1. aprillil 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik
(kohtuasi C-204/21)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P.J.O. Van Nuffel ja K. Herrmann)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
Komisjon palub Euroopa Kohtul tuvastada, et:
kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse seaduse üldkohtute korralduse kohta (ustawa – Prawo o ustroju sądów powszechnych, edaspidi „üldkohtute seadus“) artikli 42a lõiked 1 ja 2 ning artikli 55 lõike 4, kõrgeimat kohut käsitleva seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) artikli 26 lõike 3 ja artikli 29 lõiked 2 ja 3 ning halduskohtuid käsitleva seaduse (ustawa o sądach administracyjnych) artikli 5 lõiked 1a ja 1b redaktsioonis, mis tuleneb 20. detsembri 2019. aasta seadusest, millega muudetakse seadust üldkohtute korralduse kohta, kõrgeimat kohut käsitlevat seadust ja halduskohtuid käsitlevat seadust (ustawa z dnia 20 grudnia 2019 r. o zmianie ustawy – Prawo o ustroju sądów powszechnych, ustawy o Sądzie Najwyższym oraz niektórych innych ustaw, edaspidi „muutmisseadus“), ning muutmisseaduse artikkel 8, keelates kõigil liikmesriigi kohtutel kontrollida, kas järgitud on liidu nõudeid, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel, arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat EIÕK artikli 6 lõike 1 kohta, ning ELTL artikli 267 ja liidu õiguse esimuse põhimõtte alusel;
kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse kõrgeimat kohut käsitleva seaduse muutmisseadusest tulenevas redaktsioonis artikli 26 lõiked 2 ja 4–6 ning artikli 82 lõiked 2–5, samuti muutmisseaduse artikli 10, andes kõrgeima kohtu Izba Kontroli Nadzwyczajnej i Spraw Publicznych’ile (erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium) ainupädevuse läbi vaadata väiteid ja õigusküsimusi kohtu või kohtuniku sõltumatuse puudumise kohta, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel ning ELTL artikli 267 ja liidu õiguse esimuse põhimõtte alusel;
kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse üldkohtute seaduse artikli 107 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning kõrgeimat kohut käsitleva seaduse artikli 72 lõike 1 punktid 1–3 redaktsioonis, mis tuleneb muutmisseadusest, võimaldades distsiplinaarrikkumiseks kvalifitseerida selle, kui kohtunik kontrollib, kas järgitud on liidu nõudeid, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 alusel ning ELTL artikli 267 alusel;
kuna Poola Vabariik andis kõrgeima kohtu Izba Dyscyplinarna’le (distsiplinaarkolleegium). kelle sõltumatus ja erapooletus ei ole tagatud, pädevuse lahendada asju, mis otseselt mõjutavad kohtuniku ja kohtunikukandidaadi staatust ja ülesannete täitmist (näiteks kohtuniku ja kohtunikukandidaadi vastu kriminaalmenetluse alustamise või nende kinnipidamise taotlus, tööõiguse ja sotsiaalkindlustusasjad, mis puudutavad kõrgeima kohtu kohtunikke ning kohtuasjad, mis on seotud kõrgeima kohtu kohtunike pensionile saatmisega), siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis tal lasuvad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu alusel;
kuna Poola Vabariik võttis vastu ja jättis jõusse üldkohtute seaduse artikli 88a, kõrgeimat kohut käsitleva seaduse artikli 45 lõike 3 ja halduskohtuid käsitleva seaduse artikli 8 lõike 2 versioonis, mis tuleneb muutmisseadusest, siis on Poola Vabariik rikkunud õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja artikli 8 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta1 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e, artikli 6 lõikega 3 ning artikli 9 lõikega 1;
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium ei ole selle loomise asjaolusid, koosseisu ja antud pädevust arvestades kohtuorgan, mis vastab sõltumatu kohtu tunnustele ELL artikli 19 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. Seetõttu kahjustab tema pädevuse säilitamine teisi liikmesriigi kohtunikke puudutavates kohtuasjades, mis on seotud nende staatusega ja kohtunikuülesannete teostamisega, nende sõltumatust ja rikub ELL artikli 19 lõiget 1.
Kuna muutmisseaduse sätted takistavad Poola kohtunikel kontrollimast, kas liidu õigust puudutavaid kohtuasju lahendavad kohtukoosseisud vastavad nõuetele, mis puudutavad sõltumatut ja erapooletut seaduse alusel moodustatud kohut ELL artikli 19 lõike 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tähenduses, siis rikuvad muutmisseaduse sätted viimati nimetatud õigusnorme ning kahjustavad ELTL artikliga 267 kehtestatud eelotsusetaotluste mehhanismi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad riigisisesed kohtud nimelt tagama, et liidu õigusest tulenevate üksikisiku õigustega seotud juhtumite puhul lahendab üksikisikute vaidluse sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud kohus. Sellise kontrollimise kvalifitseerimine distsiplinaarrikkumiseks rikub samuti liidu õigust. Liikmesriigi igal kohtunikul kui liidu õigust kohaldaval kohtul peab omal algatusel või taotluse saamisel olema võimalus hinnata, kas liidu õigust puudutavad kohtuasjad vaatab läbi sõltumatu kohus liidu õiguse tähenduses, ilma et sellisel kohtunikul oleks oht, et tema suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus. See, kui kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegiumile antakse ainupädevus lahendada konkreetses kohtuasjas taotlusi kohtuniku taandamise või pädeva kohtukoosseisu määramise kohta ning need taotlused põhinevad kohtuniku / kohtu sõltumatuse puudumise väitel, ei võimalda teistel kohtunikel täita eespool viidatud kohustusi ning esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimusi liidu õiguse selle nõude tõlgendamise kohta. Seevastu tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et liikmesriigi igal kohtul on õigus esitada ELTL artikli 267 alusel eelotsusetaotlus, ning kohtud, kelle lahendeid ei saa edasi kaevata, on tõlgendamiskahtluse korral kohustatud pöörduma Euroopa Kohtusse.
Iga kohtuniku kohustus avaldada Ametlikes Teadaannetes (Biuletyn Informacji Publicznej) 30 päeva jooksul alates tema kohtunikuna ametisse nimetamisest teave enda kuulumise kohta ühingutesse; ülesanded, mida ta täidab mittetulundusühingutes, ning kuulumine poliitilisse parteisse enne enda nimetamist kohtuniku ametisse rikub kohtuniku põhiõigust eraelu puutumatusele ja tema isikuandmete kaitset, samuti määruse (EL) 2016/679 sätteid.
____________
1 ELT 2016, L 119, lk 1.