ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)

19. märts 2013(*)

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 –Rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu eelnõuga seotud dokumendid (ACAC-ACTA) – Läbirääkimistega seotud dokumendid – Juurdepääsu keelamine – Rahvusvaheliste suhetega seotud avalikku huvi kaitsev erand – Ilmne hindamisviga – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus

Kohtuasjas T‑301/10,

Sophie in ’t Veld, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid O. W. Brouwer ja J. Blockx,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: C. Hermes ja C. ten Dam, hiljem M. Hermes ja F. Clotuche-Duvieusart,

kostja,

mille algne ese oli nõue tühistada komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus SG.E.3/HP/psi – Ares (2010) 234950 selles osas, millega ei võimaldata tutvuda rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) eelnõuga seotud teatavate dokumentidega,

ÜLDKOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees N. J. Forwood, kohtunikud F. Dehousse (ettekandja) ja J. Schwarcz,

kohtusekretär: ametnik N. Rosner,

arvestades kirjalikus menetluses ja 10. oktoobri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja Sophie in ’t Veld, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331), esitas 17. novembril 2008 esimese taotluse tutvumiseks kõigi dokumentidega, mis on seotud võltsimisvastase kaubanduslepinguga (edaspidi „ACTA”). Hageja sai oma taotlusele vastuse.

2        Pärast seda esimest teabenõudemenetlust, mida käesolev kohtuasi ei puuduta, esitas hageja 1. detsembri 2009. aasta e‑kirjaga määruse nr 1049/2001 alusel taotluse „ACTA‑ga seotud kõigi uute, [esimesest] taotlusest hilisemate dokumentide, eeskätt [2009. aasta] novembris Sŏulis (Lõuna-Korea) peetud läbirääkimiste dokumentide” saamiseks.

3        Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi peadirektor edastas 21. jaanuari 2010. aasta vastusega hagejale nende ACTA‑ga seotud dokumentide loetelu, mis olid komisjoni valduses, kusjuures loetelu oli jaotatud 13 ossa a–m. Ta väljastas dokumendid, mis olid liigitatud loetelu osadesse a–d, ega väljastanud ülejäänud 9 ossa [e–m] liigitatud dokumente põhjendusel, et viimati nimetatud dokumentidele laienevad määrusega nr 1049/2001 ette nähtud erandid.

4        Muu hulgas olid 21. jaanuari 2010. aasta vastuses sisalduva loetelu osad f, k ja l pealkirjastatud järgmiselt:

f)      Liidu kommentaarid kuritegude tõkestamist käsitleva peatüki kohta – viimane versioon 30. oktoobrist 2009. Leidub ka palju Euroopa Liidu Nõukogult saadud ettevalmistavaid dokumente ja töödokumente selles küsimuses, kuna kuritegude tõkestamise peatüki üle peetud läbirääkimisi juhtis rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik.

k)      Kaubanduspoliitika komiteele edastatud saatemärkused, mis hõlmavad eespool mainitud läbirääkimiste dokumente ja ka komisjoni dokumente teiste osaliste ettepanekute kohta antud hinnangutega, kaasa arvatud kaks märkust digitaalkuritegude tõkestamise peatüki kohta.

l)      igapäevane e‑kirjavahetus teiste ACTA osalistega.”

5        Hageja saatis kaubanduse peadirektoraadi peadirektorile kordustaotluse 10. veebruaril 2010.

6        Komisjoni peasekretariaadi vastutava allüksuse juht teatas hagejale 3. märtsi 2010. aasta kirjaga, et tema kordustaotlusele vastamise tähtaega on määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõike 2 alusel pikendatud 15 päeva võrra, st kuni 24. märtsini 2010.

7        Vastutava allüksuse juht teatas hagejale 24. märtsi 2010. aasta kirjaga ning seejärel 23. ja 30. aprilli 2010. aasta e‑kirjadega, et tema kordustaotluse kohta ei ole veel olnud võimalik otsust teha, kuid on rakendatud kõik abinõud, et otsuse saaks kiiresti vastu võtta.

8        ACTA läbirääkimistel osalejad avaldasid 2010. aasta aprillis dokumendi pealkirjaga „Consolidated Text Prepared for Public Release – Anti-Counterfeiting Trade Agreement – PUBLIC Predecisional/Deliberative Draft: April 2010” (Üldsusele levitamiseks ette valmistatud konsolideeritud tekst – Võltsimisvastane kaubandusleping – Eelnõu AVALIK arutelu enne otsuse tegemist: aprill 2010) (edaspidi „ACTA eelnõu konsolideeritud tekst”).

9        Komisjoni peasekretär võttis 4. mail 2010 vastu ja tegi hagejale teatavaks otsuse SG.E.3/HP/psi – Ares (2010) 234950 (edaspidi „4. mai 2010. aasta otsus”). Otsusele lisatud loetelus osutas komisjon 49 dokumendile, mis olid nummerdatud 1–49.

10      Peasekretär võimaldas tutvuda ühega neist dokumentidest tervikuna (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 49) ja ülejäänud nelja dokumendiga osaliselt (loetelu dokumendid nr 45–48) põhjendusel, et dokumendi nr 49 ja dokumentide nr 45–48 vastavate osade suhtes ei ole kohaldatav ükski määrusega nr 1049/2001 kehtestatud erand õigusest dokumentidega tutvuda.

11      Mis aga puudutab 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumente nr 1–44 ja loetelu dokumentide nr 45–48 ülejäänud osi, siis kinnitas peasekretär kaubanduse peadirektoraadi peadirektori poolt teatavaks tehtud juurdepääsukeeldu, tuginedes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes sätestatud erandile õigusest dokumentidega tutvuda.

 Menetlus ja poolte nõuded

12      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 14. juulil 2010.

13      Üldkohtu kantseleisse 25. oktoobril 2010 saabunud dokumendiga palus Taani Kuningriik luba astuda menetlusse hageja nõuete toetuseks.

14      Pärast menetlusse astumise loa saamist avaldas Taani Kuningriik 10. veebruari 2011. aasta kirjaga soovi menetlusse astumisest loobuda.

15      Üldkohtu teise koja esimees rahuldas loobumistaotluse 17. märtsi 2011. aasta määrusega ja otsustas, et pooled ja Taani Kuningriik kannavad igaüks ise oma kohtukulud seoses menetlusse astumisega, kuna peamised menetluspooled ei olnud selles küsimuses seisukohta esitanud.

16      Hageja palub hagiavalduses Üldkohtul:

–        tühistada 4. mai 2010. aasta otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

17      Hageja kaebab hagiavalduses eeskätt selle peale, et kuna 4. mai 2010. aasta otsuses ei ole viidatud 21. jaanuari 2010. aasta vastuse osades f, k ja l loetletud dokumentidele – välja arvatud siiski kaks dokumenti, millele 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu osutab numbrite 27 ja 28 all –, siis on juurdepääs neile dokumentidele vaikimisi keelatud, selgitamata keelu põhjusi.

18      Komisjon palub kostja vastuses Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata, kuna 4. mai 2010. aasta otsus sisaldab sõnaselget juurdepääsu keelamise otsust;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

19      Komisjon lisab kostja vastuses, et kuna 4. mai 2010. aasta otsus sisaldab teatavate dokumentide osas vaikimisi juurdepääsu keelamise otsust, teeb ta esimesel võimalusel nende kohta sõnaselge otsuse ning teatab sellest hagejale ja Üldkohtule.

20      Komisjoni peasekretär võttis selle otsuse vastu 9. detsembril 2010 numbriga SG.E.3/HP/MM/psi – Ares (2010) 924119 (edaspidi „9. detsembri 2010. aasta otsus”).

21      Komisjon saatis 9. detsembri 2010. aasta otsuse hagejale e‑kirjaga samal päeval ja edastas Üldkohtule 10. detsembri 2010. aasta kirjaga, mis on Üldkohtu kantseleis registreeritud 14. detsembril 2010.

22      Komisjoni peasekretär tuletab 9. detsembri 2010. aasta otsuses meelde hageja kaebust vaikimisi juurdepääsu keelamise peale, mida sisaldab 4. mai 2010. aasta otsus dokumentide kohta, mis on loetletud 21. jaanuari 2010. aasta vastuse osades f, k ja l.

23      Seejärel märgib komisjoni peasekretär, et nagu komisjon kostja vastuses tunnistas, ei olnud neisse kolme ossa kuuluvaid teatavaid dokumente 4. mai 2010. aasta otsuses tõepoolest mainitud.

24      Peasekretär lisab, et 9. detsembri 2010. aasta otsuse ese on seega piiritletud nende kolme osaga. Ta rõhutab seika, et nagu on märgitud juba 4. mai 2010. aasta otsuses, mõisteti 1. detsembri 2009. aasta taotlust dokumentidega tutvumiseks nii, et see hõlmab kõiki dokumente, mis on hilisemad 17. novembrist 2008 ja sisaldavad olulist teavet ACTA läbirääkimiste kohta.

25      Seejärel vaatab peasekretär läbi dokumentidega tutvumise taotluse.

26      Ühest küljest jättis peasekretär oma analüüsist välja erinevad dokumendid, mis kuuluvad mõnesse 21. jaanuari 2010. aasta vastuse kolmest osast f, k või l, kas siis põhjendusel, et neid dokumente on juba hinnatud 4. mai 2010. aasta otsuses või et neid ei ole hinnatud, kuna need ei sisalda olulist teavet ACTA läbirääkimiste kohta ega kuulu seega dokumentidega tutvumise taotluse eseme hulka.

27      Teisest küljest tegi peasekretär kindlaks viis täiendavat dokumenti, mis kuuluvad küll mõnesse eespool mainitud ossa, kuid mida 4. mai 2010. aasta otsus ei käsitle.

28      Need täiendavad dokumendid on 9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelus nimetatud numbrite 27a, 40a, 50, 51 ja 52 all.

29      Peasekretär vaatas dokumentidega tutvumise taotluse läbi viie täiendava dokumendi osas.

30      Mis puutub kõigepealt 9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidesse nr 27a ja 40a, siis nendega ei võimaldanud peasekretär tutvuda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande alusel.

31      Seejärel võimaldas ta 9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 50–52 tutvuda osaliselt, kusjuures juurdepääsu keelamist ülejäänud osas on ka siin põhjendatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande alusel.

32      Oma 19. jaanuari 2011. aasta märkustes 9. detsembri 2010. aasta otsuse kohta vaidlustab hageja selles otsuses sisalduva juurdepääsukeelu teatud osas, teatud osas nõustub sellega ja taotleb, et komisjon esitaks Üldkohtule ühe dokumendi.

33      Üldkohtu teise koja esimees tuvastas 9. juuni 2011. aasta määrusega (edaspidi „9. juuni 2011. aasta kohtumäärus”), et käesolevas asjas nõutakse hagiavaldusega 4. mai ja 9. detsembri 2010. aasta otsuste osalist tühistamist, ning Üldkohtu kodukorra artikli 65 punktile b, artikli 66 lõikele 1 ja artikli 67 lõike 3 kolmandale lõigule tuginedes nõudis ta komisjonilt kõigi dokumentide esitamist, millega komisjoni need kaks otsust ei võimaldanud tutvuda.

34      Komisjon täitis selle nõude kirjaga, mis on Üldkohtu kantseleis registreeritud 8. juulil 2011.

35      Lisaks esitas komisjon vastuseks Üldkohtule 1. juuli 2011. aasta dokumendiga oma märkused hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkuste kohta.

36      Komisjon palub 1. juuli 2011. aasta märkustes jätta hagi hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkustega kohandatud kujul rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt.

37      Komisjoni peasekretär teatas 28. oktoobri 2011. aasta e‑kirjaga, mis on Üldkohtu kantseleis registreeritud samal päeval, et ta avastas, et üks 8. juuli 2011. aasta kirjaga – 9. juuni 2011.aasta kohtumääruse täitmiseks – Üldkohtule konfidentsiaalselt saadetud dokumentidest, mis on selles kirjas loetletud I tabelis numbriga 47, ei vasta dokumendile, mis on 4. mai 2010. aasta otsusega hagejale osaliselt avalikustatud ja mida on sellele otsusele lisatud loetelus nimetatud numbri 47 all.

38      Siis saatis komisjon oma 8. juuli 2011. aasta kirja parandusena Üldkohtule konfidentsiaalse dokumendi, mis vastab 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendile nr 47.

39      Komisjon lisas, et ta tegi oma toimiku kontrollimise käigus kindlaks, et mis puudutab mitte ainult ACTA läbirääkimiste kuuendat vooru (round) – mille aruanne on 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 47 –, vaid ka ACTA läbirääkimiste neljandat, viiendat ja seitsmendat vooru, siis leidus komisjoni arhiivis läbirääkimiste iga vooru kohta mitte ainult üks, vaid kaks aruannet.

