Esialgne tõlge
Liidetud kohtuasjad T‑50/06 RENV II ja T‑69/06 RENV II
Iirimaa
ja
Aughinish Alumina Ltd
versus
Euroopa Komisjon
Riigiabi – Direktiiv 92/81/EMÜ – Mineraalõlidele kehtestatud aktsiis – Alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatavad mineraalõlid – Aktsiisivabastus – Olemaolev või uus abi – Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunktid i, iii ja iv – Õiguskindlus – Õiguspärane ootus – Mõistlik aeg – Hea halduse põhimõte – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamiskohustus – Mõiste „riigiabi“ – Eelis – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Konkurentsi moonutamine
Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 22. aprilli 2016. aasta otsus
1. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Õiguskindlus – Hõlmamine – Estoppeli põhimõte – Välistamine
2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Ulatus – Institutsioonide aktide muutumatus – Pädevus- ja menetlusnormide järgimine – Kohustus vältida vastuolusid, mis võivad tekkida liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel – Ulatus ja tagajärjed riigiabi valdkonnas
(EÜ artikkel 88)
3. Riigiabi – Nõukogu ja komisjoni vastav pädevus – Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Mõju puudumine nende pädevuste aluslepinguga ette nähtud jaotusele
(EÜ artiklid 87, 88 ja 93; nõukogu direktiivi 92/81 artikli 8 lõiked 4 ja 5; nõukogu otsuse 2001/224 põhjendus 5 ja artikli 1 lõige 2)
4. Riigiabi – Mõiste – Objektiivsest olukorrast lähtuv ja institutsioonide tegevusest sõltumatu hindamine – Nõukogu otsus, mis annab vastavalt direktiivile 92/81 liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastus – Selle raames komisjoni antav hinnang konkurentsimoonutuste ja siseturu nõuetekohase toimimise takistuse puudumisele – Mõju puudumine komisjoni hindamisõigusele riigiabi valdkonnas – Õiguskindluse ja kasuliku mõju põhimõtete ning direktiivi 92/81 artikli 8 lõike 5 rikkumise puudumine
(EÜ artikli 87 lõige 1 ja artikli 88 lõige 2; nõukogu direktiivi 92/81 artikli 8 lõiked 4 ja 5)
5. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Eeldatava abi maksmise peatamise korraldust käsitleva otsuse vastuvõtmine – Komisjoni kohustus võtta vastu selline otsus – Puudumine
(EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 11 lõige 1)
6. Tühistamishagi – Väited – Põhjenduse puudumine või ebapiisavus – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide
(EÜ artiklid 230 ja 253)
7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus riigiabi kohta – Konkurentsi kahjustamise ja liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise määratlemine
(EÜ artikli 87 lõige 1 ja artikkel 253)
8. Riigiabi – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Tegevusabi – Vähese tähtsusega abi ja ettevõtja väike suurus, mis ei a priori ei välista kaubanduse mõjutamist
(EÜ artikli 87 lõige 1)
9. Riigiabi – Mõiste – Ametiasutuste poolt maksuvabastuse andmine teatavatele ettevõtjatele – Hõlmamine – Olemasolev abi – Tingimus – Abi tegelik andmine
(EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkt i)
10. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Riigiabi kontrollimenetlus – Erimenetlused – Kokkusobimatuse otsuse mõju
(EÜ artikkel 88)
11. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Komisjoni otsuse tegemise ajal antud hinnang – Õigusnormide muutumine enne otsuse tegemist – Tagajärjed – Komisjoni otsuse tegemise ajal kehtivate materiaalõigusnormide kohaldamine – Menetlusnormide ajaline kohaldamine – Kohtupraktikast tulenevate eeskirjade kodifitseerimine – Hindamine
(EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 1 punkt b, artikli 4 lõige 6 ja artikkel 15)
12. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Teatatud abi muutumine olemasolevaks abiks – Tingimused – Asjaomase liikmesriigi õigus rakendada abi alles pärast ametliku uurimismenetluse algatamise tähtaja möödumist
(EÜ artikkel 88)
13. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Uue abi uurimise läbi viimata jätmine suhteliselt pika aja jooksul – Muutumine olemasolevaks abiks – Lubamatus
(EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikkel 15)
14. Riigiabi – Olemasolev abi ja uus abi – Uue abi muutumine olemasolevaks abiks – Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kümneaastane aegumistähtaeg – Ajaline kohaldamine
(EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 11 lõige 2 ja artikkel 15)
15. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Määruse nr 659/1999 artiklis 15 ette nähtud kümneaastane aegumistähtaeg – Aegumistähtaja algus – Abisaajale abi andmise kuupäev
(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määruse nr 659/1999 artikkel 15)
16. Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Abi andmine EÜ artiklis 88 sätestatud menetlusnõudeid rikkudes – Abisaajatel tekkida võiv õiguspärane ootus – Tingimused ja piirid – Õiguspärase ootuse lõppemine alates ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamisest ka erandlike asjaolude esinemise korral
(EÜ artiklid 87 ja 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 14 lõige 1; nõukogu direktiiv 92/81)
17. Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riikliku meetme uurimiseks ametlik uurimismenetlus – Kohustus teha otsus mõistliku aja jooksul – Rikkumine – Abi tagasinõudmise takistuse puudumine – Piirid – Kaitseõiguste rikkumine
(EÜ artikkel 88; nõukogu määruse nr 659/1999 artikli 7 lõige 6 ja artikli 13 lõige 2)
18. Riigiabi – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused – Asjassepuutuvate isikute puhul kaitseõiguste välistamine
(EÜ artikli 88 lõige 2)
19. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kohtuvaidluse võitnud poole ühe osa kohtukulude jätmine tema enda kanda
(EÜ artikkel 225; Üldkohtu kodukorra (1991) artikkel 135)
1. Estoppeli põhimõte on anglosaksi õigusinstituut, mida sellisel kujul Euroopa Liidu õiguses ei ole, mis ei takista seda, et teatavaid liidu õiguse põhimõtteid nagu õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtted ning teatavaid põhimõtteid nagu põhimõte nemo potest venire contra factum proprium võidakse pidada selle põhimõttega seotuks või sarnaseks. Järelikult tuleb argument õigusliku põhjendamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles see tugineb estoppeli põhimõtte rikkumisele; see ei piira võimalust analüüsida asjassepuutuva poole argumente, kui neid võib pidada sisuliselt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete väite põhjendamiseks esitatuks.
(vt punkt 56)
2. Õiguskindluse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mille eesmärk on tagada liidu õiguse kohaldamisalasse jäävate olukordade ja õigussuhete ettenähtavus. Selleks on väga oluline, et institutsioonide vastu võetud aktid, mis mõjutavad õigussubjektide õiguslikku ja varalist olukorda, oleksid muutumatud, mistõttu võivad nad nimetatud akte muuta ainult kooskõlas pädevus- ja menetlusnormidega.
Õiguskindluse põhimõtte järgimine nõuab ka seda, et institutsioonid väldivad põhimõtteliselt vastuolusid, mis võivad tekkida liidu õiguse erinevate sätete rakendamisel, eriti juhul, kui nendel sätetel on sama eesmärk, nagu kahjustamata konkurents ühisturul. Riigiabi valdkonnas nõuab õiguskindluse põhimõte, et kui ebakindluse ja ebaselguse tõttu kohaldatavates õigusnormides, millele lisandub komisjoni reaktsiooni kauaaegne puudumine, kuigi ta asjaomasest abist teadis, tekkis ebaselge olukord, mis on vastuolus komisjoni hoolsuskohustusega, peab komisjon sellesse olukorda selgust tooma enne, kui ta võtab meetmeid juba antud abi tagasinõudmiseks.
(vt punktid 59 ja 218)
3. Direktiivi 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 8 lõikes 4 ette nähtud menetlusel, mis andis nõukogule õiguse komisjoni ettepanekul ühehäälselt lubada liikmesriigil kehtestada teatavatel poliitilistel kaalutlustel niisuguse aktsiisivabastuse või aktsiisimäära vähenduse, mida ei ole nimetatud direktiivis ette nähtud, on teistsugune eesmärk ja kohaldamisala kui EÜ artiklis 88 ette nähtud korral.
