EUROOPA KOHTU (suurkoda) ARVAMUS 1/15

26. juuli 2017

Sisukord

I. Arvamusetaotlus

II. Õiguslik raamistik

A. Chicago konventsioon

B. Protokoll (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes

C. Protokoll (nr 22) Taani seisukoha kohta

D. Direktiiv 95/46/EÜ

E. Direktiiv 2004/82/EÜ

III. Kavandatava lepingu taust

IV. Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu

V. Kavandatav leping

VI. Hinnangud, mis parlament on arvamusetaotluses esitanud

A. Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

B. Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega

VII. Kokkuvõte Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest

A. Arvamusetaotluse vastuvõetavus

B. Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

C. Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja harta sätetega

VIII. Euroopa Kohtu seisukoht

A. Arvamusetaotluse vastuvõetavus

B. Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

1. Kavandatava lepingu eesmärk ja sisu

2. Sobiv õiguslik alus EL toimimise lepingu seisukohast

3. ELTL artikli 16 lõikes 2 ja artikli 87 lõike 2 punktis a ette nähtud menetluste omavaheline kokkusobivus

C. Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja harta sätetega

1. Asjassepuutuvad põhiõigused ja nende riive

2. Kavandatavast lepingust tulenevate riivete põhjendamine

a) Kavandatavas lepingus silmas peetava broneeringuinfo töötlemise alus

b) Üldist huvi pakkuv eesmärk ja asjaomaste põhiõiguste olemuse arvestamine

c) Kavandatavas lepingus silmas peetava broneeringuinfo töötlemise sobivus avaliku julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks

d) Kavandatavast lepingust tulenevate riivete vajalikkus

1) Kavandatavas lepingus silmas peetav broneeringuinfo

i) Kavandatava lepingu piisav täpsus seoses edastatava broneeringuinfoga

ii) Delikaatsed andmed

2) Broneeringuinfo automaatne töötlemine

3) Broneeringuinfo töötlemise eesmärgid

i) Terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine

ii) Muud eesmärgid

4) Kavandatavas lepingus silmas peetavad Kanada ametiasutused

5) Asjassepuutuvad lennureisijad

6) Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine

i) Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine enne lennureisijate saabumist, nende Kanadas viibimise ajal ja nende lahkumisel

ii) Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine pärast lennureisijate Kanadast lahkumist

7) Broneeringuinfo avaldamine

i) Broneeringuinfo edastamine ametiasutustele

ii) Broneeringuinfo avaldamine eraõiguslikele isikutele

3. Lennureisijate subjektiivsed õigused

a) Õigus olla informeeritud ning õigus andmetega tutvuda ja neid parandada

b) Kaebeõigus

4. Järelevalve broneeringuinfo kaitse tagatiste üle

IX. Vastus arvamusetaotlusele

ELTL artikli 218 lõike 11 alusel antud arvamus – Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu projekt – Lennureisijate broneeringuinfo edastamine liidust Kanadasse – Sobivad õiguslikud alused – ELTL artikli 16 lõige 2, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a – Kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1

Arvamuse menetluses 1/15,

mille ese on 30. jaanuaril 2015 ELTL artikli 218 lõike 11 alusel Euroopa Parlamendi esitatud arvamusetaotlus,

EUROOPA KOHUS (suurkoda),

koosseisus: president K. Lenaerts, asepresident A. Tizzano, kodade presidendid L. Bay Larsen, T. von Danwitz (ettekandja), J. L. da Cruz Vilaça, M. Berger, A. Prechal ja M. Vilaras, kohtunikud A. Rosas, E. Levits, D. Šváby, E. Jarašiūnas ja C. Lycourgos,

kohtujurist: P. Mengozzi,

kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,

arvestades kirjalikus menetluses ja 5. aprilli 2016. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Euroopa Parlament, esindajad: F. Drexler, A. Caiola ja D. Moore,

–        Bulgaaria valitsus, esindajad: M. Georgieva ja E. Petranova,

–        Eesti valitsus, esindaja: K. Kraavi-Käerdi,

–        Iirimaa, esindajad: E. Creedon, G. Hodge ja A. Joyce, keda abistasid D. Fennelly, BL, ja C. Doyle, BL,

–        Hispaania valitsus, esindajad: A. Rubio González ja M. Sampol Pucurull,

–        Prantsuse valitsus, esindajad: G. de Bergues, D. Colas ja F.‑X. Bréchot,

–        Ühendkuningriigi valitsus, esindajad: C. Brodie ja D. Robertson, keda abistasid D. Beard, QC, ja barrister S. Ford,

–        Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M.‑M. Joséphidès, S. Boelaert ja E. Sitbon,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: P. Van Nuffel, D. Nardi, D. Maidani ja P. Costa de Oliveira,

–        Euroopa andmekaitseinspektor, esindajad: A. Buchta, G. Zanfir ja R. Robert,

olles 8. septembri 2016. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

annab järgmise

arvamuse

I.      Arvamusetaotlus

1        Euroopa Parlamendi esitatud taotlus Euroopa Kohtult arvamuse saamiseks on sõnastatud järgmiselt:

„Kas [Kanada ja Euroopa Liidu vaheline] kavandatav leping [broneeringuinfo edastamise kohta] on kooskõlas aluslepingute (ELTL artikkel 16) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 7 ja 8 ning artikli 52 lõige 1) sätetega, mis puudutavad üksikisikute õigust isikuandmete kaitsele?