40      Komisjon selgitas, et see johtub asjaolust, et läbirääkimiste iga vooru lõpus valmistasid tema teenistused ette esimese aruande teabe kiireks edastamiseks kaubanduse peadirektoraadile, samas koostati seejärel teine aruanne „nõukogu kaubanduspoliitika töörühma” ehk endise „artikli 133 komitee” jaoks.

41      Komisjon tuvastas seega, et 4. mai 2010. aasta otsuses oli nimetatud ja läbi vaadatud ainult üks aruanne ACTA läbirääkimiste iga nimetatud vooru kahest aruandest (otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 45–48), ja teatas, et ta võtab vastu veel ühe täiendava otsuse, millega ta vaatab dokumentidega tutvumise taotluse läbi äsja kindlaks tehtud dokumente puudutavas osas.

42      Komisjon lubas taotluse läbivaatamise tulemustest Üldkohtule teatada ja saata talle nende dokumentide terviktekstid kooskõlas 9. juuni 2011. aasta kohtumäärusega.

43      Kui Üldkohus tegi 21. detsembri 2011. aasta kirjaga järelepärimise selle veel täiendava otsuse kohta, teatas komisjon 9. jaanuari 2012. aasta kirjas, et tema teenistused tegelevad otsuse ettevalmistamisega, et võtta see vastu kahe nädala jooksul.

44      Komisjoni peasekretär võttis lubatud veel täiendava otsuse vastu 27. jaanuaril 2012 (edaspidi „27. jaanuari 2012. aasta otsus”), edastas selle 1. veebruaril 2012 hagejale ja järgmisel päeval Üldkohtule.

45      Nimetatud otsuse lisas on kaheksa dokumenti, neist ühes (mis vastab 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendile nr 48) ei ole teksti kustutatud ja seitsmes ülejäänus on kustutatud kohti.

46      Viimase seitsme dokumendi hulgas on kolm dokumenti, mis vastavad 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidele nr 45–47. Ülejäänud neli dokumenti on selle loetelu dokumentide nr 45–48 muud versioonid. Allpool on kindlaks tehtud, et need muud versioonid on 27. jaanuari 2012. aasta otsusele lisatud dokumendid nr 45a, 46a, 47a ja 48a.

47      Peasekretär märgib, et ta vaatas 27. jaanuari 2012. aasta otsusele lisatud dokumentidega nr 45a, 46a, 47a ja 48a tutvumise taotluse läbi asjaolude põhjal otsuse kuupäeva seisuga. Ta lisab, et ebakõlade vältimiseks vaatas ta uuesti läbi 4. mai 2010. aasta otsusega juba kontrollitud dokumentide muud versioonid.

48      Peasekretär osutab, et nende kaheksa dokumendi osas on 4. mai 2010. aasta otsus asendatud 27. jaanuari 2012. aasta otsusega.

49      Peasekretär põhjendab teksti kustutamist – välja arvatud esindajate nimed ja 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendi nr 47 lõik pealkirjaga „Üksikasjad” – määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ette nähtud erandiga õigusest dokumentidega tutvuda (27. jaanuari 2012. aasta otsuse punkt 4.1). Esindajate nimede kustutamist põhjendab ta määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b ette nähtud erandiga õigusest dokumentidega tutvuda (27. jaanuari 2012. aasta otsuse punkt 4.2) ja lõigu „Üksikasjad” kustutamist sama määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus ette nähtud erandiga õigusest dokumentidega tutvuda (27. jaanuari 2012. aasta otsuse punkt 4.3).

50      Peasekretär võimaldas:

–        tutvuda 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 45–47 osaliselt suuremas mahus, kui võimaldati viimati nimetatud otsusega;

–        tutvuda 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendiga nr 48 tervikuna;

–        tutvuda 27. jaanuari 2012. aasta otsusele lisatud dokumentidega nr 45a, 46a, 47a ja 48a osaliselt.

51      Hageja esitas 28. veebruari 2012. aasta kirjaga Üldkohtu palvel oma märkused 27. jaanuari 2012. aasta otsuse kohta.

52      Hageja märgib, et tal on jätkuvalt huvi saavutada 4. mai 2010. aasta otsuse tühistamine. Ta vaidlustab selle, et 4. mai 2010. aasta otsuse õiguspärasuse saab tagada, tuginedes ex post factum eranditele õigusest dokumentidega tutvuda, millele otsuses ei ole viidatud, ja teatab, et ta ei hakka seega neid muid erandeid analüüsima. Hageja sõnul lubab 27. jaanuari 2012. aasta otsusega võimaldatud suuremas mahus osaline tutvumine selgitada komisjoni selle mõttekäigu õiguspärasust, millest lähtudes kustutati teksti 4. mai 2010. aasta otsusega. 27. jaanuari 2012. aasta otsusega avalikustatud teabe laad tekitab nimelt suuri kahtlusi seoses sellega, kuidas komisjon tõlgendas kustutamise põhjendusi 4. mai 2010. aasta otsuses, kuna neid põhjendusi on konkreetselt tõlgendatud ja kohaldatud kaugelt üle mõistlike piiride.

53      Hageja lisab, et ta sedastas, et kui komisjon saatis talle 4. mail 2010 e‑posti teel sama päeva otsuse, sai ta infotehnoloogilise vea tõttu tegelikult kätte nimetatud otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 45–48 tervikversioonid. Tervikversioonidega tutvumise põhjal kritiseerib hageja teatud teksti kustutamist –see käsitleb läbirääkimistel osaleja ettepanekuid, mis võivad minna ühenduse õigustikust kaugemale –, mis läheb vastuollu läbipaistvuse nõuetega, mida selgitab Euroopa Kohus 1. juuli 2008. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C‑39/05 P ja C‑52/05 P: Rootsi ja Turco vs. nõukogu (EKL 2008, lk I‑4723, punkt 59).

54      Üldkohtu teise koja esimees, tuginedes kodukorra artikli 65 punktile b, artikli 66 lõikele 1 ja artikli 67 lõike 3 kolmandale lõigule, nõudis 15. märtsi 2012. aasta kohtumäärusega komisjonilt nende nelja dokumendi esitamist, mis vaadati esimest korda läbi 27. jaanuari 2012. aasta otsusega.

55      Komisjon täitis selle nõude kirjaga, mis on Üldkohtu kantseleis registreeritud 10. aprillil 2012.

56      Lisaks esitas komisjon sama kuupäeva kandva dokumendiga oma märkused hageja 28. veebruari 2012. aasta märkuste kohta.

57      Üldkohtu kantseleisse 13. juulil 2012 saabunud dokumendiga palus Euroopa Parlament luba astuda menetlusse hageja nõuete toetuseks. Taotlus, mis oli esitatud pärast suulise menetluse avamise otsust, jäeti Üldkohtu teise koja esimehe 28. augusti 2012. aasta määrusega rahuldamata.

 Õiguslik käsitlus

58      Sissejuhatuseks tuleb määratleda käesolevas asjas esitatud hagi ulatus seoses komisjoni otsustega, mis on vastu võetud vastuseks dokumentidega tutvumise taotlusele, ja seoses neis otsustes käsitletud erinevate dokumentidega.

A –  Hagi ulatus

1.     Hagi ulatus seoses teatavate juurdepääsukeeldudega 4. mai 2010. aasta otsuses

59      Komisjon lahendas 4. mai 2010. aasta otsusega taotluse tutvuda sellele otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–49. Ta väljastas dokumendi nr 49. Ta ei võimaldanud tutvuda dokumentidega nr 1–44 tervikuna ja dokumentidega nr 45–48 osaliselt.

60      Komisjon väidab, et vaatamata hagiavalduses esitatud nõudele tühistada „4. mai 2010. aasta otsus”, ei ole hagi eesmärk otsuse täielik tühistamine selles osas, millega ei võimaldatud dokumentidega tutvuda.

61      Nimelt kinnitab hageja hagiavalduses 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 30–48 kohta, et „ta ei vaidlusta komisjoni otsust keelata juurdepääs neile dokumentidele”. Hagi on seega esitatud mitte dokumentidele nr 30–48, vaid ainult loetelu muude dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise peale.

62      Hageja vaidlustab oma hagi sellise mõistmise komisjoni poolt. Ta möönab kahtlemata, et komisjon võib keelata juurdepääsu teabele, mis puudutab Euroopa Liidu eesmärke ja strateegia aspekte ACTA läbirääkimistel.

63      Ent ta väidab samas, et ta ikkagi vaidlustab komisjoni hinnangu õiguspärasuse, mis puudutab võimalust avalikustada 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 45–48 osaliselt.

64      Olgu märgitud, et hagiavalduse kolmanda väite käsitluses, mis põhineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande rikkumisel, on hageja pärast seda, kui ta vaidlustab 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–29 tutvumise võimaldamisest keeldumise, selgitanud, et mis puutub loetelu dokumentidesse nr 30–48, siis „ta ei vaidlusta komisjoni otsust keelata juurdepääs neile dokumentidele”.

65      Sellegipoolest tuleb samas ka nentida, et hagiavalduse järgnevas osas väidab hageja neljanda väite käsitlemisel, et mis puutub tema poolt kärbitud kujul saadud dokumentidesse – st just nimelt 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidesse nr 45–48 –, siis neid on komisjon ülemäära palju kärpinud. Hageja lisab, et kuigi tal on võimatu täpsustada, millised konkreetsed tekstiosad tuleks talle avalikustada, tundub selle järgi, kuidas komisjon on teatava teksti kustutanud, et institutsioon suhtus asjasse ülemäära piiravalt ja kitsalt.

66      Repliigis osutab hageja jätkuvalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande rikkumisele ainult selles osas, mis puudutab 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumente nr 1–29. Neljanda väite käsitluses on ta sellegipoolest jäänud oma argumentide juurde dokumentide nr 45–48 osas ja märgib, et ta on oma argumendid juba hagiavalduses esitanud.

67      Eelnevatest kaalutlustest nähtub, et käesolevas asjas esitatud hagiga ei ole seoses 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 30–48 vaidlustatud mitte määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes nimetatud erandi kohaldamist, vaid vaidlustamine piirdub ainult sellega, et loetelu dokumentide nr 45–48 puhul on nendega osaline tutvumine väidetavalt liiga piiratud.

68      Kokkuvõttes on käesolevas asjas esitatud hagiga 4. mai 2010. aasta otsus konkreetselt vaidlustatud vaid selles osas, mis puudutab esiteks otsusele lisatud loetelu dokumente nr 1–29 ja teiseks loetelu dokumente nr 45–48, kusjuures olgu täpsustatud, et viimati nimetatud dokumentide puhul leiab hageja üksnes seda, et komisjoni võimaldatud osaline tutvumine nende dokumentidega võis olla liiga piiratud.

2.     Hagi ulatus pärast 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist ja hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkusi silmas pidades

69      Komisjon lahendas 9. detsembri 2010. aasta otsusega nende dokumentidega tutvumise taotluse, mis olid küll taotlusega hõlmatud, kuid jäänud 4. mai 2010. aasta otsusega läbi vaatamata, st 9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27a, 40a ja 50–52. Komisjon ei võimaldanud tutvuda dokumentidega nr 27a ja 40a tervikuna ning dokumentidega nr 50–52 osaliselt.

70      Esiteks tuleb toonitada, et nagu väidab komisjon vasturepliigis, on see institutsioon 9. detsembri 2010. aasta otsusega tühistanud oma varasema vaikimisi tehtud otsuse keelata juurdepääs nimetatud dokumentidele, mis tulenes komisjoni sõnaselge otsuse puudumisest nende dokumentide kohta (vt selle kohta Üldkohtu 19. jaanuari 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑355/04 ja T‑446/04: Co-Frutta vs. komisjon, EKL 2010, lk II‑1, punkt 45, ja Üldkohtu 17. juuni 2010. aasta määrus kohtuasjas T‑359/09: Jurašinović vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 40).

71      Siit tulenevalt on käesolevas asjas esitatud hagi ese pärast 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist ära langenud selles osas, mis nõuab dokumentidele juurdepääsu keelamise kohta vaikimisi tehtud otsuse tühistamist, mis liidu õiguskorras enam ei kehti. Seega ei ole otsust selle kohta enam vaja teha, mis siiski ei takista hinnangu andmist kohtukulude küsimuses.

72      Teiseks tuleb toonitada, et oma 19. jaanuari 2011. aasta märkustes 9. detsembri 2010. aasta otsuse kohta, mis olid esitatud edasikaebamise tähtaja jooksul, vaidlustas hageja selles otsuses sisalduvad teatavad juurdepääsukeelud.

