Kohtuasi T-282/02
Cementbouw Handel & Industrie BV
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – Kontroll ettevõtjate koondumise üle – Määruse (EMÜ) nr 4064/89 artiklid 2, 3 ja 8 – Mõiste „koondumine” – Turgu valitseva seisundi tekkimine – Luba, mis on antud teatud kohustuste täitmise tingimusel – Proportsionaalsuse põhimõte
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Koondumised – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 3; komisjoni teatis 98/C 66/02, punkt 19)
2. Konkurents – Koondumised – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 3 lõige 2)
3. Konkurents – Koondumised – Kaudse ühiskontrolli saamine ühisettevõtte üle
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 3 lõike 1 punkt b ja lõike 4 punkt b)
4. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
5. Konkurents – Koondumised – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 3)
6. Konkurents – Koondumised – Esinemine – Komisjoni ainupädevusse kuuluv koondumine – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 3)
7. Konkurents – Koondumised – ühenduse seisukohast oluline koondumine – Hindamiskriteeriumid
(Nõukogu määruse nr 4064/89 artiklid 1 ja 5)
8. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 6)
9. Konkurents – Koondumised – Koondumine, mis tekib mitme õigusliku tehingu tulemusena, millel on omavahelise seotuse tõttu üks ja sama eesmärk
(Nõukogu määrus nr 4064/89)
10. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõige 2 ja artikkel 3)
11. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Majanduslike asjaolude hindamine
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikkel 2)
12. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Esinemine – Turule sisenemise takistused
(EÜ artikkel 82)
13. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Esinemine – Ostjate ostujõu mõju pakkujale
(EÜ artikkel 82)
14. Konkurents – Koondumised – Ühisturuga kokkusobivuse hindamine – Turgu valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine
(Nõukogu määrus nr 4064/89)
15. Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Asjaomaste ettevõtjate kohustused, mis muudaksid teatatud koondumise ühisturuga kokkusobivaks
(Nõukogu määrus nr 4064/89, artikli 2 lõige 2 ja artikli 8 lõige 2)
1. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikkel 3, pealkirjaga „Koondumise määratlus”, sätestab, et koondumine toimub just ühe või mitme ettevõtja üle kontrolli omandamisega ühe üksi tegutseva ettevõtja või mitme koos tegutseva ettevõtja poolt, mis tähendab seda, et olenemata kontrolli omandamise vormist peab see kontroll, olenevalt konkreetse asja õiguslikest ja faktilistest asjaoludest, andma õigusnormide, lepingute või muudel alustel võimaluse kontrollitavat ettevõtjat otsustavalt mõjutada.
Vastavalt komisjoni teatise koondumise mõiste kohta vastavalt määruse nr 4064/89 punktile 19 eksisteerib ühiskontroll siis, kui kahel või enamal ettevõtjal või isikul on võimalik avaldada teisele ettevõtjale otsustavat mõju, st võimalust tõkestada otsuseid, mis määravad kindlaks ettevõtja kaubandusstrateegia. Ühiskontroll võimaldab ka ummikolukorra teket, mis tuleneb kahe või enama emaettevõtja võimalusest väljapakutud strateegilised otsused tagasi lükata. Kõnealused aktsionärid peavad seega ühisettevõtte kaubanduspoliitika kindlaksmääramisel ühisele kokkuleppele jõudma.
Kui otsustavat mõju määruse nr 4064/89 artikli 3 lõike 3 tähenduses ei pea selle olemasoluks just teostama, siis vastupidi, selleks, et eksisteeriks kontroll nimetatud määruse artikli 3 tähenduses, peab selle mõju teostamise võimalus olema reaalne.
(vt punktid 41, 42, 58)
2. Asjaolu, et ühisettevõte võib olla täielikult toimiv ettevõte ja seega oma tegevuse osas majanduslikus mõttes sõltumatu, ei tähenda, et ta on sõltumatu oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel. Vastupidine käsitlus viiks olukorrani, et majanduslikult autonoomse „ühisettevõtte” üle ei saakski ühiskontrolli omandada. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud eeldus – et ühisettevõtte, st kahe või enama ettevõtja poolt kontrollitava ettevõtja, asutamist käsitletaks koondumisena –, mille kohaselt peab ühisettevõte „täit[ma] püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse ülesandeid”, näitab siiski, et see nii ei ole.
(vt punkt 62)
3. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 3 lõike 1 punkt b täpsustab, et kontrolli võivad üks või mitu ettevõtjat omandada „otseselt või kaudselt ”, ja määruse artikli 3 lõike 4 punkti b kohaselt võivad kontrolli omada ka isikud, kes ei ole ise õiguste valdajad ega oma õigust lepingute alusel, kuid omavad õigust kasutada nendest tulenevaid õigusi.