Kas kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva [Euroopa Liidu N]õukogu õigusakti asjakohane õiguslik alus on ELTL artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a või peaks õigusakti aluseks olema ELTL artikkel 16?“

2        Parlament edastas Euroopa Kohtule oma arvamusetaotluse lisana muu hulgas järgmised dokumendid:

–        broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu projekt (edaspidi „kavandatav leping“);

–        nõukogu otsuse broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu liidu nimel sõlmimise kohta eelnõu (edaspidi „kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu“) ning

–        7. juuli 2014. aasta kiri, millega nõukogu palus parlamendil otsuse eelnõu heaks kiita.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Chicago konventsioon

3        Chicagos 7. detsembril 1944 alla kirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (United Nations Treaty Series, 15. köide, nr 102, edaspidi „Chicago konventsioon“) on ratifitseerinud nii Kanada kui ka kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuid Euroopa Liit ise ei ole siiski selle konventsiooni osaline.

4        Konventsiooni artiklis 13 on sätestatud:

„Osalisriigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel või seal viibimise ajal peavad reisijad ja meeskond järgima, või tehakse seda nende nimel, osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis käsitlevad õhusõiduki reisijate, meeskonna või kauba saabumist territooriumile ja sealt lahkumist, nagu sissesõidu-, vormistus-, immigratsiooni-, passi- ja tollikontrolli- ning karantiinijuhised; samuti tuleb nimetatud õigusakte järgida veetava kauba suhtes.“

5        Chicago konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO), mille eesmärk konventsiooni artikli 44 kohaselt on eelkõige välja töötada rahvusvahelise lennuliikluse põhimõtted ja meetodid.

B.      Protokoll (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes

6        Protokolli (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes (ELT 2010, C 83, lk 295; edaspidi „protokoll nr 21“) artiklis 1 on sätestatud:

„Kui artiklist 3 ei tulene teisiti, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele ettepandud meetmete vastuvõtmisel nõukogus. Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsuste esindajate hääled.

[…]“.

7        Protokolli artikli 3 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Ühendkuningriik või Iirimaa võib kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel ettepaneku või algatuse esitamist nõukogule teatada kirjalikult nõukogu eesistujale, et ta soovib osaleda mis tahes sellise kavandatud meetme võtmisel ja kohaldamisel, misjärel sellel riigil on õigus nii toimida.“

C.      Protokoll (nr 22) Taani seisukoha kohta

8        Protokolli (nr 22) Taani seisukoha kohta (ELT 2010, C 83, lk 299; edaspidi „protokoll nr 22“) preambuli kolmandas kuni viiendas lõigus on märgitud, et kõrged lepinguosalised:

„[on] teadlikud, et õigusliku režiimi jätkumine, mis tuleneb Edinburghi otsusest, kitsendab aluslepingute raames oluliselt Taani osalemist liidu olulistes koostöövaldkondades ja et liidu huvides on tagada acquis’ terviklikkus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal,

soovi[vad] seetõttu luua õigusraamistikku, mis võimaldaks Taanil osaleda Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises osutatud meetmete vastuvõtmisel ning tervita[vad] Taani kavatsust kasutada seda võimalust, juhul kui see on kooskõlas tema põhiseaduse nõuetega;

mär[givad], et Taani ei takista teiste liikmesriikide edasise koostöö arengut meetmete suhtes, mis ei ole Taani jaoks siduvad“.

9        Protokolli artiklis 1 on sätestatud:

„Taani ei osale Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel ettepandud meetmete võtmisel nõukogus. Nõukogu otsuste puhul, mis tuleb vastu võtta ühehäälselt, on vajalik nõukogu liikmete ühehäälsus, kaasa arvamata Taani valitsuse esindajat.

Käesoleva artikli kohaldamisel määratletakse kvalifitseeritud häälteenamust Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 kohaselt.“

10      Protokolli artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Taani suhtes ei ole siduv ega kohaldatav ükski Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise säte, ükski selle jaotise alusel võetud meede, ükski selle jaotise alusel liidu poolt sõlmitud rahvusvaheline leping, ükski mõnda sellist sätet tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu otsus ega ükski selle jaotise alusel võetud muudetud meede või võetav muudetav meede; need sätted, meetmed või otsused ei mõjuta mingil viisil tema pädevust, õigusi ja kohustusi; need sätted, meetmed või otsused ei mõjuta mingil viisil ei ühenduse ega liidu acquis’d ega moodusta osa liidu õigusest, mida kohaldatakse Taani suhtes. Eelkõige on Taani suhtes jätkuvalt siduvad ja kohaldatavad liidu muudetud õigusaktid politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas, mis on võetud vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist.“

11      Protokolli artiklis 2a on ette nähtud:

„Käesoleva protokolli artiklit 2 kohaldatakse samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 alusel kehtestatud eeskirjadele üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt nimetatud lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul.“

D.      Direktiiv 95/46/EÜ

12      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355) artikkel 25 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Liikmesriigid sätestavad, et töödeldavate või pärast edastamist töötlemiseks kavandatud isikuandmete edastamine kolmandatesse riikidesse võib toimuda ainult juhul, kui kõnealune kolmas riik tagab andmekaitse piisava taseme, kui käesoleva direktiivi muude sätete kohaselt vastuvõetud siseriiklikest sätetest ei tulene teisiti.