Nõukogu otsus, mis annab direktiivi artikli 8 lõike 4 kohaselt liikmesriigile loa kehtestada aktsiisivabastuse, ei saa seega takistada komisjonil selle pädevuse teostamist, mis tal on asutamislepingust tulenevalt, ning järelikult ei saa takistada komisjonil EÜ artiklis 88 ette nähtud menetluse rakendamist selleks, et kontrollida, kas see vabastus kujutab endast riigiabi, ja selle menetluse tulemusel vajaduse korral abi olemasolu tuvastamise otsuse vastuvõtmist.
Lisaks ei mõjuta asjaolu, et nõukogu heakskiitvate otsustega antakse täielik aktsiisivabastus, määrates kindlaks täpsed geograafilised ja ajalised tingimused, mida liikmesriigid hoolikalt järgivad, pädevuse jaotust nõukogu ja komisjoni vahel ega saa seega võtta komisjonilt tema pädevuse teostamise võimalust.
Järelikult ei riku komisjon direktiivi 92/81 artikli 8 lõikes 5 ette nähtud menetlust eelnevalt algatamata EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust rakendades, et kontrollida, kas aktsiisivabastus on riigiabi, ning võttes selle menetluse tulemusel vastu abi olemasolu tuvastamise otsuse, kuigi otsuse 2001/224 teatavate eriotstarbeliste mineraalõlide vähendatud aktsiisimäärade ja aktsiisist vabastamise kohta artikli 1 lõikega 2 lubati liikmesriigil sõnaselgelt jätkata maksuvabastuse kohaldamist, õiguskindluse ja institutsioonide aktide kasuliku mõju põhimõtteid ega ka direktiivi 92/81 artikli 8 lõiget 5. Nimelt saavad komisjoni ettepanekul vastu võetud nõukogu heakskiitvad otsused tekitada tagajärgi üksnes aktsiisi reguleerivate õigusaktide ühtlustamise valdkonna eeskirjadega hõlmatud reguleerimisalas ega piira niisuguse võimaliku otsuse tagajärgi, mille komisjon võib vastu võtta temal riigiabi valdkonnas oleva pädevuse teostamisel.
(vt punktid 62–64, 66, 69, 73 ja 91)
4. Riigiabi mõiste vastab objektiivsele olukorrale ega sõltu institutsioonide tegevusest või avaldustest. Asjaolu, et komisjon leidis nõukogu heakskiitvate otsuste vastuvõtmise ajal direktiivi 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta artikli 8 lõike 4 alusel, et alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisivabastused ei põhjustanud konkurentsimoonutusi ega kahjustanud ühisturu nõuetekohast toimimist, ei saa seega takistada nende vabastuste kvalifitseerimist riigiabiks EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on tingimused, mille kohaselt on tegemist riigiabiga. Sellest tuleneb a fortiori, et komisjon ei ole aktsiisivabastuste kvalifitseerimisel riigiabiks seotud hinnangutega, mille nõukogu on andnud aktsiisi reguleerivate õigusaktide ühtlustamise valdkonnas tehtud otsustes, mille kohaselt ei too need vabastused kaasa konkurentsimoonutusi ega kahjusta ühisturu nõuetekohast toimimist.
Rakendades EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust, et kontrollida, kas vaidlusalune maksuvabastus on riigiabi, ning võttes selle menetluse tulemusel vastu otsuse, millega tunnistatakse abi ühisturuga kokkusobimatuks ja nõutakse selle tagastamist, komisjon üksnes kasutas talle riigiabi valdkonnas EÜ asutamislepinguga antud pädevust ning et selliselt toimides ei rikkunud ta õiguskindluse ja institutsioonide aktide kasuliku mõju põhimõtteid ega direktiivi 92/81 artikli 8 lõiget 5.
(vt punktid 69–71, 74 ja 88)
5. EÜ artikli 88 kohaldamist käsitleva määruse nr 659/1999 artikli 11 lõige 1 ei näe juhul, kui teatavad tingimused on täidetud, ette komisjoni kohustust nõuda abi maksmise peatamist, vaid üksnes seda, et ta võib seda nõuda, kui ta peab seda vajalikuks.
