ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

28. veebruar 2024(*)

Riigiabi – Fehmarni väina raudtee püsiühenduse riiklik rahastamine – Abi, mida Taani andis Femernile – Otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks – Üksikabi – Üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt – Abi vajalikkus – Proportsionaalsus – Abi positiivse ja negatiivse mõju kaalumine kaubandustingimustele ja moonutamata konkurentsi säilitamisele – Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“

Kohtuasjas T‑390/20,

Scandlines Danmark ApS, asukoht Kopenhaagen (Taani),

Scandlines Deutschland GmbH, asukoht Hamburg (Saksamaa),

esindaja: advokaat L. Sandberg-Mørch,

hagejad,

keda toetavad

European Community Shipowners’ Associations (ECSA), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid L. Sandberg-Mørch ja M. Honoré,

Danish Ferry Association, asukoht Kopenhaagen, esindajad: L. Sandberg-Mørch ja M. Honoré,

Naturschutzbund Deutschland eV (NABU), asukoht Stuttgart (Saksamaa), esindajad: advokaadid T. Hohmuth ja R. Weyland,

Verband Deutscher Reeder eV, asukoht Hamburg, esindajad: L. Sandberg-Mørch ja M. Honoré,

Aktionsbündnis gegen eine feste Fehmarnbeltquerung eV, asukoht Fehmarn (Saksamaa), esindajad: advokaadid L. Sandberg-Mørch ja W. Mecklenburg,

Föreningen Svensk Sjöfart (FSS), asukoht Göteborg (Rootsi), esindajad: L. Sandberg-Mørch ja M. Honoré,

Rederi AB Nordö-Link, asukoht Malmö (Rootsi), esindajad: advokaadid L. Sandberg-Mørch ja P. Werner,

ning

Trelleborg Hamn AB, asukoht Trelleborg (Rootsi), esindajad: advokaadid L. Sandberg-Mørch ja I. Ioannidis,

menetlusse astujad,

versus

Euroopa Komisjon, esindaja: S. Noë,

kostja,

keda toetab

Taani Kuningriik, esindaja: M. Søndahl Wolff, keda abistas advokaat R. Holdgaard,

menetlusse astuja,

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus),

koosseisus: koja president S. Papasavvas, kohtunikud D. Spielmann, M. Brkan (ettekandja), I. Gâlea ja T. Tóth,

kohtusekretär: ametnik P. Cullen,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 24. jaanuari 2023. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse(1)

1        Hagejad Scandlines Danmark ApS ja Scandlines Deutschland GmbH paluvad ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada komisjoni 20. märtsi 2020. aasta otsus C(2020) 1683 (final) riigiabi SA.39078 – 2019/C (ex 2014/N) kohta, mida Taani andis ettevõtjale Femern A/S (ELT 2020, L 339, lk 1; edaspidi „vaidlustatud otsus“).

I.      Vaidluse taust

A.      Fehmarni väina püsiühenduse projekt

2        Taani ja Saksamaa vahelise Fehmarni väina püsiühenduse projekt kiideti heaks Taani Kuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel 3. septembril 2008 allkirjastatud lepinguga Fehmarni väina püsiühenduse kohta, mis ratifitseeriti 2009. aastal (edaspidi „Fehmarni väina leping“).

3        Projekt koosneb ühelt poolt raudtee- ja maanteetunnelist (edaspidi „püsiühendus“) ning teiselt poolt Taani sisemaa maanteeühendustest (edaspidi „maanteeühendused“) ja Taani sisemaa raudteeühendustest (edaspidi „raudteeühendused“) (edaspidi koos „sisemaa maantee- ja raudteeühendused“).

4        Püsiühendus koosneb Läänemere veealusest tunnelist Taanis Lollandi saarel asuva Rødby ja Saksamaal asuva Puttgardeni vahel, mis on umbes 19 kilomeetrit pikk ning sisaldab elektrifitseeritud raudteed ja kiirteed. Raudteeühendused hõlmavad Ringstedi (Taani) ja Rødby vahelise umbes 120 km pikkuse olemasoleva raudteeühenduse laiendamist ja parendamist, mis kuulub Taani riigi raudteetaristu-ettevõtjale Banedanmark.

5        Projektile eelnes kavandamise etapp. Euroopa Komisjonile on teatatud selle püsiühenduse ning sisemaa maantee- ja raudteeühendusi puudutava etapi rahastamisest. 13. juuli 2009. aasta otsuses riigiabi N 157/09 kohta – Taani – Fehmarni väina püsiühenduse projekti kavandamisetapi rahastamine, mida on mainitud Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2009, C 202, lk 2, edaspidi „kavandamisotsus“), järeldas komisjon esiteks, et projekti kavandamise rahastamisega seotud meetmed ei pruugi endast kujutada riigiabi, kuna Femern tegutses avaliku võimu kandjana, ning teiseks isegi juhul, kui need meetmed võiksid olla kasulikud püsiühenduse tulevase käitaja jaoks, oleksid need igal juhul siseturuga kokkusobivad. Seega otsustas ta mitte esitada vastuväiteid nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [EÜ] artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 4 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

6        Pärast esialgu hinnatud summade ajakohastamist oli püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kogumaksumus hinnanguliselt 52,6 miljardit Taani krooni (DKK) (ligikaudu 7,1 miljardit eurot) ning sisemaa maantee- ja raudteeühenduste parendamise kavandamise ja ehitamise kulud olid hinnanguliselt 9,5 miljardit krooni (ligikaudu 1,3 miljardit eurot), mis tähendab projekti hinnanguliseks kogumaksumuseks 62,1 miljardit krooni (ligikaudu 8,4 miljardit eurot).

7        Vastavalt Fehmarni väina lepingu artiklile 6 ja 4. mai 2015. aasta seadusele nr 575, mis käsitleb Fehmarni väina püsiühenduse ja Taani sisemaaühenduste ehitamist ja käitamist (Lov n° 575 om anlæg og drift af en fast forbindelse over Femern Bælt med tilhørende landanlæg i Danmark) (edaspidi „2015. aasta ehitusseadus“), tehti projekti elluviimine ülesandeks kahele avalik-õiguslikule üksusele.

8        Neist esimene, Femern, kes on asutatud 2005. aastal, vastutab püsiühenduse rahastamise, ehitamise ja käitamise eest. Teine, Femern Landanlæg A/S, kes on asutatud 2009. aastal, määrati haldama Taani sisemaaühenduste ehitamist ja käitamist. Femern Landanlæg on Taani riigile kuuluva Sund & Bælt Holding A/S‑i tütarettevõtja. Femernist sai Femern Landanlægi asutamise järel viimase tütarettevõtja.

9        Püsiühenduse ehitamisega seotud töid tehakse Femerni hoole all ehituslepingute alusel, mille suhtes kohaldatakse riigihankemenetlusi.

10      Maanteeühenduste vajalike parenduste ehitamisega tegeleb Taani riigi nimel Taani maanteeamet ja seda rahastab Femern Landanlæg. Maanteeühendused on osa Taani üldisest maanteetaristust, mida rahastab, käitab ja hooldab Taani maanteeamet. Raudteeühenduste ehitamise ja käitamise tagab Taani riigi nimel Banedanmark ning seda rahastab Femern Landanlæg.

11      Projekti rahastavad Femern ja Femern Landanlæg kapitalisüstide, riigi garantiiga laenude ja Taani ametiasutuste antud laenudega. Alates püsiühenduse kasutuselevõtust saab Femern kasutajatelt kasutustasusid oma võla tagasimaksmiseks ja maksab Femern Landanlægile dividende, mida viimane kasutab oma võla tagasimaksmiseks. Femern Landanlæg saab ka 80% kasutustasudest, mida raudtee-ettevõtjad maksavad raudteeühenduste kasutamise eest ning mida Banedanmark kogub nende raudteeühenduste omandiõiguse jagamise eest Femern Landanlægi ja Banedanmarki vahel.

B.      Enne kohtuvaidlust aset leidnud sündmused

12      2014. ja 2015. aastal sai komisjon viis kaebust, millest esimene esitati 5. juunil 2014 ja milles heideti Taani Kuningriigile ette Femernile ja Femern Landanlægile õigusvastase ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist.

13      Samal ajavahemikul saatsid komisjoni talitused mitu teabenõuet Taani ametiasutustele, kes sellele vastasid ja korduvalt lisateavet esitasid.

14      Taani ametiasutused teavitasid komisjoni Fehmarni väina püsiühenduse projekti rahastamismudelist 22. detsembri 2014. aasta kirjaga vastavalt ELTL artikli 108 lõikele 3.

15      Komisjon võttis 23. juulil 2015 vastu otsuse C(2015) 5023 (final) riigiabi SA.39078 (2014/N) (Taani) kohta, mis käsitleb Fehmarni väina püsiühenduse projekti rahastamist, ning mida on mainitud 2. oktoobri 2015. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2015, C 325, lk 5; edaspidi „ehitusotsus“), millega komisjon otsustas mitte esitada vastuväiteid Taani ametiasutuste teatatud meetmete suhtes. Selles otsuses leidis komisjon muu hulgas, et isegi kui Femerni kasuks võetud meetmed püsiühenduse kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks kujutaksid endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, oleksid need ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivad. Täpsemalt leidis komisjon, et Femerni kasuks võetud meetmed olid kooskõlas ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga b, komisjoni 20. juuni 2014. aasta teatisega kriteeriumide kohta, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga (ELT 2014, C 188, lk 4; edaspidi „üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatis“), ning komisjoni teatisega [ELTL artiklite 107 ja 108] kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT 2008, C 155, lk 10; edaspidi „garantiide teatis“).

16      Üldkohus tühistas 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsusega Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) ja 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsusega Stena Line Scandinavia vs. komisjon (T‑631/15, ei avaldata, EU:T:2018:944) ehitusotsuse osaliselt.

17      Mis puudutab Femerni riiklikku rahastamist püsiühenduse kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks, siis rahuldas Üldkohus hagejate hagid, leides, et komisjon rikkus ELTL artikli 108 lõikest 3 tulenevat kohustust algatada tõsiste raskuste tõttu ametlik uurimismenetlus.

18      Täpsemalt leidis Üldkohus abi vajalikkuse kohta, et kuigi põhimõtteliselt ei saa välistada, et abi oli niisuguse ulatusega projekti elluviimiseks vajalik, oli komisjoni poolt ehitusotsuses läbiviidud vajalikkuse uurimine vähemalt ebapiisav ja ebatäpne, mis näitab esiteks, et esines tõsiseid raskusi, mis kohustasid komisjoni algatama ametliku uurimismenetluse, ja teiseks ei võimaldanud uurida, kas komisjon oli teinud ilmselge hindamisvea.

19      Mis puudutab Femernile antud abi proportsionaalsust seoses komisjoni analüüsiga ehitusotsuses, siis leidis Üldkohus eelkõige, et abi tagasimakseaja arvutamine oli vähemalt ebapiisav ja ebatäpne või isegi vastuoluline, mistõttu komisjonil tekkinud tõsised raskused oleksid pidanud viima ametliku uurimismenetluse algatamiseni.

20      Üldkohus leidis samuti, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmselge hindamisvea, kuna vastupidi sellele, mis on ette nähtud garantiide teatise punktis 5.3, ei olnud garantiide kasutamise tingimusi kindlaks määratud nende garantiide esialgse andmise hetkel.

C.      Haldusmenetlus

21      Pärast 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) ja 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Stena Line Scandinavia vs. komisjon (T‑631/15, ei avaldata, EU:T:2018:944) kuulutamist, mille Euroopa Kohus jättis 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusega Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (C‑174/19 P ja C‑175/19 P, EU:C:2021:801) muutmata, teavitas komisjon 14. juuni 2019. aasta kirjaga Taani ametiasutusi oma otsusest algatada ELTL artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus seoses Femerni kasuks püsiühenduse rahastamiseks võetud meetmetega (edaspidi „menetluse algatamise otsus“). Menetluse algatamise otsus avaldati 5. juuli 2019. aasta Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2019, C 226, lk 5).

D.      Vaidlustatud otsus

22      Komisjon võttis vaidlustatud otsuse vastu 20. märtsil 2020.

23      Vaidlustatud otsus hõlmab Femerni kasuks püsiühenduse kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks võetud meetmeid. Seevastu ei puuduta vaidlustatud otsus erinevalt ehitusotsusest Femern Landanlægi kasuks võetud meetmeid seoses sisemaa maantee- ja raudteeühenduse rahastamisega.

24      Vaidlustatud otsuse artikli 2 kohaselt kujutavad meetmed, mis seisnevad Femernile antud kapitalisüstides ning riigilaenude ja -garantiide kombinatsioonis, mida Taani rakendas vähemalt osaliselt õigusvastaselt, endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

25      Pärast nende meetmete muutmist, nagu kirjeldatud ajakohastatud teatises, loetakse need ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

E.      Poolte nõuded

26      Hagejad, keda toetavad European Community Shipowners’ Associations (ECSA), Danish Ferry Association (edaspidi „DFA“), Naturschutzbund Deutschland eV (NABU), Rederi AB Nordö-Link, Trelleborg Hamn AB, Aktionsbündnis gegen eine feste Fehmarnbeltquerung eV (edaspidi „Aktionsbündnis“), Föreningen Svensk Sjöfart (FSS) ja Verband Deutscher Reeder eV (edaspidi „VDR“), paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

27      Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

II.    Õiguslik käsitlus

28      Hagejad esitavad oma hagi põhjendamiseks kaks väidet, millest esimese kohaselt kvalifitseeris komisjon kõnealused meetmed ekslikult sihtotstarbeliseks üksikabiks ja teise kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b.

A.      Esimene väide, et komisjon kvalifitseeris kõnealused meetmed ekslikult sihtotstarbeliseks üksikabiks

29      Hagejad, keda toetavad Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU, heidavad komisjonile ette, et ta ei uurinud eraldi iga riigilaenu ja iga riigigarantii kokkusobivust, mille Taani ametiasutused andsid 15. aprilli 2009. aasta seaduse nr 285 Fehmarni väina püsiühenduse ja Taani sisemaaühenduste kavandamise kohta (Lov nr 285 om projektering af fast forbindelse over Femern Bælt med tilhørende landanlæg i Danmark) (edaspidi „2009. aasta kavandamisseadus“) alusel ja seejärel 2015. aasta ehitusseaduse alusel. Lisaks leiavad hagejad, et iga riigigarantiide või -laenude andmine 2009. aasta kavandamisseaduse või 2015. aasta ehitusseaduse alusel kujutab endast sihtotstarbelist üksikabi, millest oleks tulnud komisjonile eraldi teatada.

30      Hagejad, Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU on seisukohal, et komisjon võib üksnes abikava olemasolul viia läbi lühikese uurimise, mis seisneb selles, et ta piirdub üksikabi andmise aluseks oleva raamistiku uurimisega. Vastupidisel juhul leiavad hagejad, et iga antud abi kumulatiivset mõju ei saa ajakohastada. Samuti leiavad hagejad ja menetlusse astujad, et seadusest tulenev õigus rahastada kõiki püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kulusid alates 2015. aasta ehitusseaduse jõustumisest ei ole asjakohane, kuna ei nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), ega kohtupraktika ei luba teha vahet selle alusel, millal üksiktoetusi antakse.

31      Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb nendele argumentidele vastu.

32      Kõigepealt tuleb märkida, nagu väidavad põhikohtuasja pooled, et Femerni kasuks võetud meetmed ei kuulu mõiste „abikava“ alla määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d tähenduses.

33      Sellest järeldub, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 247, on käesolevas asjas kõne all olevad meetmed individuaalne abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses.

34      Sellega seoses on pooled eriarvamusel küsimuses, mida hõlmab mõiste „individuaalne abi“ ja millised on sellest tulenevad tagajärjed seoses komisjoni uurimisega meetmete siseturuga kokkusobivuse kohta, ning nendest meetmetest teatamise kohustuse osas.

35      Käesoleval juhul, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 259, leidis komisjon, et Femernile anti püsiühenduse projekti elluviimiseks kolm järjestikust individuaalset abi. Esimene individuaalne abi seisnes kapitalisüstis, mis tehti äriühingu asutamisel 2005. aastal. Teine individuaalne abi seisneb kapitalisüsti, riigigarantiide ja -laenude andmises pärast 2009. aasta kavandamisseaduse jõustumist 17. aprillil 2009. Kolmas individuaalne abi seisneb riigilaenude ja -garantiide kombinatsioonis, mis anti pärast 2015. aasta ehitusseaduse jõustumist 6. mail 2015. Komisjon leiab, et iga riigilaen või iga riigigarantii, mis anti Femernile 2009. aasta kavandamisseaduse alusel ja seejärel 2015. aasta ehitusseaduse alusel, vastab heakskiidetud abi rakendusmeetme raames vabastatud osale, mistõttu ei ole vaja igast osamaksest teatada, et uurida eraldi selle kokkusobivust siseturuga.

36      Selle kohta tuleb täpsustada, et käesolevas asjas ei puuduta komisjoni luba mitte ainult kogu Femernile antud rahastust kuni vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni 20. märtsil 2020, vaid nimetatud otsuses ette nähtud piirides ka pärast seda kuupäeva antud rahastust.

37      Esimesena tuleb kontrollida, kas komisjon järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 259 ekslikult – nagu väidavad hagejad, Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU –, et Femern sai püsiühenduse projekti kavandamise ja ehitamise rahastamiseks kolm individuaalset abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses.

38      Sellega seoses väidavad hagejad ja eespool punktis 37 mainitud menetlusse astujad, et iga uue riigilaenu või uue riigigarantii andmine kujutab endast eraldiseisvat individuaalset abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses. Niisiis sai Femern aastatel 2010–2019 selle sätte tähenduses vähemalt 15 individuaalset abi.