2.      Andmekaitse taset kolmandates riikides hinnatakse, pidades silmas kõiki andmete edastamise toimingute või andmete edastamise toimingute kogumi asjaolusid; tähelepanu pööratakse eelkõige andmete laadile, kavandatud töötlemistoimingu või töötlemistoimingute eesmärgile ja kestusele, päritoluriigile ja lõppsihtriigile, kõnealuses kolmandas riigis kehtivatele nii üldistele kui ka konkreetse sektori õigusnormidele ja kõnealuses riigis järgitavatele ametieeskirjadele ja turvameetmetele.

[…]

6.      Komisjon võib leida artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras, et kolmas riik tagab kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses oma siseriikliku õigusega või endale võetud rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad eelkõige lõikes 5 osutatud läbirääkimistest, et kaitsta eraelu puutumatust ja üksikisikute põhivabadusi ja -õigusi.

[…]“.

E.      Direktiiv 2004/82/EÜ

13      Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT 2004, L 261, lk 24; ELT eriväljaanne 19/07, lk 74) artikli 3 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.      Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada veoettevõtjate kohustus edastada isikute välispiiridel kontrollimise eest vastutavate asutuste taotluse korral registreerimise lõpuks teave nende veetavate reisijate kohta volitatud piiripunkti, mille kaudu need isikud sisenevad liikmesriigi territooriumile.

2.      Eespool osutatud teave hõlmab järgmist:

–        kasutatud reisidokumendi number ja liik,

–        kodakondsus;

–        täisnimed,

–        sünniaeg,

–        liikmesriikide territooriumile sisenemise piiripunkt,

–        transpordikoodeks,

–        transpordivahendi väljumis- ja saabumisaeg,

–        transpordivahendil veetavate reisijate koguarv,

–        algne pealemineku koht.“

III. Kavandatava lepingu taust

14      Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu otsuse 2006/230/EÜ Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kokkuleppe sõlmimise kohta seoses andmete töötlemisega, mis käsitlevad eelteavet reisijate kohta (API) ning reisijate registreid (PNR) (ELT 2006, L 82, lk 14), ning selle otsusega kiitis ta kõnealuse kokkuleppe (edaspidi „2006. aasta kokkulepe“) heaks. Vastavalt kokkuleppe preambulile võeti selle sõlmimisel arvesse „Kanadasse reise korraldavatele lennuettevõtjatele Kanada valitsuse poolt kehtestatud kohustust esitada Kanada pädevatele asutustele andmeid, mis käsitlevaid eelteavet reisijate kohta ja reisijate registrit (edaspidi „API ja PNRi andmed”), kui asjaomaseid andmeid kogutakse ja säilitatakse ettevõtjate automatiseeritud ettetellimissüsteemides ja väljalennu registreerimise süsteemides“.

15      2006. aasta kokkuleppe artikli 1 lõike 1 kohaselt oli selle „eesmärk […] tagada, et isikute API ja PNRi andmed kokkuleppe piirkonnas toimuvatel lennureisidel esitatakse austades täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, eriti õigust eraelu puutumatusele“. Vastavalt kokkuleppe artikli 3 lõikele 1 „[leppisid] [k]okkuleppeosalised […] kokku, et isikute API ja PNRi andmeid kokkuleppe piirkonnas toimuvatel reisidel töödeldakse vastavalt API ja PNRi andmetega tegelevate pädevate asutuste poolt võetud kohustustele“. Kanada pädev asutus oli kokkuleppe I lisa kohaselt Kanada Piirivalveamet (CBSA).

16      Nende kohustuste alusel võttis Euroopa Ühenduste Komisjon 6. septembril 2005 vastu otsuse 2006/253/EÜ, mis käsitleb Kanada Piirivalveametile edastatavates lennureisijate registrites sisalduvate isikuandmete piisavat kaitset (ELT 2006, L 91, lk 49). Selle otsuse artiklis 1 oli sätestatud, et „[d]irektiivi [95/46] artikli 25 lõike 2 tähenduses leitakse, et [CBSA] tagab [otsuse] I lisas sätestatud[, CBSA PNR‑programmiga seotud] kohustuste kohaselt andmekaitse piisava taseme ühendusest edastatavate PNR‑andmete puhul, mis käsitlevad lende Kanadasse“. Artikli 7 kohaselt oli otsuses ette nähtud, et see „kaotab kehtivuse kolme aasta ja kuue kuu möödumisel selle teatavakstegemise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse direktiivi [95/46] artikli 31 lõikes 2 sätestatud korras“. Niisugune pikendamine aset ei leidnud.

