Language of document :

Euroopa Komisjoni 17. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 8. veebruari 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-522/20: Carpatair versus komisjon

(kohtuasi C-244/23 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: I. Georgiopoulos, F. Tomat)

Teised menetlusosalised: Carpatair SA, Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.), Societatea Naţională „Aeroportul Internaţional Timişoara - Traian Vuiaˮ SA (AITTV)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu (kaheksas koda laiendatud koosseisus) 8. veebruari 2023. aasta kohtuotsus kohtuasjas T-522/20: Carpatair vs. komisjon osas, milles selles nõustuti hagi teise väitega ja otsustati, et komisjon on rikkunud õigusnormi järeldusega, et Societatea Națională „Aeroportul Internaţional Timişoara – Traian Vuia“ SA (AITTV) ja Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) vahel 2008 ja 2010 sõlmitud lepingud ei andnud Wizz Airile eelist;

lükata kohtuasjas T-522/20 esitatud hagi teine väide tagasi, ja

mõista Carpatair SA-lt  välja mõlema kohtuastme kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlustatud kohtuotsusega tühistas Üldkohus komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsuse (EL) 2021/14281 RIIGIABI SA.31662 – C/2011 (ex NN/2011) kohta, mida Rumeenia andis Timișoara rahvusvahelisele lennujaamale seoses lennuettevõtjaga Wizz Air, artikli 2 osas, milles järeldatakse, et 2010. aasta lennundusteabe kogumikus ette nähtud lennujaamatasud ning Societatea Națională „Aeroportul Internaţional Timişoara – Traian Vuia“ SA (AITTV) ja Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.) vahel sõlmitud 2008. aasta lepingud (sealhulgas 2010. aasta muudatuskokkulepped) ei ole käsitatavad riigiabina.

Komisjon esitab kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse põhjenduseks ühe väite.

Apellatsioonkaebuse väide: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 179–201 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, rikkus puuduliku ja vastuolulise põhjenduse tõttu oma otsuses põhjendamiskohustust ning esitas ja tõlgendas vääralt vaidlusalust otsust. Väide on jaotatud viieks osaks:

− Esimene osa: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 186–192 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, eriti mis puudutab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamist. Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et eelneva hindamise puudumine on juba iseenesest otsustav asjaolu selle põhimõtte kohaldamiseks.

− Teine osa: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 186–192 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, eriti mis puudutab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamist, kuna ta leidis, et tagantjärele koostatud tulususe eelnev analüüs, mis põhines meetme vastuvõtmise otsuse tegemise ajal kättesaadavatel andmetel ja siis ettenähtavatel arengutel, ei ole asjakohane.

− Kolmas osa: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 179–185 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, eriti mis puudutab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamist ja nende tõendite laadi, mis selle põhimõtte kohaldamiseks vajalikud on. Samuti rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktide 182 ja 184 puuduliku ja vastuolulise põhjenduskäigu tõttu oma otsuses põhjendamiskohustust.

− Neljas osa: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 186–192 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, eriti mis puudutab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamist ja nende näitajate asjakohasust, mis ilmnesid pärast meetme võtmist. Üldkohus ei eristanud näitajaid, mis ilmnesid pärast meetme võtmist ning majandusuuringuid ja -analüüse, mis tehti pärast selle meetme võtmist, kuid mis põhinesid meetme vastuvõtmise otsuse tegemise ajal kättesaadavatel andmetel ja siis ettenähtavatel arengutel. Samuti tõlgendas ja esitas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 196 ja 197 vääralt komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsust (EL) 2021/1428 riigiabi SA.31662.

− Viies osa: vaidlustatud kohtuotsuse punktides 193 ja 195 rikkus Üldkohus õigusnormi ELTL artikli 107 lõike 1 tõlgendamisel, rikkus puuduliku ja vastuolulise põhjenduse tõttu oma otsuses põhjendamiskohustust ning esitas ja tõlgendas vääralt komisjoni 24. veebruari 2020. aasta otsust (EL) 2021/1428 riigiabi SA.31662.

Lõpuks laiendas Üldkohus lubamatult järeldust, mis tehti 2008. aasta lepingute kohta, ka 2010. aasta muudatuskokkulepetele. Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 170–198 puudutavad ainult 2008. aasta lepinguid. Kuid selle otsuse punkt 199 ja resolutsiooni punkt 1 nimetavad ka 2010. aasta muudatuskokkuleppeid; vaidlustatud kohtuotsuses tehtud järeldused viimaste ära märkimist ei põhjenda. Seetõttu on vaidlustatud kohtuotsuses rikutud põhjendamiskohustust.

____________

1 ELT 2021, L 308, lk 1.