(vt punktid 79 ja 259)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 97)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 99 ja 100)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 112–115, 120, 122, 124 ja 127)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 117 ja 201)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 139)
11. Kuigi õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete tagamiseks on ette nähtud materiaalõigusnormide viivitamatu kohaldamise piirangud, ei kehti need piirangud ebaseadusliku abi puhul või teatatud abi puhul hetkeni, mil komisjon selle heaks kiidab. Nimelt ei määratle riigiabi kontrollimise süsteemi ja loogika kohaselt abist teatamine või abi andmine olukorda viivitamatult ja lõplikult, vaid olukord jääb lahtiseks kuni liidu institutsioonide otsuseni. Selles kontekstis peab komisjon kohaldama materiaalõigusnorme, mis kehtivad abi või abikava kohta ning selle ühisturuga kokkusobivuse kohta otsuse tegemise hetkel ja mis on ainsad normid, mille alusel saab hinnata tema poolt selles osas tehtud otsuse õiguspärasust.
Seevastu ei saa menetlusnormid reguleerida enne nende jõustumist aset leidnud menetlustoiminguid. Nimelt kohaldatakse menetlusnorme üldiselt kõikide nende jõustumise hetkel pooleliolevate menetluste suhtes. Olukord on aga erinev normide puhul, mille eesmärk on kodifitseerida menetlusnormid, mis vastavalt Euroopa Kohtu praktikale olid juba kohaldatavad ajal, mil need menetlusnormid jõustusid.
Nii on see muu hulgas määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikli 4 lõikes 6 sätestatud normi puhul, mis puudutab seoses riigiabi teatamise esialgse uurimisega komisjoni tegevusetuse tagajärgi. Nimelt oli selle normi eesmärk muu hulgas kodifitseerida teatavad menetlusnormid, mis vastavalt 11. detsembri 1973. aasta kohtuotsusest Lorenz, 120/73, tulenevale Euroopa Kohtu praktikale olid juba kohaldatavad ajal, mil need menetlusnormid jõustusid.
(vt punktid 140, 141, 169, 190 ja 228)
12. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 154, 156, 160 ja 229)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 160)
14. Määruse nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, artikkel 15, mis näeb ette uue abi pärast ebaseadusliku abi tagasinõudmiseks ette nähtud kümneaastast aegumistähtaega muutumise olemasolevaks abiks, on menetlusnorm, mis on kohaldatav alates selle jõustumisest. Ent kuivõrd see artikkel ei sisalda mingit üleminekusätet selle ajalise kohaldamisega seoses, on see kohaldatav kõikidele ametlikele uurimismenetlustele, mis on selle jõustumisel pooleli või mis algatatakse alates sellest kuupäevast. Sellest tuleneb, et kuigi abi anti määruse nr 659/1999 artikli 15 jõustumisest varasemal kuupäeval, algab selle alusel siiski selles artiklis ette nähtud kümneaastane aegumistähtaeg kulgema, kui selle abi tagasinõudmise otsus tehakse pärast selle artikli jõustumist nagu käesolevas asjas.
(vt punkt 173)
15. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 181)
16. Liikmesriik, kelle ametiasutused on abi andmisel rikkunud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlusnorme, võib tugineda abi saanud ettevõtja õiguspärasele ootusele, et vaidlustada liidu kohtus komisjoni otsuse kehtivus, millega teda kohustati abi tagasi nõudma, mitte aga selleks, et vabaneda kohustusest võtta meetmeid, mis on vajalikud, et täita komisjoni otsust. Kuid arvestades teatamiskohustuse keskset rolli, et komisjoni poolt riigiabi suhtes läbiviidav kohustuslik kontroll oleks tõhus, siis võivad abisaajad tugineda õiguspärasele ootusele, et abi on seaduslik, põhimõtteliselt vaid juhul, kui abi andmisel on järgitud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti.
