Kohtuasi T‑300/10

Internationaler Hilfsfonds eV

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Lepingut LIEN 97‑2011 käsitlevad dokumendid – Juurdepääsu osaline keelamine – Esialgse taotluse eseme kindlakstegemine – Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand – Otsustamisprotsessi kaitsev erand – Hea halduse põhimõte – Konkreetne ja individuaalne hindamine – Põhjendamiskohustus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Viide Üldkohtu varasemale otsusele – Vastuvõetamatu väide

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

2.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Institutsiooni kohustus enne taotluse rahuldamata jätmist taotlejat abistada

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 6 lõiked 2, 7 ja 8)

3.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentide kättesaadavuse põhimõtte erandid – Avaliku huvi kaitse – Ulatus – Institutsiooni kohustus hinnata dokumente konkreetselt ja individuaalselt

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 2, 3 ja 6)

4.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Ulatus – Kohustus hinnata kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega – Määruse nr 45/2001 kõigi sätete kohaldatavus igale isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumise taotlusele

(ELL artikkel 6; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 1 lõiked 1, 8 ja 18, ning määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

5.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Taotlejat ennast puudutavate dokumentide avalikustamine – Lubatavus – Piirid – Kolmandate isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse

6.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse – Kohustus hinnata kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega – Erandi kohaldamata jätmine isikute suhtes, kes kaitset ei vääri, või põhjendusel, et see teenib ülekaalukat üldist huvi – Lubamatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)

7.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Otsustamisprotsessi kaitse – Juba lõpetatud menetluse käigus koostatud dokumentide kaitse – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 3 teine lõik)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus ja piirid

(ELTL artikkel 296)

9.      Euroopa Liit – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c ette nähtud vorminõuetele, mille kohaselt tuleb hagiavalduse staadiumis anda ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest, ei vasta hageja väide, milles ta piirdub sellega, et palub Üldkohtul kontrollida, kas järeldused, millest ta lähtus varasemas kohtuotsuses, on analoogia alusel kohaldatavad käesolevas kohtuasjas. Selline väide tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks.

(vt punktid 41–43)

2.      Dokumentidega tutvumise taotluse saanud institutsioon on kohustatud täies ulatuses läbi vaatama kõik dokumendid, millele avalikustamist on taotletud. See nõue kehtib põhimõtteliselt mitte ainult kordustaotluse lahendamisel määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 8 tähenduses, vaid ka esialgse taotluse lahendamisel määruse artikli 7 tähenduses.

Ühtlasi tuleneb nimetatud määruse artikli 6 lõike 2 sõnastusest, eeskätt tegusõnade „palub” ja „abistab” kasutamisest, et pelk dokumentidega tutvumise taotluse ebatäpsus, sõltumata selle põhjustest, peab ajendama adressaadiks olevat institutsiooni võtma ühendust taotlejaga, et taotletud dokumente paremini määratleda.

Seega teeb komisjon esialgse taotluse eseme kindlakstegemisel ilmselge hindamisvea ja selle tulemusena rikub komisjoni kohustust vaadata taotlus läbi täies ulatuses, kui ta ei palu hagejal täpsemalt määratleda dokumente, mida ta nõudis esialgses taotluses ja ka kordustaotluses, ning kui ta ei tee seda enne taotletavate dokumentide edastamisest keeldumise otsuse vastuvõtmist.

(vt punktid 69, 84 ja 85, 87)

3.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud dokumentidega tutvumise taotluse lahendamisel nõutav hindamine olema konkreetne. Ühest küljest ei piisa erandi kohaldamise õigustamiseks ainuüksi asjaolust, et dokument käsitleb erandiga kaitstud huve. Põhimõtteliselt saab erandi kohaldamist õigustada ainult juhtudel, kui institutsioon on eelnevalt kontrollinud esiteks seda, kas dokumendile juurdepääs ohustaks kaitstud huvi konkreetselt ja reaalselt ning teiseks seda, kas nimetatud määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 käsitletud olukorras teenib osutatud dokumendi avalikustamine ülekaalukaid üldisi huve. Lisaks peab kaitstud huvi kahjustamise oht olema mõistlikult eeldatav ning mitte ainult oletuslik.

Põhimõtteliselt on iga dokumendi konkreetne ja individuaalne hindamine vajalik isegi siis, kui on selge, et tutvumise taotlus puudutab erandiga hõlmatud dokumente, sest ainult sellise hindamise tulemusena saab institutsioon kaaluda taotlejale dokumentidega osalise tutvumise õiguse andmise võimalust vastavalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikele 6. Nõukogu ja komisjoni dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva toimimisjuhendi kohaldamise raames tuleb pidada ebapiisavaks dokumentide sellist hindamist, mis on läbi viidud pigem dokumendikategooriate kui nendes dokumentides sisalduva konkreetse teabe põhjal, kuna hindamine, mida institutsioon on kohustatud läbi viima, peab võimaldama tal konkreetselt hinnata, kas osutatud erand on tõepoolest kohaldatav kogu nendes dokumentides sisalduvale teabele.

(vt punktid 91 ja 92, 133, 144, 149 ja 150)

4.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punkt b näeb ette erandi dokumentidele juurdepääsu reeglist juhul, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega. See säte on jagamatu tervik ja nõuab, et eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse võimalikku kahjustamist hinnataks alati kooskõlas nimetatud õigusaktidega, eelkõige määrusega nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Määrused nr 45/2001 ja nr 1049/2001 võeti vastu väga lähestikku olevatel kuupäevadel. Neis määrustes ei ole sätteid, mis näeks sõnaselgelt ette neist ühe või teise ülimuslikkuse. Põhimõtteliselt tuleb tagada, et neid mõlemaid kohaldataks täielikult.

