‑74/10 P ja C‑75/10 P: EREF vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata), juhuks kui advokaadid, kes hagiavaldusele hageja nimel alla kirjutasid, olid hagi esitamise ajal hagejaga töösuhtes.

3        Hageja ja Euroopa Komisjon esitasid oma märkused määratud tähtaja jooksul.

4        Kuna kohtu kodade koosseisu muudeti, määrati kohtuasi seitsmendale kojale.

 Poolte nõuded

5        Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

6        Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi osalise vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul jätta see põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Vastuvõetavus

7        Vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 113 võib Üldkohus igal ajal omal algatusel pärast poolte ärakuulamist otsustada, et esineb asja läbivaatamist takistavaid asjaolusid. Kohus teeb selle otsuse sama kodukorra artikli 114 lõigete 3 ja 4 kohaselt.

8        Kodukorra artikli 114 lõike 3 kohaselt on edasine menetlus suuline, kui Üldkohus ei otsusta teisiti. Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et kohtutoimiku dokumentidest piisab, ning otsustab, et vajadus suulise menetluse avamiseks puudub.

 Poolte argumendid

9        Hageja kinnitas oma vastuses Üldkohtu kirjalikele küsimustele esiteks, et kuigi hagi esitasid tõepoolest õigusnõustajad, kes on UKE‑ga töösuhtes, on nad siiski hagejast sõltumatud. Selle väite toetuseks märgiti esiteks, et vastavalt Poola õigusaktidele on nende töösuhte sõlmimise, kestuse ja säilitamise pädevus UKE peadirektoril, mitte esimehel; teiseks, et õigusnõustajad kuuluvad UKE peadirektorile vahetult alluvate sõltumatute ametikohtade kategooriasse; ja kolmandaks, et õigusnõustajaid käsitlevate õigusaktide kohaselt on töösuhte raames tegutseval õigusnõustajal sõltumatu ametikoht, mis allub vahetult organisatsioonilise üksuse juhatajale. Hageja rõhutab samuti, et ametialane sõltumatus on õigusnõustaja kutseala üks põhiaspekte. Seega ei ole ülemuste juhtnöörid töölepingu raames tööle võetud õigusnõustaja suhtes mitte kuidagi siduvad.

10      Teiseks ning eelnevast tulenevalt leiab hageja, et Üldkohtu teisele küsimusele ei ole vaja vastata. Teise võimalusena väidab ta, et eespool punktis 2 viidatud kohtumääruse EREF vs. komisjon ja Euroopa Kohtu 14. septembri 2010. aasta otsuse kohtuasjas C‑550/07 P: Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon jt (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) aluseks olnud faktilised asjaolud on täiesti vastupidised käesoleva kohtuasja asjaoludele. Ta märgib selles osas, et Euroopa Kohus võttis arvesse advokaatide majanduslikku sõltuvust neid tööle võtnud ettevõtjatest; nende advokaatide mõju, mis tulenes nende ametikohtadest; ning nende tööandjate tegevust ja kaubandusstrateegiat. Käesolevas asjas aga piirdub õigusnõustajate roll tema sõnul pelgalt ja ainuüksi õigusabi andmisega hageja antud esindusvolituse alusel toimuva esindamise teel.

11      Komisjon leiab, et töösuhte olemasolu hageja ja hagi esitanud advokaatide vahel eeldab, et see hagi tuleb jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

 Üldkohtu hinnang

12      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19, mis on vastavalt selle põhikirja artiklile 53 kohaldatav Üldkohtu suhtes, esimeses, kolmandas ja neljandas lõigus on sätestatud:

„Liidu liikmesriike ja institutsioone esindab Euroopa Kohtus igaks üksikuks kohtuasjaks määratud esindaja; esindajat võib abistada nõustaja või advokaat.

[…]

Teisi pooli peab esindama advokaat.

Menetluse poolt võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus.”

13      Nagu nähtub nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 52) artikli 1 lõikest 2, mida on muudetud Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimusi ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti (ELT 2003, L 236, lk 257) II lisaga, osutavad isikud, kellel on õigus tegutseda Poolas õigusnõustaja (Radca Prawny) või advokaadi (Adwokat) kutsenimetuse all, õigusteenuseid.

14      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimeses lõigus on sätestatud, et „[a]si esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega[; a]valduses sisalduvad avalduse esitaja nimi ja alalise elu- või asukoha aadress ning allakirjutanu amet […]”.

15      Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõike 1 esimese lõigu kohaselt peab „[i]ga menetlusdokumendi originaalile […] olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat”.

