Liidetud kohtuasjad T‑229/11 ja T‑276/11

Lord Inglewood jt

versus

Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav pensioniskeem – Otsused, millega jäetakse rahuldamata taotlused kohaldada enne 2009. aastal täiendava pensioniskeemi muutmist kehtinud sätteid – Õigusvastasuse väide – Omandatud õigused – Õiguspärane ootus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 13. märts 2013

1.      Institutsioonide aktid – Euroopa Parlamendi liikmete täiendavat vabatahtlikku pensioniskeemi reguleeriva eeskirja muutmise otsus – Avaldamine – Teatavakstegemine institutsiooni siseveebis – Endistel parlamendiliikmetel juurdepääsu puudumine – Võimalus kohaldada otsust, mis kuulub internetis avaldamisele

2.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Maksmise tingimused – Kumulatiivne iseloom

3.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Mittelepinguline laad

4.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Võimaluse saada pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena kaotamine – Õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine – Puudumine

5.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Võimaluse saada pensioni osaliselt ühekordse väljamaksena ja võimaluse saada ennetähtaegselt pensioni kaotamine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

6.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Muudatuste tegemine eesmärgiga viia pensioniskeem finantstasakaalu – Lubatavus

(ELTL artikli 232 esimene lõik)

7.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Mõiste – Kohtulik kontroll – Piirid

8.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Vanaduspensioniea tõstmine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine seeläbi, et jäeti vastu võtmata niisugused üleminekumeetmed, nagu nähti ette liidu ametnike jaoks – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 723/2004)

9.      Euroopa Parlament – Parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri – Täiendav vabatahtlik pensioniskeem – Muutmine – Kohustus eelnevalt konsulteerida parlamendi peasekretäri ja kvestoritega – Puudumine

(Euroopa Parlamendi kodukord, artikli 21 lõige 2)

1.      Üldkohaldatava aktina, mis ei ole suunatud konkreetsele adressaadile, ei ole Euroopa Parlamendi juhatuse otsust, millega muudetakse parlamendiliikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleerivat eeskirja, mis sisaldub parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, vaja isiklikult teatavaks teha, vaid selleks, et see jõustuks, tuleb otsus avaldada. Nimelt Euroopa Liidu õiguskorra aluspõhimõtte kohaselt ei saa avaliku võimu õigusakti õigussubjektide suhtes kohaldada enne, kui neil on olnud võimalus õigusaktiga tutvuda.

Kuna tegemist ei ole õigusaktiga, mille avaldamine Euroopa Liidu Teatajas oli EÜ artiklis 254 ette nähtud, tuleb mis tahes muud tõhusat avaldamise viisi pidada piisavaks. Seega, kuna kõnealune otsus on sisemist korraldust reguleeriv akt, tuleb pidada lubatavaks, et see tehakse huvitatud isikutele teatavaks institutsioonis niisuguste meetmete jaoks kehtestatud normide alusel. Selles suhtes on parlamendi siseveebis avaldamine vastavalt parlamendi tavalisele praktikale ametisolevate parlamendiliikmete jaoks piisav. Seevastu, kuna endistel parlamendiliikmetel ei ole enam juurdepääsu parlamendi siseveebile, on nende jaoks vajalik avaldamine internetis.

Üldkohaldatava aktina pidi see otsus aga jõustuma samal hetkel kõigi õigussubjektide jaoks, kelle õiguslikku olukorda see mõjutab, seda nii õiguskindluse kui ka võrdse kohtlemise põhimõttega seotud põhjustel. Lisaks, kuna õigussubjekti võimalus aktiga tutvuda on selle kohaldatavuse eeltingimus, tuleb aluseks võtta kuupäev, mil see võimalus tekkis asjaomastest õigussubjektidest viimasel.

(vt punktid 32–34 ja 37)

2.      Euroopa Parlamendi liikmete täiendavat (vabatahtlikku) pensioniskeemi reguleeriva eeskirja, mis sisaldub parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, artikli 1 lõikest 1 ilmneb selgelt, et täiendavale pensionile õiguse omandamiseks peab parlamendiliige kumulatiivselt vastama kõigile selles nimetatud tingimustele ehk esiteks peab ta olema teinud täiendavasse pensioniskeemi sissemakseid vähemalt kahe aasta jooksul, teiseks peavad tema volitused olema lõppenud ning kolmandaks peab ta olema pensioniealine (60‑aastane kuni 14. juuliks 2009 või 63‑aastane pärast seda kuupäeva). Järelikult see, kui parlamendiliige või endine parlamendiliige täidab viimase neist tingimustest – ükskõik, milline neist tingimustest on viimane –, kujutab endast asjaolu, mille alusel tekib tal õigus täiendavale pensionile.

(vt punktid 40 ja 56)

3.      Euroopa Parlamendi liikmete täiendav (vabatahtlik) pensioniskeem, mis sisaldub parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, on üksnes avaliku võimu eesõigus, mille teostamine on parlamendi pädevuses, et tal oleks võimalik täita aluslepingutega talle pandud ülesandeid. Järelikult kuuluvad sellest skeemist parlamendile ja skeemiga liitunud parlamendiliikmetele tulenevad õigused ja kohustused neid ühendava õigusnormidest tuleneva õigussuhte raamidesse ega ole seega lepingulised, vaid kuuluvad avaliku õiguse kohaldamisalasse, ning seda järeldust ei sea kahtluse alla see, et asjaomane isik on kõnealuse skeemiga vabatahtlikult liitunud.

