Language of document : ECLI:EU:T:2023:828

Kohtuasi T233/22

Ekaterina Islentyeva

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

 Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus

Tühistamishagi – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed, mis on võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Keeld mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitele, mis kuuluvad Venemaa mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või mida sellised isikud, üksused või asutused kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil, liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata – Otsuse 2014/512/ÜVJP artikkel 4e – Üldkohtu pädevuse puudumine – Määruse (EL) nr 833/2014 artikkel 3d – Kaebeõiguse puudumine – Vastuvõetamatus

1.      Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Otsus, mis tingib liidu õhuruumi sulgemise teatud kategooriate õhusõidukitele – Seaduslikkuse kohtulik kontroll – Ulatus – Otsuse 2014/512/ÜVJP artikkel 4e – Üldkohaldatavad meetmed – Väljajätmine

(ELTL artikli 275 teine lõik; nõukogu otsus 2014/512/ÜVJP, artikkel 4e)

(vt punktid 20–24, 26–28 ja 30)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Halduse üldaktid, mis ei vaja rakendusmeetmeid ja puudutavad neid otse – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Akt millega keelatakse mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitel, mis kuuluvad Venemaa mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või mida sellised isikud, üksused või asutused kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil, liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata – Hagi, mille on esitanud erapiloodiloaga Vene kodanik, kellel puudub majanduslik või finantskontroll mujal kui Venemaal registreeritud õhusõiduki üle – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus nr 833/2014, artikli 3d lõige 1

(vt punktid 39, 42–48 ja 50–54)

Kokkuvõte

Luksemburgi ja Vene topeltkodakondsusega hagejal on Direction de l’aviation civile du Grand-Duché de Luxembourgi (DAC, Luksemburgi Suurhertsogiriigi tsiviillennundusamet) väljastatud erapiloodiluba. Lendamiseks Euroopa Liidu territooriumil kasutas ta ühele Luxembourg-Findeli lennujaamas (Luksemburg) asuvale Luksemburgi ühingule kuuluvaid õhusõidukeid.

Pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu 2022. aasta alguses kehtestas liit seoses selle olukorraga rea piiravaid meetmeid, sealhulgas otsuse 2022/335(1) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) ja määruse 2022/334(2) (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

Nende aktidega kehtestati kõigile Venemaa lennuettevõtjate käitatavatele õhusõidukitele, kõigile Venemaal registreeritud õhusõidukitele ja kõigile mujal kui Venemaal registreeritud sellistele õhusõidukitele, mis kuuluvad Venemaa mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või mida sellised isikud, üksused või asutused kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil, keeld liidu territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või üle selle lennata(3).

Euroopa Komisjon ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) täpsustasid hiljem, et nende aktidega kehtestatud keeld puudutab eraviisiliselt lendavaid Vene kodakondsusega isikuid, kuna need isikud kontrollivad lennukit piloodina. DAC täpsustas samuti, et nendes aktides kasutatud mõistet „kontroll“ tuleb tõlgendada laias tähenduses, mis hõlmab tegelikku ja materiaalset kontrolli õhusõiduki üle ega piirdu üksnes majandusliku ja finantskontrolliga.

Leides, et need aktid kahjustasid tema huve, esitas hageja hagi, milles palus esiteks tühistada vaidlustatud määruse osas, milles sellega lisatakse määrusesse nr 833/2014 artikkel 3d, ja vaidlustatud otsus osas, milles sellega lisatakse otsusesse 2014/512 artikkel 4e, ning teiseks tunnustada tema õigust kasutada oma erapiloodiluba ja maanduda liidu territooriumil, sealt õhku tõusta ja üle selle lennata.

Üldkohus nõustus oma otsuses hageja väitega, et kõnealune keeld ei ole kohaldatav „kontrollile“, mis on lennuki üle selle Vene kodakondsusega piloodil. Selline tõlgendus toob aga kaasa selle, et hagejal puudub õigus esitada hagi vaidlustatud määruse peale, mistõttu jäeti määruse tühistamise nõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Mis puudutab hageja esitatud ülejäänud nõudeid, siis need jäeti samuti läbi vaatamata, kuna Üldkohtul puudub nende lahendamiseks pädevus.

Üldkohtu hinnang

Esiteks leidis Üldkohus, et ta ei ole pädev lahendama nõuet, et ta tunnustaks hageja õigust kasutada oma erapiloodiluba ja maanduda liidu territooriumil, sealt õhku tõusta või üle selle lennata, kuna ELTL artiklil 263 põhineva õiguspärasuse kontrolli raames ei ole Üldkohtul pädevust teha deklaratiivseid ega kinnitavaid kohtuotsuseid.

Teiseks leidis Üldkohus, et tal puudub pädevus otsustada ka vaidlustatud otsuse tühistamise nõude üle, kuna vastavalt ELL artikli 24 lõike 1 teise lõigu viimasele lausele koostoimes ELTL artikli 275 teise lõigu ja Euroopa Kohtu praktikaga(4) annab liidu kohtusse pöördumise õiguse ÜVJPga seotud sätete alusel vastu võetud aktide üksikakti olemus.

