Kohtuasi T-155/06
Tomra Systems ASA jt
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine – Kasutatud joogipakendite kogumisseadmete turg – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 82 ja EMP artikli 54 rikkumine – Ainuõiguslikud kokkulepped, koguselised kohustused ja püsikliendina sidumise hinnaalandused, mis on osa konkurentide turult väljatõrjumise strateegiast – Trahv – Proportsionaalsus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Rikkumises osalenud ettevõtja sisedokumentide kasutamine tõendina – Lubatavus
(EÜ artiklid 81 ja 82)
2. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuõiguslikud tarnelepingud – Ettevõtja ja keskse ostja vahel sõlmitud leping
(EÜ artikkel 82)
3. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Objektiivne mõiste, mis peab silmas tegevust, mis võib turustruktuuri mõjutada või mis takistab konkurentsi säilimist või arengut – Turgu valitsevas seisundis ettevõtja kohustused – Ainult toodete omadustel põhinev konkurents
(EÜ artikkel 82)
4. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuõiguslikud tarnelepingud – Püsikliendi hinnaalandus
(EÜ artikkel 82)
5. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Hinnaalandus, mille tagajärg on turu suletus – Püsikliendi hinnaalandus – Kuritarvitava tegevuse kvalifitseerimine
(EÜ artikkel 82)
6. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Koguseline hinnaalandus – Lubatavus – Tingimused – Hinnaalanduste süsteemi kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
7. Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise tuvastamise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(EÜ artiklid 82 ja 253)
8. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Juurdepääsu piiramine turu olulisele osale valitseva ettevõtja poolt
(EÜ artikkel 82)
9. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Tagasiulatuvad hinnaalandused – Kuritarvitav laad – Hindamiskriteeriumid
(EÜ artikkel 82)
10. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Mõiste – Tegevus, millega takistatakse või mille eesmärk on takistada konkurentsi säilimist või arengut
(EÜ artikkel 82)
11. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Ainuõiguslikud tarnelepingud – Individualiseeritud koguselised kohustused, mis kujutavad endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist
(EÜ artikkel 82)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hinnanguelemendid – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Asjassepuutuva ettevõtja kogukäibe või asjaomase käibe arvessevõtmine – Piirid
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003 artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)
1. Ettevõtja sisedokumendid võivad olla tõend selle ettevõtja konkurentsieeskirjade rikkumise kohta. Dokumendid võivad nimelt viidata sellele, kas konkurentsi kõrvaldamine oli kavatsetud või anda vastupidi muu selgituse uuritud tegevuse kohta. Need võivad näiteks komisjonil võimaldada asetada selle tegevuse konteksti ja kinnitada sellele tegevusele antud hinnangut.
Kui komisjon kasutab neid dokumente oma otsuse põhjendamiseks, siis on täiesti normaalne, et ta – varjamata samas teistsuguse tõlgenduse andvate dokumentide olemasolu – keskendub eelisjärjekorras ettevõtja konkurentsivastasele käitumisele, mitte teatavates sisedokumentides mainitud õiguspärasele tegevusele, kuna komisjoni ülesanne on just nimelt selle tegevuse tõendamine.
(vt punktid 35 ja 36)
2. Ei ole vaja, et turgu valitseva ettevõtja tegevus seoks ostjaid formaalse kohustusega, et tuvastada, et see kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist EÜ artikli 82 tähenduses. Piisab, kui selle tegevusega nähakse klientidele ette stiimul mitte pöörduda konkureerivate tarnijate poole ja osta oma vajaduste täielikuks või märkimisväärses osas rahuldamiseks tooteid vaid sellelt ettevõtjalt, mistõttu ei ole vaja analüüsida vaidlusaluste lepingute ainuõiguslikkust kohaldatava siseriikliku õiguse alusel.
Mis puudutab ettevõtja ja kesksete ostjate vahel sõlmitud kokkuleppeid, mis on pooltele siduvad, siis küsimus, kas need avaldasid mõju ka nende liikmete ostukäitumisele, ei sõltu formaalsest analüüsist. Nimelt, kui läbiräägitud tingimused sõltuvad sihtkoguste ostmisest keskse ostja poolt tervikuna, siis on seda liiki lepingu läbirääkimistele omane, et viimane kallutab oma liikmeid ostma, et kindlaksmääratud eesmärki täita.
