Kohtuasi T‑399/11

Banco Santander, SA

ja

Santusa Holding, SL

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Juriidilise isiku tulumaksu käsitlevad sätted, mis lubavad Hispaania maksuresidendist ettevõtjatel amortiseerida välismaa maksuresidendist ettevõtjates osaluse omandamisest tuleneva firmaväärtuse – Otsus, millega kava loetakse riigiabiks, abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks ja antakse korraldus see tagasi nõuda – Mõiste „riigiabi” – Valikulisus – Nende ettevõtjate rühma kindlakstegemine, keda meede soodustab – Puudumine – ELTL artikli 107 lõike 1 eiramine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda laiendatud koosseisus), 7. november 2014

1.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Maksusoodustus – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikli 107 lõige 1)

2.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Erand üldisest maksusüsteemist – Sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate erinev kohtlemine – Tõendamiskoormise ulatus

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Hinnang, mis põhineb sellel, et meetme tagajärgi arvestamata kehtestatud õiguskord on valikuline – Välistamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Mõiste – Meetme valikulisus – Erand üldisest maksusüsteemist – Hindamine võrreldes sama liikmesriigi teiste ettevõtjatega, mitte võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtjatega

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega abikava tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Sellise ettevõtja hagi, kes oli selle abikava raames saanud individuaalset abi, mille ta peab tagastama – Vastuvõetavus – Otsuse õigusliku aluse tühistamise nõude esitamata jätmise mõju – Puudumine

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 37)

2.      Meetme valikulisuse kriteerium võimaldab eristada riigiabi liikmesriikides kohaldatava maksu‑ või majanduspoliitika üldmeetmetest. Seega selleks, et valikulisuse tingimus oleks täidetud, peab igal juhul olema kindlaks tehtud ettevõtjate ring, keda meede ainsana soodustab.

Selles osas nõuab ELTL artikli 107 lõige 1, et tehtaks kindlaks, kas asjassepuutuvas õiguskorras soodustab võetud siseriiklik meede teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist võrreldes teiste ettevõtjate või tootmisega, kes või mis on nimetatud õiguskorra eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui aga kõnealune meede teeb küll erandi üldkohaldatavast või tavapärasest maksusüsteemist, kuid on potentsiaalselt kättesaadav kõigile ettevõtjatele, siis ei saa üldkohaldatava või tavapärase süsteemiga taotletavat eesmärki arvestades hakata võrdlema nende ettevõtjate õiguslikku ja faktilist olukorda, keda meede võib soodustada, nende ettevõtjate olukorraga, keda see ei saa soodustada. Siit järeldub, et sellisel juhul ei saa meetme valikulisus tuleneda ainuüksi selle tuvastamisest, et on kehtestatud erand üldkohaldatavast või tavapärasest maksusüsteemist.

Lisaks on komisjoni ülesanne tõendada, et meetme tulemusena koheldakse erinevalt ettevõtjaid, kes on taotletavat eesmärki silmas pidades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(vt punktid 38 ja 47–50)

3.      Asjaolu, et maksumeede on valikuline, kuna see soodustab üksnes teatavaid välismaal investeerivate ettevõtjate rühmi, ei võimalda tuvastada, et meede on valikuline. EÜ artikli 87 lõige 1 eristab riigi sekkumisi nimelt nende tagajärgede alusel. Seega tuleb just meetme tagajärgede põhjal hinnata, kas meede kujutab endast riigiabi eelkõige seetõttu, et meede on valikuline. Selles osas, kui meetme tagajärgi uurimata möönda, et maksumeede on valikuline, võib see viia iga sellise maksumeetme valikulisuse tuvastamiseni, mille kasutamisele on seatud teatavad tingimused, kuigi soodustatud ettevõtjatel ei ole peale selle, et nad võiksid vastata meetme kohaldamise tingimustele, ühtki ühist eritunnust, mis võimaldaks neid teistest ettevõtjatest eristada.

(vt punktid 67–69 ja 72)

4.      ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud valikulisuse tingimust saab hinnata vaid ühe liikmesriigi tasandil ja see selgub ainult selle riigi ettevõtjate või kaupade erineva kohtlemise analüüsist.

Asjaolu, et meede asetab liikmesriigi maksukohustuslasest ettevõtjad võrreldes teiste liikmesriikide maksukohustuslastega soodsamasse olukorda, kuna see hõlbustab liikmesriigis asuvate ettevõtjate poolt osaluste omandamist välismaal asuvate äriühingute kapitalis, ei mõjuta valikulisuse kriteeriumi analüüsi.

(vt punktid 75 ja 76)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 90–92)