17      Kuna 2006. aasta kokkuleppe kehtivusaeg oli vastavalt selle artikli 5 lõigetele 1 ja 2 seotud otsuse 2006/253 kehtivusajaga, lõppes kokkuleppe kehtivus 2009. aasta septembris.

18      Parlament võttis 5. mail 2010 vastu resolutsiooni läbirääkimiste alustamise kohta broneeringuinfot käsitlevate lepingute üle Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanadaga (ELT 2011, C 81 E, lk 70). Resolutsiooni punktis 7 nõudis parlament „ühtset lähenemisviisi broneeringuinfo kasutamisele õiguskaitses ja turvalisuse tagamise eesmärgil, milleks tuleks luua ühtne põhimõtete kogum, mis oleks kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute alus“, ja palus „komisjonil esitada […] ettepaneku sellise ühtse mudeli vastuvõtmiseks ning kolmandate riikidega peetavateks läbirääkimisteks volituste andmise projekti“ ning kehtestas samas resolutsiooni punktis 9 miinimumnõuded, mida tuleb järgida broneeringuinfo kasutamisel kolmandates riikides.

19      Nõukogu võttis 2. detsembril 2010 vastu otsuse ja läbirääkimisjuhised, milles ta volitas komisjoni alustama liidu nimel Kanadaga läbirääkimisi broneeringuinfo edastamist ja kasutamist käsitleva lepingu sõlmimiseks terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmise ning nende vastu võitlemise eesmärgil.

20      Kavandatav leping, milleni jõuti Kanadaga peetud läbirääkimiste tulemusel, parafeeriti 6. mail 2013. Komisjon tegi 18. juulil 2013 ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu sõlmimise kohta (COM (2013) 528 final; edaspidi „kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse ettepanek“) ning ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu allkirjastamise kohta (COM (2013) 529 final).

21      Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse ettepaneku seletuskiri sisaldas järgmisi lõike:

„Kanada õigusaktide kohaselt on Kanada Piirivalveametil õigus nõuda, et kõik lennuettevõtjad, kes teostavad Kanadasse suunduvaid ja sealt väljuvaid lennureise, peavad võimaldama tal elektrooniliselt juurde pääseda reisija broneeringuinfole enne reisija Kanadasse saabumist või sealt lahkumist. Kanada ametiasutuste nõuete alus on tolliseaduse [artikli 107 lõige 1], reisijainfo (tolli) eeskirjad, immigratsiooni ja põgenike kaitse seaduse paragrahvi 148 lõike 1 punkt d ning immigratsiooni ja põgenike kaitse eeskirjades sisalduv eeskiri nr 269.

Nende õigusaktide eesmärk on saada broneeringuinfo elektrooniliselt enne lennu saabumist ning seega suurendavad need Kanada Piirivalveameti võimalusi hinnata eelnevalt tulemuslikult ja tõhusalt reisijatega seotud riske ja hõlbustada heauskset reisimist, tugevdades seeläbi Kanada julgeolekut. Euroopa Liit teeb Kanadaga terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel koostööd ning on seisukohal, et broneeringuinfo edastamine Kanadale parandab politsei- ja õigusasjades tehtavat rahvusvahelist koostööd. See saavutatakse Kanada kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe jagamisega liikmesriikide pädevate politsei- ja õigusasutustega ning Europoli ja Eurojustiga nende vastavate volituste piires.

[…]

Lennuettevõtjad on kohustatud andma Kanada Piirivalveametile juurdepääsu teatavale broneeringuinfole, mis on kogutud lennuettevõtjate automaatsetesse broneerimis- ja väljumiskontrollisüsteemidesse ning mis neis süsteemides sisaldub.

Andmekaitset käsitlevate [Euroopa Liidu] õigusaktide kohaselt ei tohi [Euroopa Liidust] väljuvaid lende korraldavad Euroopa ja muud lennuettevõtjad edastada oma reisijate broneeringuinfot kolmandatele riikidele, kes ei taga isikuandmete piisavat kaitset ega võta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Tuleb leida lahendus [Euroopa Liidust] Kanadale broneeringuinfo edastamise õigusliku aluse loomiseks, et tunnustada broneeringuinfo kasutamise vajalikkust ja tähtsust terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastases võitluses ning tagada samas lennuettevõtjate õiguskindlus. Seda lahendust tuleks rakendada kogu Euroopa Liidus ühte moodi, et tagada lennuettevõtjate õiguskindlus ning kinnipidamine isikute õigusest isikuandmete kaitsele ja isikute füüsiline julgeolek.

[…]“.

22      Euroopa andmekaitseinspektor võttis 30. septembril 2013 vastu arvamuse nende otsuste ettepanekute kohta. Kokkuvõte arvamusest avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2014, C 51, lk 12) ja selle terviktekst on kättesaadav Euroopa andmekaitseinspektori veebilehel.