Kaudse kontrolli nimetatud artikli 3 tähenduses võivad saada ühisettevõtte liikmete aktsionärid isegi siis, kui neil ei ole otsest õigust ühisettevõtte üldkoosolekul hääletada, sest seda teevad liikmed ise.
Nimelt juhul, kui äriühingud viivad oma tegevuse alati kooskõlla otsustega, mille langetavad nende ainu-, enamus- või ühiskontrolli teostavad aktsionärid, ja kui ühisettevõtte liikmed on kõik kahe aktsionäri tütarettevõtjad kas ainuosaluse või ühiskontrolli kaudu, siis eeldab nimetatud ühisettevõtte juhtorganite koosseisu määramine kahe aktsionäri vahelist kokkulepet. Vastupidisel juhul ei saaks liikmed ühisettevõtte juhtorganite koosseisu paika panna ja ühisettevõte ei saaks toimida.
Tingimus, et emaettevõtjate esindajatel ei ole õigust ühisettevõtte juhatuses olla või et nõukogus võivad emaettevõtjate esindajad moodustada vaid väiksema osa liikmetest, ei muuda asjaolu, et just ühisettevõtte liikmed on need, kes otsustavad juhtorganite koosseisu üle, ja CVK liikmete kaudu otsustavad seda tema liikmete aktsionärid.
Lisaks, mis puutub ühisettevõtte kahe juhtimisorgani koosseisu, siis juhul, kui põhikirjaga ei ole välistatud, et kõik nendesse kuuluvad isikud on tegevad ka ühisettevõtte liikmeteks olevate ettevõtjate juhtorganites, on need esindajad ühisettevõtte liikmeteks olevates ettevõtjates olevatele töökohtadele kahtlemata nimetatud ühisettevõtte liikmete aktsionäride poolt ja nad peavad ühisettevõtte juhtorganites oma kohustuste täitmisel kahtlemata arvestama aktsionäride huvidega.
(vt punktid 72–74)
4. Selles suhtes tuleb meenutada, et õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitsele eeldab, et täidetud on kolm tingimust. Esiteks peavad ühenduse ametiasutused huvitatud isikule andma kinnitatud ja usaldusväärsetest allikatest pärit kindlaid, tingimusteta ja ühtelangevaid tagatisi. Teiseks peavad need tagatised olema sellised, et isikul, kellele need on adresseeritud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud tagatised olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.
(vt punkt 77)
5. Seega määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 3 lõike 1 punkti a mõttes on koondumine suhteliselt lihtne ja määratletav tehing, nimelt kahe või enama eelnevalt iseseisva ettevõtja ühinemine; sama sätte punktiga b üritatakse katta kõik muud olukorrad, kus üks või mitu ettevõtjat omandavad osaliselt või täielikult kontrolli ühe või mitme muu ettevõtja üle. See üldine ja lõpptulemusele suunatud koondumise definitsioon – mille tagajärg on ühe või mitme ettevõtja kontrollimine – viitab sellele, et kui lõpptulemuseks on üks koondumine, ei ole oluline, kas kontrolli omandamine, otsene või kaudne, teostati ühes, kahes või mitmes etapis, ühe, kahe või mitme tehingu kaudu.
Samuti ei ole oluline see, kas koondumise osalised juba komisjonile koondumisest teatamise ajal kavatsevad teha kaks või enam tehingut, või kas nad on juba enne teate esitamist tehinguid teinud. Komisjon peab igal juhul hindama, kas tehingutel on üks ja sama eesmärk selliselt, et nad moodustavad ühe koondumise määruse nr 4064/89 artikli 3 mõttes.
Sellise küsimusele lähenemise eesmärk on iga üksikjuhu õiguslike ja faktiliste asjaolude valguses ning tehingu tegelikke majanduslikke eesmärke uurides kindlaks määrata osaliste taotletav majanduslik lõpptulemus, analüüsides mitme õiguslikult eraldiseisva tehingu tegemise korral, kas asjassepuutuvad ettevõtjad oleksid kõik tehingud teinud ka üksikutena või kas iga tehing on hoopis osa ühest suuremast tehingust, ilma milleta ei oleks osalised ka iga üksikut tehingut teinud. Teiste sõnadega, selleks et määrata kindlaks vaidlusaluste tehingute üks ja sama eesmärk, tuleb igal üksikul juhul hinnata, kas tehingud on omavahel seotud selliselt, et ühte ei oleks tehtud teiseta.