73      Siit tulenevalt, nagu on lisaks esile toodud 9. juuni 2011. aasta kohtumääruses (vt eespool punkt 33), nõutakse käesolevas asjas esitatud hagiga nüüd ka 9. detsembri 2010. aasta otsuse osalist tühistamist.

74      Neil asjaoludel olgu täpsustatud, et hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkustega ei ole 9. detsembri 2010. aasta otsusega seatud juurdepääsukeeldu ühel juhul vaidlustatud.

75      Nii on hageja 25. veebruari 2009. aasta dokumendi puhul „Note on informal meeting of 4 March 2009” (märkmed 4. märtsi 2009. aasta mitteametliku kohtumise kohta) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 50) – millega võimaldati tutvuda tervikuna, välja arvatud üks lause, mis sisaldab subjektiivseid hinnanguid, mida asjaomaste läbirääkimiste osaline võib pahaks panna (9. detsembri 2010. aasta otsuse punkt 2.2.3) – sisuliselt avaldanud, et ta seda kärbet ei vaidlusta.

76      Lisaks tuleb seoses läbirääkimistel osalejate e‑kirjavahetusega, mida on nimetatud 9. detsembri 2010. aasta otsuse punktis 2.3 ja mis puudutab läbirääkimistel osalejate igapäevast mõttevahetust puhtalt haldusküsimustes, märkida, et hageja dokumentidega tutvumise taotlus sellist dokumendiliiki ei hõlma, mida hageja sisuliselt ei vaidlusta.

77      Eelnevatest kaalutlustest ilmneb, et pärast 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist ja arvestades hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkusi, on käesolevas asjas esitatud tühistamishagiga hõlmatud juurdepääsukeelud, mille komisjon nimetatud otsusega seadis otsusele lisatud loetelu dokumentidele nr 27a, 40a, 51 ja 52.

3.     Hagi ulatus pärast 27. jaanuari 2012. aasta otsuse vastuvõtmist ja hageja 28. veebruari 2012. aasta märkusi silmas pidades

78      Komisjon lahendas 27. jaanuari 2012. aasta otsusega taotluse tutvuda nelja uue dokumendiga (27. jaanuari 2012. aasta otsusele lisatud dokumendid nr 45a, 46a, 47a ja 48a) ja vaatas uuesti läbi samade dokumentide ülejäänud nelja versiooniga tutvumise küsimuse, mida oli juba hinnatud 4. mai 2010. aasta otsuses (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 45–48).

79      Komisjon selgitas, et 27. jaanuari 2012. aasta otsus asendab nende kaheksa dokumendi osas 4. mai 2010. aasta otsuse. Ta väitis 10. aprilli 2012. aasta märkustes, et kuna hageja ei ole Üldkohtule teatanud, et ta soovib arvata 27. jaanuari 2012. aasta otsuse oma tühistamisnõude eseme hulka, siis nõutakse käesolevas asjas esitatud hagiga ainult 4. mai 2010. aasta otsuse ja 9. detsembri 2010. aasta otsuse osalist tühistamist.

80      Esimeses punktis tuleb täpsustada, et 27. jaanuari 2012. aasta otsus tühistab ja asendab 4. mai 2010. aasta otsuse mitte kaheksa dokumendi osas, nagu selgitab komisjon, vaid ainult nelja dokumendi osas (nr 45–48), mille ta oli juba läbi vaadanud 2010. aasta mais. Ülejäänud nelja dokumendi osas (nr 45a–48a), mida ei ole varem läbi vaadatud, on 27. jaanuari 2012. aasta otsus algne otsus.

81      Teises punktis tuleb nentida, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud nõudeid 28. veebruari 2012. aasta märkustes tõepoolest kuskil kohandanud, esitamaks kaebust 27. jaanuari 2012. aasta otsuse peale, ega isegi taotlenud sellist kohandamist. Nagu komisjon oma 10. aprilli 2012. aasta märkustes ise õigesti esile toob, koondab hageja 28. veebruari 2012. aasta märkustes kogu oma kriitika sihilikult 4. mai 2010. aasta otsusele ja selle otsusega dokumentides nr 45–48 tehtud kärbetele.

82      Niisiis, kui hageja viitab 27. jaanuari 2012. aasta otsuse põhjendustele, ei tee ta seda mitte selleks, et nõuda nimetatud otsuse tühistamist, vaid selleks, et kindlustada oma nõuet tühistada 4. mai 2010. aasta otsus. Hageja väidab 28. veebruari 2012. aasta märkustes muu hulgas, et „27. jaanuari 2012. aasta otsusega esitatud tõendid näitavad selgelt, et 4. mai 2010. aasta otsusega on määruse nr 1049/2001 artiklit 4 vääralt kohaldatud”.

83      Eelnevatest kaalutlustest selgub, et käesolevas asjas esitatud hagiga nõutakse mitte 27. jaanuari 2012. aasta otsuse tühistamist, vaid ainult 4. mai ja 9. detsembri 2010. aasta otsuste tühistamist.

84      Täiendavalt olgu märgitud, et 27. jaanuari 2012. aasta otsuse tühistamise nõude puudumine ei tulene sugugi mitte hageja tegematajätmisest, vaid pigem tema soovist lasta tuvastada 4. mai 2010. aasta otsusega väidetavalt toime pandud rikkumised, riskimata sellega, et need rikkumised võivad olla „kaetud” komisjoni hilisemate hinnangutega, mis on esitatud 27. jaanuari 2012. aasta otsuses. Seetõttu keeldubki hageja sõnaselgelt analüüsimast põhjendusi – mis on tema sõnul lisatud ex post factum –, millele komisjon tugineb 27. jaanuari 2012. aasta otsuses.

4.     Järeldus hagi ulatuse kohta

85      Arvestades eespool punktides 59–84 esitatud asjaolusid ja kaalutlusi, tuleb järeldada, et käesolevas asjas on esitatud hagi nõudega tühistada:

–        4. mai 2010. aasta otsus selles osas, millega ei võimaldatud tutvuda sellele otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–29 ja nr 45–48;

–        9. detsembri 2010. aasta otsus selles osas, millega ei võimaldatud tutvuda sellele otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 27a, 40a, 51 ja 52.

B –  Sisulised küsimused

86      Hageja põhjendab oma hagi viie väitega. Esimese väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 3. Teise väite kohaselt on rikutud sama määruse artikli 4 lõiget 4. Kolmanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet ja tehtud ilmselgeid hindamisvigu. Neljanda väite kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet. Viienda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust.

1.     Esimene väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 3

87      Seoses väitega, millega hageja heidab komisjonile ette, et ta ei ole 4. mai 2010. aasta otsusega läbi vaadanud teatavaid dokumente, millele 21. jaanuari 2010. aasta vastuses on siiski viidatud, on eespool punktis 71 juba tuvastatud, et käesolevas asjas esitatud hagi ese pärast 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist ära langenud selles osas, millega palutakse tühistada juurdepääsu keelamise kohta vaikimisi tehtud otsus teatavate dokumentide puhul, mida on mainitud 21. jaanuari 2010. aasta vastuses ja mida komisjon hiljem ei ole läbi vaadanud.

88      Siit tulenevalt on käesolev väide ise, mis seda tühistamisnõuet põhjendab, minetanud oma eseme ja seega ei ole seda vaja läbi vaadata.

2.     Teine väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4

89      Hagiavalduses heidab hageja komisjonile ette, et ta kohaldas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4 nii, nagu sätestaks see erandliku aluse dokumentidega tutvumise õiguse suhtes, samas kui tegu on kõigest menetlusnormiga. Hageja sõnul on komisjon selle sätte ainult menetluslikku otstarvet eirates andnud kolmandatele isikutele praktiliselt vetoõiguse neilt pärinevate dokumentide avaldamise suhtes.

90      Komisjon esitab vastuväite, et 4. mai 2010. aasta otsus põhineb eranditult vaid määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandal taandel.

91      Sarnaselt komisjoniga tuleb sedastada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 4 ei ole 4. mai 2010. aasta otsuses üldse viidatud kui otsuse alussättele. Selgub, et 4. mai 2010. aasta otsus põhineb eranditult vaid määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandal taandel.

92      Eelnevast tulenevalt on teine väide, nagu see on hagiavalduses sõnastatud, rajatud ekslikule eeldusele ja tuleb tagasi lükata.

93      Repliigis ei vaidlusta ka hageja enam asjaolu, et 4. mai 2010. aasta otsus põhineb eranditult vaid määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandal taandel. Kostja vastuses antud selgitusi arvestades võtab hageja selle teadmiseks ja leiab ise sõnaselgelt, et 4. mai 2010. aasta otsus põhineb eranditult vaid viimati nimetatud sättel. Seega ta enam ei väida, et komisjon rakendas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4 erandliku alusena, et põhistada dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist.

94      Sellises olukorras esitab hageja oma repliigis kaebuse, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4, mida seekord on käsitatud menetlusnormina.

95      Nii väidab hageja, et kolmandate isikute dokumentide korral peab komisjon selle sätte kohaselt vähemalt siis, kui ole selge, kas dokument tuleb avalikustada või mitte, konsulteerima kolmanda isikuga, et teha kindlaks, kas mõni erand õigusest dokumentidega tutvuda kuulub kohaldamisele. Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 sõnastusest tuleneb, et komisjonil ei ole ulatuslikku kaalutlusruumi otsustamaks, kas kolmanda isikuga on vaja konsulteerida või mitte. Üldkohus peaks selle küsimuse seega lahendama, võtmata arvesse ulatuslikku kaalutlusõigust, mida on tunnustatud juhul, kui komisjon kohaldab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud erandeid õigusest dokumentidega tutvuda. Kui ilmneb, et komisjoni järeldus, et asjassepuutuvad dokumendid on ilmselgelt kahjustavad, oli ebaõige, siis on ta rikkunud kohustust kolmandate isikutega konsulteerida, mis peab kaasa tooma 4. mai 2010. aasta otsuse tühistamise. Selles osas viitab hageja repliigi järgnevatele osadele.

96      Komisjon leiab, et kaebus on vastuvõetamatu, ja kui see on vastuvõetav, siis on kaebus põhjendamatu.

97      Kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c ja artikli 48 lõike 2 sätetest nähtub, et hagiavalduses peab olema märgitud hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning et menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Siiski tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide, millega täiendatakse otseselt või kaudselt varem menetluse aluseks olevas hagiavalduses esitatud väidet ja millel on varem esitatud väitega otsene seos. Analoogne lahendus kehtib ka kaebuse suhtes, mis esitatakse väite põhjendamiseks (vt Üldkohtu 21. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑231/99: Joynson vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑2085, punkt 156 ja seal viidatud kohtupraktika).

98      Olgu märgitud, et käsitletavat kaebust, millega hageja heidab komisjonile ette, et ta rikkus menetluslikku kohustust kolmandate isikutega konsulteerida, kui ei ole selge, kas asjassepuutuv dokument tuleb või seda ei tule avalikustada, hagiavalduses ei sisaldu ja seega on tegemist uue kaebusega.

99      Lisaks ei põhine see uus kaebus ühelgi faktilisel või õiguslikul asjaolul, mis oleks tulnud ilmsiks Üldkohtu menetluse käigus. Nimelt kuna ei 21. jaanuari 2010. aasta vastus ega 4. mai 2010. aasta otsus ei maininud konsulteerimist kolmandate isikutega määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 alusel, olid hagejale teada asjaolud, mis võimaldanuks – kui ta oleks seda soovinud – juba hagiavalduse esitamisel väita, et seda menetlusnormi on rikutud. Mis puutub komisjoni väitesse kostja vastuses, mille hageja esile toob ja mille kohaselt „selles, et avalikustamine on kahjustav, ei olnud komisjoni silmis mingit kahtlust”, siis see väide ei sisalda ühtki uut faktilist või õiguslikku asjaolu.

100    Lisaks ei täienda uus kaebus ei käsitletavat väidet, mis hagiavalduses sõnastatud kujul käsitleb hoopis teistsugust küsimust (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohaldamine erandliku alusena dokumentidega tutvumise õiguse suhtes), ega ühtki muud hagiavalduses esitatud väidet.

101    Selles osas tuleb toonitada, et uus kaebus, kaugel sellest, et sel oleks varem esitatud väitega otsene seos, on pigem vastuolus hagiavalduses esitatud teesiga (vt eespool punkt 89), et komisjon järgis kolmandate isikute seisukohta, nagu oleks olnud tegemist vetoga. See tees, mis põhineb asjaolul, et komisjon teadis kolmandate isikute ootusi läbirääkimistega seotud dokumentide konfidentsiaalsuse küsimuses, ei väljenda nimelt üldse hilisemat menetluslikku kaebust, mis heidab institutsioonile ette, et ta nendega ei konsulteerinud.