23      Nõukogu võttis 5. detsembril 2013 vastu otsuse broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu allkirjastamise kohta. Samal päeval otsustas nõukogu taotleda parlamendi heakskiitu kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva otsuse eelnõule.

24      Kavandatav leping kirjutati alla 25. juunil 2014.

25      Nõukogu palus 7. juuli 2014. aasta kirjaga parlamendil kiita heaks kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu.

26      Parlament võttis 25. novembril 2014 vastu resolutsiooni Euroopa Kohtu arvamuse taotlemise kohta Euroopa Liidu ja Kanada vahelise broneeringuinfo töötlemist ja edastamist lennuettevõtjatelt Kanada Piirivalveametile käsitleva lepingu kooskõla kohta aluslepingutega (ELT 2016, C 289, lk 2).

IV.    Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu

27      Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõus on otsuse õiguslike alustena märgitud ELTL artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a.

28      Otsuse eelnõu põhjendused 5 ja 6 on sõnastatud järgmiselt:

„(5)      Kooskõlas […] protokolli nr 21 […] artikliga 3 teatasid [Ühendkuningriik ja Iirimaa] oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises.

(6)      Kooskõlas […] protokolli nr 22 […] artiklitega 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmises ning leping ei ole Taani suhtes siduv ega kohaldatav.“

29      Otsuse eelnõu artiklis 1 on märgitud:

„Euroopa Liidu nimel kiidetakse heaks broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev Kanada ja Euroopa Liidu vaheline leping.

Sõlmitava lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.“

V.      Kavandatav leping

30      Kavandatav leping on sõnastatud järgmiselt:

„Kanada

ning

Euroopa Liit,

(edaspidi „lepinguosalised“),

püüdes oma demokraatliku ühiskonna ja ühiste väärtuste kaitsmiseks julgeoleku ja õigusriigi põhimõtte edendamise eesmärgil ära hoida terroriakte ja terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumisi, samuti muid raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda, neid vähendada ja need kõrvaldada,

tõdedes, et on tähtis ära hoida terroriakte ja terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumisi, samuti muid raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda, neid vähendada ja need kõrvaldada, austades samas põhiõigusi ja ‑vabadusi, eelkõige eraelu puutumatust ja andmekaitset,

püüdes tugevdada ja soodustada lepinguosaliste koostööd Kanada ja Euroopa Liidu partnerluse vaimus,

tõdedes, et teabe jagamine on terrorismi ja sellega seotud kuritegude ning muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemise oluline osa ning et sellega seoses on broneeringuinfo kasutamine kõnealuste eesmärkide poole püüdlemisel olulise tähtsusega töövahend,

tunnistades, et avaliku julgeoleku kindlustamiseks ja õiguskaitse eesmärkidel tuleks sätestada eeskirjad, et reguleerida broneeringuinfo edastamist lennuettevõtjatelt Kanadale,

tõdedes, et lepinguosalised jagavad oma õigusaktides väljendatud ühiseid väärtusi seoses eraelu puutumatuse ja andmekaitsega,

pidades silmas Euroopa Liidu kohustusi kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6 põhiõiguste austamise kohta, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 õiguse kohta eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel, proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtetega seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigusega era- ja perekonnaelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8, [28. jaanuaril 1981 Strasbourgis alla kirjutatud] Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ning selle [8. novembril 2001 Strasbourgis alla kirjutatud] lisaprotokolliga 181,

võttes arvesse Kanada õiguste ja vabaduste harta ning eraelu puutumatust käsitlevate Kanada õigusaktide asjakohaseid sätteid,

märkides Euroopa Liidu kohustust tagada, et lennuettevõtjatel ei oleks takistusi Kanada õigusaktide täitmisel seoses käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Liidust pärineva broneeringuinfo edastamisega Kanadale,

olles teadlikud broneeringuinfo edastamist käsitleva 2006. aasta lepingu edukast ühisest läbivaatamisest 2008. aastal,

tõdedes, et käesolevat lepingut ei kohaldata reisijaid käsitleva eelteabe suhtes, mida lennuettevõtjad koguvad ja edastavad Kanadale piirikontrolli eesmärgil,

tunnistades ka, et käesolev leping ei takista Kanadal jätkata lennuettevõtjatelt saadud teabe töötlemist erandjuhtudel, kui see on vajalik lennutransporti või riigi julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu ohu leevendamiseks, järgides Kanada õigusaktides sätestatud rangeid piiranguid ja igal juhul ületamata käesolevas lepingus sätestatud piiranguid,

märkides lepinguosaliste ja Euroopa Liidu liikmesriikide huvi vahetada teavet broneeringuinfo ülekandmise ja väljaspool Kanadat avaldamise meetodite kohta, nagu on sätestatud käesoleva lepingu asjaomastes artiklites, ning märkides Euroopa Liidu huvi tegeleda selle küsimusega konsultatsioonide ja käesolevas lepingus sätestatud läbivaatamismehhanismi raames,

