Kohtuasi T‑442/12

Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Dumping – Hiinast pärit viinhappe import – Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muutmine – Osaline vahepealne läbivaatamine – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus – Kulutused tähtsamatele sisenditele, mis peegeldavad suures osas turuväärtusi – Asjaolude muutumine – Põhjendamiskohustus – Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaeg – Kaitseõigused – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 lõige 2

Kokkuvõte – Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 1. juuni 2017. aasta otsus

1.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Ettevõtjale turumajandusliku kohtlemise võimaldamine – Tingimused – Tootjate tõendamiskoormis – Tõendite hindamine institutsioonide poolt – Kohtulik kontroll – Piirid

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punktid a, b ja c)

2.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Mitteturumajanduslikust riigist pärit import – Ettevõtjale turumajandusliku kohtlemise võimaldamine – Tingimused – Kulutused tähtsamatele sisenditele, mis peavad peegeldama suures osas turuväärtusi – Tootjate tõendamiskoormis

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punkti c esimene taane)

3.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastase tollimaksu osalise vahepealse läbivaatamise menetlus – Institutsioonide kaalutlusõigus – Nendele asjaoludele antud hinnangu muutmine, millega põhjendati turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmist esialgse uurimise tulemusel – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punkt c ja artikli 11 lõige 6)

4.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Määrus, millega kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud

(ELTL artikkel 296)

5.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpingumarginaal – Normaalväärtuse määramine – Määruse nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktis b toodud mitteturumajanduslikest riikidest pärinev import – Nende tingimuste hindamise menetlus, mis võimaldavad tootjal saada turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse – Nimetatud määruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises lõigus ette nähtud kolmekuulise tähtaja ületamine komisjoni poolt – Tagajärjed

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 2 lõike 7 punktid a ja b ning punkti c teine lõik)

6.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Uurimine – Kaitseõiguste tagamine – Institutsioonide kohustus tagada asjaomaste ettevõtjate teavitamine ja kohustus tagada teabe konfidentsiaalsus, hoides need kohustused omavahel tasakaalus – Teavitamiskohustuse rikkumine – Tingimused – Keeldumine anda teavet, mis võib olla kasulik ettevõtja kaitse jaoks

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 20 lõige 2)

7.      Ühine kaubanduspoliitika – Dumpinguvastane kaitse – Dumpinguvastane menetlus – Kaitseõigused – Kohtulik kontroll – Nende põhjenduste arvessevõtmine, mis ei olnud kaitseõiguste väidetava rikkumise põhjustanud akti aluseks – Lubamatus

(nõukogu määrus nr 1225/2009, artikli 20 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 41–46)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 47–64)

3.      Kui institutsioonid teostavad dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise eesmärgil tagasivaatavat ja tulevikku suunatud analüüsi, võivad nad muuta nendele asjaoludele antud hinnangut, millega põhjendati esialgse uurimise tulemusel turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse andmist.

Nimelt oleks ebaloogiline, et institutsioonid peavad kohaldama algmääruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 2 lõike 7 punkti c viisil, mis on vahepealse läbivaatamise raames esitatud tõendeid arvestades osutunud ekslikuks, üksnes sel põhjusel, et selline kohaldamine toimus esialgse uurimise ajal. See järeldus oleks seda ebaloogilisem, kuna algmääruse artikli 11 lõike 6 kohaselt võimaldab üksnes vahepealne läbivaatamine meetmete muutmist, samas kui kehtivuse kaotavaid meetmeid võib üksnes kehtetuks tunnistada või need kehtima jätta.

(vt punktid 83 ja 84)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 89–98)

5.      Algmääruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 2 lõike 7 punkti c teises lõigus on sätestatud, et otsus selle kohta, kas tootja vastab käesoleva sätte esimeses lõigus nimetatud kriteeriumidele turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse saamiseks, tehakse kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest pärast nõuandekomiteega konkreetset konsulteerimist ja pärast seda, kui liidu tootmisharule on antud võimalus esitada oma arvamus.