(vt punktid 61 ja 148)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 66)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 70–72, 93–95, 107 ja 132)

6.      Teostades oma pädevust reguleerida parlamendiliikmete täiendavat pensioniskeemi, mis sisaldub parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas, võib Euroopa Parlament õiguspäraselt ette näha muudatused, mille eesmärk on eelkõige vältida võimalikult suures ulatuses igasugust finantsmõju Euroopa maksumaksjatele, tagada kõigi kulude õiglane jaotamine ja võtta nõuetekohaselt arvesse vajadust selgitada otsuseid avalikkusele ning säilitada võimalikult suures ulatuses pensionifondi likviidsus. Nimelt, kui pensioniskeemis, mis põhineb kindlustusmatemaatilisel arvutusel, mille raames kindlustatud isikute ja parlamendi aastaste sissemaksete kogusumma peab üldjuhul katma samal aastal omandatud pensioniõiguste kogusumma, ilmneb, et prognoos fondi varade tootlikkuse kohta, mille alusel sissemaksete suurus kindlaks määrati, oli liiga optimistlik, tuleb sellest järeldada, et kindlustatud isikute ja parlamendi sissemaksed minevikus olid vastavate pensioniõiguste rahastamiseks tegelikult liiga väikesed. Skeemi tasakaalu taastamiseks on seega üldjuhul põhjendatud nii kindlustatud isikute kui ka parlamendi kaasamine.

Kuna täiendavas pensioniskeemis vanaduspensioniea tõstmise otsus oli peamiselt põhjendatud täiendava pensionifondi raske rahalise olukorraga, on asjakohatu argument, et pensioniiga määrati kindlaks lähtuvalt kaalutlustest, mis kehtivad kohustuslike pensioniskeemide suhtes.

(vt punktid 73–75, 98 ja 145)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 112 ja 113)

8.      Mis puudutab parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja VII lisas sisalduva parlamendiliikmete täiendava pensioniskeemi muutmist, siis asjaolu, et vanaduspensioniiga tõsteti üleminekumeetmeteta, ei ole diskrimineeriv ainuüksi seetõttu, et ühenduse muude pensioniskeemide muutmisel nähti sellised meetmed ette. Ühelt poolt parlamendiliikmed ning teiselt poolt liidu ametnikud on nimelt oluliselt erinevas faktilises ja õiguslikus olukorras, mistõttu on põhjendatud nende erinev kohtlemine seoses üleminekumeetmete võtmisega.

Mis puudutab liidu ametnike pensioniskeemi muudatust, mis tehti määrusega nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusil, siis seisnesid üleminekumeetmed esiteks muudatuste jõustumise ajal ametis olnud teatud ametnike vabastamises ja teiseks muudatuste järkjärgulises kohaldamises olenevalt muudatuste jõustumise ajal ametis olnud ametnike vanusest. Selles kontekstis tuleb märkida, et vanaduspension, mida liidu ametnik võib eeldada saavat, on enamikul juhtudel kõige suurem osa sissetulekust, mida tal on vanaduses oma kutsetegevusest tulenevalt õigus saada, või ka selle ainus koostisosa. Seevastu parlamendiliikme mandaat ei ole üldjuhul isiku ainus kutsetegevus. Seega ollakse parlamendiliige tavaliselt pärast või enne muid kutsetegevuse perioode või isegi samal ajal sellise tegevusega. Järelikult on Euroopa Parlamendi liikmete täiendav pension üldjuhul üksnes osa sissetulekust, mida endised parlamendiliikmed vanaduses saavad, kuna tavaliselt on nad omandanud ka muid pensioniõigusi oma muu kutsetegevuse tulemusel. Sellest tulenevalt ei saa täiendava pensioniskeemi muudatus mõjutada kindlustatud isikuid samamoodi, nagu mõjutab liidu ametnikke nende pensioniskeemi muutmine.

Lisaks põhineb liidu ametnike pensioniskeemi muudatus, mis tehti määrusega nr 723/2004, teistsugustel põhjendustel kui need, millele on viidatud Euroopa Parlamendi liikmete täiendava pensioniskeemi muutmise otsuses. Nimelt ametnike vanaduspensioniea tõstmine ja pensioniõiguste aastakoefitsiendi vähendamine kujutasid endast pensioniskeemi kohandamist järkjärguliste demograafiliste muutustega, mitte reageerimist selle skeemi teravale kriisile. Seevastu otsus muuta parlamendiliikmete täiendavat pensioniskeemi ja eelkõige otsus tõsta selles skeemis vanaduspensioniiga oli põhjendatud tulenevalt eriti kiireloomulisest olukorrast, mis valitses seoses likviidsuse ja pensioniõiguste kaetuse määraga.

(vt punktid 114, 117–121, 123 ja 124)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 137 ja 138)