Sellise lähenemisega üritatakse esiteks koondumisest teatavatele ettevõtjatele tagada õiguskindlus kõigi koondumise osaks olevate tehingute suhtes ja teiseks võimaldada komisjonil teostada tõhusat kontrolli koondumiste üle, mis võivad märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas. Need kaks eesmärki on ühtlasi määruse nr 4064/89 peamised eesmärgid.
Eeltoodust tuleneb, et koondumine määruse nr 4064/89 artikli 3 lõike 1 tähenduses võib koosneda mitmest õiguslikult ja formaalselt eraldiseisvast tehingust, kui need tehingud on omavahel seotud nii, et ühte ei oleks sõlmitud teiseta, ning mille tagajärjel omandavad üks või mitu ettevõtjat otseselt või kaudselt majandusliku kontrolli ühe või mitme muu ettevõtja tegevuse üle.
(vt punktid 103–109)
6. Kuigi määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikkel 3 määratleb tingimused, mille esinemisel on tegemist „koondumisega” ja piirdub üldist ja sisulist laadi „koondumise” mõiste definitsiooniga, ei anna see säte vastust küsimusele komisjoni pädevusest koondumise asjades. Tehingute hulgast, mis vastavad määruse nr 4064/89 artiklis 3 sätestatud määratlusele, kuuluvad komisjoni pädevusse vaid „ühenduse seisukohast olulised koondumised”, mis on defineeritud nimetatud määruse artiklis 1, välja arvatud kui määruses endas ei ole sätestatud teisti. Seega ei pruugi tehing, mis vastab määruse nr 4064/89 artiklis 3 sätestatud definitsioonile, kuuluda automaatselt komisjoni ainupädevusse; tegemist peab olema „ühenduse seisukohast olulise” koondumisega.
(vt punkt 114)
7. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 5 ülesehitusest tuleneb, et ühenduse seadusandja on soovinud määruse kohaldamisala täpsustada, määratledes koondumise osaliste käibe, mida määruse nr 4064/89 artikli 5 lõike 1 tähenduses „ühenduse seisukohast olulisuse” kindlakstegemiseks arvesse tuleb võtta. Nagu nähtub ka määruse nr 4064/89 artikli 5 lõikest 2, võetakse juhul, kui koondumine kujutab endast ühe ettevõtja osalist omandamist, asjassepuutuva tehingu olulisusele hinnangu andmiseks arvesse ainult käivet, mis on seotud sellise tehinguga hõlmatud osadega.
See hinnang käib ka määruse nr 4064/89 artikli 5 lõike 2 teise lõigu tõlgendamise kohta – kui omandatakse osa kahest või enamast ettevõtjast ühe või mitme tehingu kaudu, mis tehakse kaheaastase ajavahemiku jooksul samade isikute või ettevõtjate vahel, siis tuleb käibele liita selle omandatud osa käive. Määruse nr 4064/89 artikli 5 lõike 2 teise lõigu lisamise põhjus oli vältida, et samad ettevõtjad või samad isikud saaksid ühe tehingu jagada kunstlikult mitmeks vara võõrandamise tehinguks, mis tehakse erinevatel ajahetkedel, et tehing jääks alla määruses nr 4064/89 kehtestatud käibe künniste, millest aga omakorda sõltub, kas koondumine on komisjoni pädevuses ja kas nimetatud määrus sellele kohaldub.
Seega asjaolu, et määruse nr 4064/89 artikli 5 lõike 2 teine lõik võimaldab komisjonil kahte või enamat tehingut käsitleda ühe koondumisena asjassepuutuvate ettevõtjate käibe arvutamiseks, et vältida komisjonile selle määrusega antud pädevuse välistamist, ei tähenda – vastupidi sellele, mida väidab hageja –, et nimetatud säte võtab komisjonilt õiguse nimetatud määruse artikli 3 alusel määratleda, kas talle teatatud mitu tehingut moodustavad ühe koondumise või tuleb neid tehinguid käsitleda hoopis mitme koondumisena.
Kui komisjon on seisukohal, et talle teatatud kaks tehingut ei ole omavahel seotud, siis hinnatakse neid mõlemat eraldi. Kui üks ja/või teine tehing ei ole „ühenduse seisukohast oluline”, ei kuulu ka komisjoni pädevusse seda/neid hinnata. Kui komisjon asub seisukohale, et tehingutel on üks ja sama eesmärk ja neid tuleb vaadelda ühe koondumisena määruse nr 4064/89 artikli 3 tähenduses, siis kontrollib komisjon oma pädevuse kindlaksmääramiseks ja tehingu konkurentsimõjude hindamiseks järgnevalt, kas tehing on ka ühenduse seisukohast oluline.
