ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (esimene koda)
6. november 2007(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi VOM URSPRUNG HER VOLLKOMMEN taotlus – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kirjeldav kaubamärk – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c
Kohtuasjas T‑28/06,
RheinfelsQuellen H. Hövelmann GmbH & Co. KG, asukoht Duisburg (Saksamaa), esindajad: advokaadid W. Kellenter ja A. Lambrecht,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: G. Schneider,
kostja,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 17. novembri 2005. aasta otsuse peale (asi R 1179/2004‑2), mis käsitleb sõnamärgi VOM URSPRUNG HER VOLLKOMMEN ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees J. D. Cooke, kohtunikud I. Labucka ja M. Prek,
kohtusekretär: ametnik K. Andová,
arvestades 24. jaanuaril 2006 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 13. aprillil 2006 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 15. mai 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja esitas 8. augustil 2002 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk VOM URSPRUNG HER VOLLKOMMEN.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 32 ja 30 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– „õlu; mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid; puuviljajoogid ja puuviljamahlad; siirupid ja teised joogivalmistusained”, mis kuuluvad klassi 32;
– „alkoholjoogid (v.a õlu)”, mis kuuluvad klassi 33.
4 Kontrollija lükkas 20. oktoobri 2004. aasta otsusega määruse nr 40/94 artikli 38 alusel registreerimistaotluse tagasi seetõttu, et asjaomasel sõnalisel tähisel puudub eristusvõime.
5 Hageja esitas 20. detsembril 2004 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel ühtlustamisametile kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Teine apellatsioonikoda jättis 17. novembri 2005. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata põhjusel, et tähis on kirjeldav ning kuulub seega määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c reguleerimisalasse.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
9 Hageja tugineb kahele tühistamise alusele, mis tulenevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest.
Poolte argumendid
10 Hageja väidab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisele tugineva tühistamisaluse osas, et taotletav kaubamärk ei koosne ainult nende kaupade omadusi kirjeldavatest märkidest, mille jaoks registreerimist taotletakse.
11 Selles osas märgib hageja esiteks, et vaidlusalune sõnaline tähis on ebatavaline ja eripärane väljamõeldis ega ole saksa keeles levinud keeleline konstruktsioon.
12 Seejärel väidab hageja, et asjaomaste kaupade suhtes ei ole praegu nõuet, et see hüüdlause peab olema vabalt kasutatav ja seda ei teki ka tulevikus. Nii sõnalist kombinatsiooni tervikuna kui ka selle erinevaid osi ei kasutata tavaliselt jookide, eriti mineraalvete tähistamiseks.
13 Lõpuks tugineb hageja vaidlusaluse hüüdlause mitmetähenduslikkusele saksa keeles. Mitmetähenduslikkus tuleneb sõna „ursprung” abstraktsusest, asjaomaste kaupade puhul võimalikest erinevatest tõlgendustest ning sõna „vollkommen” mitmetähenduslikkusest ja täpse tähenduse puudumisest asjaomaste kaupade puhul. Sellest tuleneb, et ka sõnalisel kombinatsioonil „vom ursprung her vollkommen” puudub täpne ning otseselt kirjeldav tähendus. Hüüdlause kõige tähtsamad sõnad üksikult või kombineerituna ei kirjelda otseselt ja täpselt asjaomaste kaupade teatavaid olulisi omadusi.
14 Ühtlustamisamet väidab esiteks, et tähise eristusvõime hindamisel piisab, kui tähist saab kasutada turul ja igapäevases kõnes, mitte ei ole vaja, et see tähis oleks tegelikult kasutusel.
15 Ühtlustamisamet rõhutab seejärel, et tähise registreerimisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks selle tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust. Käesoleva tähise kõige olulisemad sõnad saavad hüüdlause kontekstis täpse tähenduse, nimelt selle, et tähistatavad kaubad on päritoluallikast tulenevalt perfektsed.
16 Ühtlustamisamet leiab kontseptuaalsest küljest, et majanduslikult ei oma tähtsust asjaolu, kas kaupade kirjeldavad omadused on olulised või kõrvalise tähtsusega. Käesolevas asjas on lähteainete kvaliteet kirjelduse kohaselt perfektne. Seega ei ole vaja tuvastada, kas see kvaliteet on kaupade valimisel tarbija jaoks põhikriteeriumiks ning viide kvaliteedile ei kirjelda kaupade teatavaid olulisi omadusi. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamiseks piisab sellest, kui asjaomase tarbija jaoks, kelle arvates on asjaomane hüüdlause kvaliteeti tähistav ehk päritoluallikast alates perfektse kvaliteedi tähis, esimesest hetkest tervikuna arusaadav.
