24. juunil 2009 esitatud hagi - Shell Hellas versus komisjon

(Kohtuasi T-245/09)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Shell Hellas Oil and Chemical SA (Shell Hellas AE) (Attica, Kreeka) (esindaja: advokaat P. Hubert)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

tühistada osaliselt või täielikult komisjoni 16. aprilli 2009. aasta kaudne eitav vastus, mis esitati komisjoni valduses olevatele dokumentidele (viide GESTDEM 6159/2008) juurdepääsu taotluse peale, ning teha sellest kõik vajalikud järeldused seoses hageja juurdepääsuga taotletud dokumentidele;

teise võimalusena, juhul kui Esimese Astme Kohus peaks käsitlema otsusena komisjoni peasekretariaadi 15. aprilli 2009. aasta kirja, milles märgiti, et hageja juurdepääsutaotlusele komisjoni dokumentidele (viide GESTEDEM 6159/2008) ei ole võimalik vastata jaatavalt, tühistada see kiri osaliselt või täielikult ning teha sellest kõik vajalikud järeldused seoses hageja juurdepääsuga taotletud dokumentidele;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palub hageja tühistada komisjoni kaudne otsus, millega keelati talle juurdepääs kogu kütuseturu uurimist puudutavale kirjavahetusele, mis toimus määruse nr 1/2003 artikli 11 lõike 4 alusel komisjoni ja Kreeka konkurentsiasutuse vahel. Teise võimalusena, juhul kui Esimese Astme Kohus leiab, et tegemist on kaudse tagasilükkamisotsusega, siis palub hageja tühistada peasekretariaadi kiri, milles märgitakse, et komisjonil ei ole võimalik vastata jaatavalt hageja taotlusele dokumentidele juurdepääsuks.

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kolm väidet.

Esimeses väites, mis tugineb EÜ artikli 253 rikkumisele, väidab hageja, et kuna tegemist oli kaudse tagasilükkamisega, siis ei ole kostja juba otsuse olemusest tulenevalt esitanud põhjendusi, mis oleks võimaldanud hagejal teada saada tagasilükkamise põhjusi.

Teises väites, mis on esitatud teise võimalusena, juhul kui Esimese Astme Kohus peaks leidma, et komisjoni peasekretariaadi kiri on vaidlustatav otsus või et peasekretariaadi uues, 18. juuni 2009. aasta kirjas esitatakse kaudse otsuse tegelikud põhjused, siis väidab hageja, et esitatud põhjendused ei vasta EÜ artikli 253 põhjendamisnõuetele ning need on vastuolus määruse nr 1049/2001¹ sätte ja mõttega.

Kolmandas väites, mis tugineb EÜ artikli 255 ja määruse nr 1049/2001 rikkumisele, väidab hageja, et dokumendid, millega tutvumist taotleti, ei kuulu määruses nr 1049/2001 sätestatud avalikkuse põhimõtte erandite alla. Sellega seoses väidab hageja, et:

komisjon ei viinud läbi analüüsi dokument dokumendi haaval, vaid hindas üldiselt määruse erandeid lähtuvalt dokumentide kategooriast;

komisjon ei võinud otse konsulteerida Kreeka konkurentsiasutusega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 alusel, et saada tema seisukoht dokumentide edastamise kohta, kuna üksnes liikmesriigil on nimetatud alusel õigus keelduda dokumentide edastamisest;

komisjon eksis, kui ta tugines ärihuvide kaitset puudutavale erandile (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimene taane), et keelduda dokumentide edastamisest tervikuna, kuna ta oleks saanud dokumentidest konfidentsiaalse teabe eemaldada;

komisjon ei saanud tugineda uurimistegevuse kaitset puudutavale erandile (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmas taane), kuna Kreeka konkurentsiasutus oli juba kõnealuses asjas oma lõpliku otsuse teinud;

samuti ei saanud ta tugineda otsustamisprotsessi kaitset puudutavale erandile, kuna dokumendid, millega tutvumist taotleti, ei moodusta otsustamisprotsessi osa, või kuna see ei kahjustaks oluliselt seda protsessi.

Viimaseks väidab hageja, et igal juhul esineb kõnealuste dokumentidega tutvumise puhul ülekaalukas avalik huvi, s.o võimaldada tõhusalt ühenduse õiguse ühetaolist kohaldamist.

____________

¹ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).