39      Kuna 2009. aasta kavandamisseaduse ja seejärel 2015. aasta ehitusseaduse alusel Femernile antud riigigarantiisid ei anta ühekordse maksena, vaid järjestikuste osamaksetena projekti edenemise alusel, leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 248, et tuleb kindlaks teha, kas Femern sai ühe või mitu individuaalset abi 2009. aasta kavandamisseaduse ja 2015. aasta ehitusseaduse alusel või mitu individuaalset abi, mis anti iga kord, kui Taani ametiasutused sõlmisid Femerniga seotud finantstehingu. Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 249–251, leidis komisjon, et tuleb kontrollida, kas Femern oli saanud seadusest tuleneva õiguse saada 2009. aasta kavandamisseaduse alusel individuaalse abi ja seejärel 2015. aasta ehitusseaduse alusel teise individuaalse abi.

40      Selle kohta tuleb meelde tuletada, et ei saa välistada, et riigi mitut järjestikust sekkumist tuleb ELTL artikli 107 lõike 1 kohaldamise eesmärgil käsitada ühe sekkumisena. Selline võib olukord olla eelkõige siis, kui järjestikused sekkumised – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende sekkumiste hetkel – on niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu eraldada (19. märtsi 2013. aasta kohtuotsus Bouygues jt vs. komisjon jt, C‑399/10 P ja C‑401/10 P, EU:C:2013:175, punktid 103 ja 104). Lisaks ei mõjuta asjaolu, et meede makstakse välja järjestikuste osamaksetena, abi ühtsust (vt selle kohta 6. oktoobri 1999. aasta kohtuotsus Salomon vs. komisjon, T‑123/97, EU:T:1999:245, punkt 75).

41      Käesoleval juhul tuleb aga märkida, et ühelt poolt ei ole vaidlustatud seda, et 2009. aasta kavandamisseadusega ette nähtud rahastamise eesmärk oli võimaldada Femernil rahastada püsiühenduse projekti kavandamise kulusid. Seega oli seaduses ette nähtud rahastamise eesmärk rahastada konkreetse projekti konkreetseid kulusid, st püsiühenduse projekti kavandamisega seotud kulusid, ning need olid seega niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid oli võimatu eraldada. Sellest järeldub, et komisjon ei teinud õiguslikku viga, kui ta leidis, et 2009. aasta kavandamisseaduse alusel antud kogu rahastus kujutas endast sama individuaalset abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses, ning seda isegi siis, kui see abi maksti välja mitmes osas.

42      Teiselt poolt ei ole vaidlustatud ka seda, et 2015. aasta ehitusseaduses ette nähtud riigigarantiid ja -laenud on mõeldud selleks, et võimaldada Femernil refinantseerida kavandamiskulusid ja rahastada püsiühenduse ehituskulusid, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 251. Nimelt on selle seaduse punktis 4 ette nähtud riigilaenude ja -garantiide eesmärk rahastada konkreetse projekti kindlaksmääratud kulusid, nimelt püsiühenduse ehitamisega seotud kulusid ja kavandamiskulude refinantseerimisega seotud kulusid, ning need on seega niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu eraldada. Sellest järeldub, et komisjon ei teinud õiguslikku viga, kui ta leidis, et 2015. aasta ehitusseaduse alusel antud riigilaenud ja -garantiid kujutavad endast sama individuaalset abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses, ning seda isegi siis, kui see abi makstakse välja mitmes osas, sealhulgas pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

43      Eespool punktides 41 ja 42 esitatud kaalutlusi ei sea kahtluse alla argument, mille kohaselt sisuliselt ei ole Femernil seadusest tulenevat õigust saada abi 2009. aasta kavandamisseaduse ega 2015. aasta ehitusseaduse alusel, kuna Taani ametiasutustel on rahastamisel kaalutlusruum, mis ei piirdu tehnilise kohaldamisega. Nimelt tuleb märkida, et see argument põhineb kriteeriumidel, mis on asjakohased abikava tuvastamisel määruse 2015/1589 artikli 1 punkti d tähenduses.

44      Ent nagu on meelde tuletatud eespool punktis 39, ei kasutanud komisjon selleks, et tuvastada individuaalne abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses, mõistet „abikava“ selle määruse artikli 1 punkti d tähenduses, vaid tugines kriteeriumile, et abisaajal on seadusest tulenev õigus saada riigisiseste õigusnormide alusel abi.

45      Selle kohta tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt tuleb abi pidada „antuks“ ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses ajal, mil abisaajale antakse kohaldatavate riigisiseste õigusnormide alusel õigus abi saada (vt 25. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. European Food jt, C‑638/19 P, EU:C:2022:50, punkt 115 ja seal viidatud kohtupraktika).

46      Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 251–256, et 2015. aasta ehitusseaduse punkti 4 sõnastuse – mis on sõnastatud sarnaselt 2009. aasta kavandamisseaduse punktiga 7 –, Taani ametiasutuste esitatud selgituste ja 2015. aasta ehitusseaduse ettevalmistavate märkuste alusel leidis komisjon, et Taani rahandusministril on piiratud kaalutlusõigus, mis ei saa seada kahtluse alla Femerni seadusest tulenevat õigust saada nende seaduste alusel antud riigilaene ja -garantiisid. Nii järeldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 257, et Femern sai seadusest tuleneva õiguse rahastada püsiühenduse kavandamist ja ehitamist alates 2015. aasta ehitusseaduse jõustumisest, mistõttu anti sellele üksusele individuaalset abi. Tuleb märkida, et kuigi see ei nähtu sõnaselgelt vaidlustatud otsuse põhjendusest 257, jõudis komisjon kaudselt samale järeldusele 2009. aasta kavandamisseaduse osas. Nimelt esitas komisjon arutluskäigu analoogia alusel – mida hagejad ei ole vaidlustanud – 2015. aasta ehitusseaduse ja 2009. aasta kavandamisseaduse vahel, mistõttu võib esimese kohta tehtud järeldust laiendada ka teisele.

47      Tõsi, nagu märgivad hagejad, Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU, on Taani rahandusministril 2015. aasta ehitusseaduse ja 2009. aasta kavandamisseaduse alusel Femernile antud riigigarantiide ja -laenude rakendamise raames kaalutlusõigus määrata kindlaks juhised ja anda välja siduvaid suuniseid nõutavate vahendite, kehtestatavate nõuete ja selle kohta, kuidas Femern peab laene saama. Lisaks on tõsi ka see, et teatavatel konkreetsetel asjaoludel võib Danmarks nationalbank (Taani keskpank) jätta laenutaotluse rahuldamata.

48      Tuleb siiski tõdeda, et hagejad, Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU ei ole kuidagi põhjendanud, miks tuleks sellest järeldada, et Taani rahandusminister või Taani keskpank võiks iseenesest seada kahtluse alla seadusest tuleneva õiguse saada riigilaene või -garantiisid.

[…]

51      Seega ei teinud komisjon hindamisviga, kui ta järeldas vaidlustatud otsuse põhjenduses 259, et Femern sai kolme eraldiseisvat individuaalset abi: esimene individuaalne abi, mida anti 2005. aastal, teine 2009. aastal 2009. aasta kavandamisseaduse vastuvõtmisega antud individuaalne abi ning kolmas 2015. aastal 2015. aasta ehitusseaduse vastuvõtmisega antud individuaalne abi.

52      Teisena tuleb kontrollida, kas komisjon tegi hindamisvea, kui ta uuris vaidlustatud otsuse põhjenduses 259 tuvastatud kolme individuaalse abi kokkusobivust ühiselt.

53      Käesolevas asjas hindas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 377 kapitalisüstide suuruseks 510 miljonit krooni (68,4 miljonit eurot). Riigilaenude ja -garantiide kombinatsiooni kohta nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 348, et vastavalt alternatiivsele rahastamismudelile, mille Taani ametiasutused esitasid ametliku uurimismenetluse käigus, ei või Femern saada riigilaene ja -garantiisid, mis koosvõetuna ületaksid maksimaalset garantiisummat 69,3 miljardit krooni (9,3 miljardit eurot), kusjuures vaidlustatud otsuse põhjenduses 349 on täpsustatud, et Femern peab olema lõpetanud kõik riigigarantiiga laenud ja tagasi maksma kõik riigilaenud hiljemalt 16 aastat pärast püsiühenduse käitamise algust.

54      Tuleb märkida, et vaidlust ei ole selles, et kolm individuaalset abi, mille komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 259 tuvastas, anti Femernile eesmärgiga rahastada püsiühenduse kavandamist ja ehitamist. Järelikult, kuna Femernile antud kolm individuaalset abi on mõeldud ühe ja sama projekti kavandamise ja ehitamise rahastamiseks, võis komisjon õiguspäraselt uurida selle abi kokkusobivust siseturuga, võttes arvesse kõiki rahalisi vahendeid, mida see üksus võis püsiühenduse projekti kavandamise ja ehitamise rahastamiseks saada.

55      Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei takista vaidlustatud otsuse põhjenduses 259 nimetatud individuaalse abi alusel Femernile võimaldatava kogu rahastamise ühine uurimine arvesse võtmast nende abimeetmete kumulatiivset mõju. Vastupidi, selleks et hinnata liikmesriigi poolt ettevõtjale kindlaksmääratud projekti elluviimiseks antud rahastamise kumulatiivset mõju, saab komisjon just nimelt kõiki ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiks kvalifitseeritud rahastamisi arvesse võttes hinnata nende mõju konkurentsile mõne ELTL artikli 107 lõikes 3 ette nähtud erandi uurimisel. See kehtib veelgi enam sellises olukorras, nagu on kõne all käesolevas asjas, kus tegemist on investeeringuga transporditaristusse, mida peetakse üleeuroopalist huvi pakkuvaks tähtsaks projektiks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses ja mille elluviimine tähendab riikliku rahastuse väljamaksmist pika aja jooksul.

56      Sellise ulatusega projekti puhul nagu püsiühendus on selle rahastuse, mida Femern võib saada projekti elluviimiseks, ühine uurimine ainus viis, kuidas hinnata abi kokkusobivust siseturuga üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises esitatud kriteeriumide alusel. Eelkõige, nagu uuritakse teise väite kolmanda osa teise etteheite raames, määratakse vastavalt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktile 31 projektile antava abi maksimaalne tase kindlaks abikõlblike kuludega seotud rahastamispuudujäägist lähtudes. Sellega seoses, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 166 ja 320, ei arvanud Taani ametiasutused ametliku uurimismenetluse käigus edastatud alternatiivse rahastamismudeli puhul projekti abikõlblike kulude hulka mitte ainult ehituskulud, vaid ka püsiühenduse kavandamise kulud.

57      Kuna oli vaja, et komisjon uuriks, kas kogu rahastus, mida Femern võib püsiühenduse projekti jaoks saada, on siseturuga kokkusobiv, tuleb seega tagasi lükata hagejate, Trelleborg Hamni, VDRi, Aktionsbündnise ja NABU argumendid, milles väidetakse sisuliselt, et komisjon rikkus määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e, kuna ta uuris Femernile antud individuaalset abi sel põhjusel lühidalt.

58      Trelleborg Hamni, VDRi, Aktionsbündnise ja NABU argumendi kohta, et sisuliselt on komisjon alates 19. septembri 2018. aasta kohtuotsuse HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563) kuulutamisest kohustatud uurima eraldi iga Femernile antud riigigarantiid, tuleb tõdeda, et seda kohtuotsust ei saa tõlgendada nii, et see paneb komisjonile kohustuse uurida eraldi iga sellele üksusele antud rahastust. Nimelt tuvastas Üldkohus selles kohtuotsuses üksnes, et komisjon seisis selle kohtuotsuse aluseks olnud asjas kõne all olevate meetmete esialgse uurimise etapis silmitsi tõsiste raskustega riigigarantiide kvalifitseerimisel abikavaks, tuvastades eelkõige vea, kuna komisjon leidis, et need garantiid ei olnud seotud konkreetse projektiga määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti d tähenduses (nimetatud kohtuotsuse punkt 80). Sellest ei saa siiski tuletada mingit üldist komisjoni kohustust uurida eraldi iga riigigarantiid, mis on ühele ja samale abisaajale sama projekti jaoks antud. Sellest tuleneb, et komisjonile ei saa ette heita, et ta ei kontrollinud abi ergutava mõju kindlakstegemiseks iga hagejate poolt repliigis viidatud 15 laenu puhul abitaotluse varasema esitamise kriteeriumi.

[…]

61      Seega tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata argumendid, milles heidetakse komisjonile ette, et viimane tegi hindamisvea, kui ta uuris ühiselt kolme individuaalset abi, mis anti Femernile püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamise tagamiseks.

62      Kolmandana tuleb tagasi lükata argumendid, mille kohaselt sisuliselt oleksid Taani ametiasutused pidanud igast Femernile 2009. aasta kavandamisseaduse ja 2015. aasta ehitusseaduse alusel antud riigilaenust ja -garantiist eraldi teatama.

63      Nagu nähtub eespool punktidest 41 ja 42, võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et esiteks kujutas 2009. aasta kavandamisseaduse alusel antud kogu rahastamine endast individuaalset abi määruse 2015/1589 artikli 1 punkti e tähenduses ning teiseks kuuluvad kõik riigilaenud ja -garantiid, mida Femern võib 2015. aasta ehitusseaduse alusel saada, samuti individuaalse abi alla selle sätte tähenduses. Kuna iga riigilaenu või -garantii andmine ei kujuta endast – vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, Trelleborg Hamn, VDR, Aktionsbündnis ja NABU – uut eraldiseisvat individuaalset abi, siis ei olnud komisjon kohustatud nõudma, et Taani ametiasutused teataksid talle igast 2009. aasta kavandamisseaduse ja seejärel 2015. aasta ehitusseaduse alusel Femernile tehtud finantstehingust.

64      Lisaks, riigilaenude ja -garantiide puhul, mis anti Femernile 2015. aasta ehitusseaduse alusel pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, tuleb komisjonile teatada üksnes nendest laenudest, mis ületavad vaidlustatud otsuses ette nähtud piire, kuna vaidlustatud otsuse kokkusobivaks tunnistamine neid ei hõlma (vt selle kohta analoogia alusel 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, T‑356/15, EU:T:2018:439, punkt 266).

65      Neljandana, mis puudutab hagejate viidatud ELTL artikli 107 lõike 1 väidetavat rikkumist, mis tuleneb määruse 2015/1589 rikkumisest, siis piisab, kui märkida, et hagejad väidavad ekslikult, et see määrus võeti vastu ELTL artikli 107 rakendamiseks. Nimelt ei käsitle see määrus riigiabi käsitlevaid sisulisi sätteid, mis on ette nähtud ELTL artiklis 107, vaid ELTL artiklis 108 ette nähtud riigiabi kontrollimenetlusega seotud sätete kohaldamise korda. Järelikult tuleb hagejate viidatud ELTL artikli 107 lõike 1 väidetav rikkumine tagasi lükata.

[…]

67      Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et esimene väide tuleb tervikuna tagasi lükata.

B.      Teine väide, mis käsitleb ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b rikkumist

68      Teine väide koosneb sisuliselt neljast osast, millest esimese kohaselt kvalifitseeris komisjon projekti ekslikult üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks, teise kohaselt järeldas komisjon ekslikult, et abi on vajalik, kolmanda kohaselt järeldas komisjon ekslikult, et abi on proportsionaalne ning neljanda kohaselt vaieldakse vastu põhjendamatute konkurentsimoonutuste ennetamise analüüsile ja tasakaalustamiskriteeriumile.

69      Kõigepealt tuleb meenutada, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldamine annab komisjonile kaalutlusõiguse, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid. Järelikult tuleb kohtul kontrollida üksnes menetlusnormide järgimist ja põhjendamiskohustuse täitmist, faktiliste asjaolude sisulist õigsust, et rikutud ei oleks õigusnorme, et asjaolude hindamisel ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga ning et tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 78, ja 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon, T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942, punkt 141).

70      Mis puudutab Euroopa Liidu Kohtu hinnangut selle kohta, kas on tehtud ilmselge hindamisviga, siis tuleb täpsustada, et tuvastamaks, kas komisjon on teinud keeruliste asjaolude hindamisel ilmselge vea, mis õigustab vaidlustatud akti tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta aktis faktilistele asjaoludele antud hinnangud ebausutavaks (vt selle kohta 12. detsembri 1996. aasta kohtuotsus AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, T‑380/94, EU:T:1996:195, punkt 59, ja 19. septembri 2019. aasta kohtuotsus FIH Holding ja FIH vs. komisjon, T‑386/14 RENV, ei avaldata, EU:T:2019:623, punkt 69).

71      Neid sissejuhatavaid kaalutlusi tuleb teise väite nelja osa analüüsimisel arvesse võtta.

1.      Esimene osa, mille kohaselt komisjon kvalifitseeris projekti ekslikult üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks

72      Teise väite esimeses osas esitavad hagejad, keda toetavad NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link, kolm etteheidet, et vaidlustada kvalifitseerimine üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks. Esimene etteheide puudutab seda, et uuringud, mille viis Taani valitsuse nimel läbi konsultatsioonibüroo Incentive (edaspidi „Incentive’i uuringud“) ei näita positiivset sotsiaal-majanduslikku kasu, teine etteheide seda, et komisjon tugines aegunud ja ebajärjekindlatele andmetele, et tuvastada positiivne sotsiaal-majanduslik kasu, ja kolmas seda, et abisaaja ei kaasrahasta projekti.

73      Lisaks esitas NABU kohtuistungil esimest korda etteheite, et rikutud on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 19 ette nähtud keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise põhimõtet.

74      Enne kahe esimese etteheite analüüsimist, mida tuleb käsitleda koos, peab Üldkohus vajalikuks teha otsus esiteks NABU poolt kohtuistungil esitatud uue etteheite vastuvõetavuse kohta ja teiseks kolmanda etteheite põhjendatuse kohta, mille kohaselt Femern ei kaasrahastanud projekti.

[…]

a)      Esimene ja teine etteheide, mis käsitlevad positiivse sotsiaal-majandusliku kasu puudumist

86      Esimesena, mis puudutab esimest etteheidet positiivse sotsiaal-majandusliku tulu puudumise kohta, siis väidavad hagejad, NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link, et komisjon tegi ilmselgeid hindamisvigu, kui ta analüüsis püsiühenduse sotsiaal-majanduslikku kasu Incentive’i uuringute alusel.

