Language of document : ECLI:EU:T:2013:135

Kohtuasi T‑301/10

Sophie in ’t Veld

versus

Euroopa Komisjon

Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu eelnõuga seotud dokumendid (ACAC-ACTA) – Läbirääkimistega seotud dokumendid – Juurdepääsu keelamine – Rahvusvaheliste suhetega seotud avalikku huvi kaitsev erand – Ilmne hindamisviga – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 19. märts 2013

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Vaidlustatud akti tühistamine institutsiooni poolt – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine

2.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Analoogilised nõuded väite põhjendamiseks esitatud argumentidele – Argumendid, mida hagiavalduses esitatud ei ole – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Proportsionaalsuse põhimõte – Kohtulik kontroll – Ulatus – Piirid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a ja artikkel 6)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Kohustuslikud erandid – Asjassepuutuvate huvide eelnev kaalumine – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt a)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Rahvusvahelised suhted – Ulatus – Rahvusvahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimistega seotud dokumendid – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Avaliku huvi kaitse – Rahvusvahelised suhted – Ulatus – Dokumendid, mis käsitlevad liidu seisukohti rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(ELTL artikkel 296)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 70 ja 71)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 97–100)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 107–110, 200)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 110, 131 ja 176)

5.      Liidu institutsioon võib dokumendi üldsusele kättesaadavaks tegemisest keeldumisel õiguspäraselt tugineda määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandale taandele, et tagada rahvusvaheliste lepingute üle peetavatel läbirääkimistel esitatud seisukohtade konfidentsiaalsus.

Nimelt saab selliste läbirääkimiste pidamisega põhjendada – et kindlustada nende tõhusus – teatavat diskreetsuse astet, mis võimaldab tagada läbirääkijate vastastikuse usalduse ning vaba ja tõhusa arutelu toimumise.

Rahvusvahelise lepingu sõlmimise eesmärgil läbirääkimiste alustamine ja pidamine kuuluvad põhimõtteliselt täidesaatva võimu pädevusse ning üldsuse osalemine rahvusvahelise lepingu läbirääkimise ja sõlmimise menetluses on paratamatult piiratud, arvestades õiguspärase huviga mitte avalikustada läbirääkimiste strateegilisi elemente.

(vt punktid 118–120)

6.      Liidu või teiste rahvusvahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu läbirääkimistel osalejate seisukohtade avalikustamine võib kahjustada rahvusvaheliste suhetega seotud üldisi huve, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane.

Nimelt ei ole esiteks välistatud, et nende avalikustamine võib võimaldada kaudselt tutvuda teiste läbirääkimistel osalejate seisukohtadega. Nii võib juhtuda eelkõige siis, kui liidu seisukoht on avaldatud viitega teise läbirääkimistel osaleja seisukohale või kui liidu seisukoha või selle uurimisel, kuidas see läbirääkimiste käigus muutub, saab enam-vähem täpselt tuletada ühe või mitme läbirääkimistel osaleja seisukoha.

Teiseks võivad liidu seisukohad, millele ta asub rahvusvaheliste läbirääkimiste kontekstis, põhimõtteliselt muutuda olenevalt läbirääkimiste kulgemisest, soodustustest ja kompromissidest, milles erinevad huvigrupid läbirääkimiste käigus kokku lepivad. Läbirääkimiste seisukohtade kujundamine võib sõltuda läbirääkijate, teiste hulgas ka Euroopa Liidu enda teatud hulgast taktikalistest kaalutlustest. Sellistes oludes ei saa välistada, et kui liit teeb oma seisukohad üldsusele teatavaks, siis isegi kui teiste osalejate läbirääkimisseisukohad jäävad salastatuks, võib selle tagajärjel praktiliselt väheneda liidu läbirääkimisjõud.

Lisaks võib rahvusvahelistel läbirääkimistel see, et üks läbirääkimistel osaleja avalikustab ühepoolselt ühe või mitme teise osaleja läbirääkimisseisukohad – isegi kui ta teeb seda esmapilgul anonüümselt – rängalt kahjustada selle läbirääkimistel osaleja, kelle seisukoht on tehtud üldsusele kättesaadavaks, nagu ka teiste avalikustamise tunnistajate silmis tõhusate läbirääkimiste pidamiseks möödapääsmatult vajalikku vastastikuse usalduse õhkkonda. Seik, et dokument on tehnilist koostööd käsitlev ettepanek, ei muuda asjaolu, et tegemist on läbirääkimisdokumendiga. Vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ja säilitamine rahvusvahelistes suhetes on väga delikaatne ülesanne.

Pealegi võib avalikustamine teiste läbirääkimistel osalejate silmis kahjustada nii komisjoni usaldusväärsust läbirääkimispartnerina kui ka kõigi läbirääkimistel osalejate – seega ka liidu – suhteid võimalike kolmandate riikidega, kes soovisid läbirääkimistega liituda.

(vt punktid 123–126, 128, 139, 145, 170, 172 ja 175)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 214)