(vt punktid 115–120)
8. Iga koondumise teate esitanud koondumise osalise enda kaitsmise põhjused on oma olemuselt subjektiivsed ja väljendavad vaieldamatult vaid esitaja huve. Samas ei saa selle tingimuse tõttu komisjon, kes uurib koondumise tegelikke majanduslikke põhjuseid, jätta tähelepanuta poolte selgitusi, mis võimaldavad tal kindlaks määrata poolte tegelikud majanduslikud eesmärgid asjassepuutuvate tehingute tegemise ajal. Kuigi selgitused, mida üks koondumisest teatanud osaline ei vaidlusta, ei saa olla asjas määrava tähtsusega, peab komisjonil siiski olema õigus nendele selgitustele tugineda, kui ta saab nendega kinnitada oma hinnangu aluseks olevaid asjaolusid.
(vt punkt 147)
9. Analüüsides üldiselt hilisemast tehingust lahutamatut tehingut, mis eraldiseisvalt käsitletuna ei täida „ühenduse seisukohast olulise” kriteeriumeid ja mida seetõttu uuris pädev siseriiklik konkurentsiasutus, kes selle ka heaks kiitis, ei riku komisjon määruses nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle sätestatud siseriiklike ja ühenduse konkurentsiasutuste pädevuse jaotuse reegleid, kui need kaks tehingut moodustavad nende lahutamatuse tõttu ühe ühenduse seisukohast olulise koondumise.
(vt punktid 158–161)
10. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artiklis 2 ette nähtud turgu valitsevat seisundit iseloomustab ühe või mitme ettevõtja majanduslik võimsus, mis lubab neil takistada tõhusa konkurentsi säilimist asjaomasel kaubaturul, võimaldades neil tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
Suure turuosa olemasolu on väga tähendusrikas ja seos koondumise osaliseks olnud ettevõtja või ettevõtjate turuosade ning nende konkurentide turuosade vahel, eelkõige neile suuruselt vahetult järgnevate vahel on kindel märk turgu valitseva seisundi olemasolust. See tegur võimaldab hinnata asjaomase ettevõtja konkurentide konkurentsialast võimsust. Lisaks võib turgu valitsev seisund olla tõendatud eriti suure turuosaga, eriti siis, kui teistel turul tegutsevatel ettevõtjatel on tunduvalt väiksemad turuosad.
Samuti on konkurentide olemasolu üldjuhul tegur, mis olenevalt olukorrast pehmendab või koguni kaotab asjaomase ettevõtja turgu valitseva seisundi üksnes olukorras, kus neil konkurentidel on tugev seisund, mis tegelikkuses vastukaalu pakub.
Olulise konkurentsialase surve puudumist võib osaliselt tuletada ka asjaomase turu toodete erinevast laadist. Toodete erinev laad tähendab, et ükski toode ei asenda teist toodet üks ühele ja et seega ei tähenda ühe toote hinnatõus tingimata hinda tõstva ettevõtja turuosa vähendamist tema konkurentide kasuks, kes teist toodet toodavad, nagu oleks olukord üks ühele asendatavate toodete puhul.
(vt punktid 195, 198, 201, 212 ja 213)
11. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle materiaalõiguslikud normid, eriti selle artikkel 2, annavad komisjonile teatud kaalutlusõiguse eelkõige majanduslike asjaolude hindamisel. Järelikult, kui ühenduse kohtud teostavad kohtulikku kontrolli selle kaalutlusõiguse üle, mis koondumise valdkonna õigusnormide kohaldamisel evib olemuslikku tähtsust, tuleb arvestada kaalutlusruumi, mis koondumist reguleerivate majandusliku sisuga õigusnormidega on antud.
Sellest tuleneb, et keeruliste majanduslike hinnangute üle teostatav ühenduse kohtu kontroll komisjoni poolt temale määrusega nr 4064/89 usaldatud kaalutlusõiguse rakendamisel peab piirduma sellega, et kontrollitakse menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimist, faktide sisulist täpsust ning ilmse kaalutlusvea ja võimu kuritarvitamise puudumist. Eelkõige ei saa ühenduse kohus asendada komisjoni majanduslikku hinnangut enda omaga.
(vt punktid 196 ja 197)
12. Turule sisenemise takistused on üldjuhul erinevat laadi takistused, eelkõige majanduslikud, kaubanduslikud või rahanduslikud asjaolud, mis võivad olemasolevate ettevõtjate potentsiaalsele konkurendile kaasa tuua riske ja piisavalt kõrgeid kulusid, et teda demotiveerida mõistliku aja jooksul turule sisenema või et muuta see turule sisenemine eriti raskeks, nii, et ta ei saa konkurentsi seisukohast piirata olemasolevate ettevõtjate tegevust.
