Esialgne tõlge
EUROOPA KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
6. november 2023(*)
Apellatsioonkaebus – Menetlusse astumine – Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teine lõik – Euroopa Parlamendi liikmete esitatud taotlus – Rahuldamata jätmine
Kohtuasjas C‑249/23 P,
mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 18. aprillil 2023 esitatud apellatsioonkaebus,
ClientEarth AISBL, asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advocaten O. W. Brouwer ja T. C. van Helfteren, hiljem advocaten O. W. Brouwer, T. C. van Helfteren ja C. Lawton,
apellant,
teine menetlusosaline:
Euroopa Komisjon, esindajad: C. Ehrbar, G. Gattinara ja A. Spina,
kostja esimeses kohtuastmes,
EUROOPA KOHTU PRESIDENT,
arvestades ettekandja-kohtunik J.‑C. Bonichot’ ettepanekut,
olles ära kuulanud kohtujurist M. Szpunari,
on teinud järgmise
määruse
1 ClientEarth AISBL palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 1. veebruari 2023. aasta otsus ClientEarth vs. komisjon (T‑354/21, EU:T:2023:34), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema nõude tühistada komisjoni 7. aprilli 2021. aasta otsus C(2021) 4348 (final), milles keelduti andmast luba teatavate dokumentidega tutvumiseks, mida taotleti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13) alusel.
2 Euroopa Kohtu kantseleisse 11. augustil 2023 saabunud dokumendiga palusid Euroopa Parlamendi liikmed Grace O’Sullivan ja Caroline Roose luba astuda menetlusse ClientEarthi nõuete toetuseks (edaspidi „menetlusse astujad“).
3 Pärast seda, kui Euroopa Kohtu kohtusekretär oli vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 131 lõikele 1, mida kodukorra artikli 190 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, toimetanud pooltele kätte menetlusse astumise avalduse, esitasid ClientEarth ja Euroopa Komisjon ettenähtud tähtaja jooksul oma kirjalikud seisukohad selle avalduse kohta. Ainult komisjon palus jätta nende avalduse rahuldamata.
Menetlusse astumise avaldus
Sissejuhatavad märkused
4 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teises lõigus on ette nähtud, et igal füüsilisel isikul, kellel on huvi sellise Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahenduse vastu, mis ei ole liikmesriikidevaheline, Euroopa Liidu institutsioonide vaheline või ühelt poolt nende liikmesriikide ja teiselt poolt nende institutsioonide vaheline, on õigus astuda selles kohtuvaidlustes menetlusse.
5 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb mõistet „huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu“ selle sätte tähenduses määratleda kohtuasja eset arvestades ning käsitleda seda otsese ja olemasoleva huvina nõuete endi suhtes, mitte huvina esitatud väidete ja argumentide suhtes. Nimelt viitab väljend „kohtuvaidluse lahendus“ nõutavale lõplikule otsusele, nagu see fikseeritakse tehtava kohtuotsuse resolutsioonis (vt eelkõige Euroopa Kohtu presidendi 27. veebruari 2015. aasta määrus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:135, punkt 7 ning seal viidatud kohtupraktika).
6 Lisaks peab menetlusse astumise huvi olema piisavalt selge. Huvi peetakse piisavaks, kui vaidluse lahendus võib muuta menetlusse astumise avalduse esitanud isiku õiguslikku seisundit (vt eelkõige Euroopa Kohtu presidendi 31. mai 2022. aasta määrus Naturgy Energy Group vs. komisjon, C‑698/21 P, EU:C:2022:417, punkt 7).
7 Lõpuks ei saa parlamendiliikmetel olla piisavalt selget huvi, kui viidatud huvi põhineb üksnes sellel, et nad on selle institutsiooni liikmed (vt selle kohta 3. juuli 1986. aasta kohtumäärus Prantsusmaa vs. parlament, 358/85, EU:C:1986:286, punkt 10).
Argumendid
8 Menetlusse astujad põhjendavad oma taotlust eelkõige sellega, et parlamendi liikmete ja parlamendi kalanduskomisjoni liikmetena esindavad nad suurt arvu kalandussektoris tegutsevaid või sellest sõltuvaid kodanikke samamoodi nagu ühendus.
