Kohtuasi T-324/05
Eesti Vabariik
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Uute liikmesriikide ühinemise tõttu võetavad üleminekumeetmed – Määrus (EÜ) nr 832/2005, millega on kehtestatud üleminekumeetmed suhkrusektoris – Tühistamishagi – Kollegiaalsus – Mõiste „varu” – Varude moodustamise asjaolud – Põhjendamine – Hea haldus – Heausksus – Diskrimineerimiskeeld – Omandiõigus – Proportsionaalsus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Menetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Sisedokumentide toimikust väljajätmise taotlus
2. Komisjon – Kollegiaalsuspõhimõte – Tähendus – Volituste delegeerimise süsteemi kasutamine juhtimis‑ või haldusmeetmete vastuvõtmiseks
(EÜ artikkel 213 ja artikli 217 lõige 1 ning artikkel 219; komisjoni määrus nr 832/2005)
3. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – 2003. aasta ühinemisakt – Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Üleminekumeetmed suhkrusektoris
(2003. aasta ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punkt 2; komisjoni määrus nr 60/2004)
4. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – 2003. aasta ühinemisakt – Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Üleminekumeetmed suhkrusektoris
(2003. aasta ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punkt 2; komisjoni määrus nr 60/2004)
5. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – 2003. aasta ühinemisakt – Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Üleminekumeetmed suhkrusektoris
(2003. aasta ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punkt 2; komisjoni määrus nr 60/2004, artikli 6 lõige 2)
6. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – Ühinemisaktide protokollid ja lisad – Kuulumine esmase õiguse sätete õigusliku regulatsiooni alla
7. Põllumajandus – Ühine põllumajanduspoliitika – Eesmärgid – Turgude stabiliseerimine – Varustuskindlus – Tootjatele õiglase tulu kindlustamine – Suhkruturu ühine korraldus
(EÜ artiklid 33 ja 34)
8. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – 2003. aasta ühinemisakt – Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Üleminekumeetmed suhkrusektoris
(2003. aasta ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punkt 2; komisjoni määrus nr 60/2004, artikli 6 lõike 1 punkt c)
9. Uute liikmesriikide ühinemine ühendustega – Põllumajandus – Ühine turukorraldus –Üleminekumeetmed põllumajandustoodetega kauplemise kohta
1. Kohtuasja toimikusse võetud dokumentide võimalik konfidentsiaalsus ega nende lubamatul viisil saamine ei välista nende toimikusse jätmist. Esiteks ei ole ühtegi sätet, mis sõnaselgelt keelaks arvesse võtta õigusvastaselt saadud tõendeid, ja teiseks ei ole välistatud, et isegi sisedokumendid võivad teatud juhtudel sisalduda õiguspäraselt kohtuasja toimikus.
Teatud olukordades ei pea dokumendi esitanud pool tõendama, et ta sai oma väite toetuseks esitatud konfidentsiaalse dokumendi õiguspäraselt. Ühenduste kohus võib kaitstavate huvide kaalumisel leida, et tuleb hinnata, kas sellised erilised asjaolud nagu dokumendi esitamise otsustav tähtsus vaidlustatud akti vastuvõtmise menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel või võimu kuritarvitamise tõendamisel õigustavad seda, et dokumenti ei jäeta toimikust välja.
(vt punktid 51, 52, 54 ja 55)
2. Kollegiaalsuspõhimõtet järgides peab komisjonil olema pädevus anda mõnele oma liikmele ülesanne teha kui tahes keerulisi arvutusi, et määrata kindlaks mingi põllumajandustoote kogus teatud liikmesriikide territooriumil, vastasel korral oleks tõsiselt ohus tema suutlikkus tulemuslikult korraldada ühist põllumajanduspoliitikat, mis on valdkond, kus on vaja üheaegselt ja kiiresti hallata toodangut, varusid ja muid muutujaid käsitlevaid andmeid, mis on saadud niisuguse arvutuse tulemusel nagu määruse nr 832/2005, millega määratakse suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemäärased kogused Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks, kohaselt tehtud arvutus.
(vt punkt 78)
3. Ülemäärase koguse kõrvaldamise põhimõte, mille praktilisele elluviimisele on suunatud määrus nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu, on kehtestatud esmase õiguse normiga, s.o nende riikide ühinemistingimusi käsitleva akti IV lisa 4. peatüki punktiga 2, millele on viidatud selle määruse põhjenduses 7 ja milles on termin „varu” kesksel kohal. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et määruses nr 60/2004 kasutatud mõiste „varu” tuleneb mõistest, mida on silmas peetud ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punktis 2, mille eesmärk suhkru osas on vältida mis tahes häireid suhkruturu ühise korraldusega ette nähtud mehhanismide toimimises, eelkõige häireid, millel on mõju hindade kujunemisele ja mida põhjustab ebatavaliste suhkrukoguste akumuleerumine uutes liikmesriikides enne nende ühinemist Euroopa Liiduga.