(vt punkt 219)
13. Tarnija klientide ostujõud võib tasakaalustada selle tarnija positsiooni turul, kui olukorras, kus tarnija otsustab hindasid tõsta või tarnetingimusi halvemaks muuta, on tema klientidel võimalus leida mõistliku aja jooksul usaldusväärseid alternatiivseid tarneallikaid.
Turul tegutsevate ettevõtjate hajutatus ja nende ettevõtjate jaoks usaldusväärsete tarnealternatiivide puudumine on kaks kriteeriumit, mis ei ole küll tingimata ammendavad, et kinnitada või lükata ümber klientide sellise ostujõu olemasolu, mis suudaks tasakaalustada tarnija majandusliku võimsuse, kuid on siiski väga asjakohased. Ühelt poolt tähendab ostjate turu kontsentreerituse aste seda, et ostjate piiratud arv võib võimaldada neil tugevdada oma läbirääkimiste positsiooni tarnija suhtes. Teiselt poolt võimaldab usaldusväärsete tarnealternatiivide olemasolu kindlaks määrata tõenäosuse, et tarnija on kohustatud hinnatõusu piirama või koguni sellest hoiduma.
(vt punktid 230–232)
14. Määrus nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle ei keela oma sätete valguses uurida koondumisega seotud võimalikke vertikaalse koostöö aspekte ühisettevõtte ja ühe või teise ühisettevõtte asutajaks oleva ettevõtja vahel, mis ei kahjustata ühisettevõtte iseseisvust.
(vt punkt 250)
15. Määruse nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle raames võib komisjon nõustuda üksnes võetud kohustustega, mis võivad koondumise ühisturuga kokkusobivaks muuta. Teisisõnu peavad asjaomaste ettevõtete pakutud kohustused andma komisjonile võimaluse jõuda järeldusele, et kõnealune koondumine ei tekita ega tugevda turgu valitsevat seisundit selle määruse artikli 2 lõike 2 mõttes.
Seega, et komisjon saaks nõustuda poolte väljapakutud kohustustega, et seejärel vastu võtta määruse nr 4064/89 artikli 8 lõike 2 järgne otsus, peavad need kohustused olema mitte üksnes proportsionaalsed komisjoni poolt oma otsuses identifitseeritud konkurentsiprobleemiga, vaid selle probleemi ka täielikult lahendama.
Samas ei ole koondumisest teatanud osalised mingil juhul piiratud vaid selliste kohustuse väljapakkumisega, millega taastatakse koondumisele eelnenud konkurentsiolukord, selleks et komisjon saaks selle tehingu ühisturuga kokkusobivaks kuulutada. Määruse nr 4064/89 artikli 8 lõike 2 alusel võib komisjon nõustuda kõigi osaliste kohustustega, mis võimaldavad tal võtta vastu otsuse koondumise ühisturuga kokkusobivuse kohta.
Juhul kui pakutakse välja kohustusi, mis on laiaulatuslikumad kui koondumisele eelnenud konkurentsiolukorra taastamiseks vajalik, ei saa komisjon neid tagasi lükata ja võtta vastu kas otsus, millega koondumine kuulutatakse ühisturuga kokkusobimatuks määruse nr 4064/89 artikli 8 lõike 3 alusel, või otsus, millega koondumine kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks sama määruse artikli 8 lõike 2 alusel, millega kaasnevad komisjoni poolt ühekülgselt kehtestatud tingimused koondumise eelse olukorra taastamiseks.
Esimesel juhul – negatiivse otsuse vastuvõtmise korral – rikub komisjon määruse nr 4064/89 artikli 8 lõike 2 sätteid, mis kohustavad teda vastu võtma otsuse, millega koondumine kuulutatakse ühisturuga kokkusobivaks, kui ta sedastab, et tehing, olenevalt olukorrast pärast asjaomaste ettevõtjate tehtud muudatusi, vastab sama määruse artikli 2 lõike 2 tingimustele. Teisel juhul – positiivne otsus, millega kaasnevad täpse eelneva olukorra taaskehtestamise nõuded – väljuks komisjon samuti määrus nr 4064/89 artikli 8 lõike 2 sõnastusest, mis ei näe ette võimalust, et komisjon saaks koondumise ühisturuga kokkusobivaks tunnistamise siduda tingimustega, mille ta on kehtestanud ühekülgselt, arvestamata koondumisest teatanud osaliste välja pakutud kohustustega.
(vt punktid 294, 307–311)