87      Teisena väidavad hagejad, NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link oma teises etteheites, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kuna ta tugines positiivse sotsiaal-majandusliku kasu tuvastamisel aegunud andmetele, mis ei olnud kooskõlas andmetega, mida kasutati abi proportsionaalsuse hindamisel rahastamispuudujäägi arvutamiseks.

88      Komisjon väidab, et vaidlustatud otsuse järeldustest, mida hagejad ei ole vaidlustanud, piisab tõendamaks, et püsiühenduse projekti võib pidada üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks vastavalt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises ette nähtud kriteeriumidele, mistõttu on esimene ja teine etteheide tulemusetud.

89      Selle kohta tuleb märkida, et oma esimeses ja teises etteheites väidavad hagejad, keda toetavad NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link, esiteks, et püsiühenduse projektil ei ole positiivset sotsiaal-majanduslikku kasu, ja teiseks on selle kasu arvutamiseks kasutatud andmed aegunud ega vasta abi proportsionaalsuse hindamisel kasutatud andmetele. Niisiis piirduvad hagejad nende kahe etteheitega, et vaidlustada vaidlustatud otsuse põhjendustes 275–277 esitatud komisjoni järeldused.

90      Tuleb kontrollida, kas esimene ja teine väide on tulemusetud, nagu väidab komisjon, kuna ta võis asuda seisukohale, et püsiühenduse projekt kujutas endast üleeuroopalist huvi pakkuvat projekti, tuginemata Incentive’i uuringute tulemustele.

91      Selle kohta tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b ette nähtud mõistet „üleeuroopaline huvi“ tuleb tõlgendada kitsalt ning algatus kvalifitseerub seega üksnes siis, kui see on osa Euroopa riikidevahelisest programmist, mida toetavad ühiselt erinevad liikmesriikide valitsused, või kui see on seotud erinevate liikmesriikide kooskõlastatud tegevusega ühise ohu vastu võitlemiseks (vt selle kohta 6. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. komisjon, T‑21/06, ei avaldata, EU:T:2009:387, punkt 70, ja 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon, T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942, punkt 170).

92      Mõistet „üleeuroopaline huvi“ täpsustati üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises. Eelkõige on kõigepealt teatise punktis 3.2.1 esitatud „kumulatiivsed üldkriteeriumid“, mis peavad olema täidetud selleks, et projekt kuuluks ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b ette nähtud erandi alla. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 14 kohaselt peab projekt andma „konkreetse, selge ja äratuntava panuse ühe või mitme liidu eesmärgi saavutamisse, sellel peab olema märkimisväärne mõju liidu konkurentsivõimele ja jätkusuutlikule kasvule ning see peab käsitlema ühiskonnaprobleeme või väärtuse loomist kogu liidus“. Nende nõuete täitmiseks on teatise punktides 15–19 sätestatud kriteeriumid, mis peavad olema täidetud. Sellega seoses on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 15 täpsustatud, et selleks, et projekti saaks käsitada projektina, mis annab olulise panuse liidu eesmärkide saavutamisesse, peab see olema ülitähtis üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude seisukohast. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 16 on omakorda täpsustatud ühelt poolt, et projektis peab üldiselt osalema mitu liikmesriiki ning sellest saadav kasu ei tohi piirduda rahastavate liikmesriikidega, vaid peab laienema olulisele osale liidu territooriumist, ning teiselt poolt, et projektist saadav kasu tuleb selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt kindlaks määrata. Lisaks ei tohi projektist saadav kasu nimetatud teatise punkti 17 kohaselt piirduda asjaomase ettevõtja või sektoriga, vaid sel peab olema laiem tähendus Euroopa majandusele ja ühiskonnale positiivse ülekanduva mõju kaudu (nt süsteemne mõju väärtusahela mitmel tasandil või eelnevatel või järgnevatel turgudel või alternatiivne kasutus muudes sektorites või üleminek ühelt transpordiliigilt teisele), mis on kindlaks määratud selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt. Lisaks peab projekt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 18 kohaselt hõlmama toetusesaaja omapoolset rahastamist ja punkti 19 kohaselt peab see järgima keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulise kaotamise põhimõtet.

93      Seejärel on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 3.2.2 esitatud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti liigitamiseks üldised positiivsed näitajad, mis õigustavad komisjoni soodsamat seisukohta. Nende näitajate hulgas on nimetatud teatise punkti 20 alapunktis f projekti kaasrahastamine liidu fondist.

94      Lõpuks on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 3.2.3 esitatud erikriteeriumid, sealhulgas see, mis on ette nähtud selle teatise punktis 23 ja mille kohaselt keskkonna-, energeetika- või transpordiprojektid peavad olema kas väga olulised Euroopa Liidu keskkonna- või energeetikastrateegia või transpordistrateegia seisukohast või mõjutama oluliselt siseturgu, hõlmates mitte ainult neid konkreetseid sektoreid.

95      Käesolevas asjas meenutas komisjon esiteks vaidlustatud otsuse põhjenduses 272, et püsiühenduse projekt on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) jaoks väga oluline ja see aitab kaasa TEN-T arendamisele. Kuna hagejad ei vaidlustanud seda hinnangut ega ühtegi asjaolu, mis ei võimalda seda kahtluse alla seada, võis komisjon seega õiguspäraselt järeldada, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 15 nimetatud kriteerium on täidetud. Lisaks, kuna tegemist on Euroopa transpordivõrgu prioriteetse projektiga, on täidetud ka teatise punktis 23 nimetatud erikriteerium, mille kohaselt transpordiprojektid peavad olema liidu transpordistrateegia seisukohast väga olulised.

96      Teiseks tuleb tõdeda, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 16 ette nähtud kriteeriumid on samuti täidetud. Ühelt poolt märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 272, ilma et talle oleks vastu vaieldud, et püsiühendus aitab kaasa Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelise ühenduse parandamisele ning paindlikkuse suurendamisele ja aja kokkuhoiule maantee- ja raudteeliikluses, mistõttu võis ta õiguspäraselt järeldada, et projektist saadav kasu oli kindlaks määratud konkreetselt ja äratuntavalt. Teiselt poolt tuletas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 273 õigesti meelde, et projekt ühendab Taani Kuningriiki ja Saksamaa Liitvabariiki ning kasu ei piirdu nende kahe liikmesriigiga, vaid laieneb kõikidele riikidele Skandinaavia-Vahemere koridoris, mis ulatub Soomest Malta saareni.

97      Kolmandaks, kuna komisjon tuvastas vaidlustatud otsuse põhjenduses 273, ilma et seda oleks kahtluse alla seatud, et püsiühenduse projekti eesmärk oli parandada nii reisijate kui ka kaubaveo tingimusi Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahel, ning see võimaldas ületada Skandinaavia–Vahemere koridori puuduva lüli, mis on, nagu nähtub 135. joonealusest märkusest, „põhja-lõunasuunali[n]e tel[g], mis on Euroopa majanduse jaoks ülimalt oluline“, siis tuleb asuda seisukohale, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 17 ette nähtud kriteerium on samuti sellel alusel täidetud. Võttes arvesse asjaolu, et püsiühenduse projektist saadav kasu aitab parandada nii reisijate kui ka kaubaveotingimusi Euroopa majanduse tähtsal teljel, võis komisjon õigustatult asuda seisukohale, et püsiühendusest saadav kasu ei piirdu asjaomase ettevõtjaga, st Femerniga, või asjaomase sektoriga, st veoteenustega, et tagada Fehmarni väina ülesõit. Lisaks võis komisjon samuti asuda seisukohale, et projektist saadav kasu oli Euroopa majanduses või ühiskonnas asjakohane ja sellel oli laiem tähendus positiivse kasu näol, mis on kindlaks määratud selgelt, konkreetselt ja äratuntavalt, st – nagu juba sisuliselt nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 272 ja 273 – siseturu toimimise parandamise ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise näol. Tuleb tõdeda, et hagejad, NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link ei vaidle vastu sellele püsiühendusest saadavale kasule, mille komisjon tuvastas vaidlustatud otsuse põhjenduses 281.

98      Neljandaks, nagu nähtub eespool punktidest 82–84, võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et Femern kaasrahastas püsiühendust, mistõttu on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 18 ette nähtud kriteerium täidetud.

99      Viiendaks, mis puudutab üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 19 ette nähtud kriteeriumi, siis nagu juba rõhutatud, ei sisalda hagiavaldus ühtegi etteheidet, mis vaidlustaks vaidlustatud otsuse põhjenduses 279 esitatud järelduse, et püsiühendus ei ole seotud keskkonnale kahjulike toetustega ega ole vastuolus selliste toetuste järkjärgulise kaotamise põhimõttega, mistõttu võib asuda seisukohale, et see kriteerium on täidetud.

100    Kuuendaks tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 280 märkis komisjon, ilma et sellele oleks vastu vaieldud, et püsiühenduse projekt on saanud kavandamistegevuse jaoks liidu rahastuse ning Euroopa ühendamise rahastu raames on võetud täiendavad kulukohustused. Vastavalt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 20 alapunktile f on sellise liidu rahastuse saamine positiivne näitaja, mis õigustab soodsamat seisukohta.

101    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktides 14–19 ette nähtud üldkriteeriumid olid täidetud, ilma et oleks vaja tugineda Incentive’i uuringute tulemustele, mille hagejad, NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link vaidlustasid. Lisaks, kuna komisjon tugines ka ühele selle teatise punktis 20 nimetatud üldistest positiivsetest näitajatest, võis ta vaidlustatud otsuse põhjenduses 281 õiguspäraselt järeldada, et püsiühenduse projekt kujutab endast olulist ja konkreetset panust liidu transpordipoliitika ja liidu laiemate eesmärkide saavutamisse, eelkõige majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse, mistõttu see projekt pakub üleeuroopalist huvi.

102    Mis puudutab hagejate, NABU, Aktionsbündnise, ECSA ja Rederi Nordö-Linki argumente, mille kohaselt ei saanud komisjon ilma Incentive’i uuringutele tuginemata jõuda järeldusele, et püsiühenduse projekt pakub üleeuroopalist huvi üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise tähenduses, siis tuleb tõdeda, et esiteks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 274, et püsiühenduse projekti tulusid, mis on juba selgelt kindlaks määratud selle otsuse põhjendustes 272 ja 273, „on täpsustatud“ Incentive’i uuringutes. Teiselt poolt, vaidlustatud otsuse põhjendustes 275–277 esitatud eeliste kvantifitseerimise kohta tuleb märkida, nagu komisjon õigesti väidab, et ei ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b ega üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatis ei nõua, et projektist saadav kasu oleks kvantifitseeritud kulude-tulude sotsiaal-majandusliku analüüsi raames selleks, et kvalifitseerida projekt üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks. Seega, nagu täpsustas komisjon oma vasturepliigis, tuleb asuda seisukohale, et Incentive’i uuringute tulemusi mainiti vaidlustatud otsuse põhjendustes 275–277 kui kasulikku lisateavet, mis ei ole hädavajalik, et kvalifitseerida püsiühenduse projekt üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks.

103    Sellest tuleneb, et esimene ja teine etteheide, millega hagejad, NABU, Aktionsbündnis, ECSA ja Rederi Nordö-Link piirduvad püsiühenduse tulude kvantifitseerimise vaidlustamisega, on suunatud vaidlustatud otsuse lisapõhjenduste vastu.

104    Järelikult tuleb need argumendid tulemusetuse tõttu tagasi lükata.

105    Järelikult tuleb teise väite esimene osa tervikuna tagasi lükata.

2.      Teine osa, mille kohaselt komisjon järeldas ekslikult, et abi oli vajalik

106    Teises osas esitavad hagejad kolm etteheidet, millest esimene puudutab abi ergutava mõju puudumist, teine seda, et komisjon leidis ekslikult, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises, ning kolmas sisemise tulumäära arvutamisel kasutatud kestuste vaidlustamist.

a)      Esimene etteheide, et abil puudub ergutav mõju

107    Hagejad, keda toetavad DFA, ECSA, Trelleborg Hamn ja Rederi Nordö-Link, väidavad, et komisjon järeldas ekslikult, et abil on ergutav mõju.

108    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb nendele argumentidele vastu.

109    Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt b näeb muu hulgas ette, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks.

110    Kaalutlusõiguse raames, mis komisjonile selle sättega on antud, võib ta keelduda abi andmisest, kui see ei erguta abisaajatest ettevõtjaid tegutsema viisil, mis aitaks saavutada mõnda selles sättes viidatud eesmärki (vt selle kohta 19. juuli 2016. aasta kohtuotsus Kotnik jt, C‑526/14, EU:C:2016:570, punkt 49 ning seal viidatud kohtupraktika).

111    Niisugune abi peab seega olema vajalik, et saavutada selles sättes ette nähtud eesmärgid viisil, et ilma selle abita ei saa abisaajad ettevõtjad ainuüksi turuseadustest lähtuvalt toimida nii, et nad aitaksid kaasa ettenähtud eesmärkide saavutamisele. Abi, millega parandatakse abisaaja ettevõtja finantsolukorda, ilma et see oleks vajalik ELTL artikli 107 lõikes 3 ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, ei saa lugeda siseturuga kokkusobivaks (vt analoogia alusel 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus HGA jt vs. komisjon, C‑630/11 P – C‑633/11 P, EU:C:2013:387, punkt 104 ning seal viidatud kohtupraktika).

112    Seega peab kavandatud abi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b kontekstis selleks, et see oleks siseturuga kokkusobiv, olema ergutava mõjuga ja seega vajalik üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks. Selleks tuleb tõendada, et kavandatava abita ei tehtaks investeeringut sellise projekti elluviimiseks. Kui siiski peaks ilmnema, et investeering tehakse isegi ilma kavandatava abita, siis tuleb jõuda järeldusele, et abi ainus tagajärg on parandada abisaajate ettevõtjate finantsolukorda, samas ei vasta see ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b toodud tingimusele, nimelt nõudele olla vajalik üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks (vt selle kohta analoogia alusel 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus HGA jt vs. komisjon, C‑630/11 P – C‑633/11 P, EU:C:2013:387, punkt 105; 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Kreeka vs. komisjon, T‑314/15, ei avaldata, EU:T:2017:903, punkt 182, ning 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus Achemos Grupė ja Achema vs. komisjon, T‑417/16, ei avaldata, EU:T:2019:597, punkt 84).

113    Lõpuks tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt võib järeldus, et abi ei ole vajalik, tuleneda eelkõige asjaolust, et huvitatud ettevõtja on enne pädevatele ametiasutustele abitaotluse esitamist abiprojekti juba alustanud või isegi lõpule viinud, mis välistab selle, et asjaomasel abil võiks olla ergutav roll (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 69, ja 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus Achemos Grupė ja Achema vs. komisjon, T‑417/16, ei avaldata, EU:T:2019:597, punkt 85).

114    Hagejate, DFA, ECSA, Trelleborg Hamni ja Rederi Nordö-Linki argumente tuleb analüüsida nendest kaalutlustest lähtudes.

115    Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlustatud otsuses ja poolte seisukohtades on kasutatud mõisteid „ametlik ergutav mõju“ ja „oluline ergutav mõju“. Terminoloogilise selguse ja täpsuse nimel tuleb käesoleva kohtuotsuse huvides ühelt poolt mõistest „ametlik ergutav mõju“ aru saada nii, et see on kriteerium, et „abitaotlus [peab olema] töö alustamisest […] varasem“ (vt selle kohta 13. juuni 2013. aasta kohtuotsus HGA jt vs. komisjon, C‑630/11 P – C‑633/11 P, EU:C:2013:387, punkt 106, ning 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsus Eesti Pagar, C‑349/17, EU:C:2019:172, punkt 64). Teiselt poolt tuleb „olulise ergutava mõju“ nõuet mõista kui eespool punktis 112 viidatud kohtupraktikas viidatud „abi ergutava mõju“ tingimust, milleks on abisaaja stiimul tegutseda viisil, mis aitab kaasa ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b eesmärkide saavutamisele.

116    Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises on nõuet, mille kohaselt abi peab vastama ergutava mõju tingimusele, meenutatud punktis 28 ning sellele lisatud 24. joonealuses märkuses korratakse abitaotluse varasema esitamise kriteeriumi, mille kohaselt „[a]bitaotlus peab eelnema tööde alustamisele“.

117    Tuleb kontrollida, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea – nagu väidavad hagejad, Trelleborg Hamn ja ECSA – kui ta leidis, et käesoleva juhtumi asjaoludel oli abitaotlus Femerni asutamisega lahutamatult seotud.

118    Käesolevas asjas leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 299 ja 302, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises määratletud abitaotluse varasema esitamise kriteeriumi täitmine ei ole vajalik eeltingimus, kuna ergutava mõju tingimus oli täidetud sellega, et tõendatakse, et kõnealust projekti ei saanud ilma abita ellu viia. Komisjoni sõnul tuleks eristada ettevõtjat nagu Femern, kes saab abi avaliku sektori asutuste määratletud püsiühenduse projekti elluviimiseks, ja teisi ettevõtjaid, kes võivad otsustada projektide üle, millesse nad soovivad investeerida. Seega leidis komisjon käesoleva kohtuasja eripära arvesse võttes, et isegi kui Femern ei esitanud Taani ametiasutustele ametlikult abitaotlust, oli abitaotluse varasema esitamise kriteerium täidetud, kuna sellist taotlust võib pidada selle üksuse asutamisega lahutamatult seotuks.

119    Tuleb märkida, et Femern on eriotstarbeline äriühing, mille avaliku sektori asutused asutasid konkreetse projekti elluviimiseks, välistades igasuguse muu tegevuse. Nagu nimelt märkis Taani Kuningriik, ei saa selline üksus kuni ehitustööde lõpuni tegevustulu. Seega sõltub Femern kuni püsiühenduse kasutuselevõtuni avaliku sektori asutuste antud rahastusest, eelkõige taristu ehitamise tagamiseks. Selline olukord ei ole aga võrreldav era- või avalik-õiguslike ettevõtjate olukorraga, kes võivad kindlaks määrata projektid, millesse nad soovivad investeerida ja neid vähemalt osaliselt rahastada, kasutades oma muust tegevusest saadud tulu.