Mõiste „varu” määratlemiseks on seega vaja uurida, kas enne ühinemist kodumajapidamiste suurte varude moodustumine uutes liikmesriikides võib kahjustada suhkruturu ühise korralduse mehhanisme.
Võimalusel, et pärast uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemist neis liikmesriikides olevad kodumajapidamiste varud asendavad koguseid, mida kodumajapidamised oleksid ostnud ühenduse turult, on kahjulik mõju suhkruturu ühise korralduse stabiilsusele ja rahastamisele ning see häirib seda oluliselt. Kui kodumajapidamiste varud tuleks määruse nr 60/2004 mõttes „varu” alt välja jätta, oleks selliste uute liikmesriikide elanikel, kus suhkruhind on ühenduse hinnast selgelt madalam, huvi moodustada võimalikult suuri varusid, et lükata edasi tagajärgi, mida toob hindadele kaasa suhkruturu ühise korralduse kohaldamine nende elukohariigis. Kuivõrd kõigis uutes liikmesriikides oli suhkruhind ühenduse hinnast madalam või märgatavalt madalam, viiks niisugune väljajätmine selleni, et loodaks keskkond, mis on soodne massiliseks kodumajapidamiste varude moodustamiseks, mille tulemusel vahetult pärast nende riikide ühinemist Euroopa Liiduga suhkru tarbimine neis riikides oluliselt väheneks või teatud juhtudel isegi lakkaks.
Pealegi ei too tavatult vähenenud nõudluse põhjal ühenduse kvootide arvutamine sisuliselt kaasa muud tagajärge kui uutes liikmesriikides suhkruturu ühise korralduse täies mahus rakendamise viibimise, mis on kahjuks tootjatele, kellele töö ja elatustaseme tagamine on suhkruturu ühise korralduse eesmärk. 2003. aasta ühinemisakti artiklitest 2 ja 10 nähtuvalt on ühinemisakti aluseks põhimõte, et ühenduse õiguse sätteid kohaldatakse uutes liikmesriikides kohe ja täies mahus ning erandid on lubatud vaid siis, kui need on üleminekusätetes sõnaselgelt ette nähtud.
Sellest järeldub, et terminit „varu” määruse nr 60/2004 ja ühinemisakti IV lisa 4. peatüki punkti 2 tähenduses ei või tõlgendada nii, et see põhimõtteliselt välistab kodumajapidamiste varud.
(vt punktid 106, 119, 120, 129, 130, 134, 136)
4. Määruse nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu, ainueesmärk ei ole võidelda üksnes kaubandusega seotud spekulatsiooni vastu, vaid ka ära hoida suhkruturu ühise korralduse mehhanismide kahjustamist ja heastada võimalikud negatiivsed tagajärjed suhkruturu ühise korralduse stabiilsusele, mis võivad olla tingitud uutes liikmesriikides enne ühinemist akumuleeritud ebatavaliste suhkrukoguste olemasolust. Ebatavalistest kodumajapidamiste varudest tingitud võimalikud suhkruturu häired ei ole seotud mitte sellega, et suhkrut müüakse suhkruturu ühise korralduse garanteeritud hinnast madalama hinnaga, vaid tarbimise võimaliku vähenemisega liikmesriikides, kus sellised varud on moodustatud, mis põhjustab lahknevuse suhkruturu ühise korralduse raames eraldatud kvootide ja ühenduse tarbimise vahel ning tekitab kahju tootjatele ja võib-olla ka ühenduse eelarvele.