(vt punktid 59, 61 ja 62)
3. Kuritarvitamise mõiste on objektiivne mõiste, mis viitab turgu valitseva seisundiga ettevõtja sellisele tegevusele, mis võib mõjutada sellise turu struktuuri, kus just kõnealuse ettevõtja tegutsemise tulemusel on konkurents juba nõrgenenud, ning mis takistab veel turul olemas oleva konkurentsi säilimist või selle konkurentsi arengut selliste vahenditega, mis erinevad nendest vahenditest, mida kasutatakse kaupade või teenuste tavapärases konkurentsis, mis rajaneb ettevõtjate sooritustel. Sellest tuleneb, et EÜ artikkel 82 keelab turgu valitsevas seisundis oleval ettevõtjal konkurente kõrvaldada ja selle kaudu oma positsiooni tugevdada, kasutades muid vahendeid kui need, mis põhinevad toodete omaduste konkurentsil. Selles sättes ette nähtud keeld on põhjendatud ka sooviga vältida tarbijatele kahju tekkimist.
Järelikult, kuigi turgu valitseva seisundi tuvastamine ei tähenda iseenesest veel etteheidet asjaomasele ettevõtjale, on sellel ettevõtjal olenemata kõnealuse seisundi tekkimise põhjustest eriline vastutus selle eest, et tema tegevus ei kahjustaks tõhusat ja moonutamata konkurentsi ühisturul. Samuti, kuigi turgu valitsev seisund ei võta sellise seisundiga ettevõtjalt õigust kaitsta oma ärihuve, kui need on ohus, ning kuigi sellel ettevõtjal on mõistlikkuse piires õigus teostada neid toiminguid, mida ta peab kohaseks oma huvide kaitsmisel, ei saa niisugust tegevust siiski lubada, kui selle eesmärk on tugevdada turgu valitsevat seisundit ja seda kuritarvitada.
(vt punktid 38, 206 ja 207)
4. See, kui ettevõtja, kes omab turgu valitsevat seisundit ning seob ostjaid, isegi kui ta teeb seda viimaste nõudel, kohustuse või lubadusega katta kogu oma vajadus või märkimisväärne osa sellest ainult turgu valitsevat seisundit omavalt ettevõtjalt hangitava kogusega, kujutab endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist EÜ artikli 82 tähenduses, sõltumata sellest, kas kõnealune kohustus kehtib ilma täiendavate tingimusteta või tehakse selle eest vastutasuks hinnaalandus. Sama kehtib ka juhul, kui kõnealune ettevõtja kohaldab ostjatega sõlmitud kokkulepete alusel või ühepoolselt ilma nimetatud ostjaid ametliku ainuõigusliku kohustusega sidumata püsikliendi hinnaalanduste süsteemi, see tähendab hinnaalandusi, mis on seotud tingimusega, et klient – olenemata sellest, kas tema ostetud kogus on märkimisväärne või väike – katab kogu oma vajaduse või sellest olulise osa ainult turgu valitsevat seisundit omavalt ettevõtjalt hangitava kogusega.
Niisugused ainuõigusliku hankimise kohustused, olenemata sellest, kas nende eest antakse vastutasuks hinnaalandus või püsikliendisoodustus, selleks et kallutada ostjaid hankima ainult turgu valitseva seisundiga ettevõtjalt, ei ole nimelt kooskõlas eesmärgiga tagada ühisturul kahjustamata konkurents, kuna need ei põhine majanduslikul sooritusel, mis õigustaks seda kohustust või soodustust, vaid nende eesmärk on võtta ostjalt võimalus valida oma tarneallikaid või seda võimalust piirata ning tõkestada teiste tootjate turuletulekut.
(vt punktid 208, 209, 295 ja 296)
5. Püsikliendi hinnaalandus, mis tehakse vastutasuks kliendi võetud kohustuse eest hankida ainult või peaaegu ainult ettevõtjalt, kes on turgu valitsevas seisundis, on vastuolus EÜ artikliga 82 sellega kaasneva turu suletuse tõttu. Niisuguse hinnaalandusega püütakse ju rahaliste soodustuste tegemise teel takistada seda, et kliendid hangiksid konkureerivatelt tootjatelt.