9 Nad tuginevad ka oma konkreetsetele kohustustele ja tööle parlamendis keskkonnakaitse ja kalanduse valdkonnas, täpsemalt asjaolule, et nad on osalenud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT 2009, L 343, lk 1)) läbivaatamisel.
10 Nende väitel sõltuvad nad oma töös keskkonnakaitseorganisatsioonide esitatud teabest, mistõttu Üldkohtu 1. veebruari 2023. aasta otsus ClientEarth vs. komisjon (T‑354/21, EU:T:2023:34), mida käsitletakse apellatsioonimenetluses, millega seoses on menetlusse astujad esitanud oma avalduse, mõjutab nende tegevust otseselt, sest selles tõlgendatakse kitsalt keskkonnakaitseorganisatsioonide asjaomaste dokumentidega tutvumise tingimusi. Lisaks sisaldavad komisjoni dokumendid, millega ClientEarth soovib tutvuda, üksikasjalikku teavet määruse nr 1224/2009 kohaldamise ja rakendamise kohta kahes liikmesriigis, mis on neile kasulik määruse hilisemal läbivaatamisel.
11 Nad lisavad, et kalandussektor oli selle määruse läbivaatamisel tekkinud probleemidest paremini informeeritud kui teised osalised.
12 Lõpuks väidavad nad, et nende olukorda tuleb eristada olukorrast, mida käsitleti 3. juuli 1986. aasta kohtumääruses Prantsusmaa vs. parlament (358/85, EU:C:1986:286). Selle määrusega jättis Euroopa Kohus rahuldamata parlamendiliikmete menetlusse astumise avalduse, sest nende huvi ei langenud kokku parlamendi huvidega ja see institutsioon ei olnud vaidluse pool.
Õiguslik hinnang
13 Kõigepealt tuleb tõdeda, et apellatsioonkaebuse lahendamine küsimuses, kas komisjoni otsus jätta ClientEarthi esitatud dokumentidega tutvumise taotlus rahuldamata on õiguspärane, ei muuda menetlusse astujate õiguslikku seisundit.
14 Täpsemalt, nagu väidab ka komisjon, näib menetlusse astujate huvi saada apellandilt teavet, mille viimane võiks käesolevas asjas saada kõnealuste dokumentidega tutvumisel, olevat üksnes kaudne huvi, mida pealegi ei saa pidada tegelikuks, kuna menetlusse astujad väidavad peamiselt, et seda teavet kasutatakse alles määruse nr 1224/2009 tulevasel muutmisel.
15 Seejärel ja eelkõige, kuivõrd menetlusse astujad tuginevad nii oma poliitiliste esindajate staatusele kui ka konkreetsetele kohustustele parlamendis keskkonnakaitse valdkonnas ja tööle kalanduse valdkonnas, näib, et nende väidetav huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu kattub täielikult parlamendi enda huviga. Seda järeldust ei lükka ümber erinevused käesoleva kohtuasja asjaolude ja selle kohtuasja asjaolude vahel, milles tehti 3. juuli 1986. aasta kohtumäärus Prantsusmaa vs. parlament (358/85, EU:C:1986:286), mida menetlusse astujad rõhutasid.
16 Parlament aga ei ole taotlenud menetlusse astumist, kuigi tal on selleks õigus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 esimese lõigu alusel, mis näeb ette, et liidu liikmesriigid ja institutsioonid võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda.
17 Sellest järeldub, et menetlusse astujad ei ole tõendanud oma põhjendatud huvi kohtuvaidluse lahenduse vastu Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu tähenduses.
18 Järelikult tuleb nende menetlusse astumise avaldus jätta läbi vaatamata.
Kohtukulud
19 Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna G. O’Sullivan ja C. Roose on kohtuvaidluse kaotanud ning komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb nende kohtukulud jätta nende endi kanda ja mõista neilt välja komisjoni kohtukulud, mis on seotud selle taotlusega. ClientEarth kannab oma kohtukulud ise.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu president otsustab:
1. Jätta Grace O’Sullivani ja Caroline Roose’i menetlusse astumise avaldus läbi vaatamata.
2. Jätta Grace O’Sullivani ja Caroline Roose’i kohtukulud nende endi kanda ning mõista neil välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
3. Jätta ClientEarth AISBLi kohtukulud tema enda kanda.
Allkirjad