120    Lisaks tuleb käesolevas kohtuasjas märkida, et 22. detsembril 2014 teatas Taani Kuningriik kogu rahastamisest, mida Femern sai alates oma asutamisest 2005. aastal, et komisjon hindaks rahastamise kokkusobivust siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises toodud kriteeriumide alusel. Sellega seoses tuleb meenutada, et 24. juuni 2005. aasta Sund & Baelt Holding A/S-i käsitleva seaduse nr 588 (lov n° 588 om Sund og Bælt Holding A/S) § 6 alusel asutati Femern, varem Femern Bælt A/S, püsiühenduse kavandamisega seotud ülesannete täitmiseks, välistades kõik muud tegevused. Selle asutamiseks tehti 2005. aastal kapitalisüst. Pärast Fehmarni väina lepingu allkirjastamist 2009. aasta kavandamisseaduse alusel sai Femern täiendava kapitalisüsti ning riigilaenud ja -garantiid. 13. juuli 2009. aasta otsuses leidis komisjon juhtumi N 157/2009 kohta esimese võimalusena, et Femernile antud rahastamine ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning teise võimalusena – juhul, kui see ettevõtja peab püsiühendust majanduslikult käitama –, et selline rahastamine kujutab endast ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivat abi. Tuleb meelde tuletada, et seda otsust ei vaidlustatud.

121    Seega, kuna komisjon võis õiguspäraselt uurida ühiselt kogu püsiühenduse projekti elluviimiseks vajaliku rahastamise kokkusobivust alates Femerni asutamisest (vt punktid 53–61 eespool) ja kuna see ettevõtja ei saa kuni püsiühenduse kasutuselevõtuni tegevustulu, ei saa nõuda, et taotluse varasema esitamise kriteeriumi kontrollitaks iga kolme individuaalse abi puhul, mis anti Femernile püsiühenduse projekti elluviimiseks. Lisaks võis komisjon käesolevas asjas põhjendatult asuda seisukohale, et abitaotlus oli Femerni asutamisega lahutamatult seotud.

122    Selle järelduse vaidlustamiseks väidavad hagejad, Trelleborg Hamn, DFA, ECSA ja Rederi Nordö-Link sisuliselt, et Femerni asutamise ajal vastutas ta üksnes püsiühenduse kavandamise eest ning selle taristu ehitamine ja käitamine tehti talle ülesandeks alles hiljem.

123    Sellega seoses, nagu komisjon õigesti märgib, ei ole asjaolu, et Femern asutati püsiühenduse projekti elluviimiseks, asjakohane, et tema tegevus on selle loomisest saadik arenenud, et seada kahtluse alla asjaolu, et abitaotlust võib pidada selle asutamisega lahutamatult seotuks.

124    Nimelt usaldasid avaliku sektori asutused kogu projekti samale eriotstarbelisele äriühingule, kellel ei ole luba tegeleda muu tegevusega kui see, mis on seotud kõnealuse projektiga.

125    Mis puudutab töid, mida hagejad, Trelleborg Hamn ja ECSA pidasid 2013. ja 2014. aastal tehtud ehitustöödeks, nagu märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 300, siis need olid hõlmatud kavandamiseelarve suurendamisega, mille Taani parlamendi rahanduskomisjon 3. juunil 2010, 23. juunil 2011 ja 2013. aasta märtsis tegi. Toimiku materjalidest, eelkõige 13. märtsi 2013. aasta eelarveassigneeringute taotlusest nr 97, mis on lisatud Taani Kuningriigi menetlusse astuja seisukohtadele, nähtub, et alates 2013. aasta septembrist tehtud tööde kohta viis Femern läbi eelneva finantshinnangu, mille alusel Taani transpordiminister palus Taani parlamendi rahanduskomiteelt nõusolekut kavandamiseelarve suurendamiseks. Samuti tuleb märkida, et püsiühenduse rahastamismudelile, millest Taani ametiasutused teatasid 22. detsembril 2014, mis – nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 36 – sisaldas hinnangut püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kogumaksumusele, eelnes 2014. aasta novembris Femerni tehtud finantsanalüüs. Samuti tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses abi proportsionaalsuse hindamise raames arvutatud rahastamispuudujääk põhineb ajakohastatud finantsanalüüsil, mille tegi samuti Femern.

126    Seega, kuna Femern kui eriotstarbeline äriühing sõltub riiklikust rahastamisest, et täita talle usaldatud ülesandeid, isegi kui eeldada, nagu väidavad hagejad, et komisjon oleks pidanud Femerni tegevuse arengu tõttu eraldi uurima abitaotluse varasema esitamise kriteeriumi järgimist, oleks tal olnud võimalik tuvastada, et tehtud tööd, olenemata sellest, kas need kvalifitseeritakse „ehitustöödeks“ või „ettevalmistustöödeks“, tehti tema rahastamisvajaduste hindamise vormis esitatud taotluse alusel.

127    Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, nähtub üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktile 28 lisatud 24. joonealuse märkuse sõnastusest selgelt, et piisab sellest, kui abitaotlus on esitatud enne tööde algust. Seega ei ole abi saav üksus kohustatud enne tööde alustamist ootama nimetatud taotluse heakskiitmist või abi andmist. See üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise nõue ei ole võrreldav teiste suunistega, mida on tõlgendatud 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsuses Eesti Pagar (C‑349/17, EU:C:2019:172) ja 13. septembri 2013. aasta kohtuotsuses Fri-El Acerra vs. komisjon (T‑551/10, ei avaldata, EU:T:2013:430), millele hagejad viitasid ja mis nõudsid sõnaselgelt liikmesriigi pädevatelt asutustelt kirjalikku kinnitust.

128    Lisaks, nagu komisjon õigesti väidab, ei ole küsimusel, kas abitaotluse varasema esitamise kriteerium on täidetud, mingit seost küsimusega, kas abi anti õigusvastaselt ELTL artikli 108 lõiget 3 rikkudes, ega küsimusega, kas Femerni rahastati kavandamisotsust rikkudes.

[…]

137    Eeltoodust tuleneb seega, et diskrimineerimise puudumise tõttu ei rikkunud komisjon õigusnormi ega teinud ilmselget hindamisviga, kui ta järeldas, et abi ergutav mõju on olemas.

138    Järelikult tuleb esimene etteheide abi ergutava mõju puudumise kohta tagasi lükata.

b)      Teine etteheide, et komisjon leidis ekslikult, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises

139    Hagejad, FSS, Aktionsbündnis, NABU ja VDR leiavad, et komisjon rikkus õigusnormi ja tegi ilmselge hindamisvea, kui ta leidis, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises.

140    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, lükkab need argumendid tagasi.

141    Sellega seoses tuleb märkida, et abi vajalikkuse hindamiseks on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 29 ette nähtud, et liikmesriik peab esitama komisjonile abi saava projekti kohta piisavalt teavet ning samuti põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mille puhul abitaotleja ei saa abi üheltki liikmesriigilt, kusjuures tuleb täpsustada, et vastupidine stsenaarium võib seisneda alternatiivse projekti puudumises või abisaaja poolt tema sisemises otsustuses kaalutud selgelt määratletud ja piisavalt prognoositavas alternatiivprojektis, ning selles võidakse käsitleda alternatiivprojekti, mis osaliselt või täielikult rakendatakse väljaspool Euroopa Liitu.

142    Jõudmaks järeldusele, et vastupidine stsenaarium seisneb alternatiivse projekti puudumises, tugines komisjon vaidlustatud otsuses Taani ametiasutuste esitatud teabele, et tõendada, et alternatiivse projekti kohta ei olnud mingit usutavat või realistlikku kirjeldust. Nii tugines komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 307 püsiühenduse projekti kaubandusliku huvi aruandele (edaspidi „2001. aasta ärihuvi aruanne“), mis koostati 2001. aastal järeldamaks, et püsiühenduse projektiga seotud olulisi riske arvestades olid erasektori sõnastatud nõuded sellised, et kapitalikulud oleksid olnud nii suured, et projekti ei oleks olnud võimalik ilma riigi olulise toetuseta ellu viia. Tuginedes teabele, mille Taani ametiasutused esitasid püsiühenduse rahastamisest teatamise ajal, leidis komisjon, et vahepeal ei ole see järeldus muutunud. Nii leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 308, et ükski mõistlik erainvestor ei osaleks sellises projektis tavapärastel turutingimustel ja et püsiühendus oli võimalik ellu viia üksnes märkimisväärse riigiabiga. Lisaks täpsustas ta, et asjaolu, et lõplik tehniline lahendus on pärast 2001. aasta ärihuvi aruannet muutunud, ei muuda seda järeldust ning ükski asjaolu ei võimalda eeldada, et vahepeal oleks tekkinud elujõuline vastupidine ilma abita stsenaarium. Samuti leiab komisjon, et Euroopa ühendamise rahastust liidu rahalise abi andmine on selge märk selle kohta, et projekti elluviimiseks on vaja riiklikku rahastamist.

143    Esimesena tuleb kontrollida, kas komisjon ei võtnud arvesse alternatiivseid projekte, mis võisid endast kujutada vastupidist stsenaariumi üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide teatise punkti 29 tähenduses, nagu väidavad hagejad, FSS, Aktionsbündnis, NABU ja VDR.

144    Esiteks, mis puudutab parvlaevasüsteemi täiustatud projekti, siis tuginevad hagejad kulude ja tulude aruandele, mille koostas 2000. aastal konsultatsioonibüroo Planco (edaspidi „Planco aruanne“), mis sisaldas alternatiive püsiühenduse projekti praegusele versioonile, sealhulgas parvlaevasüsteemi täiustatud projekti.

145    Tuleb märkida, et Planco aruanne ei sisalda ühtegi selget viidet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas parvlaevateenuste parandamiseks on abi andmine vajalik või mitte. Sellega seoses tunnistasid hagejad kohtuistungil, et selle aruande eesmärk ei olnud kindlaks teha, kas projekte, millele selles viidatakse, sai ellu viia ilma abita. Lisaks tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 306 leidis komisjon, et Planco aruandest nähtub, et täiustatud parvlaevasüsteemi abil ei olnud võimalik saavutada püsiühenduse lahendusest saadavate puhaseeliste absoluutset taset, eelkõige mis käsitleb sõiduaja lühendamist ja transpordikulude kokkuhoidu. Seetõttu järeldas komisjon, et täiustatud parvlaevasüsteem ei kujuta endast sama ulatusega alternatiivset lahendust ja pakub püsiühenduse projektiga võrreldavaid oodatavaid eeliseid.

146    Sellega seoses tuleb vastupidise stsenaariumi nõude tõlgendamisel arvesse võtta üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 28, milles on täpsustatud, et kui abi ei anta, ei saa projekti ellu viia või tuleb see ellu viia väiksemas mahus või ulatuses või erineval viisil, mis märkimisväärselt vähendaks projektist oodatavat kasu. Seega, kui projekt ei ole võrreldava mahu või ulatusega või kui see vähendab märkimisväärselt abi saavast projektist oodatavat kasu, ei riku komisjon üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatist, leides, et see ei kujuta endast alternatiivset projekti, mis võiks olla vastupidine stsenaarium nimetatud teatise punkti 29 tähenduses.

147    Käesolevas asjas tuleb meenutada, et nagu nähtub eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendustest 33 ja 272, peab püsiühenduse projekt aitama lisada Skandinaavia–Vahemere koridorile puuduva lüli, parandada Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelist ühendust ja suurendada paindlikkust ning säästma aega maantee- ja raudteeliikluses.

148    On tõsi, nagu väidavad NABU ja VDR, et Incentive’i uuringu algversioonis tulenes püsiühenduse peamine kasum tema tegevustulust. Kuid ilma, et oleks vaja võtta seisukohta võimaluse kohta võrrelda Planco aruande tulemusi Incentive’i uuringu tulemustega, piisab, kui märkida, et maanteeliikluse osas nähtub Incentive’i uuringu esialgsest versioonist ühelt poolt, et püsiühendus võimaldab vähendada Fehmarni väina ületamiseks kuluvat aega 10 minutini sõiduautoga võrreldes 45 minuti pikkuse sõiduga parvlaevaga, ning teiselt poolt suurendab see paindlikkust, kuna parvlaeva väljumist ei ole vaja oodata. Lisaks rõhutatakse selles uuringus ka püsiühenduse eeliseid raudteeveo parandamisel, näiteks Saksamaa ja Taani vahelise rongireisi lühendamist.

149    Seega, kuna parvlaevasüsteemi täiustatud projekt ei suuda saavutada püsiühenduse projektiga taotletavaid eesmärke, ei oma tähtsust asjaolu, et täiustatud parvlaevaprojekti tulumäär on suurem püsiühenduse omast. Nimelt ei saa alternatiivse projekti olemasolu hindamisel Taani avaliku sektori asutustele ega komisjonile ette heita, et nad ei võtnud arvesse projekti, mis ei ole sobiv avaliku sektori asutuste taotletavate avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks.

150    Sellest tuleneb, et komisjon ei tee ilmselget hindamisviga, tõdedes, et täiustatud parvlaevateenus ei paku sõiduaja lühendamise ja transpordikulude kokkuhoiu seisukohast samu eeliseid kui püsiühendus. Järelikult ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse parvlaevasüsteemi täiustatud projekti.

151    Teiseks, hagejate mainitud alternatiivsete püsiühenduste kohta, eelkõige Planco aruandes silmas peetud paiksed liinid, st rippsild, vantsild ja mitu pinnasesse puuritud tunnelivarianti, tunnistasid hagejad kohtuistungil, nagu on märgitud eespool punktis 145, et aruande eesmärk ei olnud kindlaks teha, kas selles viidatud projekte oli võimalik ellu viia ilma abita.

152    Mis puudutab käesolevas asjas käsitletavaga võrreldavat vantsilla ja pinnasesse puuritud tunneli lahendust, mis sisaldub COWI konsultatsioonibüroo 2004. aasta märtsis koostatud Fehmarni väina püsiühenduse majandusliku hindamise aruandes (edaspidi „COWI aruanne“), siis tuleb märkida, et NABU, Aktionsbündnis ja VDR ei viita ühelegi konkreetsele hagiavaldusele lisatud aruande lõigule. Kui hagejatele kohtuistungil küsimusi esitati, ei suutnud nad näidata, milline väljavõte sellest aruandest võib tõendada, et selles mainitud projekte võib ellu viia ilma abita. Igal juhul tuleb tõdeda, et menetluskeelde tõlgitud aruande kokkuvõttest ei nähtu, et vantsilla või pinnasesse puuritud tunneli lahendust oleks võimalik ellu viia ilma abita. Vastupidi, see aruanne lähtub eeldusest, et sellist projekti rahastatakse liidu vahenditest ligikaudu 10% ulatuses investeerimiskuludest, mistõttu on rahastamisel positiivne mõju Taani Kuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi kantud kuludele.

153    Sama järelduse võib teha ka Femerni koostatud püsiühenduse keskkonnamõju aruande kohta, millele tuginevad FSS, Aktionsbündnis, NABU ja VDR. Selles aruandes on küll ette nähtud mitu alternatiivi, nimelt vantsild, rippsild ning pinnasesse puuritud tunnel. Siiski ilmneb, et menetlusse astujad ei tõenda, et selle aruande menetluskeelde tõlgitud väljavõtetest nähtub, et neid alternatiivseid projekte võib ellu viia ilma abita.

154    Järelikult ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse alternatiivsete püsiühenduste projekte.

155    Kolmandaks tuleb projekti kohta, mis seisnes Jüütimaa (Taani) ühenduse kaasajastamises, millele hagejad viitavad, tõdeda, et viide COWI aruande leheküljele 5 on ekslik, kuna menetluskeelde tõlgitud aruande kokkuvõttes sellist projekti ei mainita. NABU viidatud projekti kohta, mis seisnes parvlaevateenuste ajakohastamises Fehmarni väinas ja Jüütimaa olemasolevate raudteede moderniseerimises, tuleb samuti tõdeda, et sellist projekti ei ole selle aruande kokkuvõttes, mis on tõlgitud COWI aruande menetluskeelde, millele menetlusse astuja seisukohtades ei ole ühtegi konkreetset viidet tehtud. Lisaks tuleb tõdeda NABU viidatud projekti puhul, mis seisnes Koldingi (Taani) kaudu kulgeva Jüütimaa raudteeühenduse parandamises, et menetlusse astuja seisukohad ei sisalda piisavaid täpsustusi, mis võimaldaksid selle projekti tuvastada. Seega ei võimalda pelk viide projektidele, millele hagejad ja NABU viitavad, tõendada, et komisjon jättis ekslikult need arvesse võtmata.

156    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagejad, FSS, Aktionsbündnis, NABU ja VDR ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 306–308 tehtud tõdemustes ja järelduses, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises, oleks tehtud ilmselge hindamisviga.

157    Teisena ei saa nõustuda FSSi argumentidega, mille kohaselt tuleneb 12. juuli 2018. aasta kohtuotsuse Austria vs. komisjon (T‑356/15, EU:T:2018:439) punktist 150 ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 29 sisuliselt see, et liikmesriik ei saa suunata abi oma valitud projektile, kui on olemas selgelt määratletud ja piisavalt ettenähtavad alternatiivsed projektid, mis vastavad samadele eesmärkidele ja eeldavad väiksemat abi.

158    Ühelt poolt tuleb tõdeda, et nende argumentide aluseks ei ole 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon (T‑356/15, EU:T:2018:439).

159    Teiselt poolt, nagu meenutas komisjon, võib liikmesriik üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti korral juhul, kui ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatises sätestatud tingimused on täidetud, anda abi oma valitud projektile.

[…]

163    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega teinud ilmselget hindamisviga, kui ta leidis, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises.