102    Pealegi ei arva hageja repliigis kordagi, et kolmandate isikutega konsulteerimata jätmine on kolmandas väites käsitletava ilmselge hindamisvea põhjus. Vastupidi, repliigis jääb hageja puht menetlusliku argumendi juurde.

103    Eelnevatest kaalutlustest järeldub, et kaebus, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4, mida käsitatakse menetlusnormina, on uus kaebus, mis on kodukorra artikli 48 lõike 2 alusel vastuvõetamatu.

3.     Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet ja tehtud ilmselgeid hindamisvigu

a)     Esimene osa, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet

104    Hageja leiab, et üldisest huvist tulenevad põhjused, millele tuginedes komisjon ei võimaldanud dokumentidega tutvuda, rajanevad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande vääral tõlgendusel. Sellega, et ACTA läbirääkimistel osalejatel on omavaheline konfidentsiaalsuskokkulepe, ei saa põhjendada juurdepääsukeeldu, mille komisjon talle seadis. Komisjon ei eristanud Euroopa Liidu seisukohta ACTA läbirääkimistel väljaspool Euroopat võetud seisukohtadest, samas kui liidu seisukohtade avaldamisega ei seondunud mingit ohtu. Lõpuks võis ACTA‑ga seotud dokumentide avalikustamine ainult suurendada üldsuse huvi rahvusvaheliste suhete vastu.

105    Komisjon vaidlustab hageja sisukoha. Ta leiab, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande alusel ei võimaldanud ta põhjendatult teatavate dokumentidega tutvuda. Nende ühepoolne avalikustamine liidu poolt rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis, mis põhinevad läbirääkimistel osalejate vastastikusel usaldusel, oleks nimelt kahjustanud rahvusvaheliste suhetega seonduvaid üldisi huve. ACTA osaliste konfidentsiaalsuskokkulepe on vaid üks paljudest hindamiskriteeriumidest, mida ülalmainitud sätte kohaldamisel käesoleval juhul arvestati. Komisjon väidab, et see, kuidas hageja teeb vahet liidu seisukoha ja teiste läbirääkimistel osalejate seisukohtade vahel, ei oma asjas tähtsust, ning rõhutab, et ACTA läbirääkimised ei olnud siis veel lõppenud.

106    Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes on sätestatud, et „institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks […] avalikke huve seoses […] rahvusvaheliste suhetega”.

107    Olgu meenutatud, et üldsuse juurdepääs institutsioonide dokumentidele kujutab endast õiguspõhimõtet ja keeldumisvõimalus on erand. Keelav otsus on kehtiv vaid siis, kui see on mõne määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandiga põhjendatud. Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga tuleb neid erandeid tõlgendada ja kohaldada kitsendavalt, et mitte nurjata selle määruse üldpõhimõtte kohaldamist (Üldkohtu 26. aprilli 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑110/03, T‑150/03 ja T‑405/03: Sison vs. nõukogu, EKL 2005, lk II‑1429, punkt 45; vt analoogia alusel Üldkohtu 7. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑211/00: Kuijer vs. nõukogu, EKL 2002, lk II‑485, punkt 55). Lisaks nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et erandid ei läheks kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑353/99 P: nõukogu vs. Hautala, EKL 2001, lk I‑9565, punkt 28).

108    Käsitledes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud erandeid õigusest dokumentidega tutvuda, on Euroopa Kohus möönnud, et selle sättega kaitstavate huvide eriti tundlik ja oluline laad ning asjaolu, et institutsioon on kohustatud nimetatud sätte alusel juurdepääsu keelama, kui dokumendi üldsusele avaldamine neid huvisid kahjustaks, teevad institutsioonil sellise otsuse vastuvõtmise keeruliseks ja delikaatseks, eeldades erilist ettevaatlikkust. Euroopa Kohus on leidnud, et niisuguse otsuse puhul seega vaja kaalutlusruumi (Euroopa Kohtu 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑266/05 P: Sison vs. nõukogu, EKL 2007, lk I‑1233, punkt 35).

109    Järelikult peab Üldkohtu kontroll institutsioonide nende otsuste õiguspärasuse üle, millega ei võimaldata dokumentidega tutvuda määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud üldisi huve teenivate erandite alusel, piirduma menetlusnormide järgimise ja põhjenduste esitamise, faktiliste asjaolude käsitlemise täpsuse ning samuti faktiliste asjaolude hindamisel ilmsete vigade puudumise ja võimu kuritarvitamise kontrollimisega (vt eespool punktis 108 viidatud 1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 34, ja eespool punktis 107 viidatud 26. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).

110    Lõpuks olgu meenutatud, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a sõnastusest tulenevalt peab institutsioon selles sättes nimetatud erandite puhul juurdepääsu keelama, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks nimetatud sättega kaitstavaid huve, ilma et niisugusel juhul ja erinevalt eelkõige sama artikli lõikes 2 ettenähtust oleks vaja kaaluda nende huvide kaitsmise nõudeid võrreldes teiste huvide kaitsmise nõuetega (eespool punktis 108 viidatud 1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punktid 46–48; Üldkohtu eespool punktis 107 viidatud 26. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punktid 51–55; 25. aprilli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑264/04: WWF European Policy Programme vs. nõukogu, EKL 2007, lk II‑911, punkt 44; 22. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑300/10: Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, punkt 124, ja 3. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑465/09: Jurašinović vs. nõukogu, punktid 47–49).

111    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb hinnata, kas komisjon on – nagu väidab hageja – rikkunud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet.

112    Hageja leiab esiteks, et üldisest huvist tulenevad põhjused, millele tuginedes komisjon ei võimaldanud dokumentidega tutvuda, rajanevad selle sätte vääral tõlgendusel. Sellega, et ACTA läbirääkimistel osalejatel on omavaheline konfidentsiaalsuskokkulepe, ei saa põhjendada juurdepääsukeeldu, mille komisjon talle seadis.

113    Komisjon tuletas 4. mai 2010. aasta otsuses meelde, et „[ACTA eelnõu konsolideeritud teksti] avaldamisega üksmeelselt nõustudes kinnitasid ACTA läbirääkimistel osalejad taas, kui oluline on säilitada läbirääkimistel nende vastavate seisukohtade konfidentsiaalsus”. Komisjon märkis, „et on oluline toonitada, et ACTA läbirääkimiste seisu arvestades tuleb leida kompromisse eri riikide vahel ja valikud tuleb teha riigi tasandil, milline lõplik seisukoht vastu võtta” (4. mai 2010. aasta otsuse punkti 4.1 esimene lõik).

114    Komisjon lisas, et „üldises plaanis on niigi selge, et edukad rahvusvahelised läbirääkimised nõuavad osalejate koostööd, mis suurel määral sõltub vastastikuse usalduse õhkkonnast”. Ta leidis, et „see kehtib eriti just käimasolevate kaubandusläbirääkimiste kontekstis, mis puudutavad tundlikke teemasid ja erinevaid valdkondi: majanduspoliitikat, kaubandushuve ja poliitilisi kaalutlusi” (4. mai 2010. aasta otsuse punkti 4.1 neljas lõik).

115    Komisjon selgitas, et kõigi tutvumise taotlusega hõlmatud dokumentide tähelepaneliku läbivaatamise põhjal ilmnes selgelt, et käesoleva juhtumi asjaoludel oleks taotluse täies ulatuses rahuldamine avaldanud ebasoodsat mõju läbirääkimistel osalejate vastastikuse usalduse õhkkonnale ja piiranud sellega nii läbirääkimiste eduka kulgemise võimalusi, õõnestades läbirääkijate jõupingutusi, kui ka edaspidise koostöö perspektiivi. Komisjon lisas, et kui liidu läbirääkimispartneritel oleks põhjust arvata, et liit võib ühepoolselt teha avalikkusele kättesaadavaks seisukohad, mida nad avaldasid konfidentsiaalsete läbirääkimiste ajal, avaldaks see ebasoodsat mõju tulevastele läbirääkimistele (4. mai 2010. aasta otsuse punkti 4.1 viies lõik).

116    Komisjon leidis veel, et selles kontekstis on oluline arvestada asjaolu, et ACTA läbirääkimiste ajal pooldas ta ACTA eelnõu konsolideeritud teksti avalikustamist esimesel võimalusel ja andis pidevalt avalikkusele teavet läbirääkimiste eesmärkide ja üldise suundumuse küsimustes. Komisjon märkis, et läbirääkimiste iga vooru järel tegi ta avalikkusele kättesaadavaks läbirääkimiste kõigi osalejate poolt heaks kiidetud koondaruanded, samuti üksikasjaliku kirjelduse selle kohta, millisesse seisu on läbirääkimised jõudnud. Lisaks korraldas ta ACTA teemal kolm avalikku konverentsi: aastatel 2008, 2009 ja 2010, et anda üldsusele teavet ACTA eesmärkide ja selle kohta, millisesse seisu on läbirääkimised jõudnud, ning et koguda kõigi huvitatud osapoolte kommentaare (4. mai 2010. aasta otsuse punkti 4.1 kuues lõik).

117    Komisjon märkis, et „mis puutub kolmandatelt isikutelt saadud dokumentidesse, siis tegi ta ise kindlaks, kas mõni määrusega nr 1049/2001 ette nähtud eranditest kuulub kohaldamisele,” ja et „üks hindamisel arvesse võetud kriteerium on asjaolu, et kui eirata kolmandate isikute taotlust, et nende dokumente ei avalikustataks, ohustaks see rängalt läbirääkimiste jätkamist ja kahjustaks liidu rahvusvahelisi suhteid”. Komisjon lisas, et „see peab paika seda enam, et üks läbirääkimistel arutusel olnud küsimus oli vastuvõetav läbipaistvuse aste seoses läbiräägitava teksti endaga”. Komisjon, „võttes arvesse ühelt poolt läbirääkimistel osalejate hiljutist kokkulepet teha avalikkusele kättesaadavaks [ACTA eelnõu konsolideeritud tekst] ja teisalt nende kinnitust, et nende vastavad seisukohad on konfidentsiaalsed”, leidis, et „kui ta ACTA läbirääkimistel esitatud seisukohad avalikustaks, kahjustaks see liidu usaldusväärsust läbirääkimistel ja teiste osaliste usaldust” (4. mai 2010. aasta otsuse punkti 4.2 teine lõik).

118    Kõik need kaalutlused osutavad eelkõige, et kuigi komisjon tõesti viitas läbirääkimistel osalejate kokkuleppele hoida läbirääkimistel esitatud seisukohtade konfidentsiaalsust, ei vastandanud ta seda kokkulepet dokumentidega tutvumise taotlusele kui õiguslikult siduvat kokkulepet, mis oleks teda õiguslikult kohustanud jätma taotlus rahuldamata. Ent komisjon põhjendas dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist õiguslikult eranditult vaid määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taandega.

119    Peale selle ei ole vaidlustatav – ja seda möönis ka hageja ise oma repliigis –, et rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisega saab põhjendada – et kindlustada tõhusad läbirääkimised – teatavat diskreetsuse astet, mis võimaldab tagada läbirääkijate vastastikuse usalduse ning vaba ja tõhusa arutelu toimumise. Nagu toonitab komisjon, eeldab mis tahes liiki läbirääkimiste pidamine, et läbirääkijatel on teatud hulk taktikalisi kaalutlusi, ning osaliste möödapääsmatult vajalik koostöö sõltub suurel määral vastastikuse usalduse õhkkonnast.

120    Tuleb veel märkida, et Üldkohus on selgitanud, et rahvusvahelise lepingu sõlmimise eesmärgil läbirääkimiste alustamine ja pidamine kuuluvad põhimõtteliselt täidesaatva võimu pädevusse ning et üldsuse osalemine rahvusvahelise lepingu läbirääkimise ja sõlmimise menetluses on paratamatult piiratud, arvestades õiguspärase huviga mitte avalikustada läbirääkimiste strateegilisi elemente (Üldkohtu 4. mai 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑529/09: in ’t Veld vs. nõukogu, punkt 88; vt ka punktid 57 ja 59 kohtuotsuse lõpuosas).

121    Eelnevatest kaalutlustest ilmneb, et põhjused kui sellised, mille komisjon 4. mai 2010. aasta otsuses dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise põhjendamiseks esitas, ei riku määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet ega põhine selle sätte vääral tõlgendamisel.

