Kohtuasi T‑418/10
voestalpine AG
ja
voestalpine Wire Rod Austria GmbH
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Üks, mitmeosaline ja vältav rikkumine – Agendileping – Agendi rikkumise käsundiandjale süükspandavus – Käsundiandja teadmatus agendi rikkumisest – Osalemine rikkumise ühes osateos ja teadmine tervikplaanist – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Proportsionaalsus – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõte – Täielik pädevus
Kokkuvõte – Üldkohtu (kuues koda) 15. juuli 2015. aasta otsus
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni esitatud tõenditelt nõutav täpsuse tase – Kaudsete tõendite kogum – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtule kahtluse – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 48; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
2. Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Ettevõtjale vastutuse omistamine kogu rikkumise eest, olenemata tema piiratud rollist – Lubatavus – Arvessevõtmine rikkumise raskuse hindamisel ja trahvisumma kindlaksmääramisel
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
3. Keelatud kokkulepped – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Asjaolu, mis võimaldab keelatud kokkuleppes osalemise tuvastada olukorras, kus ei ole väljendatud vastuseisu vastuvõetud otsusele – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Mõju puudumine – Menetluslike tagatiste järgimine komisjoni poolt – Kohtulik kontroll
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
4. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus – Äriühingud, kelle vahel on vertikaalne suhe – Agendilepinguga seotud äriühingud – Hindamiskriteeriumid
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
5. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus – Agendilepinguga seotud äriühingud – Hindamiskriteeriumid – Äririski kandmine vahendaja poolt
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; komisjoni teatis 2000/C 291/01)
6. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus – Agendilepinguga seotud äriühingud – Kahe kartelliosalise nimel tegutsev agent – Hindamiskriteeriumid – Äririsk
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
7. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Süüks panemine – Ettevõtja – Mõiste – Majandusüksus – Agendilepinguga seotud äriühingud – Hindamiskriteeriumid – Käsundiandja teadmatus agendi konkurentsivastasest tegevusest – Mõju puudumine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53)
8. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Põhisumma kindlaksmääramine – Rikkumise raskus – Hindamiskriteeriumid – Komisjoni kaalutlusruum – Piirid – Proportsionaalsuse ning karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõtte järgimine
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 3; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Karistuse individualiseerimine trahvisumma kindlaksmääramise eri staadiumites
(ELTL artikkel 101; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 22, 27, 29, 36 ja 37)
10. Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju – Allumine suunistele trahvide arvutamise meetodi kohta –Väljajätmine – Arvese võetavad asjaolud
(ELTL artikkel 229; EMP leping, artikkel 53; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 116–118)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 119–124)
3. Ettevõtja konkurentsivastases kokkuleppes osalemise piisavaks tõendamiseks piisab sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, kus sõlmiti konkurentsivastaseid kokkuleppeid, millele ta vastuseisu üles ei näidanud. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel muul eesmärgil kui nemad. Asjaolu, et ettevõtja ei vii ellu konkurentsivastase eesmärgiga koosolekute tulemusi, ei kõrvalda tema vastutust, mis tuleneb kartellis osalemisest, välja arvatud siis, kui ta avalikult teatas, et ei loe end seal arutatuga seotuks. See, et ettevõtja ei osalenud kõigis kartellikokkuleppe moodustanud tegudes või et neis tegudes, kus ta osales, oli tema roll väike, on asjassepuutuv üksnes rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel. Kui komisjoni hinnangul tuleneb ettevõtja vastutus konkurentsivastase tegevuse eest tema osalemisest koosolekutel, mille esemeks on niisugune tegevus, siis peab liidu kohus kontrollima, et ettevõtjal oli nii haldusmenetluses kui ka kohtus võimalus tehtud järeldused ümber lükata ja vajaduse korral esitada asjaolud, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte teistsuguses valguses ja mis võimaldavad anda neile faktidele selle institutsiooni omast erineva selgituse.
(vt punktid 125, 127 ja 128)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 134–139)
5. Konkurentsivaldkonnas majandusüksuse olemasolu kindlakstegemiseks kahe äriühingu puhul, kelle vahel on vertikaalne suhe nagu käsundiandja ja tema agendi ehk vahendaja vahel, on kehtestatud peamiste võrdlusparameetritena kaks aspekti: esiteks see, kas vahendaja kannab äririski või mitte, ning teiseks vahendaja osutatud teenuste ainuõiguslik laad või selle puudumine.
Äririski kandmise osas ei saa vahendajat pidada käsundiandja ettevõttesse integreeritud abiüksuseks, kui viimasega sõlmitud lepinguga usaldatakse või antakse talle ülesanded, mis majanduslikult sarnanevad sõltumatu kaubandusettevõtja omadega, kuna selles nähakse ette, et finantsriskid, mis on seotud müügi või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmisega, kannab vahendaja. Vertikaalpiirangute suuniste punkti 12 tähenduses agendilepinguks kvalifitseeruva lepingu korral, mille kohaselt kannab agent vaid kõrvalised kulud, mitte aga äririski, mis ei oleks tühine, ei täida agent ülesandeid, mis majanduslikult sarnanevad sõltumatu kaubandusettevõtja omadega.
(vt punktid 139, 140, 145, 147 ja 148)
6. Konkurentsivaldkonnas majandusüksuse olemasolu käsundiandja ja tema agendi vahel hinnatakse kahe peamise võrdlusparameetri alusel: esiteks see, kas vahendaja kannab äririski või mitte, ning teiseks vahendaja osutatud teenuste ainuõiguslik laad või selle puudumine.
Mis puudutab vahendaja osutatud teenuste ainuõigusliku laadi, siis majandusüksuse olemasolu poolt ei räägi see, et paralleelselt käsundiandja arvel läbiviidava tegevusega teeb vahendaja asjaomasel kauba- või teenuseturul märkimisväärses ulatuses tehinguid sõltumatu kaubandusettevõtjana. Ent kui agent tegutseb kahe kartelliosalise nimel, ilma et ta asjaomasel turul isiklikult tegutseb, on agendi ja ühe tema käsundiandja vahelise majandusüksuse kindlakstegemiseks oluline see, kas agendil on selle käsundiandja usaldatud tegevuse osas võimalik tegutseda nagu sõltumatu kaubandusettevõtja, kes võib oma kaubandusstrateegia vabalt kindlaks määrata. Kui agendil ei ole võimalik nii tegutseda, on agendi poolt selle käsundiandja arvel teostatavad ülesanded lahutamatu osa viimase tegevusest.
Seega on kahekordse esindamise korral ühe majandusüksuse olemasolu kindlakstegemisel määrav müügi või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmisega seotud finantsriskide hindamine. Kui ühe esindatava äriühinguga sõlmitud agendileping ei anna agendile võimalust tegutseda konkurentsiõiguse tähenduses sõltumatu kaubandusettevõtjana tegevuse osas, milleks ta nimetati, ei sea kahekordne esindamine kahtluse alla järeldust, mille kohaselt tegutseb agent de facto abiüksusega ning moodustab seega selle ettevõtjaga ühe majandusüksuse. Nimelt võib agenti pidada samal ajal majandusüksuseks nii ühe kui teise kartelliosalisega. Kui kahekordne esindamine võimaldas tal tutvuda mõlemast allikast pärit tundliku äriteabega, on see eripära keelatud kokkuleppe raames kooskõlastamise parandamise tegur.
(vt punktid 139, 141, 149, 151–153, 155, 158, 160, 161 ja 163)
7. Kui konkurentsivaldkonnas agent tegutseb käsundiandja nimel ja arvel, kandmata äririski seoses talle usaldatud tegevusega, võib agendi konkurentsivastase tegevuse selle tegevuse raames käsundiandjale süüks panna sarnaselt võimalusele panna tööandjale süüks mõne tema töötaja toimepandud karistatavad teod, ilma et oleks vaja tõendada, et käsundiandja oli agendi konkurentsivastasest tegevusest teadlik. Arvestades lepingut ja nagu tütarettevõtja 100% või peaaegu täieliku kontrolli puhul emaettevõtja poolt või tööandja arvel tegutseva töötaja puhul, tegutseb agent käsundiandja arvel ja ta moodustab viimasega majandusüksuse.
(vt punktid 175 ja 394)
8. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 49 lõikest 3 nähtub, et karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.
Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis võivad ELTL artikli 101 lõikega 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõikega 1 siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud lepingute ja tegevuse raskusastme hindamisel arvesse tulla, näiteks iga osalise rikkumises etendatud roll ja oht, mida seda tüüpi rikkumised liidu eesmärkidele kujutavad. Asjaolu, et ettevõtja ei osalenud kartellikokkuleppe kõigis osades või et tal oli väike roll nendes osades, milles ta osales, tuleb arvestada rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel. Kui tegemist on nimelt ühe rikkumisega mitmeosalise rikkumise mõttes, mis hõlmab kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse kogumit eraldiseisvatel turgudel, kus rikkujad alati ei tegutse või nad võivad ainult osaliselt teadlikud olla tervikplaanist, tuleb määrata individuaalsed karistused, mis sõltuvad asjaomaste ettevõtjate käitumisest ja nendele iseloomulikest joontest. Selles kontekstis nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et trahv määrataks proportsionaalselt teguritega, mida tuleb arvesse võtta nii rikkumise kui sellise objektiivse raskuse hindamisel kui ka karistatud ettevõtja rikkumises osalemise suhtelise raskuse hindamisel. Seega peab komisjon keelatud kokkuleppeid puudutava konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud karistuste valdkonnas tagama, et rikkumise alusel määratakse individuaalsed karistused, võttes arvesse iga rikkuja konkreetset olukorda. Rikkujal, keda ei loetud vastutavaks ühe rikkumise teatavate osade eest, ei saa olla olnud rolli nende osade rakendamisel. Kuna tema suhtes tuvastatud rikkumisel on piiratud ulatus, on konkurentsiõiguse rikkumine tingimata vähem tõsine kui see, mis omistati rikkumise kõigus osades osalenud rikkujatele.
Järelikult nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et komisjon võtaks trahvisumma arvutamisel arvesse seda, et ettevõtja osales agendi vahendusel ainult ühe rikkumise ühes osateos ning et selle osateo puhul ei saa põhjusel, et ei osaletud kogu keelatud kokkuleppes üleeuroopalisel tasandil, asuda seisukohale, et selle osalemise nii eesmärk kui ka tagajärjed võisid ulatuda väljapoole ühtainust territooriumi. Kui sellisele ettevõtjale määratakse trahv, mis on identne trahviga, mis ta oleks pidanud maksma juhul, kui talle oleks süüks pandud osalemine ühe rikkumise kõigis osades, tuleb komisjoni otsus tühistada, kuna arvesse ei ole võetud asjaomase ettevõtja olukorra erilisust. Pelk asjaolu, et ettevõtja võis teadlik olla kogu keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest ulatusest, kuigi seda ei ole tõendatud, ei ole piisav, et trahvi arvutamisel võtta arvesse nendel turgudel saadud müügiväärtust, kuna nende osas ei ole tõendatud, et ettevõtja tegevus oli konkurentsivastane.
(vt punktid 408, 411–415, 437 ja 442–447)
9. Komisjon peab keelatud kokkuleppeid puudutava konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud karistuste valdkonnas tagama, et rikkumise alusel määratakse individuaalsed karistused, võttes arvesse iga rikkuja konkreetset olukorda. Praktikas võib rikkumise alusel individuaalse karistuse määramine aset leida trahvisumma kindlaksmääramise eri staadiumides.
Esiteks võib komisjon ettevõtja rikkumises osalemise eripära arvesse võtta ühe rikkumise objektiivse raskuse hindamise staadiumis suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punkti 22 tähenduses.
Teiseks võib komisjon seda eripära arvesse võtta suuniste punktis 29 nimetatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumis üldhinnangu põhjal, milles on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega (vt suuniste punkt 27).
Kolmandaks võib komisjon seda eripära arvesse võtta rikkumise objektiivse raskuse või asjaomase ettevõtja esitatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumist hilisemas staadiumis. Suuniste punktis 36 on märgitud, et teatavatel juhtudel võib komisjon määrata sümboolse trahvi, ning vastavalt suuniste punktile 37 võib ta samuti muu hulgas konkreetse juhtumi eripäradest tingituna nimetatud trahvide arvutamise üldmeetodist loobuda.
(vt punktid 415–417, 420 ja 423)
10. Konkurentsivaldkonnas liidu kohtule vastavalt EÜ artiklile 229 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus annab kohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib kohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale.
Oma olemuselt ei ole trahvi kindlaksmääramine liidu kohtu poolt täpne aritmeetiline tehe. Liidu kohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud ka komisjoni arvutustega või tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma.
Selles kontekstis võtavad liidu kohtud eeskätt arvesse asjaomase konkurentsipiirangu laadi, kusjuures kvootide jagamine ja hindade kindlaksmääramised on ühed kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Lisaks tuleb olenevalt olukorrast arvesse võtta selliseid eripärasid nagu asjaolu, et asjaomane ettevõtja osales vaid ühe liikmesriigi territooriumiga piirduvas üleeuroopalisel tasandil toimepandud ühe rikkumise osateos ning seda, et selle ettevõtja rikkumises osalemine tuleb peamiselt vahendaja tegevusest, samas aga ei ole tõendatud, et ettevõtja oli oma agendi tegevusest teadlik.
(vt punktid 450–453 ja 462–465)