164    Järelikult tuleb teine etteheide, et komisjon leidis ekslikult, et vastupidine stsenaarium seisnes alternatiivse projekti puudumises, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

c)      Kolmas etteheide, milles vaidlustati sisemise tulumäära arvutamisel (abi vajalikkus) ja rahastamispuudujäägi (abi proportsionaalsus) arvutamisel kasutatud kestus

165    Hagejad, FSS, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR väidavad, et üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide teatise punktis 31 ette nähtud investeeringu eluiga peaks rahastamispuudujäägi arvutamiseks vastama projekti kestusele, mis on ette nähtud selle teatise punktis 30, et arvutada sisemine tasuvusmäär. Seega esitavad hagejad ja menetlusse astujad samad argumendid, et põhjendada etteheidet, mis on esitatud abi vajalikkust puudutavas osas ja mille kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga sisemise tulumäära arvutamisel kasutatud kestuse hindamisel, ning kolmandas osas esitatud etteheidet, mis puudutab abi proportsionaalsust ja mille kohaselt on tehtud ilmselge hindamisviga rahastamispuudujäägi arvutamisel kasutatud kestuse hindamisel.

166    Hagejad, FSS, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR leiavad, et komisjon tegi ilmseid hindamisvigu, tuginedes sisemise tulumäära ja rahastamispuudujäägi arvutamisel 40 aastale. Nad leiavad, et kui arvestada projekti elueaks 120 aastat, oleks sisemine tulumäär olnud ühelt poolt kõrgem, sest püsiühendusest saadav tulu oleks olnud pikema aja jooksul suurem, ja teiselt poolt oleks rahastamispuudujääk olnud väiksem.

167    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, lükkab need argumendid tagasi.

168    Sellega seoses tuleb märkida, et ühelt poolt peab komisjon üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 30 kohaselt alternatiivse projekti puudumisel kontrollima, et abisumma ei ületaks abi saava projekti piisavat kasumlikkust tagavat miinimumi, võimaldades näiteks saavutada projekti sisemise tulumäära, mis vastab sektori või asjaomase ettevõtja vastavale võrdlusnäitajale, kusjuures tuleb arvesse võtta kõiki asjasse puutuvaid eeldatavaid kulusid ja tulusid projekti kestuse jooksul. Sellest tuleneb, et abi on vajalik, kui projekt ei ole selle kestuse ajal kasumlik (vt selle kohta 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon, T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942, punkt 210).

169    Teiselt poolt määratakse abi maksimumsumma vastavalt üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktile 31 kindlaks rahastamispuudujäägi põhjal abikõlblike kuludega võrreldes, kusjuures tuleb täpsustada, et kui rahastamispuudujäägi analüüs seda õigustab, võib abi osakaal ulatuda 100%-ni abikõlblikest kuludest. Samas punktis on kindlaks määratud, et rahastamispuudujäägi all mõistetakse asjaomase diskontoteguri alusel (mis kajastab tulumäära, mida abisaajal on vaja projekti elluviimiseks, pidades eelkõige silmas seotud riske) jooksvale väärtusele diskonteeritud positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeeringu eluea jooksul.

170    Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 327, et rahastamispuudujäägi kindlakstegemiseks kasutasid Taani ametiasutused investeeringu eeldatavat majanduslikku eluiga 40 aastat, kuna tegemist on kestusega, mida investor võtaks tavaliselt arvesse, kui ta investeerib sellisesse suuremahulisse taristusse nagu püsiühendus. Kuigi komisjon märkis, et Femerni veebisaidil oli projekti elueaks märgitud 120 aastat, märkis ta siiski, et kui rahavood on kaugel, on ajakohastamise mõju märkimisväärne. Komisjon usub, et niivõrd pika aja finantsprognooside suure ebakindluse tõttu on väga ebatõenäoline, et mõistlik investor oleks nõustunud tegema investeeringu, mille puhul võivad kasumiväljavaated realiseeruda nii pika kestuse jooksul. Seetõttu leidis komisjon, et 40 aasta pikkune käitamisperiood kujutab endast mõistlikku eeldust püsiühenduse rahastamispuudujäägi arvutamiseks.

171    Mis puudutab sisemist tulumäära, siis leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 309 ja 310, et kuna Femern ei tegele investeerimisprojektiga, mis on sarnane või millel on sarnane kapitalikulu, mida saaks kasutada selle kindlakstegemiseks, kas abisumma ületab taseme, mis on vajalik selleks, et projekt oleks piisavalt kasumlik, tuleb püsiühenduse projekti sisemist tulumäära ilma abita võrrelda asjaomase sektori investeerimiskulude nõuetega, st 5,59% suuruse kapitali kaalutud keskmine hinnaga. Nii nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 312, et võttes arvesse, et investeeringu majanduslik eluiga on 40 aastat, tuvastas komisjon, et ilma abita oli projekti sisemine tulumäär 3,9% ja see jääb alla kapitali kaalutud keskmise hinna isegi pikema, kuni 2100. aastani ulatuva eluea korral.

172    Tuleb märkida, et oma argumentidega heidavad hagejad, FSS, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR komisjonile ette, et viimane arvutas sisemise tulumäära ja rahastamispuudujäägi, võttes arvesse investeeringu 40 aasta pikkust majanduslikku eluiga projekti 120 aasta pikkuse eluea asemel.

173    Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) punktis 213 leidis Üldkohus, et viidates „abi tagasimakseajale“, ei kohaldanud komisjon õigesti üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 30, mille kohaselt arvutatakse sisemine tulumäär, võttes arvesse eeldatavaid kulusid ja tulusid „projekti kestuse jooksul“. Lisaks leidis ta, et sisemine tulumäär väga ebakindla tagasimakseaja kohta oli samuti meelevaldne, kuna see ajavahemik võib varieeruda olenevalt subjektiivsetest asjaoludest, eelkõige abi liigist ja tagasimaksmise korrast, milles abisaaja ja laenu andev instituut omavahel kokku leppisid.

174    Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR, ei saa nendest kaalutlustest järeldada, et Üldkohus kavatses nõuda, et komisjon võtaks sisemise tasuvusläve arvutamisel arvesse 120 aasta pikkust kestust, seda enam, et 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuses Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) on poolte argumentide ülevaates üksnes seda kestust mainitud tingimisi. Lisaks tuleb märkida, et selle kohtuotsuse punktis 217 leidis Üldkohus, et põhimõtteliselt ei saa välistada, et abi on niisuguse ulatusega projekti elluviimiseks vajalik, kuid abi vajalikkuse ebapiisav ja ebatäpne uurimine tõi ilmsiks tõsised raskused, mis kohustasid komisjoni algatama ametliku uurimismenetluse ja mis ei võimaldanud tal uurida, kas komisjon on teinud ilmselge hindamisvea.

175    Teisena tuleb kontrollida, kas – nagu väidavad hagejad, FSS, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR – komisjon rikkus üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkte 30 ja 31, kui ta võttis arvesse investorite turukäitumist selleks, et määrata kindlaks sisemine tulumäär ja rahastamispuudujääk.

176    Esiteks tuleb sisemise tulumäära arvutamisel asjakohase kestuse osas tõlgendada üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 30 viimases lauses ette nähtud nõuet võtta arvesse asjasse puutuvaid eeldatavaid kulusid ja tulusid „projekti kestuse jooksul“, arvestades näitajaid, mida tuleb arvesse võtta sellise testi tegemisel, mis seisneb sisemise tulumäära võrdlemises ilma abita. Tuleb aga tõdeda, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 30 on ette nähtud, et sisemist tulumäära tuleb võrrelda turunäitajatega, st sektori või ettevõtja kriitilise kasumlikkuse määraga, kusjuures tuleb täpsustada, et arvesse võib võtta ka tavalist tulumäära, mida abi saav ettevõtja muude samalaadsete investeerimisprojektide puhul tavaliselt eeldab, ning äriühingu kui terviku kapitalikulu või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäära.

177    Lisaks, nagu on meenutatud eespool punktis 171, tuli käesolevas asjas selleks, et teha kindlaks, kas sisemine tulumäär ilma abita oli piisav, et saavutada turu poolt nõutud minimaalne kasumlikkuse tase, kasutada kapitali kaalutud keskmist hinda. See on määr, mis kajastab kõigi allikate (võlg, omakapital) rahastamiskulusid sarnase projekti puhul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et selle määra väärtus kajastab minimaalset kasumlikkuse taset, mis tuleb saavutada selleks, et projekt oleks elujõuline. See arvutati, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 328–339, võttes arvesse turunäitajaid (võlakapitali riskipreemia, omakapitali riskipreemia, projektipõhine riskipreemia, riskivaba intressimäär). Seega, kuna üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 30 ette nähtud test nõuab sarnase projekti turul minimaalse kasumlikkuse taseme kindlaksmääramist, ei saa komisjonile ette heita, et ta eiras üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatist, kui ta määras kindlaks sisemise tulumäära arvutamisel asjakohase kestuse, võttes arvesse investorite käitumist turul.

178    Samuti ei saa üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 30 viimases lauses sisalduvat viidet „projekti kestusele“ tõlgendada nii, et see eeldab, et komisjon uurib küsimust, kas abi ei ületa minimaalset taset, mis on vajalik selleks, et abi saava püsiühenduse investeerimisprojekt oleks taristu eluea jooksul piisavalt kasumlik. Seda viidet, mille eesmärk on võtta arvesse kõiki eeldatavaid kulusid ja tulusid, tuleb mõista nii, et sellega peetakse silmas investeerimisprojekti majanduslikku eluiga, mitte taristu tehnilist kestust. Sellest järeldub, et käesoleva juhtumi asjaoludel võis komisjon õiguspäraselt arvutada ilma abita püsiühenduse projekti sisemise tulumäära, tuginedes investeerimisprojekti majanduslikule elueale.

179    Teiseks, mis puudutab rahastamispuudujäägi arvutamiseks kasutatud kestust, siis tuleneb üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 31, et rahavooge tuleb diskonteerida sobiva diskontoteguri alusel, mis kajastab tulumäära, mida abisaajal on vaja projekti läbiviimiseks, pidades eelkõige silmas seotud riske. Sellest tuleneb, nagu märkis ka komisjon, et rahastamispuudujäägi analüüsi eesmärk on teha kindlaks see, mil määral saab projekti turutingimustel rahastada. Üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 5 tuleneb, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks antud abi eesmärk on ületada turul olevate rahaliste vahendite puudumine selliste projektide elluviimiseks, mis nõuavad avaliku sektori asutuste märkimisväärset osalemist. Käesoleval juhul kasutati kapitali kaalutud keskmist hinda rahastamispuudujäägi arvutamiseks ka investeerimisprojekti rahavoogude ajakohastamiseks. Kuna see määr määrati kindlaks turuparameetreid arvesse võttes, ei saa komisjonile ette heita üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31 rikkumist, kui ta võttis rahastamispuudujäägi arvutamisel asjakohase kestuse kindlaksmääramisel arvesse investorite arusaama turul.

180    Kolmandaks, hagejate ja FSSi argumendi kohta, mille kohaselt peaks sisemise tulumäära ja rahastamispuudujäägi arvutamise kestus sisuliselt vastama suuniste lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT 2014, C 99, lk 3) punktis 99 toodud „vara majandusliku kasutamise ajavahemik[ule]“, siis tuleb tõdeda, nagu märgib ka komisjon, et need suunised ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Igal juhul tuleb käesoleva kohtuasja kontekstis eristada ühelt poolt vara majanduslikku kasutusiga ja teiselt poolt vara eluiga, st taristu tehnilist kestust. Sellega seoses tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 327 viidatud 120 aasta pikkune eluiga näib pigem viitavat vara tehnilisele kasutusajale. Võttes arvesse transpordiliikide arengut, on investoril raske ette näha, kas taristut on võimalik nii pikas perspektiivis majanduslikult kasutada.

[…]

183    Kolmandana tuleb kontrollida, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta võttis sisemise tulumäära ja rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse investeeringu 40 aasta pikkust majanduslikku eluiga.

184    Nagu on meenutatud eespool punktis 170, selgitas komisjon käesolevas asjas vaidlustatud otsuse põhjenduses 327 põhjusi, miks ei ole 120 aasta pikkune kestus mõistlik. Seega, kuna ta pidi kindlaks tegema sellise investeeringu rahastamise kulu turul, mis on võrreldav püsiühenduse jaoks tehtud investeeringuga, leidis komisjon, et lähtuda tuleb 40 aasta pikkusest käitamiskestusest, mida ta peab sadama- ja lennujaamasektori muude taristuprojektide puhul aluseks võetud kestusest pikemaks.

185    Mis puudutab hagejate argumenti, mille kohaselt ei võimalda 40 aasta pikkune kestus sisuliselt arvesse võtta teatud tulevasi tulusid, mis tooks kunstlikult kaasa sisemise tulumäära vähenemise ja rahastamispuudujäägi kunstliku suurenemise, siis võttes arvesse investeeringutele omast ebakindlust väga pika ajavahemiku jooksul, ei tee komisjon ilmselget hindamisviga, kui ta leiab, et isegi pikemat kestust arvesse võttes on netomõju võimalikele tuludele pikemaks kestuseks kui 40 aastat tõenäoliselt piiratud. Nagu märgib komisjon kostja vastuses, oleks investor selleks, et kaitsta riske, mis on omased investeeringutele 40 aastast pikemaks kestuseks, tõenäoliselt nõudnud suuremat tootlust, mis oleks suurendanud kapitali kaalutud keskmist hinda ja järelikult vähendanud tulevikus diskonteeritud tulude väärtust.

[…]

188    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagejad, FSS, VDR, ECSA ja Trelleborg Hamn ei ole tõendanud, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta tugines projekti sisemise rahastamise tulumäära ja rahastamispuudujäägi arvutamisel 40 aastasele kestusele.

189    Seega ei ole enam vaja võtta seisukohta argumentide kohta, millega vaidlustatakse kaitsemeetmena tehtud sisemise tulumäära arvutus kuni aastani 2100.

190    Järelikult tuleb tagasi lükata etteheide, milles vaidlustati sisemise tulumäära arvutamisel (abi vajalikkus) kasutatud kestus ja rahastamispuudujäägi arvutamisel (abi proportsionaalsus) kasutatud kestus.

191    Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb teise väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

3.      Kolmas osa, mille kohaselt komisjon järeldas ekslikult, et abi on proportsionaalne

192    Teise väite kolmandas osas esitavad hagejad kolm etteheidet, millest esimene puudutab abi ajalise piiramise vaidlustamist, teine rahastamispuudujäägi vaidlustamist ja kolmas abisumma vaidlustamist.

a)      Esimene etteheide, mis puudutab abi ajalise piiramise vaidlustamist

193    Hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR leiavad, et komisjon tegi kõnealuse abi proportsionaalsuse osas ilmselge hindamisvea, kuna abi ei ole ajaliselt piiratud ja igal juhul on vaidlustatud otsuses tuvastatud 16 aasta pikkune kestus pärast püsiühenduse avamist liiga pikk.

194    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb neile argumentidele vastu.

195    Sellega seoses tuleb märkida, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 36 tuleneb, et abi meetme valimisel tuleb lähtuda turutõrkest või muust olulisest süsteemsest puudusest, mida abimeetmega soovitakse kõrvaldada, kusjuures juhul, kui probleem, mille leevendamiseks abi antakse, on vähene juurdepääs rahastamisele, peaksid liikmesriigid üldiselt andma abi pigem likviidsustoetusena (nt laen või garantii). Laenu või garantiina antava abi kohta on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 36 27. joonealuses märkuses täpsustatud, et garantiidena antav abi peab olema ajaliselt piiratud ning laenudena antava abi suhtes tuleb kohaldada tagasimakseperioodi.

196    Käesoleval juhul märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 348, et Taani ametiasutused tagasid, et Femern ei võta riigilaene ja riigigarantiisid, mille kogusumma ületab 69,3 miljardi krooni (ligikaudu 9,3 miljard eurot) suurust maksimaalset garantiisummat, kusjuures tuleb täpsustada, et need laenud ja garantiid piirduvad rangelt püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kuludega. Lisaks tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 349, et vastavalt alternatiivsele rahastamispuudujäägi mudelile, mille Taani ametiasutused esitasid ametliku uurimismenetluse käigus, on kõik riigigarantiiga laenude lepingud lõpetatud ja kõik riigilaenud tagasi makstud 16 aastat pärast käitamise algust. Nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 350, tuleneb komisjoni hinnangul sellest rahastamispuudujäägiga võrdne abi summas 12,046 miljardit krooni (ligikaudu 1,615 miljardit eurot). Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 351, et kuna ei saa välistada, et rahastamispuudujääk on reserveelarve lisamise tõttu ülehinnatud, peavad Taani ametiasutused rahastamispuudujäägi ümber arvutama hiljemalt viis aastat pärast käitamise algust, kusjuures tuleb täpsustada, et kui rahastamispuudujääk oli esialgu kavandatust väiksem, vähendatakse maksimaalset garantiisummat 66,1 miljardi kroonini (ligikaudu 8,9 miljardit eurot) ning maksimaalset garantiiperioodi lühendatakse 11 aastani alates käitamise algusest.

197    Esimesena, mis puudutab argumente, mille kohaselt ei ole abi kestus ajaliselt piiratud, siis tuleb esiteks tagasi lükata hagejate, ECSA, Trelleborg Hamni ja VDRi argument, mille kohaselt sisuliselt ei esitanud komisjon mingit teavet abi andmise aja kohta. Nimelt, nagu väidab komisjon, on kuupäevad, mil kolm individuaalset abi Femernile järjestikku anti, esitatud vaidlustatud otsuse põhjenduses 259. Lisaks ei ole see argument asjakohane väitmaks, et komisjon rikkus üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 36 tulenevat nõuet, mida on meenutatud eespool punktis 195 ja mille kohaselt peab garantiidena antav abi olema ajaliselt piiratud ning laenudena antava abi suhtes tuleb kohaldada tagasimakseperioodi. Nimelt vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei nõua üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatis, et konkreetsed kuupäevad oleksid kindlaks määratud, mistõttu ei ole vaja täpselt teada, millal abi anti.

198    Teiseks, hagejate argumendi puhul, mille kohaselt sisuliselt ei ole abi ajaliselt piiratud põhjusel, et püsiühenduse avamise kuupäeva ei ole võimalik kindlaks määrata, sest püsiühenduse avamise kuupäev oli ebakindel, tuleb märkida, et komisjon veendus vaidlustatud otsuse põhjendustes 348–351, et riigilaenude ja riigigarantiide andmisele on kehtestatud ajalised piirid.