122    Hageja väidab teiseks, et olgu sellega kuidas on, kuid liidu enda võetud seisukohtade üldsusele kättesaadavaks tegemine ei oleks kujutanud mingit ohtu kolmandatele isikutele. Hageja sõnul ei oleks olnud üldse raske teha üldsusele kättesaadavaks dokumendid ja teave, mille liit on juba saatnud oma läbirääkimispartneritele.

123    Isegi olenemata asjaolust, et see arvamus ei lähe hästi kokku sellega, et teisal mööndakse (vt eespool punkt 119) vajadust teatava konfidentsiaalsuse järele, tuleb rõhutada, et erinevalt sellest, mida väidab hageja, ei ole välistatud, et liidu rahvusvaheliste läbirääkimiste seisukohtade avalikustamine võib kahjustada rahvusvaheliste suhetega seotud üldisi huve.

124    Esiteks ei ole välistatud, et liidu läbirääkimiste seisukohtade avalikustamine võib võimaldada kaudselt tutvuda teiste läbirääkimistel osalejate seisukohtadega. Nii võib juhtuda eelkõige siis, kui liidu seisukoht on avaldatud viitega teise läbirääkimistel osaleja seisukohale või kui liidu seisukoha või selle uurimisel, kuidas see läbirääkimiste käigus muutub, saab enam-vähem täpselt tuletada ühe või mitme läbirääkimistel osaleja seisukoha.

125    Teiseks olgu märgitud, et liidu seisukohad, millele ta asub rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis, võivad põhimõtteliselt muutuda olenevalt läbirääkimiste kulgemisest, soodustustest ja kompromissidest, milles erinevad huvigrupid läbirääkimiste käigus kokku lepivad. Nagu juba märgitud, võib läbirääkimiste seisukohtade kujundamine sõltuda läbirääkijate, teiste hulgas ka Euroopa Liidu enda teatud hulgast taktikalistest kaalutlustest. Sellistes oludes ei saa välistada, et kui liit teeb oma seisukohad üldsusele teatavaks, siis isegi kui teiste osalejate läbirääkimisseisukohad jäävad salastatuks, võib selle tagajärjel praktiliselt väheneda liidu läbirääkimisjõud.

126    Mis puutub hageja argumenti, mille kohaselt oleks komisjon sisuliselt pidanud saama avalikustada erinevad seisukohad, mida läbirääkimistel kaitsti, nimetamata läbirääkimistel osalejaid, kes neid seisukohti kaitsesid, siis tuleb järeldada, et rahvusvahelistel läbirääkimistel võib see, et üks läbirääkimistel osaleja avalikustab ühepoolselt ühe või mitme teise osaleja läbirääkimisseisukohad – isegi kui ta teeb seda esmapilgul anonüümselt – rängalt kahjustada selle läbirääkimistel osaleja, kelle seisukoht on tehtud üldsusele kättesaadavaks, nagu ka teiste avalikustamise tunnistajate silmis tõhusate läbirääkimiste pidamiseks möödapääsmatult vajalikku vastastikuse usalduse õhkkonda. Nagu selgitab komisjon, on vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ja säilitamine rahvusvahelistes suhetes väga delikaatne ülesanne.

127    Peale selle leiab hageja ekslikult, et pärast ACTA eelnõu konsolideeritud teksti avalikustamist võib järeldada, et avalikustamisele eelnenud läbirääkimised on lõppenud ja tuleb seega avalikustada. Puudutamata küsimust, kas üldiste huvide kaitse rahvusvahelistes suhetes võib õigustada läbirääkimisdokumentide konfidentsiaalsuse säilitamist teatud aja jooksul pärast läbirääkimiste lõppu, tuleb nimelt esile tuua, et ACTA eelnõu konsolideeritud tekst oli kõigest lepingu eelnõu ja selle avalikustamise ajal läbirääkimised jätkusid.

128    Eelnevatest kaalutlustest tulenevalt ei ole hagejal õigus, kui ta väidab, et liidu või teiste ACTA läbirääkimistel osalejate seisukohtade avalikustamine ei saanud kahjustada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taandega kaitstavat huvi.

129    Kolmandaks tuleb seoses argumendiga, mille kohaselt ACTA‑ga seotud dokumentide avalikustamine oleks võinud ainult suurendada üldsuse huvi rahvusvaheliste suhete vastu ja vältida vaidlusi, mis tekkisid teatavate seisukohtade ebaseadusliku avaldamise tulemusena, meelde tuletada, et kuigi on tõsi, et määruse nr 1049/2001 eesmärk on tagada suurim võimalik läbipaistvus, rakendades võimalikult täieulatuslikult ellu avalikkuse õigust tutvuda liidu dokumentidega (määruse põhjendus 4), näeb see ikkagi ette erandid õigusest dokumentidega tutvuda, millega kaitstakse teatavaid üldisi või erahuve ning antud juhul rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

130    Eelnevatest kaalutlustest selgub üksikasjalikult, et põhjendused, millega komisjon antud juhul dokumentidega tutvumise piiramist põhistas, ei sisaldanud sellistena – ja olenemata nende konkreetse rakendamise küsimusest 4. mai ja 9. detsembri 2010. aasta otsustes – määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande ühtki väärtõlgendust.

131    Lisaks tuleb seetõttu, et hageja argumendiga püüti sisuliselt osutada, et käesoleval juhul teenib avalikustamine ülekaalukaid üldisi huve, meelde tuletada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga a ette nähtud erandid õigusest dokumentidega tutvuda on kohustuslikud erandid, mis – erinevalt muudest eranditest õigusest dokumentidega tutvuda – ei hõlma ühtki viidet sellise huvi arvessevõtmisele. Seoses tühistamishagiga, mis on esitatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande alusel dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise otsuse peale, tuleb iga argument, mille kohaselt avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, tagasi lükata, kuna see ei saa anda tulemusi (vt selle kohta eespool punktis 110 viidatud kohtupraktika).

132    Eelnevatest kaalutlustest selgub, et väite esimene osa tuleb tagasi lükata.

b)     Teine osa, mille kohaselt on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande kohaldamisel tehtud ilmselgeid hindamisvigu

133    Hageja väidab, et komisjon tegi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ette nähtud erandi konkreetsel kohaldamisel ilmselgeid hindamisvigu, mis puudutavad 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu vaidlusaluseid dokumente ja teatavaid 9. detsembri 2010. aasta otsuse esemeks olevaid dokumente.

134    Komisjon vaidlustab hageja seisukoha ja väidab, et erand õigusest dokumentidega tutvuda, millele tuginetakse 4. mai 2010. aasta ja 9. detsembri 2010. aasta otsustes, kuulub küll asjaomaste dokumentide suhtes kohaldamisele.

 ACTA eelnõu konsolideeritud tekst, selle peatükid ja tehnilise koostöö ettepaneku eelnõu (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 1–22)

135    Seoses 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–21 avaldub hageja seisukoht väites, et kui neis dokumentides sisalduvad seisukohad ja ettepanekud viidi sisse ACTA eelnõu konsolideeritud teksti, et saanud neid enam uuesti läbi vaadata ja nende avalikustamine ei pidanuks tekitama raskusi. Olgu sellega kuidas on, kuid ülejäänud osas, milles need dokumendid sisaldasid komisjoni arvamusi, mida ta jagas oma läbirääkimispartneritega, ei olnud põhjust jätta need arvamused talle väljastamata. Seoses 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendiga nr 22, mida ei viidud sisse ACTA eelnõu konsolideeritud teksti, väidab hageja, et vaevalt võis lihtsalt tehnilist koostööd käsitleva dokumendi avalikustamine läbirääkimisi nurjata.

136    Nii 4. mai 2010. aasta otsusest (punkt 5.1) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 1–20 puudutavad ACTA eelnõu erinevaid peatükke ja sisaldavad muudatuste jälgimise võimalusega (track changes) erinevate läbirääkimistel osalejate läbirääkimiste käigus esitatud seisukohti ja ettepanekuid. Dokument nr 21 on arutusele tulevate küsimuste loetelu. Dokumendis nr 22 on esitatud ühe läbirääkimistel osaleja ettepanekud tehnilise koostöö valdkonnas.

137    Nagu toonitab komisjon 4. mai 2010. aasta otsuses (punkt 5.1), tuleb meelde tuletada, et otsuse vastuvõtmise ajal olid ACTA läbirääkimised alles pooleli ja ACTA eelnõu konsolideeritud tekst, mis tehti avalikkusele kättesaadavaks, oli kõigest lepingu eelnõu.

138    Neil asjaoludel leidis komisjon 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.1 – tegemata ilmselget hindamisviga –, et dokumentide nr 1–20 ja nr 22 väljastamine hagejale ja seega läbirääkimistel osalejate ja liidu seisukohtade avalikustamine oleks kahjustanud iga läbirääkimistel osaleja seisukohtade vabaks väljendamiseks vajalikku vastastikuse usalduse õhkkonda ja oleks vähendanud liidu läbirääkimisjõudu.

139    Seik, et dokument nr 22 on tehnilist koostööd käsitlev ettepanek, ei muuda asjaolu, et tegemist on läbirääkimisdokumendiga, mis pärineb ühelt läbirääkimistel osalejalt, ja et selle avalikustamine võib seega kahjustada läbirääkimisteks vajalikku vastastikuse usalduse õhkkonda.

140    Seevastu tuleb 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendi nr 21 kohta märkida, et tegemist ei ole dokumendiga, mis väljendab ühe või mitme osaleja seisukohta läbirääkimistel, vaid ei midagi enamat kui arutusele tulevate küsimuste loetelu, millel ei ole kaudset mõju. Neil asjaoludel tuleb järeldada, et selle dokumendiga tutvumise taotluse rahuldamata jätmine tähendab ilmselget hindamisviga, komisjon on ekslikult leidnud, et dokumendi avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

141    Siit järeldub, et vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei ole komisjon, kui ta kasutas oma kaalutlusruumi seoses määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis a ette nähtud eranditega õigusest dokumentidega tutvuda, teinud ilmselget viga, võimaldamata 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.1 esitatud põhjustel tutvuda 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–20 ja 22, mis aga puudutab otsusele lisatud loetelu dokumenti nr 21, siis selles osas kuulub kolmanda väite käesolev osa rahuldamisele.

 Dokumendid, mis käsitlevad ühtse seisukoha võtmist läbirääkimistel osalemise taotluste kohta (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 23 ja 24)

142    Hageja vaidlustab dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise põhjendusel, et need dokumendid on eelkõige seotud valikutega, mida läbirääkimistel osalejad võtavad arvesse uute osalejate liitumisel läbirääkimistega. Seega paistavad need dokumendid olevat üldist laadi, kuna käsitlevad lihtsalt erinevat suhtumist ja teiste riikide võimalikke taotlusi läbirääkimistega liituda.

143    Nii 4. mai 2010. aasta otsusest (punkt 5.2) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et sellele otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 23 ja 24 puudutavad küsimust, milline seisukoht võtta kolmandate isikute taotluste suhtes liituda ACTA läbirääkimistega või ühineda ACTA‑ga pärast seda, kui leping on läbi räägitud ja sõlmitud. Dokument nr 23 on saadud ühelt läbirääkimistel osalejalt ja selles on esitatud vastavad valikuvõimalused, samas kui dokument nr 24, mis põhineb dokumendi nr 23 tekstil, on kõigi läbirääkimistel osalejate ühisdokument, mis sisaldab pidepunkte vastamiseks kolmandate isikute taotlustele läbirääkimistega liituda. 4. mai 2010. aasta otsuses on märgitud, et tegemist on aruteludokumentidega.

144    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et komisjon ei ole teinud ilmselget hindamisviga, kui ta leidis, et nende dokumentide avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

145    Arvestades nimelt nende dokumentide eesmärki ja sisu ning seda, mida komisjon 4. mai 2010. aasta otsuses (punkt 5.2) sisuliselt esile toob, võinuks avalikustamine teiste läbirääkimistel osalejate silmis kahjustada nii komisjoni usaldusväärsust läbirääkimispartnerina kui ka kõigi läbirääkimistel osalejate – seega ka liidu – suhteid võimalike kolmandate riikidega, kes soovisid läbirääkimistega liituda.

146    Siit tulenevalt tuleb kolmanda väite käesolev osa dokumente nr 23 ja 24 puudutavas osas tagasi lükata.

 Dokumendid, mis käsitlevad teiste läbirääkimistel osalejate seisukohti teatavates küsimustes (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 25 ja 26)

147    Hageja avaldab, et ta arvab mõistvat, et need dokumendid kirjeldavad kolmandate isikute (third parties) seisukohti, samuti liidu arvamust selle kohta, milline on ACTA tulevane institutsiooniline raamistik ja ACTA sätted seoses Internetiga. Hageja ei näe, kuidas nende dokumentide avalikustamine, mille komisjon on juba laiali saatnud teistele läbirääkimistel osalejatele, võiks piirata tema tegutsemisruumi.