märkides, et lepinguosalised võivad uurida, kas oleks vajalik ja otstarbekas sõlmida sarnane, broneeringuinfo töötlemist käsitlev leping ka meretranspordi valdkonnas,

märkides, et Kanadal on kohustus tagada, et Kanada pädev asutus töötleb broneeringuinfot terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, järgides rangelt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse meetmeid, mis on sätestatud käesolevas lepingus,

rõhutades, et õigusalase ja politseikoostöö soodustamiseks on väga tähtis, et Kanada jagab broneeringuinfot ning käesoleva lepingu alusel saadud ja broneeringuinfot hõlmavat sobivat ja asjakohast analüütilist teavet Euroopa Liidu liikmesriikide politsei- ja õigusasutustega, Europoli ja Eurojustiga,

kinnitades, et käesolev leping ei ole aluseks Kanada ja Euroopa Liidu või ühe lepinguosalise ja mis tahes muu osalise vahelistele tulevastele lepingutele, milles käsitletakse broneeringuinfo töötlemist ja edastamist või andmekaitset,

võttes arvesse lepinguosaliste ühist kohustust kohaldada ja edasi arendada broneeringuinfo töötlemist käsitlevaid rahvusvahelisi standardeid,

on kokku leppinud järgmises:

Üldsätted

Artikkel 1

Lepingu eesmärk

Käesolevas lepingus sätestavad lepinguosalised broneeringuinfo edastamise ja kasutamise tingimused, eesmärgiga tagada üldsuse julgeolek ja ohutus ning näha ette vahendid andmete kaitsmiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      „lennuettevõtja“ – transpordiga tegelev äriühing, kes kasutab õhusõidukit reisijate veoks Kanada ja Euroopa Liidu vahel;

b)      „broneeringuinfo“ – lennuettevõtja kogutud andmed iga reisi kohta, mille on broneerinud ükskõik milline reisija või mis on broneeritud tema nimel ning mis on vajalik broneeringute vormistamiseks ja kontrollimiseks. Käesoleva lepingu tähenduses koosneb broneeringuinfo käesoleva lepingu lisas loetletud elementidest;

c)      „töötlemine“ – iga broneeringuinfoga tehtav toiming või toimingute kogum, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, edastamine, levitamine, üleandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine või ühendamine, blokeerimine, peitmine, kustutamine või hävitamine;

d)      „Kanada pädev asutus“ – käesoleva lepingu alusel broneeringuinfo saamise ja töötlemise eest vastutav Kanada asutus;

e)      „delikaatsed andmed“ – andmed, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise või käsitlevad isiku terviseseisundit või seksuaalelu.

Artikkel 3

Broneeringuinfo kasutamine

1.      Kanada tagab, et Kanada pädev amet töötleb käesoleva lepingu kohaselt saadud broneeringuinfot üksnes terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks.

2.      Käesoleva lepingu kohaldamisel on „terroriakt“:

a)      poliitilisest, usulisest või ideoloogilisest eesmärgist või põhjusest ajendatud tegu või tegevusetus, mille eesmärk on avalikkuse hirmutamine seoses julgeoleku, sealhulgas majandusliku julgeolekuga, või mille eesmärk on sundida isikut, valitsust või riiklikku või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või millegi tegemisest hoiduma ning mis eesmärgipäraselt toob kaasa mõne järgmistest tagajärgedest:

i)      põhjustab surma või tekitab raskeid kehavigastusi,

ii)      ohustab üksikisiku elu;

iii)      kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele või ohutusele,

iv)      põhjustab suurt varalist kahju, mis tõenäoliselt toob kaasa alapunktides i–iii osutatud kahju, või

v)      põhjustab põhiteenusele, rajatisele või süsteemile tõsist kahju või häiret, mis ei ole tingitud seaduslikust või ebaseaduslikust propageerimistööst, protestist, erimeelsusest või töökatkestusest, näiteks streigist, mille eesmärk ei ole tuua kaasa alapunktides i–iii osutatud kahju, või

b)      tegevus, mis kujutab endast süütegu terrorismi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollide reguleerimisalas ja määratluses, või

c)      teadlik osalemine tegevuses, mille eesmärk on tõhustada terroriüksuse võimet hõlbustada või viia ellu punktides a ja b kirjeldatud tegu või tegevusetust, või sellisele tegevusele kaasaaitamine, või isiku, rühmituse või organisatsiooni juhendamine sellise tegevuse elluviimiseks, või

d)      süüteo sooritamine juhul, kui õigusrikkumist kujutav tegu või tegevusetus toimub terroriüksuse huvides, selle juhtimisel või sellega koostöös, või

e)      vara kogumine või isiku, rühmituse või organisatsiooni üleskutsumine pakkumaks vara või rahalisi või muid teenuseid, vara või rahaliste või muude teenuste pakkumine või kättesaadavaks tegemine punktis a või b kirjeldatud teo toimepaneku või tegevusetuse jätkamise eesmärgil või vara kasutamine või valdamine punktis a või b kirjeldatud teo toimepaneku või tegevusetuse jätkamise eesmärgil, või

f)      katse panna toime punktis a või b kirjeldatud tegu või jätkata tegevusetust või selle toimepaneku või jätkamisega ähvardamine, punktis a või b kirjeldatud teo või tegevusetusega seonduv ettevalmistustöö, edendustöö, juhendamine või nõustamine, või kaasosalisena tegutsemine, või varjamine või peitmine, et terrorirühmitus saaks aidata kaasa punktis a või b kirjeldatud teole või tegevusetusele või seda toime panna või jätkata.

g)      Käesoleva lõike kohaldamisel on „terrorirühmitus“:

i)      isik, rühmitus või organisatsioon, mille üheks eesmärgiks või tegevusvaldkonnaks on punktis a või b kirjeldatud teole või tegevusetusele kaasaaitamine või selle toimepanek või jätkamine, või

ii)      isik, rühmitus või organisatsioon, kes tegutseb teadlikult alapunktis i osutatud isiku, rühmituse või organisatsiooni nimel, selle juhtimisel või sellega koostöös.

3.      Rasked rahvusvahelised kuriteod on kõik Kanada õiguses määratletud rahvusvahelised süüteod, mille eest on Kanadas ette nähtud vähemalt nelja-aastase ülemmääraga vangistus või sellest rangem karistus.

Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse kuritegu rahvusvaheliseks, kui see on toime pandud:

a)      rohkem kui ühes riigis;

b)      ühes riigis, kuid märkimisväärne osa selle ettevalmistamisest, kavandamisest, juhtimisest või kontrollimisest leiab aset teises riigis;

c)      ühes riigis, kuid hõlmab organiseeritud kuritegelikku rühmitust, kes tegeleb kuritegevusega rohkem kui ühes riigis;

d)      ühes riigis, kuid sel on märkimisväärne mõju teises riigis või

e)      ühes riigis ning õigusrikkuja asub teises riigis või kavatseb sinna minna.

4.      Erandjuhtudel võib Kanada pädev asutus vajaduse korral töödelda broneeringuinfot, et kaitsta isikute elutähtsaid huve, näiteks kui esineb:

a)      surma- või raske kehavigastuse oht või

b)      märkimisväärne oht rahvatervisele, eelkõige oht, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud standardites kirjeldatud ohule.

5.      Kanada võib broneeringuinfot samuti töödelda iga üksikjuhtumi puhul eraldi, et:

a)      tagada riigiasutuste kontroll või vastutusele võtmine või

b)      järgida kohtukutset, kohtu ettekirjutust või kohtukorraldust.

Artikkel 4

Broneeringuinfo edastamise tagamine

1.      Euroopa Liit tagab, et lennuettevõtjaid ei takistataks edastamast käesoleva lepingu kohaselt broneeringuinfot Kanada pädevale asutusele.

2.      Kanada ei nõua lennuettevõtjalt broneeringuinfo elemente, mida lennuettevõtja ei ole veel kogunud või mis veel ei ole tema käsutuses broneerimise eesmärgil.

3.      Kui lennuettevõtja poolt käesoleva lepingu kohaselt Kanadale edastatud broneeringuinfo sisaldab andmeelemente, mida lisas loetletud ei ole, kustutab Kanada need kohe pärast kättesaamist.

4.      Lepinguosalised tagavad, et käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil ja tingimustel võivad lennuettevõtjad Kanada pädevale asutusele broneeringuinfot edastada volitatud esindajate kaudu, kes tegutsevad lennuettevõtja nimel ning tema vastutusel.

Artikkel 5

Piisav andmekaitse

Käesoleva lepingu järgimisel eeldatakse, et Kanada pädev asutus tagab Euroopa Liidu andmekaitset käsitleva asjakohase õiguse tähenduses piisava andmekaitsetaseme broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel. Eeldatakse, et lennuettevõtja, kes edastab Kanadale broneeringuinfot käesoleva lepingu alusel, täidab Euroopa Liidu õiguslikke nõudeid seoses broneeringuinfo edastamisega Euroopa Liidult Kanadale.

Artikkel 6

Õigusalane ja politseikoostöö

1.      Kanada jagab võimalikult kiiresti käesoleva lepingu alusel saadud ja broneeringuinfot hõlmavat asjakohast ja sobivat analüütilist teavet Europoli ja Eurojustiga nende vastava pädevuse ulatuses, või Euroopa Liidu liikmesriigi politsei või õigusasutusega. Kanada tagab, et kõnealust teavet jagatakse vastavalt õiguskaitset või teabevahetust käsitlevatele Kanada ja Europoli, Eurojusti või kõnealuse liikmesriigi vahelistele lepingutele ja kokkulepetele.