Määruse nr 45/2001 põhjenduse 15 esimesest lausest ilmneb selles osas, et liidu seadusandja on viidanud vajadusele kohaldada EL lepingu artiklit 6 ning seeläbi ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 juhul, kui töötlemine ühenduse institutsioonides või asutustes toimub seoses toimingutega, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, eelkõige seoses Euroopa Liidu lepingu enne Lissaboni lepingut kehtinud redaktsioonis V ja VI jaotises ettenähtud toimingutega. Selline viide ei osutunud seevastu vajalikuks juhul, kui andmete töötlemine toimub kõnealuse määruse kohaldamisalasse jääva tegevuse käigus, kuna sellistel juhtudel kohaldatakse ilmselgelt määrust nr 45/2001 ennast.

Sellest järeldub, et kui määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotlusega soovitakse saada juurdepääsu isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele, kohaldatakse kõiki määruse nr 45/2001 sätteid. Määruse nr 45/2001 artikkel 8 paneb nimelt isikuandmete vastuvõtjale kohustuse tõendada nende andmete saamise vajalikkust. Samuti annab sama määruse artikkel 18 andmesubjektile õiguse esitada igal ajal oma konkreetse seisundiga seotud veenvatel ja õigustatud põhjustel vastuväiteid endaga seotud andmete töötlemise kohta.

(vt punktid 98 ja 99, 101, 103 ja 104)

5.      Arvestades nii määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 4 loetletud erandite täht-tähelist tõlgendamist kui ka määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta eesmärki, ei saa selliseid isikuandmeid, mis puudutavad eranditult vaid nendega tutvumist taotlevat isikut, jätta väljastamata põhjendusel, et see kahjustab eraelu ja isikupuutumatuse kaitset.

Peale selle, mis puudutab väljastamise mahtu, siis kui määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud huvi ei ole vaja kaitsta andmete taotleja eest, tuleb määruse nr 45/2001 sätete kohaselt tagada kaitse hoopis kolmandate isikute eest. Seega erinevalt põhimõttest, mille kohaselt määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, ei saa juhul, kui taotletavad dokumendid sisaldavad taotleja isikuandmeid, viimase õigus need institutsioonide dokumentidega tutvumise õiguse alusel välja nõuda tekitada tagajärge, et üldsusel tekib üldjuhul õigus nende dokumentidega tutvuda.

(vt punktid 107, 109)

6.      Liidu institutsioonide dokumentidele üldsuse juurdepääsu valdkonnas ei ole hagejal õigust otsustada, kas isiku eraelu ja isikupuutumatus on või ei ole kaitstav. Nimelt peab isikuandmete kaitse, mis tuleb tagada määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldamise käigus, olema tagatud, järgides täpselt määruse nr 45/2001 sätteid üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Ent viimati nimetatud määrus ei näe sellest põhiõigusest mida ta kaitseb, ette erandit põhjendusel, et andmed puudutavad isikut, kes vastavat kaitset ei vääri. Peale selle, erinevalt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus nimetatud erandist ei saa selle määruse artikli 4 lõike 1 punkti b ja määruse nr 45/2001 sätete alla kuuluvast erandist kõrvale kalduda põhjendusel, et see teenib ülekaalukat üldist huvi.

(vt punktid 112, 124)

7.      Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 3 teise lõigu sõnastuse kohaselt keelatakse juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, isegi pärast otsuse tegemist, kui sellise dokumendi avalikustamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Arvestades põhimõtet, mille kohaselt institutsioonide dokumentidega tutvumise õigusest tehtavaid erandeid tõlgendatakse täht-tähelt, on ainult osa sisedokumentidest, nimelt need, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, sellised, mille suhtes määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teine lõik lubab keeldumist isegi pärast otsuse tegemist, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi.

Niisiis on määruse nr 1049/2001 selle sätte eesmärk kaitsta menetluse käigus koostatud teatud liiki dokumente, mille avalikustamine isegi pärast menetluse lõppu kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi. Need dokumendid peavad sisaldama sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni aruteludest ja eelkonsultatsioonidest.

(vt punktid 130–132)

8.      ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele ning sellest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel võetud meetme põhjuseid mõista ja liidu kohtul kontrolli teostada. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ning seda huvi arvestades, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks. Ei ole nõutav, et põhjendustes oleks ära toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna akti põhjenduste vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb hinnata mitte ainult lähtudes akti sõnastusest, vaid ka selle kontekstist ning samuti vastavat valdkonda reguleerivatest õigusnormidest tervikuna.

(vt punkt 181)

9.      Mis puutub dokumentidega tutvumise taotlustesse juhtudel, kui institutsioon keeldub juurdepääsu lubamisest, siis peab ta igal üksikjuhul tema valduses olevate andmete põhjal tõendama, et dokumentidele, mida taotletakse, tõepoolest laienevad määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 4 loetletud erandid. Seega peab dokumendile juurdepääsu keelanud institutsioon tooma põhjenduse, mis võimaldab aru saada ja kontrollida ühelt poolt, kas taotletud dokument kuulub tõesti erandis viidatud valdkonda ja teiselt poolt, kas selle erandiga seotud kaitse on tegelikult vajalik.

Sel juhul vaikimisi keeldumine tähendab juba oma määratluse kohaselt põhjenduste täielikku esitamata jätmist, millega ei ole täidetud põhjendamiskohustust, mille ELTL artikkel 296 liidu institutsioonidele kehtestab.

(vt punktid 182, 185–187, 198)