199    Ühelt poolt, nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 349, peavad kõik riigigarantiiga laenude lepingud olema lõpetatud ja kõik riigilaenud tagasi makstud hiljemalt 16 aastat pärast püsiühenduse käitamise algust, kusjuures tuleb täpsustada, et pärast tegeliku võla tagasimaksmist ei anta ühtegi garantiid, kui tegelik võla tagasimakseaeg on lühem kui 16 aastat.

200    Teiselt poolt piirduvad riigilaenud ja riigigarantiid rangelt püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kulude rahastamisega ning Taani ametiasutustel ei ole lubatud anda Femernile selliseid laene ja garantiisid summas, mis ületab 69,3 miljardi krooni (ligikaudu 9,3 miljardit eurot) suurust maksimaalset garantiisummat, kusjuures tuleb täpsustada, et see summa hõlmab ka püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamiseks võetud võla intressi. Seega, nagu märkis komisjon, suurendaksid püsiühenduse täieliku avamise võimalikud viivitused püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamiseks võetud võlga, mille ülempiir on rangelt maksimaalne garantiisumma ja tagasimaksetähtaeg 16 aastat pärast püsiühenduse avamist. Sellest tuleneb, et kui Femernil on püsiühenduse ehitamise lõpuleviimiseks vaja riigilaene või riigigarantiisid kogusummas, mis ületab maksimaalset garantiisummat, on Taani ametiasutused kohustatud teatama sellest lisarahastamisest, mida vaidlustatud otsuses kokkusobivaks tunnistamine ei hõlma. Sellest järeldub, et hagejad ei saa väita, et Femerni huvides oleks lükata edasi püsiühenduse täielikku kasutuselevõttu selleks, et pikendada abi kestust.

201    Lisaks tuleb märkida, et kuna rahastamispuudujääk võib olla ülehinnatud põhjusel, et reserveelarve lisatakse maksimaalsele garantiisummale, nõudis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 351, et Taani ametiasutused arvutaksid rahastamispuudujäägi ümber hiljemalt viis aastat pärast püsiühenduse käitamise algust. Juhul kui rahastamispuudujääk on ülehinnatud, võib maksimaalset garantiisummat vähendada 66,1 miljardi kroonini (ligikaudu 8,9 miljardit eurot) ning maksimaalset garantiiaega võib vähendada 11 aastani alates käitamise algusest.

202    Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei ole riigilaenude ja riigigarantiide kestuse piiramise kord vaidlustatud otsuses vastuolus 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) põhjendustega, sest abi lõppkuupäev ei ole piisavalt täpne.

203    Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuses Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) ei otsustanud Üldkohus, et komisjon tegi abi proportsionaalsuse hindamisel ilmselge hindamisvea, vaid et ta oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse tõsiste raskuste tõttu abi proportsionaalsuse hindamisel. Täpsemalt, mis puudutab garantiide kestust, siis leidis Üldkohus, et arvestades garantiide eseme osaliselt määratlemata laadi ning võla tagasimakseaja äärmiselt pikka ja määratlemata või isegi ettenägematut kestust, oleks komisjon pidanud uurima vaidlusaluse abi proportsionaalsust.

204    Tuleb rõhutada, et hagejad eksivad selles, milline ulatus on 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) punktis 230 tehtud kõrvalisel järeldusel püsiühenduse avamise kuupäeva kohta. Üldkohus viitas püsiühenduse avamise ebakindlale kuupäevale. Siiski nähtub nimetatud kohtuotsuse punktide 230–233 sõnastusest, et see kõrvaline järeldus on vaid üks asjaoludest, mida võeti arvesse, et järeldada teistsugustel asjaoludel kui käesolevas asjas, et komisjon oleks pidanud algatama ametliku uurimismenetluse. Nimelt märkis Üldkohus garantiide eseme osaliselt määratlemata laadi kohta, et vaidlusalused garantiid katsid püsiühenduse kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks võetud võlga, kuid need garantiid ei puudutanud täpset summat. Võla tagasimakseaja äärmiselt pika ja määratlemata või isegi ettenägematu kestuse kohta märkis Üldkohus, et Taani ametiasutused võisid anda uusi garantiisid 55 aasta jooksul alates püsiühenduse avamise kuupäevast. Nii tuvastas Üldkohus, et garantiide mõju ulatub palju kaugemale kui 55 aastat alates püsiühenduse avamisest, st kuni riigigarantiiga laenude tagasimaksmiseni.

205    Tuleb tõdeda, et riigilaenude ja riigigarantiide kestuse piiramise korda, nagu see on kindlaks määratud vaidlustatud otsuses, ei saa võrrelda tingimustega, mis reguleerisid garantiide andmist 2015. aasta ehitusotsuses. Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 348–351, veendus komisjon, et riigilaenude ja riigigarantiide ese on rangelt piiratud, sealhulgas seoses garantiid saada võiva võla maksimumsummaga. Lisaks nõutakse, et kõik riigigarantiiga laenude lepingud peavad olema lõpetatud ja kõik riigilaenud tagasi makstud hiljemalt 16 aastat pärast püsiühenduse käitamise algust. Lisaks on – juhul kui rahastamispuudujääk on ülehinnatud – ette nähtud nii laenude ja garantiide maksimaalne garantiisumma kui ka tagasimaksetähtaja lühendamine.

206    Sellest tuleneb, et hagejad ei saa komisjonile ette heita üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 36 tuleneva abi ajalise piiramise nõude rikkumist.

207    Teisena tuleb analüüsida, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea, nagu väidavad hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR, kuna 16 aasta pikkune ajavahemik alates püsiühenduse avamisest on liiga pikk, ületades hetke, mil Femern suudab end oma rahavoo alusel turul finantseerida, mistõttu pärast seda hetke on abi siseturuga kokkusobimatu tegevusabi.

208    Tuleb märkida, et need argumendid põhinevad 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) punkti 242 eraldiseisval tõlgendamisel, milles Üldkohus leidis, et abi peab lõppema hetkel, mil abisaaja on oma rahavoo alusel võimeline laenama konkurentsile avatud turul ilma garantiide või riigilaenudeta. Sellega seoses täpsustas Üldkohus, et see hetk on tavaliselt saavutatud, kui abisaaja võlasumma on langenud tasemele, mille võrra tulud võivad ületada käitamiskulusid ja võla tagasimaksmist turutingimustel ja seega enne võla täielikku tagasimaksmist. Seega võib Üldkohtu arvates seda taset ületavat abi pidada tegevusabiks.

209    13. detsembri 2018. aasta kohtuotsuse Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942) punkti 242 ei saa aga tõlgendada sõltumatult kontekstist, milles Üldkohtusse pöörduti – st nagu nähtub selle kohtuotsuse punktist 240 – Femerni kasuks võetud vaidlusaluste meetmete kontekstist, mis ei katnud mitte ainult kavandamise ja ehitamisega seotud võlga, vaid ka püsiühenduse käitamisega seotud võlga. Seega märkis Üldkohus nimetatud kohtuotsuse punktis 241, et kuna vaidlusalune abi kattis püsiühenduse käitamiskulusid, ei saa välistada, et teatud määral võib see kujutada endast tegevusabi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja kuludest, mida ta oleks tavapäraselt pidanud kandma oma tegevuse igapäevase juhtimise käigus, mistõttu ta esitas kriteeriumi, millele tuginesid hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR.

210    Tuleb tõdeda, et erinevalt 2015. aasta ehitusotsusest, mille Üldkohus tühistas 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsusega Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon (T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942), nähtub eelkõige vaidlustatud otsuse põhjendusest 348, et riigilaenud ja -garantiid piirduvad rangelt rahaliste vahenditega, mida vajatakse kavandamis- ja ehitusetapis tekkivate kulude katmiseks. Sellest tuleneb, et kuna puuduvad laenud või garantiid, mis kataksid käitamiskulusid, ei olnud komisjon kohustatud piirama abi kestust hetkega, mil abisaaja on oma rahavoo alusel võimeline laenama konkurentsile avatud turul ilma garantiide või riigilaenudeta.

211    Igal juhul ei ole hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tuvastada, et 16 aasta pikkune piirmäär alates püsiühenduse avamisest on ilmselgelt väär. Nimelt piirduvad hagejad väitega, et Storebælti ja Øresundi väina püsiühenduse ehitamise ja käitamise eest vastutavate üksuste tegevustulud ületasid käitamiskulusid alates neljandast või viiendast aastast alates nende ühenduste avamisest. Lisaks asjaolule, et seda väidet ei toeta tõendid, ei ole hagejad ka tõendanud, et Femern oleks võrreldavas olukorras üksustega, kelle ülesanne on ehitada ja käitada Storebælti ja Øresundi väina püsiühendust, eelkõige mis käsitleb riigilaenude ja riigigarantiide eest nõutavat tasu või asjaolu, et nende ühenduste eest vastutavad üksused võisid saada riigigarantiisid, mis võivad katta käitamiskulusid.

212    Seega tuleb tõdeda, et hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn ja VDR ei ole tõendanud, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta piiras abi kestuse 16 aastaga alates püsiühenduse avamisest.

213    Seega tuleb tagasi lükata esimene etteheide, mis puudutab abi ajalise piiramise vaidlustamist.

b)      Teine etteheide, mis puudutab rahastamispuudujäägi vaidlustamist

214    Teise väite kolmanda osa teine etteheide jaguneb kolmeks alaetteheiteks, millest esimene puudutab rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse võetud tulude vaidlustamist, teine rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse võetud kulude vaidlustamist ja kolmas rahastamispuudujäägi arvutamiseks kasutatud kestuse vaidlustamist.

215    Kuna kolmandat alaetteheidet on juba analüüsitud eespool punktides 168–190 teise väite teise osa kolmanda etteheite raames, tuleb veel analüüsida esimese ja teise alaetteheite põhjendatust.

1)      Esimene alaetteheide, mis puudutab tulude vaidlustamist

216    Hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link väidavad, et rahastamispuudujäägi kindlaksmääramiseks alahindas komisjon Femerni tulusid, et suurendada kunstlikult rahastamispuudujääki.

217    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb neile argumentidele vastu.

218    Mis puudutab käesolevas asjas püsiühenduse tulusid, siis leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 322, et maanteeliikluse prognoosid olid mõistlikud eelkõige seetõttu, et need prognoosid võtavad arvesse liikluse ümberjaotamist seoses Suur-Beldi püsiühenduse teemaksu vähendamisega ning parvlaevateenuste konkurentsi säilimist. Sellega seoses märkis ta, et mõistlik investor võtaks oma finantsanalüüsis arvesse parvlaevateenuste säilitamist ja leiab, et ühetunnise sagedusega teenus on sobiv.

219    Lisaks märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 323 eeldatavate hindade kohta, et tegevustulud ületasid oluliselt käitamiskulusid ning ei saa nõuda, et hinnad korvaksid kogukulud, sealhulgas ehituskulud. Komisjon täpsustas siiski, et rahastamispuudujäägi mudeli puhul eeldatud hinnad ei saa olla kunstlikult madalad. Käesolevas asjas märkis ta, et Taani õigusnormides oli sätestatud põhimõte, et maanteeliikluse hinnatase peab olema Rødby ja Puttgardeni vahelisele parvlaevaühendusele 2007. aastal kohaldatud hinnatasemel, mida on kohandatud vastavalt üldisele hinnatõusule avamise hetkel. Sellega seoses tuvastas komisjon, et liiklusprognoosid töötati välja nende hindade alusel ja et erineva hinnastruktuuri loomisel oleks tuludele piiratud mõju. Seetõttu leidis komisjon, et eeldatav tulu maanteeliiklusest on usutav ja asjakohane. Raudteetulude kohta leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 324, et nende tulude arvutamise alus oli mõistlik.

220    Tuleb tõdeda, et käesoleva alaetteheitega vaidlustavad hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link üksnes asjaolu, et selleks, et asuda seisukohale, et tulu maanteeliiklusest võib pidada usutavaks ja asjakohaseks, nõustus komisjon oletusega, et hinnad olid Rødby ja Puttgardeni vahelisel parvlaevaühendusel 2007. aastal kohaldatud hinnatasemel, mida on kohandatud vastavalt inflatsioonile.

221    Sellega seoses tuleb meenutada, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31 kohaselt mõistetakse rahastamispuudujäägi all asjaomase diskontoteguri alusel (mis kajastab tulumäära, mida abisaajal on vaja projekti läbiviimiseks, pidades eelkõige silmas seotud riske) jooksvale väärtusele diskonteeritud positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeeringu eluea jooksul.

222    Lisaks, kuna rahastamispuudujäägi eesmärk on teha kindlaks, mil määral saab projekti rahastada turutingimustel, siis leiavad komisjon, DFA ja Rederi Nordö-Link tulude hindamisel õigesti, et arvesse tuleb võtta eraõigusliku investori käitumist turul, kes püüab nii palju kui võimalik määrata tulu kindlaks tasemel, mis võimaldab investeerimiskulud võimalikult suures ulatuses tagasi saada.

223    Hagejate esitatud etteheiteid tuleb analüüsida neid kaalutlusi arvesse võttes.

224    Esiteks, mis puudutab hagejate argumenti, mille kohaselt sisuliselt tegi komisjon ilmselge hindamisvea, kui ta möönis, et Femerni tulud ei hüvita kõiki tema kulusid, sealhulgas püsiühenduse ehitamise kulusid, siis tuleb märkida, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31 ei saa tõlgendada nii, et see nõuab, et tulud kataksid kõik abisaaja kantud kulud. Nagu märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 323, et kui tuleks nõuda, et tulud määrataks nii, et need kataksid kõik ehitus- ja käitamiskulud, siis puuduks rahastamispuudujääk, mistõttu ei saaks mingit abi heaks kiita, kuigi see on vajalik investeerimisprojekti elluviimiseks.

225    Lisaks, nagu komisjon õigesti väidab, ei too asjaolu, et hinnad on kõrgemad, automaatselt kaasa tulude suurenemist nõudluse elastsuse tõttu võrreldes hinnaga. Sellega seoses tuleb tõdeda, et hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link ei vaidle vastu vaidlustatud otsuse põhjenduses 323 esitatud järeldusele, mille kohaselt nähtub 2016. aasta finantsanalüüsist, et teistsuguse hinnastruktuuri mõju kogutuludele oleks suhteliselt piiratud.

226    Lisaks tunnistavad hagejad oma repliigis, et kõrgemad hinnad ei tähenda automaatselt tulude suurenemist teiste ettevõtjate poolt turul pakutava konkurentsi tõttu. Vastupidi hagejate väidetule ei tähenda see asjaolu, et püsiühenduse jaoks valitud majanduslik mudel ei oleks asjakohane, vaid kinnitab, et abi andmine on sellise projekti elluviimiseks vajalik.

227    Teiseks tuleb tõdeda, et hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis näitaks, et maanteeliiklusele kõrgemate hindade kehtestamisega oleks olnud võimalik saada suuremat tulu.

228    Kõigepealt tuleb märkida, et ükski tõend ei kinnita DFA ja Rederi Nordö-Linki argumenti, mille kohaselt peaksid püsiühenduse kasutamise hinnad olema kõrgemad kui parvlaevateenuste hinnad Rødby ja Puttgardeni vahelisel liinil, kuna püsiühendus osutab parvlaevaettevõtjate omadest paremat teenust. Nimelt ei viita need menetlusse astujad ühelegi tõendile hindade kohta, mida praegune parvlaevakäitaja kohaldab Rødby ja Puttgardeni vahelisel liinil. Seega ei saa DFA ja Rederi Nordö-Link väita, et püsiühenduse kasutamise hinnad on tegelikult võrdsed või madalamad hindadega, mida praegune parvlaevaettevõtja sellel liinil kohaldab.

229    Seejärel tuleb tõdeda, et Eurotunneli kohaldatud hindade näidet, millele viitavad DFA ja Rederi Nordö-Link, ei toeta ükski tõend. Samuti ei ole see näide asjakohane La Manche’i tunneli püsiühenduse puhul, kuna toimiku materjalidest nähtub, et see püsiühendus on ette nähtud üksnes raudteeliikluseks. Tuleb aga märkida, et ei hagejad ega menetlusse astujad ei vaidle vastu vaidlustatud otsuse põhjenduses 324 esitatud komisjoni järeldusele, et raudtee käitamisest saadava tulu arvutamise alus on mõistlik.

230    Lõpuks, Rion-Antirioni silla (Kreeka) näite puhul ei saa asjaolu, et püsiühenduse maanteeliikluse hinnad on kõrgemad kui parvlaevateenuste hinnad, olla asjakohane, kui puuduvad kontekstiga seotud asjaolud, mis tõendaksid, et selle püsiühenduse olukord on vähemalt teataval määral võrreldav Fehmarni väina püsiühendusega. Nimelt, kuna puuduvad andmed ehituskulude, Rion-Antirioni silla rahastamise tingimuste või selle püsiühenduse kasutamise võimaliku hinnaraamistiku kohta avaliku sektori asutuste poolt, ei saa teha mingit järeldust erinevuse kohta seda silda kasutava maanteeliikluse hindade ja püsiühenduse maanteelõigu kasutamise hindade vahel.

[…]

235    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link ei ole tõendanud, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, mis seisnes rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse võetud tulude alahindamises.

236    Seega tuleb tagasi lükata esimene alaetteheide, mis puudutab rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse võetud tulude vaidlustamist.

2)      Teine alaetteheide, mis puudutab kulude vaidlustamist

237    Hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link leiavad, et komisjon tegi vea, kui ta võttis rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse laenude refinantseerimise kulusid.

238    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb neile argumentidele vastu.

239    Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa tegevusabi, mille eesmärk on status quo säilitamine või ettevõtja vabastamine jooksva halduse või tavakohase tegevuse käigus tavaliselt tekkivatest kuludest, lugeda siseturuga kokkusobivaks (vt selle kohta analoogia alusel 6. novembri 1990. aasta kohtuotsus Itaalia vs. komisjon, C‑86/89, EU:C:1990:373, punkt 18; 22. septembri 2020. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, C‑594/18 P, EU:C:2020:742, punkt 119, ja 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, T‑356/15, EU:T:2018:439, punkt 579).

240    Lisaks, nagu on meenutatud eespool punktis 221, tuleneb üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktist 31, et abi maksimaalne tase määratakse kindlaks abikõlblike kuludega seotud rahastamispuudujäägist lähtudes. Üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti abimeetmete raames abikõlblike kulude kohta on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise lisa punktis h täpsustatud, et kui see on põhjendatud, võib aktsepteerida ka muid kulusid kui kõnealuse lisa punktides a–g nimetatud kulud, kui need on lahutamatult seotud projekti elluviimisega, v.a punktiga g, mis käsitleb esimese tööstusliku kasutuselevõtu projektile antavat abi, hõlmamata käitamiskulud.

241    Käesolevas asjas tuvastas komisjon ühelt poolt vaidlustatud otsuse põhjenduses 320, et abikõlblikud kulud piirdusid projekti ehituskuludega, mis hõlmavad kavandamiskulusid ning reklaami-, turundus- ja teavitustegevuse kulusid. Teiselt poolt meenutas ta vaidlustatud otsuse põhjendustes 325 ja 326, et küsimus, kas rahastamispuudujäägi arvutamisel võib arvesse võtta käitamiskulusid, erineb küsimusest, kas tegevusabi anti. Komisjon märkis, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktis 31 viidatakse rahastamispuudujäägi kindlaksmääramisel positiivsete ja negatiivsete rahavoogude erinevusele, kusjuures investeerimisotsuse tegemise loogika seisneb investeerimiskulude eelnevas võrdlemises tulevaste tulude ja tulevaste käitamiskuludega. Sellega seoses täpsustas komisjon ka, et investorid ei tee üldjuhul positiivset investeerimisotsust, kui nimetatud võrdlemine näitab puudujääki või negatiivset nüüdispuhasväärtust. Samuti märkis komisjon, et seda meetodit kinnitavad kokkusobivuse kriteeriumid, mis on sätestatud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruses (EL) nr 651/2014 [ELTL] artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT 2014, L 187, lk 1).

242    Esimesena tuleb märkida, et hagejate, DFA ja Rederi Nordö-Linki menetlusdokumendid ei sisalda ühtegi argumenti, mis kinnitaks väidet, et komisjon tegi vea, kui ta lisas investeerimisprojekti negatiivsete rahavoogude hulka käitamiskulud. Eelkõige ei ole esitatud ühtegi argumenti, et seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhjendustes 325 ja 326 komisjoni tehtud järelduste põhjendatus.

243    Kui Üldkohus hagejatele kohtuistungil oma argumentide täpsustamiseks küsimusi esitas, märkisid nad, et 19. septembri 2018. aasta kohtuotsus HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563) keelas arvata käitamiskulusid rahastamispuudujäägi hulka. Hagejad märkisid samuti, et see keeld tuleneb üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise lisast, mis jätab abikõlblikest kuludest välja käitamiskulud. Lisaks väidab Rederi Nordö-Link, et käitamiskulude arvesse võtmine rahastamispuudujäägi puhul tähendab tegevusabi heakskiitmist ja rahastamispuudujäägi kunstlikku suurendamist.

244    Esiteks tuleb märkida, et nagu väidab komisjon, ei too rahastamispuudujäägi arvutamiseks käitamiskulude lisamine investeerimisprojekti negatiivsete rahavoogude hulka kaasa tegevusabi andmist. Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 323, ületab tegevustulu, mida tuleb vastavalt arvesse võtta ka positiivsete rahavoogude puhul, oluliselt käitamiskulusid. Seega ei saa Rederi Nordö-Link väita, et käitamiskulude arvamine rahastamispuudujäägi hulka tooks kaasa tegevusabi andmise.

245    Teiseks tuleb tõdeda, et DFA ja Rederi Nordö-Linki argument, mille kohaselt rahastamispuudujäägi arvutamisel käitamiskulude arvesse võtmine suurendaks kunstlikult seda puudujääki, ei ole piisav, et järeldada, et komisjon rikkus üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31, kui ta võttis rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse käitamiskulud. Nimelt, nagu on meenutatud eespool punktis 241, selgitas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 326 põhjusi, miks käitamiskulud olid rahastamispuudujäägi analüüsi lahutamatu osa. Sellest järeldub, et kuna puuduvad tõendid, mis seaksid nende selgituste kehtivuse kahtluse alla, ei saa see argument olla tulemuslik.

246    Mis puudutab 19. septembri 2018. aasta kohtuotsust HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563), siis ei pidanud Üldkohus tõlgendama mõistet „rahastamispuudujääk“ üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31 tähenduses. Sellest tuleneb, et hagejatel ei ole alust väita, et seda kohtuotsust võib tõlgendada nii, et see keelab rahastamispuudujäägi arvutamisel käitamiskulusid arvesse võtta.

247    Järelikult tuleb tõdeda, et hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link ei ole tõendanud, et komisjoni tehtud rahastamispuudujäägi arvutus rikkus üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 31, kuna käitamiskulud arvati investeerimisprojekti negatiivsete rahavoogude hulka.

248    Teisena tuleb tõdeda, et hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link tuginevad samuti 19. septembri 2018. aasta kohtuotsusele HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563), et väita, et komisjon tegi vea, kui ta leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 294, et kavandamis- ja ehituskuludega seotud refinantseeritavatele laenudele antud garantiid ei kujuta endast tegevusabi.

249    Sellega seoses tuleb märkida, et 19. septembri 2018. aasta kohtuotsusest HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563) ja eelkõige selle punktidest 107, 108 ja 111 nähtub, et ei saa välistada, et abisaaja käitamiskulude katmiseks antud riigigarantiid võivad kujutada endast tegevusabi. Seevastu ei tulene sellest, et sellised garantiid nagu need, mis on antud kavandamis- ja ehituskuludega seotud, mitte aga käitamisega seotud refinantseeritavate laenude jaoks, kujutaksid endast sellist tegevusabi.

250    Tuleb aga tõdeda, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 292 ja 293, piirasid Taani ametiasutused riigilaenude ja riigigarantiide andmist rahastamisega, mis oli vajalik kavandamise ja ehitamise etapis tekkivate kulude katmiseks, v.a käitamiskulud. Seda piirangut arvestades võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et tegemist on investeerimisabiga, ilma et seda järeldust saaks kahtluse alla seada, nagu väidavad hagejad, DFA ja Rederi Nordö-Link Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta kohtuotsuses HH Ferries jt vs. komisjon (T‑68/15, EU:T:2018:563) tehtud järeldustega.

251    DFA ja Rederi Nordö-Linki argumendi kohta, et Femern saab tegevusabi, kuna tema kasuks võetud abimeetmed võivad kesta 16 aastat pärast püsiühenduse täielikku avamist, samal ajal kui see ajavahemik läheb kaugemale hetkest, mil see üksus suudab end oma rahavoo alusel konkurentsile avatud turul finantseerida ilma abita, tuleb märkida, et see kattub eespool punktides 208–212 analüüsitud argumendiga ning tuleb seetõttu samadel põhjustel tagasi lükata.

252    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei teinud viga, kui ta leidis, et kavandamis- ja ehituskuludega seotud laenude refinantseerimine ei kujuta endast tegevusabi.

253    Järelikult tuleb tagasi lükata teine alaetteheide, mis puudutab rahastamispuudujäägi arvutamisel arvesse võetud kulude vaidlustamist.

c)      Kolmas etteheide, mis puudutab abisumma vaidlustamist

254    Hagejad, FSS, DFA ja Rederi Nordö-Link väidavad, et komisjon tegi abisumma arvutamisel ilmselgeid hindamisvigu.

255    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb neile argumentidele vastu.

256    Esimesena tuleb kontrollida, kas – nagu väidavad hagejad ja DFA – põhjusel, et Femernil ei ole võimalik oma laene tagasi maksta, nagu nähtub 2001. aasta ärihuvide aruandest vastavalt garantiide teatise punktile 4.1, peaks abisumma vastupidi komisjoni seisukohale vastama kõigi riigigarantiidega tagatud laenude ja kõigi riigilaenude väärtusele.

257    Sellega seoses tuleb märkida, et garantiide teatise punkti 4.1 kolmanda lõigu alapunktis a on sätestatud, et „raskustes olevatelt ettevõtjatelt nõuab võimalik turugarant laenu andmisel kõrget garantiipreemiat, arvestades summa suurust, mis jääks maksmata, kui ettevõtja ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi[;] kui tõenäosus, et laenusaaja pole võimeline laenu tagasi maksma, muutub eriti suureks, ei pruugi sellist turumäära leiduda ja garantii abielement võib erakorralistel asjaoludel olla sama suur kui kõnealuse garantiiga tegelikult kaetav summa“.

258    Nii nähtub garantiide teatise punkti 4.1 kolmanda lõigu punktist a, et garantii abielement võrdub garantiiga tagatud laenude kogusummaga üksnes raskustes oleva ettevõtja ja erakorraliste asjaolude korral. Võttes arvesse sellise lähenemisviisi raskeid tagajärgi, ei saa võimalust arvutada riigigarantiist tulenevat eelist nii, et see võrdub garantiiga laenu kogusummaga, põhjendada ainuüksi asjaoluga, et abi saanud ettevõtja on raskustes. Seega on komisjonil võimalik seda lähenemisviisi kasutada üksnes erakorraliste asjaolude esinemisel ja üksnes juhul, kui raskustes olev ettevõtja ei ole võimeline garantiiga tagatud laenu tagasi maksma omaenda vahenditega.

259    Käesoleval juhul leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 346, et abi element ei pea vastama kõigile riigilaenude ja riigigarantiiga laenudega kaetud summadele, kuna Femerni olukord ei kuulu garantiide teatise punkti 4.1 kolmanda lõigu alapunktis a nimetatud erakorraliste asjaolude hulka.

260    Tuleb tõdeda, et hagejad ja DFA ei esita ühtegi tõendit, mis võimaldaks asuda seisukohale, et Femern on raskustes olev ettevõtja suuniste tähenduses raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, ega ka seda, et see äriühing ei suuda tagasi maksta kavandamis- ja ehituskulude katteks võetud võlaga hõlmatud laene.

261    Nimelt tuginevad hagejad ja DFA oma argumentide põhjendamiseks üksnes 2001. aasta ärihuvide aruandele, millest nähtub, et erasektor ei saa püsiühenduse projekti ellu viia ilma järgneva avaliku toetuseta. Kuigi selline asjaolu võib olla asjakohane selleks, et teha kindlaks, kas Femernile antud riigilaenud ja riigigarantiid kujutavad endast abi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, või selleks, et tuvastada, et sellist projekti ei saa ellu viia ilma abita, ei ole see piisav, et tõendada, et Femern on raskustes olev ettevõtja, kes ei ole võimeline püsiühenduse käitamise etapis tagasi maksma kavandamis- ja ehituskulude katteks võetud võlga.

262    Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejad ja DFA ei ole tõendanud, et komisjon tegi vea, kui ta leidis, et abisumma ei saa vastata kõigile riigilaenude ja riigigarantiiga laenudega kaetud summadele.

263    Teisena, mis puudutab hagejate argumenti, et Femern ei maksa vaidlustatud otsuse põhjendustes 342 ja 343 ette nähtud preemiat, siis tuleb märkida, et selle argumendi põhjendamiseks viitavad hagejad üksnes vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest hilisematele asjaoludele, nimelt Taani transpordiministri 24. aprilli 2020. aasta avaldusele ja 5. detsembri 2020. aasta ettepanekule 2015. aasta ehitusseaduse muutmise kohta. Selle kohta tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb riigiabi küsimuses tehtud komisjoni otsuse õiguspärasust hinnata seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli komisjoni käsutuses otsuse tegemise hetkel (10. juuli 1986. aasta kohtuotsus Belgia vs. komisjon, 234/84, EU:C:1986:302, punkt 16, ja 12. juuli 2018. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, T‑356/15, EU:T:2018:439, punkt 333). Järelikult ei saa see hagejate argument seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

[…]

275    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmas etteheide, mis puudutab abisumma vaidlustamist, tagasi lükata.

276    Järelikult tuleb teise väite kolmas osa tervikuna tagasi lükata.

4.      Neljas osa, mis puudutab põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise analüüsi ja tasakaalustatuse kriteeriumi vaidlustamist

277    Hagejad, keda toetavad FSS, DFA, Rederi Nordö-Link, ECSA, Trelleborg Hamn, Aktionsbündnis, NABU ja VDR, väidavad, et komisjon järeldas vääralt, et püsiühenduse negatiivne mõju konkurentsile ei ole vastukaaluks selle positiivsele mõjule.

278    Komisjon, keda toetab Taani Kuningriik, vaidleb neile argumentidele vastu.

[…]

280    Mis puudutab käesolevas asjas positiivset mõju, siis tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 359, et püsiühenduse eesmärk on edendada sellest ühendusest mõlemal pool elavate inimeste liikuvust, integreerumist ja kultuurivahetust ning parandada Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelist ühendust nii reisijateveo kui ka maantee- ja raudteeveo seisukohast. Sellega seoses märkis komisjon, et püsiühendusest saadavat kasu on Euroopa tasandil tunnustatud püsiühenduse projekti lisamisega TEN-T prioriteetsete projektide nimekirja. Lisaks viitas komisjon positiivsele mõjule piirkonna teatavatele majandussektoritele, nagu bensiinijaamad, jaekaubandus, restoranid, hotellid, lõbustuspargid, raudtee- ja bussitransport. Samuti leidis komisjon, et püsiühendus parandab ka raudteeveo kättesaadavust, võimaldades kauba ja reisijate üleminekut maanteelt raudteele.

281    Negatiivse mõju kohta märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 360, et püsiühenduse avamine avaldaks negatiivset mõju parvlaevaettevõtjatele, kes teenindavad Rødby ja Puttgardeni vahelist liini, ja teistele liinidele ning parvlaevu teenindavate sadamate tegevusele. Sellega seoses leidis komisjon, et Femerni võime mõjutada parvlaeva käitamist oli piiratud, kuna abi piirdus kavandamis- ja ehitusetapis tekkivate kulude katmiseks vajaliku rahastamisega ning seda rahastamispuudujäägi piires. Seetõttu leiab komisjon, et peamine mõju parvlaevateenuste osutajate tegevusele tuleneb ametiasutuste otsusest ehitada püsiühendus, mis pakub alternatiivi olemasolevatele transporditeenustele, ning et tema ülesanne ei ole seada kahtluse alla avaliku sektori asutuste valikut.

282    Komisjon uuris ka vaidlustatud otsuse põhjendustes 361–363 üksteise järel ülevõimsuse ohtu turul, turgu valitseva seisundi tekkimise ohtu ja üldist mõju konkurentsile ning turulepääsu piiramise riski.

283    Olles meelde tuletanud, et pärast negatiivse ja positiivse mõju kaalumist vaidlustatud otsuse põhjenduses 365 ei ole tema ülesanne hinnata avaliku sektori asutuste otsuse mõju püsiühenduse ehitamisele, järeldas komisjon, et Femerni kasuks võetud abimeetmetel, mida pärast menetluse algatamise otsusele järgnenud muudetud teatist vähendati, oli konkurentsile ja kaubandusele üksnes piiratud mõju, mille kaalub üles positiivne mõju üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

284    Esimesena, hagejate, FSSi, ECSA ja Rederi Nordö-Linki argumendi kohta, mille kohaselt komisjon jättis konkurentsimoonutuse raskuse hindamisel abi positiivse ja negatiivse mõju kvantifitseerimata, tuleb märkida, et on nõustutud, et abi positiivset ja negatiivset mõju võib arvesse võtta kokkuvõtlikult (vt selle kohta 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon, T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942, punkt 255) või isegi tuletada kaudselt analüüsist, mis puudutas abi mõju konkurentsile ja kaubandusele, kui abi negatiivne mõju on piiratud (vt selle kohta 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus Magic Mountain Kletterhallen jt vs. komisjon, T‑162/13, ei avaldata, EU:T:2016:341, punkt 110).

285    Samuti tuleb tõdeda, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punktid 41–43 sätestavad üksnes põhimõtted abi positiivse ja negatiivse mõju kaalumise uurimiseks, nõudmata, et seda mõju kvantifitseeritaks. Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei hinnanud seda positiivset ja negatiivset mõju, tuginedes kvantitatiivsetele tõenditele, mis võtavad arvesse abisaaja suurust, tema turuosa võrreldes tema konkurentidega ja antud abisumma suurust.

[…]

287    Järelikult ei saa komisjonile ette heita, et ta ei kvantifitseerinud abi positiivset ja negatiivset mõju, et hinnata konkurentsimoonutuse raskust.

288    Teisena tuleb analüüsida, kas – nagu väidavad hagejad – komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta leidis vaidlustatud otsuse põhjenduses 360, et Femerni võimet parvlaevade konkurentsi leevendada piiras asjaolu, et abi ülempiir oli rahastamispuudujääk.

289    Tuleb märkida, et mis puudutab püsiühenduse negatiivset mõju olemasolevatele transporditeenustele ja eelkõige parvlaevateenuse osutajate tegevusele, siis eristas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 360 ühelt poolt negatiivset mõju, mis tuleneb avaliku sektori asutuste otsusest ehitada püsiühendus, mis pakub alternatiivi olemasolevatele transpordiliikidele, ja teiselt poolt Femerni kasuks võetud abimeetmetest tulenevat negatiivset mõju. Komisjon leiab, et positiivse ja negatiivse mõju kaalumisel peab ta piirduma selle ettevõtja kasuks võetud abimeetmetest tulenevate negatiivsete mõjude uurimisega.

290    Sellega seoses tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et riigiabi kontrollimise raames ei ole komisjoni ülesanne seada kahtluse alla ametiasutuste valikut otsustada olemasolevatele transpordivahenditele alternatiivse taristu ehitamine põhjusel, et selline projekt kujutab endast lahendust, millel on kokkuvõttes positiivsed tulemused, ja seda isegi juhul, kui nimetatud taristu kasutuselevõtt tooks kaasa olemasolevate transpordiliikide kadumise (vt selle kohta 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Scandlines Danmark ja Scandlines Deutschland vs. komisjon, T‑630/15, ei avaldata, EU:T:2018:942, punkt 256).