Esimese Astme Kohtu hinnang
17 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.
18 Keelates viidatud tähiseid registreerida, täidab see säte üldise huvi eesmärki, mis näeb ette, et kaupade ja teenuste, mille jaoks registreerimist on taotletud, omadusi kirjeldavad märgid ja tähised peavad olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab see säte seda, et neid märke või tähiseid saab kasutada ainult üks ettevõtja, kuna need on registreeritud kaubamärgina (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 31).
19 Peale selle hõlmab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c tähiseid, mis ei suuda täita kaubamärgi peamist ülesannet, täpsemalt kauba või teenuse päritolu tuvastamise ülesannet, võimaldamaks kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse ostnud tarbijal teha positiivse kogemuse puhul edaspidisel ostul sama ja negatiivse kogemuse puhul teistsugune valik (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑219/00: Ellos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS), EKL 2002, lk II‑753, punkt 28, ja 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑348/02: Quick vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), EKL 2003, lk II‑5071, punkt 28).
20 Seega on üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märgid ja tähised need, mida võib tarbija seisukohalt vaadelduna tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑383/99 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I‑6251, punkt 39). Seetõttu tuleb seda, kas tähis on kirjeldav, hinnata esiteks ainult seoses asjaomaste kaupade või teenustega ja teiseks lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus sellest aru saab (Esimese Astme Kohtu 16. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑322/03: Telefon & Buch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Herold Business Data (WEISSE SEITEN), EKL 2006, lk II‑835, punkt 90).
21 Lõpuks tuleb meenutada, et tingimused, mis on kohtupraktikas määratletud selle kindlakstegemiseks, kas mitmest sõnalisest osast koosnev sõnamärk on kirjeldav või mitte, on identsed vaid ühest sõnalisest osast koosneva sõnalise tähise puhul kohaldatavate tingimustega.
22 Käesoleval juhul on kaubamärgitaotlusega hõlmatavad kaubad klassidesse 32 ja 33 kuuluvad alkoholjoogid ja alkoholivabad joogid. Tegemist on laiatarbekaupadega, mis on suunatud laiale avalikkusele ning mida ei jaotata üksnes jaemüügis (supermarketid, kaubanduskeskused või kaubamajad), spetsialiseerunud kaubanduse või spetsialiseerunud postimüügi vahendusel, vaid ka restoranides ja kohvikutes. Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et arvesse tuleb võtta sellise keskmise tarbija seisukohta, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt selle kohta Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 26, ja Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑359/99: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EuroHealth), EKL 2001, lk II‑1645, punkt 27).
23 Kuna sõnaline tähis koosneb saksakeelsetest sõnadest, siis on asjakohane sihtrühm saksakeelne. Seega on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 2 kohaldamisel asjakohaseks avalikkuseks, kelle suhtes tuleb absoluutset keeldumispõhjust hinnata, keskmine saksa keelt kõnelev tarbija (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu eespool viidatud kohtuotsus ELLOS, punkt 31, ja 12. jaanuari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑334/03: Deutsche Post EURO EXPRESS vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROPREMIUM), EKL 2005, lk II‑65, punkt 28).
24 Väljendi „vom ursprung her vollkommen” tähenduse osas tuleneb vaidlustatud otsuse punktidest 34–40 ning ühtlustamisameti vastuses ja kohtuistungil esitatud selgitustest, et kõnealune tähis väljendab vahetult tajutaval viisil seda, et tähistatavad kaubad on päritoluallikast tulenevalt, st algusest peale perfektsed, mistõttu neile ei ole võrdväärset, need on veatud ega vaja töötlemist või parendamist. Hüüdlause annab selgesti teada, et asjaomase kauba kõrge kvaliteet põhineb lähteaine kvaliteedil. Ühtlustamisamet leiab, et selles hüüdlauses viitab nimisõna „ursprung” allikale või päritolule, samas kui omadussõna „vollkommen” osundab perfektsusele, seega maksimaalsele kvaliteedile.
25 Hüüdlause ja asjaomaste kaupade vahelise seose osas leidis apellatsioonikoda, et tähistatavad alkoholjoogid, alkoholivabad joogid ning nende lähte- ja valmistusained on päritoluallikast tulenevalt, st allikast või päritolukohast alates oma kvaliteedilt perfektsed.
26 Arvestades tähist ennast, kaupu, mille jaoks registreerimist taotletakse ning seda, kuidas asjaomane avalikkus sellest tähisest aru saab, on apellatsioonikoja poolt taotletava kaubamärgi kirjeldavusele antud hinnang õige.