16      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nähtub eespool punktides 12, 14 ja 15 viidatud sätetest, eelkõige mõiste „esindama” kasutamisest Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmandas lõigus, et Üldkohtule hagi esitamiseks ei ole selle artikli tähenduses „poolel” lubatud ise hagi esitada, vaid ta peab kasutama niisuguse kolmanda isiku teenuseid, kellel peab olema õigus esineda liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi kohtus (vt Üldkohtu 19. novembri 2009. aasta määrus kohtuasjas T‑94/07: EREF vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

17      See nõue kasutada kolmanda isiku abi vastab advokaadi rolli käsitusele, mille kohaselt advokaati peetakse õigusemõistmise kaastöötajaks, kes peab täiesti sõltumatult ja õigusemõistmise kõrgematest huvidest lähtudes osutama õigusabi, mida klient vajab. Selline käsitus vastab liikmesriikide ühistele õiguslikele tavadele ning seda võib samuti leida liidu õiguskorras, nagu nähtubki Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 19 (eespool punktis 16 viidatud 19. novembri 2009. aasta kohtumäärus EREF vs. komisjon, punkt 15).

18      Käesolevas asjas tuleb kõigepealt rõhutada, et hageja tehtud viide õigusnõustaja kutseala reguleerivatest kutse-eeskirjadest tulenevatele sõltumatuse kohustustele ei tõenda iseenesest, et advokaatidel H. Gruszeckal ja D. Pawłowskal oli õigus hagejat Üldkohtus esindada. Nimelt on advokaadi sõltumatuse mõiste määratletud mitte ainult positiivselt, st kutsedistsipliini nõuetele viidates, vaid ka negatiivselt, st töösuhte puudumise kaudu (vt selle kohta eespool punktis 10 viidatud kohtuotsus Akzo Nobel Chemicals ja Akcros Chemicals vs. komisjon jt, punktid 44 ja 45; ning eespool punktis 2 viidatud 29. septembri 2010. aasta kohtumäärus EREF vs. komisjon, punkt 53).

19      Seejärel tuleb tõdeda, et hageja möönab, et H. Gruszecka ja D. Pawłowska olid UKE‑ga töösuhtes. Ta märgib selle kohta, et UKE peadirektor otsustab „[nende] töölevõtmise, töötamise tingimused ja [nende] töösuhete lõpetamise”.

20      Lõpetuseks on hageja väitel UKE ülesanne töötada oma esimehe heaks talle õigusaktidega antud ülesannete täitmisel.

21      Seega, isegi kui oletada, et UKE esimehe ja UKE vahel saab teha selget vahet ning et hageja ja tema õigusnõustajate vahel ei ole vormiliselt töösuhet, ei ole käesolevas asjas siiski täidetud eespool punktides 16 ja 17 viidatud kohtupraktikas väljendatud nõuded. Alluvussuhte olemasolu UKE‑s – kuigi ainult selle peadirektoriga –, samas kui tema ainuülesandeks on hageja abistamine, tähendab väiksemat sõltumatuse määra kui õigusnõustajal või advokaadil, kes tegutseb oma kliendi suhtes välises büroos.

22      Seda järeldust ei kõiguta hageja viited õigusnõustaja kutseala reguleerivatele Poola õigusaktidele. Nagu on rõhutatud eespool punktis 18, ei saa sõltumatuse nõude täitmist tõendada ainuüksi kutsedistsipliin. Pealegi, vastavalt kohtupraktikale tuleb sätteid, mis käsitlevad eelisseisundis mitteolevate poolte esindamist Üldkohtus, tõlgendada võimaluse piires autonoomselt, siseriiklikule õigusele viitamata (eespool punktis 16 viidatud 19. novembri 2009. aasta kohtumäärus EREF vs. komisjon, punkt 16).

23      Eeltoodust tuleneb, et H. Gruszeckat ja D. Pawłowskat UKE‑ga siduv töösuhe ei ole kokkusobiv hageja esindamisega Üldkohtus.

24      Sellest järeldub, et kuna hagiavaldusele on alla kirjutanud H. Gruszecka ja D. Pawłowska, siis ei ole käsitluse all olev hagi esitatud Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmanda ja neljanda lõigu ning artikli 21 esimese lõigu ning kodukorra artikli 43 lõike 1 esimese lõigu kohaselt.

25      Seega tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

 Kohtukulud

26      Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

määrab:

1.      Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Prezes Urzędu Komunikacji Elektronicznejlt.

23. mail 2011 Luxembourgis.

kohtusekretär

 

       koja esimees

E. Coulon

 

       A. Dittrich


* Kohtumenetluse keel: poola.