148    Komisjon märgib 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.3, et otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 25 ja 26 kajastavad otseselt läbirääkimistel osalejate seisukohti ja liidu arvamust nende seisukohtade kohta, mis puudutavad vastavalt ACTA sätted seoses Internetiga ja ACTA tulevast institutsioonilist raamistikku.

149    Nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et kuigi dokument nr 26 tõepoolest kajastab – nagu märgib komisjon 4. mai 2010. aasta otsuses (punkt 5.3) – ühe läbirääkimistel osaleja seisukohta ja liidu arvamust selle seisukoha kohta, siis seevastu ei ilmne, et see oleks nii ka dokumendi nr 25 juhtumil.

150    Dokument nr 25 on nimelt peamiselt kirjeldava ja üldise sisuga liidu dokument, mis puudutab liidu õigust intellektuaalomandi valdkonnas seoses Internetiga. See ei viita ühegi läbirääkimistel osaleja seisukohale ega väljenda – mida iganes võis komisjon kohtuistungil väita – ühtki komisjoni konkreetset seisukohta mõne osaleja seisukoha kohta.

151    Siit järeldub, et kuigi dokumendiga nr 26 tutvumise võimaldamisest keeldumisega ei ole tehtud – vastupidi sellele, mida väidab hageja – ühtki ilmselget hindamisviga, arvestades dokumendi sisu ja kaalutlusi, mille komisjon 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.3 õigesti esitas, siis otsusele lisatud loetelu dokumendi nr 25 osas kuulub kolmanda väite käesolev osa seevastu rahuldamisele.

 Liidu kommentaarid kuritegude tõkestamise kohta (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27–29)

152    Käsitledes 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumente nr 27–29, väidab hageja samadel põhjustel, millele ta osutas seoses loetelu dokumentidega nr 25 ja 26, et komisjon ei ole tõendanud, et rahvusvaheliste suhete kaitsel põhinev erand õigusest dokumentidega tutvuda oli kohaldatav.

153    Nii 4. mai 2010. aasta otsusest (punkt 5.4) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et sellele otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27–29 on liidu läbirääkimisdokumendid, mis käsitlevad ACTA eelnõu sätteid kuritegude tõkestamise kohta.

154    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et komisjon ei ole teinud ilmselget hindamisviga, kui ta 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.4 leidis, et nende dokumentide avalikustamine mõjutaks liidu läbirääkimispositsiooni ja kahjustaks seega rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

155    Siit tulenevalt tuleb kolmanda väite käesolev osa eespool viidatud dokumente nr 27–29 puudutavas osas tagasi lükata.

 Liikmesriikide märkused, töödokumendid ja sisearuanded (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 30–48)

156    Sissejuhatuseks tuleb meenutada (vt eespool punktid 64–68), et käesolevas asjas esitatud hagiga ei ole vaidlustatud 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 30–44 tutvumise võimaldamisest keeldumist, vaid see puudutab ainult loetelu dokumente nr 45–48, millega komisjon võimaldas osaliselt tutvuda liiga piiratud ulatuses, minnes seega sisuliselt vastuollu proportsionaalsuse põhimõttega.

157    Hageja väidab 28. veebruari 2012. aasta märkustes 4. mai 2010. aasta otsusega dokumentidest nr 45–48 kustutatud ja hiljem 27. jaanuari 2012. aasta otsusega avalikustatud osade võrdlemise põhjal, et 2010. aasta mais tehtud kärped ei olnud põhjendatud kas seetõttu, et need puudutasid puhtalt kirjeldavaid osi, mis ei saanud kahjustada suhteid teiste läbirääkimispartneritega, või seetõttu, et need puudutasid osi, millest ei saanud ilmneda läbirääkimistel osalejate seisukohad ega komisjoni läbirääkimisstrateegia.

158    Lõpuks, tuginedes sellele, et hageja sai komisjoni infotehnoloogilise vea tõttu tutvuda 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 45–48 tervikversioonidega, kritiseerib ta komisjoni asjasse suhtumist. Nii taunib hageja, et komisjon kustutas loetelu dokumendist nr 47 lehekülje 2 lõpuosas ja leheküljel 3 teatud teabe, mis hageja hinnangul ei ole konfidentsiaalne ja samal ajal on üldsuse jaoks oluline.

159    Hageja leiab, et 27. jaanuari 2012. aasta otsusega esitatud tõendid näitavad, et komisjon kohaldas 4. mai 2010. aasta otsusega vääralt määruse nr 1049/2001 artiklit 4 ja tegi seda selleks, et varjata kõrvalekaldumist oma kohustustest läbipaistvuse valdkonnas.

160    Komisjon vaidlustab hageja argumendid 10. aprilli 2012. aasta märkustes.

161    Esiteks kordab ta oma argumente, mis sisalduvad kostja vastuses ja vasturepliigis ning mille kohaselt ei ole hagi esitatud 4. mai 2010. aasta otsusega seatud juurdepääsukeelu peale, mis puudutab otsusele lisatud loetelu dokumente nr 45–48.

162    Tuleb aga meelde tuletada, et need argumendid on juba läbi vaadatud ja tagasi lükatud eespool punktides 59–67.

163    Teiseks tuletab komisjon meelde komisjoni ulatuslikku kaalutlusruumi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande asjades ja sellest tulenevat piiratud kohtulikku kontrolli, ning annab seejärel hinnangu, et hageja üksikasjalikus analüüsis tekstiosade kohta, mis olid 4. mai 2010. aasta otsusega dokumentidest nr 45–48 kustutatud ja seejärel 2012. aastal avalikustatud, eiratakse kohtuliku kontrolli piire.

164    Sellegipoolest tuleb nentida, et käesolevas asjas ei keela komisjoni kaalutlusruumi olemasolu hagejal 4. mai 2010. aasta otsuse ja 27. jaanuari 2012. aasta otsuse võrdlemist, et leida asjaolusid, mis kinnitavad teesi, mille kohaselt komisjon tegi 4. mai 2010. aasta otsuses ilmselgeid hindamisvigu, kui ta kohaldas vaidlusaluste dokumentide suhtes konkreetselt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ette nähtud erandit õigusest dokumentidega tutvuda. Seeläbi ei ole eiratud komisjoni kaalutlusruumi ega muudetud Üldkohtu teostatava kontrolli ulatust.

165    Lõpuks ei näita hageja selliselt tehtud analüüs komisjoni hinnangul sugugi, et 4. mai 2010. aasta otsusega tehtud kärped olid ilmselgelt põhjendamatud, hoopis vastupidi.

166    Olgu märgitud, et nii 4. mai 2010. aasta otsusest (punkt 5.6) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et sellele otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 45–48 on komisjoni neli sisedokumenti, mis teevad kokkuvõtte ACTA neljandas, viiendas, kuuendas ja seitsmendas voorus (rounds) peetud läbirääkimistest.

167    Komisjon märkis 4. mai 2010. aasta otsuses, et otsusele lisatud loetelu dokumentidest nr 45–48 kustutatud osad sisaldavad teatavaid andmeid liidu seatud sihtide ja tema läbirääkimisstrateegia kohta ACTA läbirääkimiste raames. Komisjon selgitas, et nende andmete üldsusele avalikustamine asetaks ta käimasolevatel ACTA läbirääkimistel väga raskesse olukorda suhetes teiste läbirääkimistel osalejatega, kes oleksid täielikult informeeritud liidu eesmärkidest ja poliitilistest kaalutlustest ja saaksid seega hinnata, mil määral liit on valmis kompromisse tegema. See vähendab märgatavalt komisjoni tegutsemisruumi ja kahjustab üldiselt käimasolevate läbirääkimiste pidamist, kahjustades seega liidu huvi pidada tõhusaid läbirääkimisi.

168    Komisjon lisab, et üldiselt ei olnud kustutatud teksti konkreetset sisu käsitledes võimalik olla täpsem, kuna selle tagajärjel oleks sisu avalikuks tulnud ja kohaldatav erand oleks seeläbi minetanud oma mõtte.

169    Dokumentidest nr 45–48 kustutatud osade läbivaatamise tulemusena selgub, et valdavas osas sisaldavad need tõepoolest teavet liidu seatud sihtide, läbirääkimisseisukohtade ja läbirääkimisstrateegia teatavate aspektide kohta, samuti teavet läbirääkimistel osalejate seisukohtade ja algatuste kohta.

170    Nii on see eelkõige kärbete puhul, mille hageja spetsiaalselt vaidlustas: dokumendi nr 45 leheküljel 1 punkti 4 esimene ja viimane lause. Erinevalt sellest, mida väidab hageja, sisaldavad need kärped nimelt teavet läbirääkimistel osalejate seisukohtade ja läbirääkimiste edenemise kohta, st teavet, mille komisjon võis otsustada jätta avalikustamata, tegemata ilmselget hindamisviga.

171    Nii on see ka kärpe puhul, mille hageja on vaidlustanud: dokumendi nr 45 leheküljel 3 taande „Consultation of stakeholders/Transparency” viimane lause. Hageja osutab asjaolule, et liidu ja läbirääkimistel osalejate seisukohad võisid teatavates punktides põhineda konsensusel, kuid see ei tähenda sugugi, et seisukohtade avalikustamine läbirääkimiste selles järgus, kus isegi ei olnud antud veel ühtki allkirja, ei kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

172    Sama kehtib ka kärbete puhul, mille hageja on vaidlustanud: dokumendi nr 46 leheküljel 1 pealkirja „Summary” all neljas ja viies lõik ning leheküljel 3 esimene lõik ja punkti 5 alapunkt a. Need kärped, kus on kirjeldatud läbirääkimistel osalejate ja liidu seisukohti esiteks uute riikide ühinemise kohta ACTA‑ga ja teiseks lepingu tulevikuväljavaateid, puudutavad teavet, mida komisjon võis läbirääkimiste selles järgus ja oma kaalutlusõigust kasutades pidada teabeks, mille avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

173    Kärbe, mille hageja on vaidlustanud ja millega on dokumendi nr 46 leheküljel 1 pealkirja „Summary” all kustutatud teine lõik, puudutab osalejate seisukohti läbirääkimistel, täpselt nagu dokumendi nr 45 leheküljel 1 punkti 4 viimase lause kustutamine (vt eespool punkt 170).

174    Dokumendist nr 47 lehekülgedel 2 ja 3 kustutatud teavet (lause „EU comments focused on” punktid a ja c) käsitledes leiab hageja – tuginedes sellele, et ta on selle dokumendiga tutvunud eespool punktis 53 näidatud asjaoludel –, et see teave ei saanud läbirääkimisi kahjustada, kuna seal lihtsalt kirjeldati ühe ettepaneku sisu, mis oli edastatud kõigile osalejatele. Pealegi ei oleks selle teabe avalikustamine saanud seada kahtluse alla liidu seisukohta läbirääkimistel, kuna liidu kommentaarid olid sellist laadi, et ei pakkunud huvi teistele läbirääkimistel osalejatele, samas kui teabel oleks seevastu olnud eriline tähtsus liidu kodanike jaoks.

175    Paraku tuleb nentida, et isegi olenemata sellest, et komisjon oleks saanud põhjendatult kustutada omaenda kommentaarid osaleja seisukoha kohta, on need kommentaarid tegelikult mitte niivõrd kommentaarid, kuivõrd läbirääkimistel osaleja seisukoha kirjeldus. Kuna tegemist on kirjeldusega, olid kärped täiesti põhjendatud vajadusega kaitsta rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi. Asjaolu, et läbirääkimistel osaleja oli selle seisukoha esitanud kõigile teistele läbirääkimistel osalejatele, ei saa seda järeldust mingil määral kahtluse alla seada.

176    Seoses hageja argumendiga, mille kohaselt nende kärbete sisul, eriti mis puudutab läbirääkimistel osaleja ettepanekuid, mis läksid ühenduse õigustikust kaugemale, oleks olnud eriline tähtsus Euroopa kodanike jaoks, kes oleks soovinud tutvuda käimasoleva aruteluga, mis hakkab teda mõjutama, tuleb meenutada – nagu on juba selgitatud eespool punktides 110 ja 131 –, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane on kohustuslik erand, mis erinevalt muudest eranditest õigusest dokumentidega tutvuda ei hõlma ühtki viidet võimalusele võtta arvesse ülekaalukat üldist huvi, mida avalikustamine teenib.