27 Esiteks ei mõjuta seda hinnangut hageja väide, mis põhineb vaidlusaluse sõnalise kombinatsiooni ebatavalisusel, mida tõendab eelkõige asjaolu, et üks Interneti otsingumootor ei leia väljendit „vom ursprung her vollkommen”.
28 Ühelt poolt on see hüüdlause grammatiliselt õige ning tegemist ei ole saksa keeles ebatavalise või erilise väljendiga. Teisalt tuleneb kohtupraktikast, et registreerimata jätmiseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel ei ole vaja, et märgid ja tähised, mis moodustavad kaubamärgi ja millele on selles sättes viidatud, oleksid registreerimise taotlemise ajal tegelikult kasutusel kas kaupu või teenuseid, millega seoses taotlus esitati, või kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana. Piisab sellest, nagu ilmneb selle sätte sõnastusest, kui neid märke ja tähiseid saab sellel eesmärgil kasutada (Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I‑1619, punkt 97; eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 32, ja Euroopa Kohtu 5. veebruari 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑326/01 P: Telefon & Buch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑1371, punkt 28).
29 Teiseks väidab hageja vääralt, et väljend „vom ursprung her vollkommen” peab olema vabalt kasutatav, kuna see sõnaline kombinatsioon ei ole jookide tähistamisel tavaline.
30 Siiski tuleb rõhutada, et taotletavat kaubamärki moodustavaid sõnu on jooke puudutavates hüüdlausetes juba kasutatud. Ühtlustamisamet toob selle kohta järgmised näited: Efes Pilseneri „vollkommener genuß”, Gerolsteineri „gerolsteiner. einfach vollkommen”, Jacobs Kaffee „in jeder weise vollkommen”, Weihenstephani „ursprung des biers” ning Volvici „so gesund wie sein ursprung”. Asjaolu, et ei ole võimalik nimetada ühtegi näidet hüüdlause kohta, mis ühendaks vaidlusalust tähist moodustavat kaht olulist sõna, ei oma tähtsust ühtlustamisameti järelduse osas, mille kohaselt puudub nõue, et see väljend peab olema vabalt kasutatav. Eespool punktis 28 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et piisab, kui neid tähiseid ja märke saab kasutada kirjeldamiseks.
31 Lisaks tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on leidnud, et nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõike 1 punkti c kohaldamine, mille sõnastus on identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c sõnastusega, ei sõltu sellest, kas vajadus jätta märk või tähis vabalt kasutatavaks on tegelik, ajakohane ja oluline (Euroopa Kohtu 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑108/97 ja C‑109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I‑2779, punkt 35; Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑356/00: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (CARCARD), EKL 2002, lk II‑1963, punkt 27). Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamisel tuleb uurida – lähtuvalt antud sõnalise tähise tähendusest – ainult seda, kas asjaomase avalikkuse seisukohast on tähise ja nende kaupade või teenuste vaheline seos, mille jaoks registreerimist taotletakse, piisavalt otsene ja tegelik (vt Esimese Astme Kohtu 20. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑311/02: Lissotschenko ja Hentze vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIMO), EKL 2004, lk II‑2957, punkt 30 ja viidatud kohtupraktika).
32 Kolmandaks ei ole tähtsust hageja väitel, et nii väljend tervikuna kui ka selle koostisosad on kahemõttelised ning kuna neil ei ole täpset ja määratletud tähendust, võib erinevatele tõlgendustele ruumi andes neist mitut moodi aru saada. Arvestades kaupu ja teenuseid, mille jaoks registreerimist taotletakse, on apellatsioonikoja antud tähendus õige. Esiteks tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamiseks piisab, kui sõnalise tähise vähemalt üks võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (vt selle kohta analoogia korras eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 32). Teiseks tuleb mitmeosalise sõnamärgi korral võtta arvesse selle asjakohast tähendust, mis tuleneb sõnamärgi kõigist, mitte üksnes ühest koostisosast.
33 Kui sõnal „ursprung” võibki olla mitu tähendust, on sellel asjaomases hüüdlauses täpne tähendus ehk „allika” või „päritolu” tähendus. Ehkki sõna „vollkommen” võib samuti tähendada nii omadus- kui määrsõna, ei näi, et seda võib hüüdlauses tajuda teisiti kui üksnes omadussõnana. Nii põhineb hageja argument, mille kohaselt on väljend tervikuna kahemõtteline, üksnes seda väljendit moodustavate eri osade võimalike tähenduste kirjeldusel.