(vt punktid 210 ja 211)
6. Koguseliste hinnaalanduste süsteeme, mida kohaldab turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja ja mis on seotud ainult temalt ostetud kogusega, ei peeta üldjuhul turu sulgemist põhjustavaks, mis on EÜ artikliga 82 vastuolus. Kui tarnitud koguse suurenemine tähendab selle ettevõtja jaoks väiksemaid kulusid, on viimasel õigus lasta oma kliendil kulu vähenemisest osa saada soodsama hinna kohaldamise teel. Koguselisi hinnaalandusi peetakse seega niisugusteks, mis peegeldavad turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tõhususkasu ja mastaabisäästu.
Sellest tuleneb, et koguseliste hinnaalanduste süsteem, mille soodustusmäär suureneb vastavalt turgu valitsevalt ettevõtjalt ostetud kogusele, ei riku EÜ artiklit 82, välja arvatud juhul, kui hinnaalanduse tegemise kriteeriumidest ja korrast ilmneb, et süsteem ei põhine majanduslikult õigustatud vastutasul, vaid sellega püütakse sarnaselt püsikliendi- ja eesmärgihinnaalandusega takistada seda, et kliendid hangiksid konkureerivatelt tootjatelt.
Selleks et teha kindlaks koguseliste hinnaalanduste süsteemi võimalik kuritarvitav laad, tuleb seega hinnata kõiki asjaolusid, eelkõige hinnaalanduse tegemise kriteeriume ja korda, ning analüüsida, kas hinnaalanduse eesmärk on soodustuse abil, mis ei põhine mingil seda õigustaval majanduslikul sooritusel, võtta ostjalt võimalus valida oma tarneallikaid või seda võimalust piirata, tõkestada konkurentide turuletulekut, kohaldada äripartneritele võrdväärsete soorituste korral ebavõrdseid tingimusi või tugevdada turgu valitsevat seisundit moonutatud konkurentsi abil.
(vt punktid 212–214)
7. EÜ artikliga 253 nõutavad põhjendused peavad olema kohandatud asjaomase akti laadiga ning nendest peavad selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma akti vastu võtnud institutsiooni kaalutlused, nii et isikutele, keda akt puudutab, oleks teada akti põhjendused, nad saaksid kaitsta oma õigusi ja kohus saaks teostada kontrolli. Mis puudutab otsuse vastuvõtmist EÜ artikli 82 alusel, siis eeldab see põhimõte, et vaidlustatud otsuses märgitakse ära faktilised asjaolud, millest sõltub meetme juriidiline õigustatus, ja põhjendused, mis viisid otsuse vastuvõtmiseni.
(vt punkt 227)
8. Juurdepääsu piiramist turu olulisele osale valitseva ettevõtja poolt ei saa õigustada sellega, et näidatakse, et turu hõivatav osa on veel piisav, et teha ruumi piiratud arvule konkurentidele. Esiteks peab klientidel, kes asuvad piiratud juurdepääsuga turu osas, olema võimalus saada kasu igasugusest konkurentsitasemest, mis on turul võimalik, ning konkurentidel peab olema võimalik pakkuda konkurentsi toodete omaduste alusel kogu turul, mitte ainult selle ühel osal. Teiseks ei ole turgu valitseva ettevõtja ülesanne kindlaks määrata, mitmel elujõulisel konkurendil lubatakse temaga nõudluse veel hõivatava osa pärast konkureerida.
Just juhtumi asjaolude analüüs võimaldab tuvastada, kas turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja tegevus võib konkurentsi kõrvaldada ning oleks kunstlik a priori kindlaks teha, milline on niisugune seotud turuosa, mille ületades võib turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja tegevusel olla konkurente välistav mõju.
(vt punktid 241 ja 242)
9. Väljatõrjumise mehhanism, mis seisneb tagasiulatuvates hinnaalandustes, ei nõua, et turgu valitsevas seisundis olev ettevõtja loobub kasumist, kuna hinnaalanduste kulud jaotuvad suure arvu ühikute peale. Tagasiulatuvat hinnaalandust tehes võib turgu valitsevas seisundis oleva ettevõtja saadud keskmine hind olla vabalt kuludest oluliselt kõrgem ja tagada kõrge keskmise kasumimarginaali. Tulenevalt tagasiulatuvate hinnaalanduste süsteemist on kliendi jaoks viimaste ühikute tegelik hind siiski väga madal tõmbeefekti tõttu.
