Language of document :

14. augustil 2013 esitatud hagi – Syngenta Crop Protection ja teised versus komisjon

(kohtuasi T-451/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Syngenta Crop Protection AG (Basel, Šveits), Syngenta Crop Protection (Brüssel, Belgia), Syngenta Bulgaria (Sofia, Bulgaaria), Syngenta Czech s.r.o. (Praha, Tšehhi Vabariik), Syngenta Crop Protection A/S (Kopenhaagen, Taani), Syngenta France SAS (Saint-Sauveur, Prantsusmaa), Syngenta Agro GmbH (Maintal, Saksamaa), Syngenta Hellas AEBE – Proïonta Fytoprostasias & Sporoi (Anthoussa Attica, Kreeka), Syngenta Növényvédelmi kft (Budapest, Ungari), Syngenta Crop Protection SpA (Milano, Itaalia), Syngenta Crop Protection BV (Roosendaal, Madalmaad), Syngenta Polska sp. z o.o. (Varssavi, Poola), Syngenta Agro Srl (Bukarest, Rumeenia), Syngenta Slovakia s.r.o. (Bratislava, Slovakkia), Syngenta Agro, SA (Madrid, Hispaania), Syngenta UK Ltd (Cambridge, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaat D. Waelbroeck, solicitor D. Slater ja advokaat I. Antypas)

Kostjad: Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit, mida esindab Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada tervikuna komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 485/13 (edaspidi „vaidlustatud määrus”) või teise võimalusena tühistada vaidlustatud määrus niivõrd, kuivõrd sellega kehtestatakse piirangud tiametoksaamile, tiametoksaamiga töödeldud seemnetele ja tiametoksaami sisaldavatele toodetele;

mõista EL-ilt, mida esindab komisjon, välja hüvitis kahju eest, mida hagejatele tekitati sellega, et komisjon rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi, millele lisandub viivis;

mõista kõik käesolevate menetlustega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

Esimene väide, et vaidlustatud otsusega kehtestati tiametoksaamile piirangud, mis ei olnud teaduslikult tõendatud ega järginud nõuetekohast menetlust, rikkudes määruse 1107/20091 artiklit 4, artikli 12 lõiget 2, artikleid 21, 49 ja lisa II ning õiguskindluse ja kaitseõiguse põhimõtet. Nimelt, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) analüüs ja seejärel kehtestatud piirangud ei tuginenud ühelegi ohu eest hoiatavale teaduslikule tõendile, eirasid märkimisväärset hulka asjassepuutuvaid teaduslikke tõendeid, sisaldasid sisulisi vigu põhiparameetrites ning ei tuginenud ühelgi kokkulepitud riskijuhtimismetoodikal. Veelgi enam, EFSA ei leidnud mesilaskolooniate ellujäämisele mingit ohtu ega subletaalset mõju ning ei teinud tegelikest uuringutest ühtki negatiivset järeldust. Analüüsi- ja piiravate meetmete võtmise protsess viidi läbi sedavõrd kiirustades, et teaduslikku analüüsi ei saanud täielikult läbi viia ja osanikud ei saanud asjakohast võimalust oma panuse andmiseks.

Teine väide, et vaidlustatud otsusega kehtestati tiametoksaamile ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad piirangud, tuginedes hüpoteetilisel ohul, viimata läbi põhjalikku teaduslikku hindamist või üldse mingit mõju hindamist, rikkudes sellega ettevaatus- ja proportsionaalsuspõhimõtet.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus võeti vastu hea halduse ja hoolsuskohustuse põhimõtet rikkudes, millele järgnes põhjendamatu mandaat EFSA-le, kiiruga läbi viidud menetlus, mis ei andnud osanikele panustamisvõimalust, ei võtnud arvesse asjakohaseid teaduslikke fakte ega hõlmanud mingit mõju hindamist.

____________

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta; ELT 2009 L 309, lk 1.