291    Seega võis komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et ta pidi oma uurimises piirduma Femerni kasuks võetud abimeetmete negatiivsete tagajärgedega.

292    Femernile abimeetmete andmisega kaasneva negatiivse mõju kohta leidis komisjon, et Femernile antud rahastamine kattis püsiühenduse kavandamise ja ehitamise kulusid rahastamispuudujäägi piires, et püsiühenduse kasutamise tasude summat piiravad avaliku sektori asutused ning et selle ettevõtja võimalust teha hinnaalandusi piiras vajadus tagada piisav tulu käitamiskulude tasumiseks ja püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks. Seetõttu leidis komisjon, et Femerni võime mõjutada parvlaevateenuste osutamist oli piiratud ja peamine negatiivne mõju tulenes avaliku sektori asutuste otsusest püsiühendus ehitada.

293    Mis puudutab hagejate argumenti, mille kohaselt sisuliselt ei ole rahastamispuudujäägi tasemega piiratud abi ülempiir asjakohane tõendamaks, et abi ei moonuta põhjendamatult konkurentsi põhjusel, et tegemist on asjaoluga, mida võeti arvesse abi proportsionaalsuse hindamisel, siis tuleb meenutada, et vajadus kaaluda eeldatavat positiivset mõju artikli 107 lõike 3 punktides a–e sätestatud eesmärkide saavutamise seisukohast abi negatiivse mõjuga konkurentsi moonutamisele ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamisele on üksnes proportsionaalsuse põhimõtte ja ELTL artikli 107 lõikes 3 sätestatud erandite kitsa tõlgendamise põhimõtte väljendus (vt selle kohta 20. juuni 2019. aasta kohtuotsus a&o hostel and hotel Berlin vs. komisjon, T‑578/17, ei avaldata, EU:T:2019:437, punkt 124).

294    Lisaks, kuna proportsionaalsuse põhimõtte eesmärk on piirata abi hädavajaliku miinimumiga, et vähendada moonutusi siseturul, tuleb asuda seisukohale, et komisjon võib abimeetmete positiivse ja negatiivse mõju kaalumise etapis õiguspäraselt kasutada abi proportsionaalsuse hindamisel tehtud järeldusi. Käesoleval juhul tähendas abisumma piiramine investeerimisprojekti rahastamispuudujäägi tasemega, et Femerni rahastamine piirdus 27,3%-ga rahastamiskõlblikest kuludest. Seega, kuna riigiabi proportsionaalsuse hindamine ja positiivse ja negatiivse mõju kaalumine on omavahel lahutamatult seotud, on selline abisumma piiramine asjakohane tegur järeldamaks, et abimeetmetest tulenevad negatiivsed mõjud on piiratud.

295    Hagejate argumendi kohta, milles nad sisuliselt väidavad, et Femern võib kasutada talle 2015. aasta ehitusseaduse artikli 42 lõikega 3 antud võimalust teha allahindlusi, et määrata kindlaks hinnad, mis on madalamad parvlaevaettevõtjate hindadest, tuleb märkida, et see on puhthüpoteetiline, seda enam, et nagu märkis komisjon, on Femern kohustatud saama piisavalt tulu, et ta saaks lisaks oma käitamiskuludele tagasi maksta ka püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamiseks võetud laenud. Seega juhul, kui Femerni võimalikud hinnaalandused toovad kaasa tema tulude olulise vähenemise, ei pruugi see ettevõtja olla suuteline tagasi maksma riigilaene ja riigigarantiiga laene vaidlustatud otsuse põhjendustes 349 ja 351 ette nähtud tähtaegade jooksul.

296    Kolmandana tuleb kontrollida, kas – nagu väidavad hagejad – komisjon tegi ilmselgeid hindamisvigu, kui ta uuris teatud negatiivseid asjaolusid, mis eraldi või koos võivad olla vastukaaluks abi positiivsele mõjule.

297    Esiteks, mis puudutab hagejate, FSSi, DFA, ECSA ja VDRi argumenti, mille kohaselt komisjon järeldas ekslikult, et abi ei suurendanud ülevõimsust Fehmarni väina ületaval turul, siis tuleb märkida, et see argument põhineb vaidlustatud otsuse vääral tõlgendusel.

298    Nimelt piirdus komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 361 ühe argumendi mainimisega, mille kohaselt „Scandlines jt väitsid ühtlasi, et püsiühendusega kaasneks juba küllastunud turul palju täiendavat läbilaskevõimet“, ning märkis sellega seoses, et „ olemasolevatele teenustele sellise alternatiivi loomist, mis on teistsugune ja mida Taani ametiasutused peavad paremaks, ei saa pidada samaväärseks läbilaskevõime lisamisega küllastunud turul“.

299    Seega ei saa asuda seisukohale, et komisjon on ise tuvastanud, et Fehmarni väina ületamise turg on küllastunud.

300    Lisaks tuleb tõdeda, et hagejad, FSS, ECSA, DFA ja VDR ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et turul esines ülevõimsus. Kuigi hagejad tuginevad parvlaevateenuste keskmisele kasutusmäärale, mis on vaid 49%, ei ole nad siiski esitanud tõendeid, mis seda väidet kinnitaksid. Sellega seoses tuleb täpsustada, et ametliku uurimismenetluse käigus esitatud märkustes sisalduv pelk viide samasugusele väitele, mida ei toeta ka tõendavad dokumendid, ei saa olla tõend.

301    Lisaks, nagu väidab komisjon, tuleb märkida, et ei hagejad ega FSS, ECSA, DFA ja VDR ei esita põhjendatud argumente, mis seaksid kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhjenduses 361 tehtud järelduse, mille kohaselt ei saa olemasolevatele teenustele alternatiivi loomist, mis on teistsugune ja mida peetakse paremaks, pidada samaväärseks läbilaskevõime lisamisega küllastunud turul. Nimelt tuleb tõdeda, et nende argumendid põhinevad eeldusel, mida ei toeta tõendid, et turul esineb ülevõimsus.

302    Järelikult ei ole hagejad ja menetlusse astujad tõendanud, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta leidis, et püsiühendus ei too Fehmarni väina ületamiseks pakutavate teenuste turul kaasa ülevõimsust.

303    Teiseks tuleb kontrollida, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta ei võtnud turgu valitseva seisundi tekkimise ohtu piisavalt arvesse, nagu väidavad hagejad.

304    Kuigi komisjon möönis käesolevas asjas vaidlustatud otsuse põhjenduses 362, et ei saa välistada, et Femern saaks teatavate Fehmarni väinal osutatavate veoteenuste puhul turgu valitseva seisundi, täpsustas ta siiski, et turgu valitsev seisund ei ole iseenesest liidu õigusega vastuolus. Olles samuti tuvastanud, et äriühingul Scandlines oli hetkel monopol Rødby ja Puttgardeni vahelisel marsruudil, leidis ta, et juhul kui parvlaevateenuste pakkumisega sellel liinil jätkatakse, aitab püsiühendus seda monopoli lõhkuda, mis toob turule rohkem konkurentsi.

305    Tuleb märkida, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkt 43 piirdub märkusega, et komisjon hindab turgu valitseva seisundi tekkimise ohtu, esitamata täpsustusi juhtumite kohta, mil abi antakse taristu ehitamise projektile. Lisaks tuleb meenutada, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 41 kohaselt võib abi tunnistada ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga b kokkusobivaks, kui selle negatiivne mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele on piiratud ning väiksem kui positiivne mõju üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

306    Seega, vastupidi sellele, mida sisuliselt väidavad hagejad, ei saa üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide teatise punkti 43 tõlgendada nii, et abi, mis võib aidata kaasa turgu valitseva seisundi tekkimisele, peaks süstemaatiliselt hõlmama negatiivset mõju, mis oleksid tingimata vastukaaluks üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti positiivsetele tagajärgedele, seda enam, et käesolevas asjas on turgu valitseva seisundi tekkimise oht piiratud transporditeenuste kohaliku turuga, mida pakutakse Fehmarni väina ületamise tagamiseks.

307    Selle kohta tuleb märkida, et ei hagejad ega oma nõuete toetuseks menetlusse astujad ei vaidle vastu püsiühenduse positiivsele mõjule, mis on tuvastatud vaidlustatud otsuse põhjenduses 359. Selle kohta märkis komisjon, et püsiühenduse positiivne mõju ei piirdu abisaaja ega Fehmarni väina piirkonnas asuvate ettevõtjatega, vaid laieneb liitu laiemalt, kuna püsiühendus parandab Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelist ühendust reisijate ning maantee- ja raudteekaubaveo puhul ning raudteeveo kättesaadavust, aidates nii kaasa kauba ja reisijate üleminekule maanteedelt raudteedele. Sellest tuleneb, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 281, aitab püsiühenduse projekt üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina kaasa siseturu toimimise parandamisele ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

308    Võttes aga arvesse asjaolu, et püsiühenduse positiivne mõju ei piirdu ühe liikmesriigi ettevõtjatega, vaid toob kasu laiemalt teistele liidu ettevõtjatele, võis komisjon oma ulatuslikku kaalutlusõigust kasutades asuda seisukohale, et kohaliku transporditeenuste turul valitseva seisundi tekkimise oht ei saanud olla vastukaaluks püsiühenduse positiivsele mõjule üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

309    Lisaks nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 362, et transporditeenuste turul, mida pakutakse Fehmarni väina ületamiseks, st Rødby ja Puttgardeni vahelisel liinil, on hagejatel praegu monopol. Seega võis komisjon ilmselget hindamisviga tegemata tuvastada, et parvlaevateenuste säilitamise korral selle ühenduse tagamiseks tugevdaks püsiühendus sellel turul konkurentsi.

310    Lisaks, kuigi on tõsi, et Scandlines ei ole monopoolses seisundis geograafilisel turul, mis ulatub kaugemale Rødby ja Puttgardeni vahelise liini turust, nagu komisjon õigesti väidab, ei ole ka ohtu, et Femernil tekib turgu valitsev seisund geograafiliselt suuremal turul.

311    Seega ei teinud komisjon ilmselget hindamisviga, kui ta leidis, et Femerni turgu valitseva seisundi tekkimise oht ei tähenda, et abi negatiivne mõju konkurentsile kaalub üle projekti positiivse mõju üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

312    Kolmandaks tuleb kontrollida, kas komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta ei tuvastanud turulepääsu piiramise riski.

313    Tuleb märkida, et oma argumentidega ei vaidle hagejad, ECSA, Trelleborg Hamn, Rederi Nordö Link ja VDR iseenesest vastu vaidlustatud otsuse põhjenduses 363 esitatud järeldustele turulepääsu piiramise riski puudumise kohta. Käesolevas asjas leidis komisjon, et puudub turulepääsu piiramise risk, sealhulgas eelnevatel ja järgnevatel turgudel, kuna püsiühendus on avatud kõigile kasutajatele võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Lisaks tuvastas komisjon, et hinnastruktuur on mittediskrimineeriv ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT 1999, L 187, lk 42; ELT eriväljaanne 07/04, lk 372) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiviga 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT 2012, L 343, lk 32).

314    Hagejad ja menetlusse astujad heidavad oma argumentides komisjonile sisuliselt ette, et ta ei võtnud arvesse hinnapõhise dumpingu ohtu. Sellega seoses tuleb tõdeda, et need argumendid põhinevad peamiselt põhjendustel, mis on sarnased teise väite kolmanda osa teise etteheite esimeses alaetteheites esitatutega, mille kohaselt on rahastamispuudujäägi tulu hindamisel tehtud ilmselge hindamisviga (vt eespool punktid 216–235). Hagejad ja menetlusse astujad heidavad komisjonile ette, et viimane tuvastas, et turulepääsu piiramise riski ei esinenud, samas kui Femerni hinnad on tema kuludest madalamad.

315    Tuleb tõdeda, et hagejad, ECSA, Rederi Nordö Link, Trelleborg Hamn ja VDR ei selgita, miks tooks see, kui kiidetakse heaks abimeetmed, mis katavad piiratud osa taristuprojekti kavandamise ja ehitamise kuludest, kaasa turulepääsu piiramise. Nagu samuti nähtub eespool punktist 224, ei saa nõuda, et Femerni tulu oleks kindlaks määratud tasemel, mis katab kõik kavandamis-, ehitus- ja käitamiskulud, kuna see tähendaks, et Femernile ei saa anda mingit abi, kuigi see on projekti elluviimiseks vajalik. Lisaks – nagu komisjon õigesti väidab – kuna Femern on kohustatud saama piisavalt tulu nii oma käitamiskulude katmiseks kui ka kavandamis- ja ehituskulude katteks võetud võla tagasimaksmiseks, on oht, et ta teeb suuri allahindlusi, paratamatult piiratud.

316    Mis puudutab hagejate argumenti, et Femern võib kasutada oma turgu valitsevat seisundit, et alandada turulepääsu piiramiseks hindu alla oma kulude, siis tuleb meenutada, et püsiühenduse kasutamise tasude summa määravad kindlaks avaliku sektori asutused ja Femernil on teatud allahindluste tegemiseks vaid teatav tegutsemisruum. See ettevõtja on aga kohustatud saama piisavalt tulu nii oma käitamiskulude tasumiseks kui ka püsiühenduse kavandamise ja ehitamise rahastamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks. Seega juhul, kui Femern teeb teatavaid allahindlusi, peab ta siiski tagama, et tulude tase on piisav, et riigilaenud ja riigigarantiid tagasi maksta vaidlustatud otsuse põhjendustes 349 ja 351 ette nähtud tähtaegade jooksul.

317    Lisaks ei saa hagejad väita, et Femern võib turulepääsu piiramiseks hindu drastiliselt alandada põhjusel, et kui Taani ametiasutused olid andnud riigiabi Øresundi väina püsiühendusele, vähendas selle püsiühenduse käitaja märkimisväärselt maanteeliikluse tasusid. Kuigi on tõsi, et hagejad on tõendanud, et need tasud vähenesid võrreldes esialgu kavandatuga, ei esita nad siiski ühtegi tõendit, mis võimaldaks asuda seisukohale, et Øresundi püsiühenduse käitaja olukord on võrreldav Femerni olukorraga. Sellega seoses märkis komisjon aga, et erinevalt Øresundi püsiühenduse eest vastutavale käitajale antud abist olid käesoleval juhul Femerni kasuks võetud meetmete summa ja kestus rangelt piiratud.

318    Seetõttu tuleb tagasi lükata argument, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea, kui ta tuvastas turulepääsu piiramise riski puudumise.

319    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et hagejad ja nende nõuete toetuseks menetlusse astujad ei ole ühelt poolt tõendanud, et komisjoni järeldustes on tehtud ilmselgeid hindamisvigu turu küllastumise riski puudumise ja turulepääsemise piiramise riski puudumise kohta, ja et teiselt poolt tegi komisjon ilmselge hindamisvea, kui leidis, et turgu valitseva seisundi tekkimise oht ei ole vastukaaluks positiivsele mõjule üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

320    Seetõttu tuleb tagasi lükata argumendid, et komisjon tegi ilmselgeid hindamisvigu, kui ta uuris teatud negatiivseid asjaolusid, mis eraldi või koos võivad olla vastukaaluks abi positiivsele mõjule üleeuroopalist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele.

[…]

326    Kuuendana, mis puudutab NABU poolt esimest korda kohtuistungil esitatud argumente, mille kohaselt ei kaalunud komisjon piisavalt püsiühenduse keskkonnamõju, siis tuleb need vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna hagiavaldus ei sisalda ühtegi etteheidet ega argumenti, mis seaks kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhjendustes 366–368 esitatud komisjoni järelduste põhjendatuse. Igal juhul ei saa nende argumentidega nõustuda. Neid ei toeta nimelt ükski tõend ja pealegi ei kujuta keskkonnakaalutluste arvessevõtmine endast abimeetme positiivse ja negatiivse mõju kaalumist (vt analoogia alusel 22. septembri 2020. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, C‑594/18 P, EU:C:2020:742, punktid 101 ja 102). Lisaks, kuigi komisjon tuvastas vaidlustatud otsuse põhjendustes 367 ja 368, et Taani ametiasutused võtsid arvesse püsiühenduse keskkonnamõju, et seda uuriti ja leevendati ning et projekti aluseks on põhimõte, et projekti ettevalmistamisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb vältida kahjulikku mõju loodusele ja keskkonnale ning et märkimisväärset kahjulikku mõju vähendatakse nõuetekohaselt, ei ole NABU esitanud ühtegi tõendit, mis võiks neid järeldusi kahtluse alla seada.

327    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teise väite neljas osa tervikuna tagasi lükata.

328    Arvestades kõiki eeltoodud kaalutlusi, tuleb hagi jätta rahuldamata.

III. Kohtukulud

329    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt komisjoni nõudele kohtukulud neilt välja mõista.

330    Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 kannavad menetlusse astunud liikmesriigid oma kohtukulud ise. Seetõttu tuleb jätta komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud Taani Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

331    Üldkohus võib kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole selle artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud. Käesolevas asjas tuleb otsustada jätta ECSA, DFA, NABU, VDRi, Aktionsbündnise, FSSi, Rederi Nordö-Linki ja Trelleborg Hamni kohtukulud nende endi kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Scandlines Danmark ApSi ja Scandlines Deutschland GmbH kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      Jätta Taani Kuningriigi, European Community Shipowners’ Associationsi (ECSA), Danish Ferry Associationi, Naturschutzbund Deutschland eV (NABU), Verband Deutscher Reeder eV, Aktionsbündnis gegen eine feste Fehmarnbeltquerung eV, Föreningen Svensk Sjöfarti (FSS), Rederi AB Nordö-Linki ja Trelleborg Hamn AB kohtukulud nende endi kanda.

Papasavvas Spielmann Brkan

Gâlea       Tóth

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 28. veebruaril 2024 Luxembourgis.

Allkirjad

*      Kohtumenetluse keel: inglise.

1      Esitatud on üksnes käesoleva kohtuotsuse punktid, mille avaldamist peab Üldkohus otstarbekaks.