(vt punkt 267)
10. EÜ artikli 82 rikkumise tuvastamiseks ei ole vaja näidata, et turgu valitseva ettevõtja kuritarvitav tegevus avaldas asjaomastele turgudele konkreetset konkurentsivastast mõju. Sellega seoses piisab, kui tõendada, et see kaldub konkurentsi piirama või teisisõnu, et tegevusel võib olla või tõenäoliselt on niisugune mõju.
(vt punkt 289)
11. Isegi kui tunnistada, et need ei seo ostjat formaalse ainuõigusliku kohustusega, kujutavad individualiseeritud koguselised kohustused, mille puhul on mitte ainult puhtformaalselt juriidilisest seisukohast vaadatuna, vaid võttes ka arvesse nende konkreetset majanduslikku konteksti kindlaks tehtud, et need seovad de facto ja/või kallutavad ostjat katma kogu oma vajadus või märkimisväärne osa sellest ainult turgu valitsevas seisundis olevalt ettevõtjalt hangitava kogusega ning mis ei põhine majanduslikul sooritusel, mis õigustaks seda kohustust või soodustust, vaid mille eesmärk on võtta ostjalt võimalus valida oma tarneallikaid või seda võimalust piirata ning tõkestada teiste tootjate turuletulekut, endast turgu valitseva seisundi kuritarvitamist EÜ artikli 82 tähenduses.
(vt punktid 297 ja 298)
12. Kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ega see, et komisjon on minevikus kohaldanud teatava suurusega trahve teatavat tüüpi rikkumistele, ei saa veel võtta võimalust seda taset tõsta määruses nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta märgitud piirides, kui see on vajalik ühenduse konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks.
Rikkumiste raskusaste tuleb kindlaks määrata seoses mitme asjaoluga, nagu konkreetse juhtumi eripärased tehiolud, selle kontekst ja trahvide hoiatav mõju, isegi kui kohustuslikult arvesse võetavatest tingimustest ei ole kehtestatud siduvat või ammendavat loetelu. Asjakohased andmed, nagu asjaomased turud, tooted, riigid, ettevõtjad ning ajavahemikud, on erinevad iga juhtumi puhul. Sellest tuleneb, et komisjoni ei saa kõigis raskusastme poolest võrreldavates asjades kohustada määrama trahve, mis lähtuvad käibe samast suurusest.
Trahvid on komisjoni konkurentsipoliitika üks instrument ja komisjonil peab olema kaalutlusruum nende summade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate tegevus konkurentsieeskirjadest kinnipidamisele.
(vt punktid 310–313)
13. Mis puudutab selle trahvisumma kindlaksmääramist, millega karistatakse ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, siis tingimusel, et järgitakse ülempiiri, mis on ette nähtud määruse nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta artikli 23 lõikes 2, milles viidatakse kogukäibele, on komisjonil lubatud võtta arvesse asjaomase ettevõtja käivet, et hinnata rikkumise raskust trahvisumma kindlaksmääramisel, ilma et ta saaks sellele omistada ebaproportsionaalset tähtsust teiste hinnanguelementidega võrreldes.
Suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ette nähtud trahvide arvutamise meetod näeb ette suure arvu asjaolude arvessevõtmist rikkumise raskusastme hindamisel trahvi summa kindlaksmääramiseks, sh eelkõige rikkumise laad, selle konkreetne mõju, kui see on mõõdetav, mõjutatud turu geograafiline ulatus ja trahvi hoiatava mõju vajadus. Kuigi suunistes ei sätestata trahvisummade arvutamist sõltuvalt kogu- või asjaomasest käibest, ei ole nendega ka vastuolus see, kui viidatud käibeid trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võetakse, et kinni pidada ühenduse õiguse üldpõhimõtetest ja kui asjaolud seda nõuavad.
Sellest tuleneb, et kuigi ei saa eitada, et asjaomaste toodete käive võib olla sobiv alus, et hinnata konkurentsi kahjustavat tegevust nimetatud toodete turul Euroopa Majanduspiirkonna piires, ei kujuta see asjaolu endast siiski kaugeltki ainsat kriteeriumi, mille kohaselt peab komisjon hindama rikkumise raskust.
(vt punktid 316–318)