Nimetatud säte ei sisalda siiski ühtegi viidet tagajärgedele, mis kaasnevad sellega, kui komisjon kolmekuulise tähtaja ületab. Nimelt kui komisjon kolmekuulise tähtaja ületab, ei kaasne sellega pärast seda vastu võetud määruse automaatne tühistamine.

Kolmekuulise tähtaja ületamine saab mõjutada vastu võetud määruse õiguspärasust vaid juhul, kui asjaomane ettevõtja tõendab, et kui see oleks esitatud tähtaja jooksul, oleks turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatuse taotluse vastus võinud olla teistsugune ehk soodsam tema huvidele.

(vt punktid 111, 113 ja 115)

6.      Algmääruse nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et dumpinguvastase uurimisega hõlmatud pooled võivad taotleda selliste oluliste faktide ja kaalutluste lõplikku avalikustamist, mille alusel kavatsetakse soovitada lõplike meetmete kehtestamist või uurimise või menetluse lõpetamist ilma meetmeid kehtestamata.

Lisaks, isiku kaitseõiguste austamine tema vastu algatatud menetluses, mis võib viia selle isiku kahjuks tehtud otsuseni, kujutab endast liidu õiguse üldpõhimõtet, mis peab olema tagatud isegi menetluseeskirjade puudumisel. Sel põhimõttel on dumpinguvastastes uurimismenetlustes määrav tähtsus.

Selle põhimõtte kohaselt tuleb huvitatud ettevõtjatele anda haldusmenetluses võimalus väljendada tõhusalt oma seisukohta väidetavate asjaolude tõelevastavuse ja asjakohasuse kohta ning tõendite kohta, millele komisjon viitab, et põhjendada oma väidet dumpingu ja sellest tuleneva kahju olemasolu kohta.

Liidu institutsioonide teavitamiskohustus dumpinguvastases valdkonnas tuleb ühildada konfidentsiaalse teabe austamise kohustusega. Konfidentsiaalse teabe austamise kohustus ei saa siiski kaitseõigustelt võtta nende põhisisu. Institutsioonide esitatud teabe piisavust tuleb hinnata palutud informatsiooni üksikasjalikkust silmas pidades.

Mis puudutab konkreetselt komisjoni keeldumist anda dumpinguvastase menetlusega hõlmatud ettevõtjale teavet asjaomaste toodete normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta, siis juhul, kui huvitatud isiku käsutuses on komisjoni üksikasjalikud arvutused ja nende arvutuste tegemiseks kasutatud andmed, on tal võimalik esitada enda kaitse seisukohalt täpsemaid märkusi. Nimelt saab huvitatud isik siis täpselt kontrollida seda, kuidas komisjon neid andmeid kasutas, ja võrrelda neid enda arvutustega, mille põhjal saab ta tuvastada võimalikud komisjoni vead, mis muidu jääksid märkamata. Lisaks tuleb märkida, et asjaomane ettevõtja ei ole kohustatud tõendama, et institutsioonide seejärel tehtud otsuse sisu oleks võinud olla teistsugune, kui tal oleks see teave olnud, vaid üksnes seda, et selline võimalus ei ole täielikult välistatud, kuna ta oleks saanud end paremini kaitsta, kui menetluses ei oleks esinenud puudusi, mis mõjutasid konkreetselt kaitseõigusi.

(vt punktid 138–140, 142, 143, 156 ja 157)

7.      Liidu õigusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda selle akti vastuvõtmise ajal esinenud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, mistõttu Üldkohus ei saa dumpinguvastases uurimismenetluses esitatud põhjendusi asendada esimest korda Üldkohtus esitatud teiste põhjendustega.

Seega seda, et komisjon keeldub dumpinguvastase uurimisega hõlmatud ettevõtjale andmast teavet asjaomaste toodete normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta, ei saa põhjendada Üldkohtus toimunud suulises menetluses esitatud põhjendusega ehk nimetatud ettevõtja konkurendi ärihuvide kaitsega.

(vt punkt 153)