Käesoleval juhul puudutavad otsuse 2014/512 artiklis 4e sätestatud keelumeetmed aga Venemaa lennuettevõtjate käitatavaid õhusõidukeid, Venemaal registreeritud õhusõidukeid ja mujal kui Venemaal registreeritud selliseid õhusõidukeid, mis kuuluvad Venemaa mis tahes füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või mida sellised isikud, üksused või asutused kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil. Neid meetmeid kohaldatakse seega kõikide õhusõidukite suhtes, mis vastavad neile objektiivsetele kriteeriumidele, ning need ei kujuta endast seega konkreetselt määratletud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetud piiravaid meetmeid ELTL artikli 275 teise lõigu tähenduses, vaid üldkohaldatavaid meetmeid. Neil asjaoludel ei ole Üldkohus pädev kontrollima nende kehtivust.

Kolmandaks tunnistas Üldkohus hagi vastuvõetamatuks osas, milles sellega palutakse tühistada vaidlustatud määrus, kuna hagejal puudub õigus esitada selle akti peale tühistamishagi.

ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt peab füüsiline isik nimelt meetme peale hagi esitamiseks olema sellest otseselt puudutatud; see tingimus eeldab eelkõige, et vaidlustatud meede avaldab otsest mõju selle isiku õiguslikule olukorrale.

Selleks et teha käesolevas kohtuasjas kindlaks, kas kõnealused piiravad meetmed puudutavad hagejat otseselt, tõlgendas Üldkohus kohtupraktikas ette nähtud tõlgendusmeetodit(5) järgides õhusõiduki muul viisil kontrollimise mõistet, mis määrab osaliselt kindlaks määruse nr 883/2014 artikli 3d lõike 1 kohaldamisala.

Ta märkis sellega seoses, et kuigi selle mõiste grammatiline tõlgendamine võib viia järelduseni, et see hõlmab „tehnilist või operatiivset“ kontrolli, nii et keeld võib olla kohaldatav Vene kodakondsusega füüsilise isiku juhitavale õhusõidukile, tuleb selle mõiste kontekstipõhise ja teleoloogilise tõlgendamise alusel asuda seisukohale, et see hõlmab vaid majanduslikku ja finantskontrolli.

Ühelt poolt kuulub õhusõiduki muul viisil kontrollimise mõiste nimelt kõnealuste piiravate meetmete võtmise majanduslikku ja finantskonteksti. Esiteks muudetakse vaidlustatud määrusega määrust nr 833/2014, milles on ette nähtud majanduslikud piiravad sektorimeetmed. Teiseks on väljend „kontrollivad muul viisil“ jätkuks mõistetele „kuuluvad“ ja „kasutavad tšarteri alusel“; tegemist on mõistetega, mis tähistavad majanduslikust või finantsaspektist olulisi kontsepte. Kolmandaks kasutatakse mõistet „kontroll“ määruse nr 833/2014 muudes sätetes majanduslikus või finantstähenduses.

Teiselt poolt on vaidlustatud määrusega taotletav eesmärk eelkõige avaldada Venemaa võimudele võimalikult suurt survet, et nad lõpetaksid oma tegevuse Ukraina suhtes. Piirangud mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitele, mis kuuluvad asjaomastele isikutele, mida nad kasutavad tšarteri alusel või kontrollivad muul viisil majanduslikust või finantsaspektist, mõjutavad aga majanduslikult Venemaa lennundussektorit, aidates nii kaasa selle eesmärgi saavutamisele.

Lisaks tuleb proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks asuda seisukohale, et keeld maanduda liidu territooriumil, sealt õhku tõusta või üle selle lennata, mida kohaldatakse kõigile õhusõidukitele, mida Vene kodanik kontrollib „tehniliselt või operatiivselt“, on osas, milles see hõlmab erapiloodiloaga Vene kodanikke, ilmselgelt sobimatu, arvestades eesmärki avaldada Venemaa võimudele sellist survet.

Seega hõlmab mujal kui Venemaal registreeritud õhusõiduki muul viisil kontrollimise mõiste ainult neid mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukeid, mille üle sellisel isikul on majanduslik või finantskontroll.

Kuna põhikohtuasja hageja ei ole sellises olukorras, ei puuduta määruse nr 833/2014 muudetud redaktsiooni artiklis 3d ette nähtud keeld teda otseselt.


1      Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/335, millega muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 4).


2      Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta määrus (EL) 2022/334, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2022, L 57, lk 1).


3      Eeskätt otsuse (ÜVJP) 2022/335 artikli 1 punkt 2, millega lisatakse artikkel 4e nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsusesse 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 13), ja määruse (EL) 2022/334 artikli 1 punkt 2, millega lisatakse artikkel 3d nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrusesse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT 2014, L 229, lk 1).


4      28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Rosneft (C‑72/15, EU:C:2017:236, punkt 103).


5      Kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 10. juuli 2014. aasta kohtuotsus D. ja G., C‑358/13 ja C‑181/14, EU:C:2014:2060, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).