Kui komisjon viivitab otsustamisega, et abi on ebaseaduslik ja tuleb lõpetada ning liikmesriik peab selle tagasi nõudma, võib nimetatud abi saajatel teatud asjaoludel tekkida õiguspärane ootus, mis võib takistada komisjoni kohustamast liikmesriiki abi tagastamist nõuda. Kuid arvestades õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtetest tulenevaid nõudeid, takistab komisjoni ettepanekul vastu võetud nende nõukogu otsuste sõnastusega, millega lubatakse liikmesriigil kehtestada aktsiisivabastusi või aktsiisimäära vähendamisi vastavalt direktiivile 92/81 mineraalõlidele kehtestatud aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta, tekitatud ebaselge olukord üksnes selle abi tagasinõudmist, mis oli antud vaidlusaluse maksuvabastuse alusel kuni ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseni. Alates sellest avaldamisest peab aga abisaaja teadma, et kui vaidlusalune abi on riigiabi, peab komisjon seda vastavalt EÜ artiklile 88 lubama. Sellest järeldub, et ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse avaldamine lõpetab tegelikult õiguspärase ootuse, mis võis abisaajal varem olla maksuvabastuse seaduslikkuse suhtes. Nimelt kaotatakse avaldamisega igasugune ebamäärasus, mis on seotud nõukogu heakskiitvate otsuste sõnastusega, asjaolu suhtes, et komisjon peab kõnealused meetmed EÜ artikli 88 kohaselt heaks kiitma, kui need kujutavad endast riigiabi.
Mis puudutab erandlikke asjaolusid, mis võisid tekitada ebaseadusliku abi saajal õiguspärase ootuse, et abi on seaduslik, siis komisjoni ilmselge tegevusetus ei oma tähtsust, kui abikavast ei ole talle teatatud. Selline on lahendus ka juhul, kui abikava rakendati ilma, et sellest oleks ette teatatud, nagu on nõutud 11. detsembri 1973. aasta kohtuotsuses Lorenz, 120/73, ning järelikult ilma et oleks täies ulatuses järgitud EÜ artiklis 88 ette nähtud menetlust.
(vt punktid 214, 216, 223–225, 230 ja 252)
17. Ainuüksi see, et välja arvatud kümneaastane aegumistähtaeg (alates abi andmisest), mille lõppedes ei saa abi tagastamist enam nõuda, ei näe määrus nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ artikli 88 kohaldamiseks, ette ühtegi kas või soovituslikku tähtaega, mille jooksul võib komisjon ebaseaduslikku abi uurida, vastavalt selle määruse artikli 13 lõikele 2, milles on sätestatud, et komisjonile ei ole selle määruse artikli 7 lõikes 6 kehtestatud tähtaeg siduv, ei takista liidu kohtul kontrollimast seda, kas kõnealune institutsioon on jätnud mõistliku aja järgimata või on liigselt viivitanud.
Määruse nr 659/1999 artikli 7 lõike 6 kohaselt on teatatud riigiabi ametliku uurimismenetluse läbiviimise tähtaeg 18 kuud. Kuigi vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 13 lõikele 2 ei ole see tähtaeg kohaldatav ebaseadusliku abi suhtes, annab see hea lähtepunkti selle hindamiseks, kas niisuguse ametliku uurimismenetluse kestus, mis puudutab ebaseaduslikult rakendatud meedet, on mõistlik.
Veidi üle 49 kuu pikkune aeg ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse vastuvõtmisest riigiabi tuvastamise ja selle tagasinõudmise otsuse vastuvõtmiseni, mis on veidi üle kahe korra pikem sellest, mis on ette nähtud määruse nr 659/1999 artikli 7 lõikes 6 ametliku uurimismenetluse läbiviimiseks teatatud riigiabi korral, näib ebamõistlik. See aeg ei ole põhjendatud ka juhtumitega, mille puhul ei esine mingit ilmset raskust ja mille kohta oli komisjonil võimalik oma arvamus kujundada juba ammu enne ametliku uurimismenetluse algatamist.
Kuid mõistliku aja põhimõtte rikkumine põhjendab selle aja möödudes vastu võetud otsuse tühistamist vaid juhul, kui sellega kaasneb ka asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine.
(vt punktid 217, 234, 237–239, 242, 248, 259 ja 268–270)
18. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 271)
19. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 276 ja 277)