Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa) 17. aprillil 2023 – Herbaria Kräuterparadies GmbH versus Freistaat Bayern
(kohtuasi C-240/23, Herbaria Kräuterparadies)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Bundesverwaltungsgericht
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja, apellant ja kassaator: Herbaria Kräuterparadies GmbH
Vastustaja, vastustaja apellatsioonimenetluses ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Freistaat Bayern
Eelotsuse küsimused
1. Kas määruse (EL) 2018/8481 artikli 33 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada töödeldud toidu puhul, mis määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikes 1 sätestatud tingimustel imporditakse liidu turule viimiseks mahepõllumajandusliku tootena, kuid mis ei vasta nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/848 artikli 16 lõikes 1 koostoimes II lisa IV osa punkti 2.2.2 alapunktiga f, kuna lisaks taimsetele saadustele sisaldab see ka mittetaimset päritolu mineraale ja vitamiine?
2. Juhul kui esimesele küsimusele tuleb vastata jaatavalt: Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 20 tuleneb, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada töödeldud toidu puhul, kui see pärineb Euroopa Liidust ja vastab määruse (EL) 2018/848 artikli 48 lõike 1 alusel tunnustatud kolmanda riigi samaväärsetele tootmis- ja kontrollinõuetele, kuid ei vasta nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/848 artikli 16 lõikes 1 koostoimes II lisa IV osa punkti 2.2.2. alapunktiga f?
3. Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 20 tuleneb, et sellist Euroopa Liidust pärinevat töödeldud toitu võib määruse (EL) 2018/848 artikli 30 lõike 1 kohaselt märgistada mahepõllumajanduslikult toodetud toiduna, ilma et kasutataks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT 2018, L 150, lk 1).