29. veebruaril 2012 esitatud hagi - Cytochroma Development versus Siseturu Ühtlustamise Amet - Teva Pharmaceutical Industries (ALPHAREN)

(Kohtuasi T-106/12)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Cytochroma Development, Inc. (St. Michael, Barbados) (esindajad: barrister S. Malynicz ja solicitor A. Smith)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Teva Pharmaceutical Industries Ltd (Jeruusalemm, Iisrael)

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 2. detsembri 2011. aasta (asi R 1235/2011-1) otsus; ja

mõista hageja kohtukulud, sh apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja ühtlustamisametilt ja teiselt menetluspoolelt apellatsioonikojas ning jätta nende kohtukulud nende endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Ühenduse kaubamärgi taotleja: hageja.

Asjaomane ühenduse kaubamärk: sõnamärk "ALPHAREN" kaupadele klassis 5 - ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus nr 4320297.

Vastulause aluseks oleva kaubamärgi või tähise omanik: teine menetluspool apellatsioonikojas.

Vastulause aluseks olev kaubamärk või tähis: Ungari sõnamärgi "ALPHA D3", registreering nr 134972 kaupadele klassis 5; Leedu sõnamärgi "ALPHA D3", registreering nr 20613 kaupadele klassis 5; Läti sõnamärgi "ALPHA D3", registreering nr M30407 kaupadele klassis 5.

Vastulausete osakonna otsus: rahuldada vastulause.

Apellatsioonikoja otsus: jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Väited: komisjoni määruse nr 216/96 artikli 1 d lõike 2 rikkumine, kuna apellatsioonikoja liige, kes tegi esialgse otsuse, kuulus ka apellatsioonikotta, kes tegi pärast asja tagasisaatmist uue otsuse; määruse nr 207/2009 artikli 65 lõike 6 ja komisjoni määruse nr 216/96 artikli 1 d lõike 1 rikkumine seoses Üldkohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmisega; määruse nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 rikkumine seoses suhtelisi keeldumispõhjuseid puudutava asja asjaolude omal algatusel uurimisega; õiguskindluse põhimõtte rikkumine ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 rikkumine.

____________