(vt punktid 163, 167)
5. Määruse nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu, artikli 6 lõige 2 sätestab, et asjaomane uus liikmesriik tagab, et komisjoni poolt kindlaks määratud ülemäärasele kogusele vastav suhkru- või isoglükoosikogus kõrvaldatakse turult. Niisiis ei pea see liikmesriik kõrvaldama mitte suhkrut, mis on loetud 1. mail 2004 ülemääraseks, vaid komisjoni poolt ülemääraseks loetud kogusele vastava suhkrukoguse, isegi kui see on ostetud või toodetud pärast nimetatud kuupäeva. Sellest järeldub, et kõrvaldamiskohustus, mis lasub uutel liikmesriikidel, kellel komisjon on tuvastanud ülemäärase koguse olemasolu, ei viita mitte 1. mail 2004 eksisteerinud ülemäärasele kogusele, vaid lihtsalt sellega võrdsele kogusele. Järelikult isegi kui osa uuel liikmesriigil tuvastatud ülemäärasest kogusest on varutud kodumajapidamiste ebatavaliste varude kujul ja nende kõrvaldamine artikli 6 lõikes 2 ette nähtud viisil ei ole võimalik, saab asjaomane liikmesriik täita oma kõrvaldamiskohustuse sel teel, et ta ostab sellistele kodumajapidamiste varudele vastava koguse suhkrut, et see mainitud viisil kõrvaldada. Seda tehes põhjustaks asjaomane liikmesriik ühenduse nõudluse kasvu samas ulatuses, nagu see tema kodumajapidamiste varude tõttu kunstlikult vähenes, ning neutraliseeriks kodumajapidamiste varude negatiivse mõju suhkruturu ühise korralduse stabiilsusele.
(vt punktid 171, 177 ja 178)
6. Ühinemisakti protokollid ja lisad on esmase õiguse sätted, mille peatamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine on võimalik üksnes algsete asutamislepingute muutmiseks ette nähtud menetluses, kui ühinemisleping ei sätesta teisiti.
Põhimõtteliselt ei saa esmase õiguse sätet tõlgendada lähtuvalt teisese õiguse sätetest, mis institutsioonid võivad olla selle rakendamiseks vastu võtnud. Vastupidi – see on teisene õigus, mida tuleb tõlgendamisvajaduse korral tõlgendada nii, et see oleks võimalikult suurel määral esmase õiguse sätetega kooskõlas.
(vt punktid 207 ja 208)
7. EÜ artiklis 33 loetletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärke tuleb tõlgendada viisil, mis võimaldab ühenduse institutsioonidel täita oma kohustusi turuhäirete ärahoidmiseks vajalikke mehhanisme arvesse võttes ning tagada sektoris töötavatele inimestele piisava isikutulu.
EÜ artikli 34 lõike 2 kohaselt võib kooskõlas lõikega 1 kehtestatud ühine korraldus hõlmata kõiki meetmeid, mis on nõutavad EÜ artiklis 33 seatud eesmärkide saavutamiseks, eelkõige hindade reguleerimist, toetusi mitmesuguste saaduste tootmiseks ja turustamiseks, varude ladustamis- ja ülekandmissüsteemi ning ühist impordi ja ekspordi stabiliseerimise süsteemi.
Niisiis on uutes liikmesriikides enne nende Euroopa Liiduga ühinemist varutud ebatavaliste suhkrukoguste, sealhulgas kodumajapidamiste varude kontrollimine kohustuslik tingimus, et vältida suhkruturu ühise korralduse võimalikke häireid, mis on tingitud ette näha olevast nõudluse kunstlikust langusest, mille põhjuseks on asjaolu, et kodumajapidamiste varud asendavad koguseid, mida oleks ostetud turult, ning see mõjub kahjulikult ühenduse tootjate sissetulekutele ja ühenduse eelarvele.
Sellest järeldub, et uutes liikmesriikides oleva ülemäärase koguse kui terviku arvutamisel kodumajapidamiste varude arvessevõtmine, mida on vaja eespool kirjeldatud probleemide vältimiseks, kuulub ühise põllumajanduspoliitika raames võetavate meetmete hulka.
(vt punktid 220–224)
8. Määruse nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu, artikli 6 lõike 1 punkti c kohaselt võtab komisjon uute liikmesriikide ülemäärase koguse kindlakstegemisel eelkõige arvesse varude moodustamise asjaolusid. Pidades silmas määruse eesmärki – vältida ühenduse turu häireid, mis on kahjulikud ühenduse eelarvele ja tootjatele – ei tohi varude moodustamise asjaolude arvessevõtmise tagajärjel tekkida turuhäire ohtu. Seetõttu lubab kõnesolev säte jätta ülemääraste koguste arvutusest välja üksnes sellised varud, mis oleks muude artikli 6 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel tulnud arvata ülemäärase koguse hulka, kuid mis konkreetseid asjaolusid silmas pidades ei tekita turuhäirete ohtu.
(vt punktid 241, 246 ja 247)
9. Üleminekumeetmed, mis võetakse põllumajandusvaldkonnas iga laienemise ajal, peavad olema võetud vastavalt konkreetsetele põllumajandusturgudel häireid tekitada võivatele riskidele, mida see laienemine võib endaga kaasa tuua. Seetõttu ei pea institutsioonid kohaldama kahe järjestikuse laienemise puhul ühesuguseid üleminekumeetmeid.
(vt punkt 330)