177    Selles kontekstis viitab hageja oma seisukoha põhjendamiseks ekslikult eespool punktis 53 viidatud kohtuotsusele Rootsi ja Turco vs. nõukogu, mis käsitleb dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist ühe teise erandi alusel, mistõttu võeti arvesse ülekaalukas üldine huvi, mida avalikustamine teenib (määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teine taane).

178    Asjata viitab hageja samale kohtuotsusele ka väitmaks, et liidu kohus nägi seal ette seadusandlike dokumentide avalikustamise eelduse.

179    Kuna hageja püüab nimelt ACTA läbirääkimisdokumente selle viitega võrdsustada seadusandlike dokumentidega, tuleb nentida, et selline võrdsustamine, isegi kui eeldada, et see on õige, ei saa avaldada mingit mõju –nagu Euroopa Kohus on juba selgitanud (eespool punktis 108 viidatud 1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 41) – küsimuses, kas nende dokumentide avalikustamine võis kahjustada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga a kaitstavaid huve ega järelikult ka küsimuses, kas tutvumise võimaldamisest nende dokumentidega, mida on taotletud, tuli keelduda.

180    Nagu Euroopa Kohus selles kohtuotsuses Sison vs. nõukogu selgitas, et kuigi määruse nr 1049/2001 artikli 12 lõige 2 näeb ette, et vahetult kättesaadavaks tuleks teha dokumendid, mis on koostatud või saadud liikmesriikides või liikmesriikide jaoks siduvate õigusaktide vastuvõtmismenetluse käigus, lisab see säte siiski, et nii toimitakse, kui sama määruse artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti (eespool punktis 108 viidatud 1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, punkt 41).

181    Peale selle tuleb vahemärkusena meelde tuletada, et rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks läbirääkimiste pidamine kuulub põhimõtteliselt täidesaatva võimu pädevusse (eespool punktis 120 viidatud kohtuotsus in ’t Veld vs. nõukogu, punkt 88) ja need läbirääkimised ei kahjusta kuidagi avalikku arutelu, mis võib tekkida siis, kui rahvusvaheline leping on juba alla kirjutatud, seoses selle ratifitseerimise menetlusega.

182    Üldkohus leiab, et komisjon, kasutades kaalutlusruumi, mis on talle antud seoses määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taandega, ei ole teinud ilmselget viga, kui ta leidis, et eespool punktis 174 osutatud teabe avalikustamine oleks kahjustanud rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

183    Kuigi selgub, et hageja kriitika 4. mai 2010. aasta otsusega sellele otsusele lisatud loetelu dokumentides nr 45–48 tehtud kärbete kohta on seega valdavas osas põhjendamatu, on hageja ikkagi põhjendatult väitnud, et teatud kärped, mille komisjon on neis dokumentides teinud, on ilmselgelt ekslikud.

184    Nii on see kärbete puhul, millega on kustutatud dokumendi nr 45 leheküljel 2 pealkirja „Participants” all teise lõigu viimane lause, dokumendi nr 47 leheküljel 1 pealkirja „Participants” all teise lõigu viimane lause, dokumendi nr 47 leheküljel 2 pealkirja „1. Digital Environment (including Internet)” all teise lõigu viimane lause ja dokumendi nr 48 leheküljel 2 punkti 4 lõigu viimane lauseosa.

185    Tegelikult ei ilmne, et need kärped puudutasid komisjoni või teiste läbirääkimistel osalejate seisukohti läbirääkimistel või muud teavet, mille avalikustamine oleks võinud kahjustada rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi. Eriti – ja nagu hageja esile toob – komisjoni avaldus, mis kustutati dokumendi nr 48 leheküljel 2 (punkti 4 lõigus viimane lauseosa), mille kohaselt ta ei oleks olnud vastu läbirääkimisdokumentide avalikustamisele, kui läbirääkimistel osalejad oleksid saavutanud selles osas konsensuse, oli teave, mille avalikustamine ei saanud kahjustada läbirääkimistel osalejate vastastikust usaldust.

186    Eelnevatest kaalutlustest tulenevalt tuleb kolmanda väite käesolev osa 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumente nr 45–48 puudutavas osas tagasi lükata, välja arvatud see osa, mis puudutab eespool punktis 184 nimetatud kärpeid.

 9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27a, 40a, 51 ja 52

–       21. septembri 2009. aasta dokument „Working document „Friends of the Presidency” meeting” (eesistujariigi sõprade rühma nõupidamise töödokument) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 27a)

187    Nii 9. detsembri 2010. aasta otsusest (punkt 2.1, neljas lõik) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et sellele otsusele lisatud loetelu dokument nr 27a on nõukogu töödokument, mis sisaldab ACTA kriminaalõiguslike sätete eelnõu, mis valmistati ette aruteluks eesistujariigi sõprade rühmas ja mille eesmärk oli kujundada välja eesistujariigi seisukoht läbirääkimiste selles punktis.

188    Neil asjaoludel ja seoses dokumendiga, mis puudutab liidu seisukohti läbirääkimistel ja teatud aspektis kolmandatest isikutest osalejate seisukohti, ei teinud komisjon ilmselget hindamisviga, kui ta 9. detsembri 2010. aasta otsuses esitatud põhjustel (punkt 2.1, neljas kuni seitsmes lõik) jättis selle dokumendiga tutvumise taotluse rahuldamata.

189    Seda järeldust ei sea kahtluse alla argumendid, mille hageja esitas 19. jaanuari 2011. aasta märkustes 9. detsembri 2010. aasta otsuse kohta ja mis sisuliselt kordavad hagiavalduse staadiumis esitatud argumente, mille Üldkohus on juba tagasi lükanud eespool punktides 111–127.

–       26. oktoobri 2009. aasta dokument „Draft Position of the Member States on the criminal provisions in chapter 2” (liikmesriikide seisukoha projekt 2. peatüki kriminaalõiguslike sätete kohta) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 40a)

190    Nii 9. detsembri 2010. aasta otsusest (punkt 2.1, neljas lõik) kui ka nende dokumentide läbivaatamisest, mille komisjon esitas 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et sellele otsusele lisatud loetelu dokument nr 40a on 26. oktoobri 2009. aasta töödokument, mis kajastab liidu liikmesriikide seisukohta ACTA 2. peatüki kriminaalõiguslike sätete kohta.

191    Lisaks olgu märgitud, et kui jätta arvestamata pealkiri, leheküljepäised ja –jalused, siis on see dokument identne 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendiga nr 28, mille suhtes on juba tuvastatud (vt eespool punktid 152–155), et tutvumise võimaldamisest keeldumisel ei ole tehtud ühtki ilmselget hindamisviga. Seega tuleb käesolev väide samadel põhjustel, mis on esitatud nimetatud punktides, dokumenti nr 40a puudutavas osas tagasi lükata.

–       8. juuni 2009. aasta dokument „Transmission note with agenda for meeting of 11 June 2009” (saatemärkused koos 11. juuni 2009. aasta nõupidamise päevakavaga) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 51)

192    Komisjon võimaldas 9. detsembri 2010. aasta otsusega (punkti 2.2 alapunkt 1) tutvuda selle dokumendiga, välja arvatud punkt, mille puhul ta tugines rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi kaitsvale erandile põhjusel, et see punkt sisaldab teavet kolmanda riigi taotluse kohta liituda ACTA läbirääkimistega ja selle teabe avalikustamine kahjustaks liidu suhteid kolmanda riigiga ja teiste läbirääkimistel osalejatega.

193    Nii komisjoni 9. detsembri 2010. aasta otsuses antud selgitustest kui ka selle dokumendi läbivaatamisest, mille komisjon esitas Üldkohtule 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, nähtub, et kustutatud osa puudutab tõepoolest kolmanda riigi taotluse lahendamist selle kolmanda riigi ACTA läbirääkimistega võimaliku liitumise küsimuses. Neil asjaoludel tuleb erinevalt sellest, mida soovitab hageja, järeldada, et komisjon ei teinud ilmselget hindamisviga, kui ta leidis, et kustutatud osa avalikustamine kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi.

–       30. septembri 2009. aasta dokument „Transmission of an information note for the committee (deputies)” (teabekirja edastamine (parlamendiliikmete) komiteele) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 52)

194    Selle dokumendiga, mis kujutab endast EÜ artikliga 133 (nüüd ELTL artikkel 207) ette nähtud komiteele määratud teabekirja ja puudutab ACTA eelnõu Internetti käsitlevat peatükki, võimaldas 9. detsembri 2010. aasta otsus tutvuda osaliselt.

195    Dokumendi avalikustamata lõigu kohta ilmneb nii komisjoni 9. detsembri 2010. aasta otsuses antud selgitustest kui ka selle dokumendi läbivaatamisest, mille komisjon esitas Üldkohtule 9. juuni 2011. aasta kohtumääruse täitmiseks, et see lõik sisaldab teavet, mille andis komisjonile läbirääkimistel osaleja oma seisukoha kohta läbirääkimistel.

196    Neil asjaoludel ja vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei teinud komisjon ilmselget hindamisviga, kui ta otsustas dokumendi selle osaga tutvumist mitte võimaldada.

197    Kõiki käsitletava väite teist osa puudutavaid kaalutlusi kokku võttes tuleb see väiteosa tagasi lükata, välja arvatud see osa, millega on vaidlustatud 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 21 ja 25 tutvumise võimaldamisest keeldumine ning kärped loetelu dokumentides nr 45, 47 ja 48, mida on mainitud eespool punktis 184.

4.     Neljas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet

198    Hageja väidab, et määruse artikli 4 lõiget 6 ei ole õigesti kohaldatud ja proportsionaalsuse põhimõtet on rikutud, kuna komisjon ei ole kaalunud võimalust lubada dokumentidega tutvuda osaliselt ja piirata juurdepääsukeeldu dokumentide nende osadega, mille puhul keeld on põhjendatud ja tingimata vajalik.

199    Komisjon väidab, et osalise tutvumise võimalust on nõuetekohaselt ja õigesti kontrollitud.

200    Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 sõnastusest nähtub, et kui mõni eranditest õigusest dokumentidega tutvuda hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad. Proportsionaalsuse põhimõte nõuab ühtlasi, et erandid ei läheks kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik (eespool punktis 107 viidatud kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, punkt 28).

201    Käesolevas asjas nähtub 4. mai ja 9. detsembri 2010. aasta otsustest, et komisjon ei ole dokumentidega tutvumise võimaldamisest määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande alusel täielikult keeldunud, vaid on uurinud osalise avalikustamise võimalust kooskõlas sama määruse artikli 4 lõikega 6.

202    Nii teatas komisjon hagejale 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 3, et pärast dokumentidega tutvumise taotluse ja asjaomaste dokumentide tähelepanelikku läbivaatamist ilmnes, et 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendiga nr 49 võib võimaldada tutvuda tervikuna ja loetelu dokumentidega nr 45–48 võib võimaldada tutvuda osaliselt, st dokumentide nende osadega, mille suhtes ei kehti erand õigusest dokumentidega tutvuda. Komisjon märkis, et nimetatud dokumentide nr 45–48 ülejäänud osi ja 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelus mainitud muid dokumente ei saa hagejale saata.

203    Peale selle võimaldas komisjon 9. detsembri 2010. aasta otsusega sellele otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 50–52 osaliselt tutvuda.

204    Seega väidab hageja alusetult, et komisjon ei ole kaalunud võimalust lubada osalist tutvumist.

205    Seejärel leiab hageja, käsitledes proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 1–21 puhul, et nendega oleks tulnud võimaldada tutvuda osaliselt, kuna nende dokumentide vähemalt teatud osad on taasesitatud ACTA eelnõu konsolideeritud tekstis, mille tagajärjel ei olnud neile osadega tutvumise võimaldamisest keeldumine enam vajalik. Ka nimetatud dokumentide need osad, mis puudutavad liidu seisukohti, või veel oma tehnilise sisu tõttu vähem olulised osad oleks tulnud avalikustada.

206    Tuleb aga meenutada, nagu on juba märgitud eespool punktis 137, et ACTA läbirääkimised olid käimas ja et ACTA eelnõu konsolideeritud tekst, mis tehti avalikkusele kättesaadavaks, oli kõigest lepingu eelnõu. Neil asjaoludel ja jättes kõrvale eespool punktis 127 mainitud küsimuse, tuleb järeldada, et kui hagejal oleks võimaldatud tutvuda 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentides nr 1–20 ja 22 sisalduvate läbirääkimistel osalejate ja liidu läbirääkimisseisukohtadega, olgu need pealegi tehnilist laadi (loetelu dokumendiga nr 21 tutvumise võimaldamisest keeldumine on juba tühistatud (vt eespool punkt 141)), oleks see kahjustanud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes nimetatud üldist huvi. Komisjon ei ole seega üldse rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta keeldus andmast hagejale osalist juurdepääsu, mis oleks võimaldanud tal tutvuda läbirääkimistel osalejate ja liidu läbirääkimisseisukohtadega.