34 Selles osas kinnitavad hageja poolt läbi viidud Interneti-uuringu tulemused semantilist tõlgendust, mille on taotletavale kaubamärgile andnud ühtlustamisamet ja millele hageja tugineb teise tühistamisaluse raames. Tegemist on lausega „wasser muss vom ursprung her vollkommen sein” (vesi peab päritoluallikast tulenevalt olema perfektne), mis on pärit hageja enda turustatavaid kaupu puudutavalt veebilehelt. Seega ei ole väljend sugugi kahemõtteline.
35 Lisaks väidab hageja vääralt, et asjaomane tarbija ei taju, et kõnealusel hüüdlausel oleks tähendus, kuna ei ole olemas päritolust tulenevalt perfektset vett, õlut, limonaadi või puuviljamahla, sest need erinevad kaubad peavad enne pudelisse villimist tingimata läbima erinevad filtreerimise, puhastamise, mikrobioloogilise käitlemise, gaseerimise või fermenteerimise protseduurid. Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud absoluutse keeldumispõhjuse esinemise hindamisel ei ole asjakohane see, kas taotletava kaubamärgi tähendus on tehniline.
36 Lõpuks leiab Esimese Astme Kohus, et taotletava kaubamärgi kontseptuaalne sisu viitab piisavalt otseselt ja konkreetselt registreerimistaotlusega hõlmatavate kaupade ehk klassidesse 32 ja 33 kuuluvate alkoholjookide ja alkoholivabade jookide omadustele.
37 Hüüdlause on täpselt seotud jookide lähteainete, eelkõige kasutatud vee puhtuse ja perfektsusega. Samas on lähteainete puhtus ja perfektsus klassi 32 ja 33 kuuluvate kaupade osas eriliselt tähtis. Mineraalvete puhul on kasutatava lähteallika vee perfektsus joogi kvaliteedi määramisel määrav tegur nii maitse kui tervislikkuse seisukohalt. Ka puuviljamahlade, õlle ja muude alkoholjookide lähteaine päritoluallikas on nende kaupade kvaliteedi määramisel väga tähtis.
38 Nii leiab Esimese Astme Kohus, et kõnealused sõnad üksikult või kombineerituna viitavad otse ja täpselt asjaomaste kaupade omadustele, mistõttu hageja väidab vääralt, et tähis viitab ka üldisele positiivsele tajule või tundele.
39 Lisaks võib põhjendatult möönda, et jookide lähteainete allika puhtus ja perfektsus on omadused, mida tarbija võtab kaupade valimisel arvesse.
40 Peale selle on asjaomase avalikkuse seisukohast vaadatuna asjaomase sõnalise kombinatsiooni ning klassi 32 ja 33 kuuluvate kaupade vaheline seos piisavalt otsene ja tegelik.
41 Neil asjaoludel tundub, et hageja ei ole esitanud ühtegi sellist argumenti, mis võiks õigustada seda, et tühistataks vaidlustatud otsus, milles apellatsioonikoda keeldus taotletava kaubamärgi kirjeldavuse tõttu selle registreerimisest.
42 Sellest tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisele tuginev esimene alus tuleb tagasi lükata.
43 Neil asjaoludel ei ole vaja kontrollida määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele tuginevat tühistamisalust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piisab tähise ühenduse kaubamärgina registreerimata jätmiseks sellest, kui on kohaldatav üks määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑104/00 P: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 29; Esimese Astme Kohtu 26. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑360/99: Community Concepts vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Investorworld), EKL 2000, lk II‑3545, punkt 26; 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II‑433, punkt 30; 20. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑79/01 ja T‑86/01: Bosch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Kit Pro ja Kit Super Pro), EKL 2002, lk II‑4881, punkt 36, ja eespool viidatud kohtuotsus LIMO, punkt 49).
44 Kohtupraktikast tuleneb, et sõnamärk, mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, ei oma samade kaupade või teenuste suhtes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes kindlasti eristusvõimet (Esimese Astme Kohtu 12. jaanuari 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑367/02‑T‑369/02: Wieland‑Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (SnTEM, SnPUR, SnMIX), EKL 2005, lk II‑47, punkt 46, ja 10. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑302/03: PTV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (map&guide), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 33 ja 34; vt analoogia korras Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑265/00: Campina Melkunie, EKL 2004, lk I‑1699, punkt 19).
45 Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
46 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtukulude hüvitamist hagejalt nõudnud ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja RheinfelsQuellen H. Hövelmann GmbH & Co. KG-lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. novembril 2007 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |