23. septembril 2011 esitatud hagi - Saksamaa versus komisjon
(Kohtuasi T-500/11)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: advokaadid T. Henze ja K. Petersen)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus K(2011) 4922 (lõplik) riigiabimenetluses N 438/2010 K(2011) kuivõrd selles tuvastatakse, et kogu allutatud laenude programmile kohaldatakse Euroopa Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrust 1998/2006/EÜ, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi kohta;
teise võimalusena tühistada otsus tervikuna;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagiga vaidlustatakse komisjoni otsus allutatud laenude prorgammi WACHSTUM kohta reitingu saanud ettevõtjatele Sachsen-Anhalti liidumaal, kuivõrd selles tuvastatakse, et kogu allutatud laenude programmile kohaldatakse määrust 1998/2006/EÜ vähese tähtsusega abi kohta.
Hageja ei nõustu komisjoni seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et laenu andis spetsiaalne krediidiasutus, näitab, et laenu ei antud turul kehtivatel tingimustel, mistõttu tuleb kinni pidada määruse 1998/2006 nõuetest.
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
Esimene väide, et rikutud on ELTL artiklit 107 koosmõjus määruse 1998/2006 artiklitega 1 ja 2, kuna kinnitati vääralt eelise olemasolu või pelgalt väideti selle olemasolu.
Komisjoni väide, et meetmele kohaldatakse määrust 1998/2006, ei pea sisuliselt paika. Laenuprogrammi adressaadid ei saanud eelist ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, mistõttu laenuprogrammi ei saa juba seetõttu tema kohaldamise peamistel juhtudel riigiabiks lugeda.
Komisjon ei oleks tohtinud järeldada eelise olemasolu pelgalt asjaolust, et laenu andis spetsiaalne krediidiasutus. Laenude puhul on eelkõige olulised laenutingimused. Hindamaks, kas tegemist on eelisega, on määrava tähtsusega nõutav laenuintress, laenu tagatis ning laenu saanud ettevõtja olukord tervikuna. Tuleb välja selgitada, kas erainvestor oleks andnud samasugust laenu kokkulepitud laenuintressiga ja olemasolevate tagatistega.
Komisjoni senises praktikas täpsustati neid indikaatoreid allutatud laenude puhul nn Brandenburgi meetodi abi komisjoni viitemäärade teatise alusel selliselt, et tegemist ei ole riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon loobub ühttäkki sellest praktikast ja lähtub ainuüksi laenu andvast krediidiasutusest. See on aga täiesti kõlbmatu indikaator, sest ka spetsiaalsed krediidiasutused võivad tegutseda turutingimustel.
Teine väide, et rikutud on ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust
Hageja väidab lisaks, et komisjon on rikkunud ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustust, kuna komisjon on lähtunud üldistest oletustest ja tuletustest, kuid ei ole põhjendanud, miks laenutingimused ei ole tavapärased ega miks ta ühttäkki oma praktikast loobub.
Kolmas väide, et rikutud on õiguse olla ära kuulatud erinevaid aspekte.
Hageja väidab lisaks, et rikutud on õiguse olla ära kuulatud erinevaid aspekte, kuna enne vaidlustatud otsuse tegemist ei arutanud komisjon oma seisukohamuutust Saksamaa Liitvabariigi valitsusega.
____________