207    Lõpuks tuleb seoses hageja argumentidega, et 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumente nr 45–48, millega võimaldati tutvuda osaliselt, kärpis komisjon ülemäära palju ja suhtus tutvumise võimaldamisse ülemäära kitsalt, rikkudes sellega proportsionaalsuse põhimõtet, toonitada, et need argumendid on sisuliselt juba läbi vaadatud eespool punktides 156–186 ja on osaliselt õigeks tunnistatud.

208    Siit tulenevalt tuleb käsitletav väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet sellega, et komisjon ei kaalunud võimalust lubada dokumentidega tutvuda osaliselt või kui kaalus, siis rakendas seda liiga kitsalt, tagasi lükata, arvestades siiski eelmises punktis esitatud kaalutlusi.

5.     Viies väide, et puuduvad põhjendused

209    Hageja väidab, et komisjon rikkus põhjendamiskohustust, kuna ta keeldus vaikimisi võimaldamast tutvuda teatavate dokumentidega, mis olid tutvumise taotlusega hõlmatud, kuid mida ei käsitletud 4. mai 2010. aasta otsuses.

210    Komisjon ei esitanud 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 45–48 osas põhjendusi, mis selgitaksid, kuidas nendega tervikuna tutvumine kahjustaks üldist huvi. Napp põhjendus, et need dokumendid „sisaldavad teatavaid andmeid liidu seatud sihtide ja tema läbirääkimisstrateegia kohta”, tundub olevat asjassepuutumatu, arvestades nende dokumentide sisu, mille komisjon osaliselt avalikuks tegi.

211    Komisjon kaldus 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–29 tutvumise võimaldamisest keeldumisel tuginema üldisest huvist tulenevatele põhjustele ja eeskätt käsitas dokumente kogumis ega kaalunud iga dokumenti eraldi.

212    Komisjon tuletab meelde, et kuna väide puudutab dokumente, mida ei ole 4. mai 2010. aasta otsusega läbi vaadatud, siis ta tunnistab, et ta on 4. mai 2010. aasta otsuses dokumentidega tutvumise taotluse ulatust alusetult piiranud.

213    Ülejäänud osas vaidlustab komisjon selle, et ta olevat põhjendamiskohustust rikkunud.

214    Tuleb meenutada, et ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teostada kontrolli. Pealegi kujutab otsuse põhjendamise kohustus endast olulist vorminõuet, mida tuleb eristada põhistuse põhjendatuse küsimusest, mis puudutab vaidlusaluse akti sisulist õiguspärasust. Otsuse põhistamine tähendab nimelt väljendada formaalselt neid põhjendusi, millele otsus tugineb. Kui põhjendustes on tehtud viga, siis mõjutab see otsuse sisulist õiguspärasust, mitte aga selle otsuse põhistatust, mis võib olla piisav ka juhul, kui on esitatud valed põhjendused (vt Euroopa Kohtu 10. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑413/06 P: Bertelsmann ja Sony Corporation of America vs. Impala, EKL 2008, lk I‑4951, punktid 166 ja 181 ning seal viidatud kohtupraktika).

215    Kõigepealt olgu meelde tuletatud, et pärast komisjoni 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist on käesolevas asjas esitatud hagi ese ära langenud selles osas, millega palutakse tühistada juurdepääsu keelamise kohta vaikimisi tehtud otsus teatavate dokumentide puhul, mida on mainitud 21. jaanuari 2010. aasta vastuses ja mida 4. mai 2010. aasta otsusega ei ole läbi vaadatud. Sellest järeldub, et käesoleva väite ese ise on selles osas, milles kritiseeritakse juurdepääsu keelamise kohta vaikimisi tehtud otsuse põhjenduste puudumist seoses dokumentidega, mille komisjon jättis selle otsusega läbi vaatamata, samuti ära langenud ja seega ei ole seda vaja läbi vaadata.

216    Seejärel tuleb osas, milles käesolev väide osutab põhjendamiskohustuse rikkumisele 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 45–48 tutvumise võimaldamisest osalisel keeldumisel, asuda seisukohale, et komisjon on selle otsuse punktis 5.6, samuti otsuse 4. osas tutvumise võimaldamisest osalist keeldumist piisavalt põhistanud.

217    Nii märkis komisjon 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.6, et otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 45–48 on aruanded ACTA läbirääkimiste eri järkude kohta, ja teatas, et nende aruannetega võimaldatakse osaliselt tutvuda (punkti 5.6 esimene lõik), ning seejärel selgitas, et neist dokumentidest kustutatud osad sisaldavad teatavaid andmeid liidu seatud sihtide ja tema läbirääkimisstrateegia kohta ACTA läbirääkimistel. Komisjon selgitas, et nende andmete avalikustamine asetaks ta käimasolevatel ACTA läbirääkimistel väga raskesse olukorda suhetes teiste osalejatega, kes oleksid täielikult informeeritud liidu eesmärkidest ja poliitilistest kaalutlustest ning saaksid seega hinnata, mil määral liit on valmis kompromisse tegema. Komisjon märkis, et see vähendaks tunduvalt tema tegutsemisruumi ja kahjustaks üldiselt käimasolevate läbirääkimiste pidamist, kahjustades seeläbi liidu huvi pidada neid läbirääkimisi tõhusalt (4. mai 2010. aasta otsus, punkti 5.6 teine lõik).

218    Komisjon lisab, et üldiselt ei saa ta nende andmete konkreetset sisu täpsemalt selgitada, kuna nende sisu tuleks seeläbi avalikuks ja kohaldatav erand kaotaks oma mõtte (4. mai 2010. aasta otsus, punkti 5.6 kolmas lõik).

219    Peale selle, mis puudutab põhjendust, miks on tehtud kärpeid mitte komisjoni enda, vaid teiste läbirääkimistel osalejate läbirääkimisseisukohtade kaitseks, siis kuigi seda põhjendust ei ole 4. mai 2010. aasta otsuse punktis 5.6 sõnaselgelt esitatud, tuleneb see ikkagi väga selgelt 4. mai 2010. aasta otsuse 4. osast, kus on nimelt viidatud 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidele nr 45–48.

220    Eelnevatest kaalutlustest selgub, et erinevalt sellest, mida väidab hageja, ei ole komisjon, kuigi ta ei saanud eespool punktis 218 mainitud mõjuvatel põhjustel kärbete konkreetse sisu käsitlemisel väga täpseks minna, rikkunud põhjendamiskohustust seoses 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 45–48 tutvumise võimaldamisest osalise keeldumisega.

221    Lõpuks tuleb käesolev väide selles osas, millega kaevatakse asjaolu peale, et komisjon kaldus 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 1–29 tutvumise võimaldamisest keeldumisel tuginema üldisest huvist tulenevatele põhjustele ja eeskätt käsitas dokumente kogumis ega kaalunud iga dokumenti eraldi, tagasi lükata.

222    Nimelt nähtub 4. mai 2010. aasta otsusest, et komisjon esitas otsuse 4. osas üksikasjalikult põhjused, miks ACTA läbirääkimise dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamine kahjustaks rahvusvaheliste suhetega seotud üldist huvi, ja seejärel kontrollis otsuse 5. osas konkreetselt ja individuaalselt erandi kohaldamist tutvumise taotluses viidatud dokumentide, eeskätt 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentide nr 1–29 suhtes (nende dokumentide kohta vt otsuse punktid 5.1–5.4). Nii toimides esitas komisjon piisavalt põhjendusi, mis võimaldavad hagejal teada saada, millega võetud meede on põhjendatud, ja Üldkohtul kontrolli teostada.

223    Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb käesolev väide tagasi lükata.

C –  Järeldused

224    Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagi tuleb jätta rahuldamata, välja arvatud selles osas, millega on vaidlustatud 4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 21 ja 25 tutvumise võimaldamisest keeldumine ning eespool punktis 184 nimetatud kärped samale otsusele lisatud loetelu dokumentides nr 45, 47 ja 48.

 Kohtukulud

225    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Lisaks võib Üldkohus kodukorra artikli 87 lõike 3 alusel määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega.

226    Kuigi hageja on käesolevas asjas kohtuvaidluse põhiosas kaotanud, on hagi sellegipoolest põhjendatud esiteks teatavate dokumentide ja kärbete osas ning teiseks ja eelkõige selles, et komisjon ei vaadanud dokumentidega tutvumise taotlust läbi tähelepanelikult ja nii pidi institutsioon omaenda käitumisest tulenevalt vastust sellele taotlusele kahel korral täiendama, mis raskendas menetlust Üldkohtus ja suurendas seega hageja kohtukulusid.

227    Neil asjaolusid arvestades tuleb otsustada jätta hageja kanda ainult pool tema kohtukuludest ja mõista temalt välja pool komisjoni kohtukuludest.

228    Komisjon kannab poole oma kohtukuludest ja poole hageja kohtukuludest.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus SG.E.3/HP/psi – Ares (2010) 234950 selles osas, millega ei võimaldata tutvuda otsusele lisatud loetelu dokumentidega nr 21 ja 25, samuti järgmiste kärbetega, mis on tehtud loetelu muudes dokumentides:

–        dokumendi nr 45 leheküljel 2 pealkirja „Participants” all teise lõigu viimane lause;

–        dokumendi nr 47 leheküljel 1 pealkirja „Participants” all teise lõigu viimane lause;

–        dokumendi nr 47 leheküljel 2 pealkirja „1. Digital Environment (including Internet)” all teise lõigu viimane lause;

–        dokumendi nr 48 leheküljel 2 punkti 4 lõigu viimane lauseosa.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Jätta pool Sophie in ’t Veldi kohtukuludest tema enda kanda ja mõista temalt välja pool Euroopa Komisjoni kohtukuludest.

4.      Jätta pool Euroopa Komisjoni kohtukuludest tema enda kanda ja mõista temalt välja pool S. in ’t Veldi kohtukuludest.

Forwood Dehousse Schwarcz

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. märtsil 2013 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

A – Hagi ulatus

1. Hagi ulatus seoses teatavate juurdepääsukeeldudega 4. mai 2010. aasta otsuses

2. Hagi ulatus pärast 9. detsembri 2010. aasta otsuse vastuvõtmist ja hageja 19. jaanuari 2011. aasta märkusi silmas pidades

3. Hagi ulatus pärast 27. jaanuari 2012. aasta otsuse vastuvõtmist ja hageja 28. veebruari 2012. aasta märkusi silmas pidades

4. Järeldus hagi ulatuse kohta

B – Sisulised küsimused

1. Esimene väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 8 lõiget 3

2. Teine väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 4

3. Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet ja tehtud ilmselgeid hindamisvigu

a) Esimene osa, mille kohaselt on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandat taanet

b) Teine osa, mille kohaselt on määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmanda taande kohaldamisel tehtud ilmselgeid hindamisvigu

ACTA eelnõu konsolideeritud tekst, selle peatükid ja tehnilise koostöö ettepaneku eelnõu (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 1–22)

Dokumendid, mis käsitlevad ühtse seisukoha võtmist läbirääkimistel osalemise taotluste kohta (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 23 ja 24)

Dokumendid, mis käsitlevad teiste läbirääkimistel osalejate seisukohti teatavates küsimustes (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 25 ja 26)

Liidu kommentaarid kuritegude tõkestamise kohta (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27–29)

Liikmesriikide märkused, töödokumendid ja sisearuanded (4. mai 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 30–48)

9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokumendid nr 27a, 40a, 51 ja 52

– 21. septembri 2009. aasta dokument „Working document „Friends of the Presidency” meeting” (eesistujariigi sõprade rühma nõupidamise töödokument) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 27a)

– 26. oktoobri 2009. aasta dokument „Draft Position of the Member States on the criminal provisions in chapter 2” (liikmesriikide seisukoha projekt 2. peatüki kriminaalõiguslike sätete kohta) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 40a)

– 8. juuni 2009. aasta dokument „Transmission note with agenda for meeting of 11 June 2009” (saatemärkused koos 11. juuni 2009. aasta nõupidamise päevakavaga) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 51)

– 30. septembri 2009. aasta dokument „Transmission of an information note for the committee (deputies)” (teabekirja edastamine (parlamendiliikmete) komiteele) (9. detsembri 2010. aasta otsusele lisatud loetelu dokument nr 52)

4. Neljas väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 6 ja proportsionaalsuse põhimõtet

5. Viies väide, et puuduvad põhjendused

C – Järeldused

Kohtukulud

*Kohtumenetluse keel: inglise.