2.      Europoli ja Eurojusti pädevuse ulatuses või Euroopa Liidu liikmesriigi politsei või õigusasutuse esitatud taotlusel jagab Kanada käesoleva lepingu alusel saadud broneeringuinfot või broneeringuinfot hõlmavat analüütilist teavet konkreetsete juhtumite korral Euroopa Liidus terroriakti või raske rahvusvahelise kuriteo ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. Kanada teeb kõnealuse teabe kättesaadavaks kooskõlas õiguskaitset, õigusalast koostööd või teabevahetust käsitlevate Kanada ja Europoli, Eurojusti või kõnealuse liikmesriigi vaheliste lepingute ja kokkulepetega.

Broneeringuinfo töötlemise suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed

Artikkel 7

Mittediskrimineerimine

Kanada tagab, et broneeringuinfo töötlemise suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid kohaldatakse kõigi reisijate suhtes võrdsetel alustel ilma õigusvastase diskrimineerimiseta.

Artikkel 8

Delikaatsete andmete kasutamine

1.      Kui reisija kohta kogutud broneeringuinfo sisaldab delikaatseid andmeid, tagab Kanada, et tema pädev asutus peidab automaatseid süsteeme kasutades delikaatsed andmed ning et pädev asutus ei tegele kõnealuste andmete täiendava töötlemisega, välja arvatud juhul, kui see toimub lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt.

2.      Kanada esitab Euroopa Komisjonile koodid ja tähised peidetavate delikaatsete andmete eristamiseks. Kanada esitab kõnealuse loetelu 90 päeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.

3.      Kanada võib delikaatseid andmeid töödelda erandjuhtudel iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kui selline töötlemine on vajalik, kuna üksikisiku elu on ohus või esineb raske kehavigastuse oht.

4.      Kanada tagab, et delikaatseid andmeid töödeldakse vastavalt lõikele 3 üksnes rangete menetlusmeetmete kohaselt, mis hõlmavad järgmist:

a)      delikaatsete andmete töötlemise kiidab heaks Kanada pädeva asutuse juht;

b)      delikaatseid andmeid töötleb üksnes selleks individuaalselt volitatud ametnik ning

c)      kui varasemalt peidetud delikaatsed andmed on nähtavaks tehtud, ei töödelda neid automaatsete süsteemidega.

5.      Kanada kustutab delikaatsed andmed hiljemalt 15 päeva jooksul alates päevast, mil Kanada need sai, välja arvatud juhul, kui Kanada säilitab neid artikli 16 lõike 5 kohaselt.

6.      Kui Kanada pädev asutus töötleb Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku delikaatseid andmeid lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt, tagab Kanada, et tema pädev asutus teavitab töötlemisest esimesel võimalusel asjaomase liikmesriigi ametiasutusi. Kanada esitab kõnealuse teate kooskõlas õiguskaitset või teabevahetust käsitlevate Kanada ja asjaomase liikmesriigi vaheliste lepingute ja kokkulepetega.

Artikkel 9

Andmete turvalisus ja terviklus

1.      Kanada rakendab reguleerivaid, menetluslikke või tehnilisi meetmeid broneeringuinfo kaitsmiseks juhusliku, ebaseadusliku või volitamata juurdepääsu, töötlemise või kaotsimineku eest.

2.      Kanada tagab andmete vastavuskontrolli ja kaitse, turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse. Kanada:

a)      kohaldab broneeringuinfo suhtes krüpteerimise, volitamise ja dokumenteerimise menetlusi;

b)      piirab broneeringuinfole juurdepääsu selleks volitatud ametnikega;

c)      säilitab broneeringuinfot turvalises füüsilises keskkonnas, mida kaitstakse juurdepääsukontrollidega ning

d)      kehtestab mehhanismi, millega tagatakse, et broneeringuinfo päringutega tegeletakse vastavalt artiklile 3.

3.      Kui üksikisiku broneeringuinfole pääsetakse ligi või need avaldatakse ilma loata, võtab Kanada meetmeid, et asjaomast üksikisikut teavitada, leevendada võimalikke tagajärgi ning võtta heastavaid meetmeid.

4.      Kanada tagab, et tema pädev asutus teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata olulistest juhtumitest, mis hõlmavad juhuslikku, ebaseaduslikku või volitamata juurdepääsu broneeringuinfole, selle töötlemist või kaotsiminekut.

5.      Kanada tagab, et andmete turvalisuse rikkumise korral, eriti juhul, kui selle tagajärjeks on andmete juhuslik või ebaseaduslik hävitamine või nende juhuslik kaotsiminek, muutmine, loata avalikustamine või neile loata juurdepääs või nende mis tahes ebaseaduslik töötlemine, rakendatakse tõhusaid ja hoiatavaid parandusmeetmeid, mis võivad hõlmata sanktsioone.

Artikkel 10

Järelevalve

1.      Käesoleva lepingu kohase broneeringuinfo töötlemise andmekaitsemeetmete üle teostab järelevalvet sõltumatu ametiasutus või administratiivsete vahenditega loodud asutus, mis tegutseb erapooletult ja millel on tõendatud sõltumatus (edaspidi „järelevalveasutus“). Kanada tagab, et järelevalveasutusel on tõhusad volitused uurida broneeringuinfo kogumise, kasutamise, avaldamise, säilitamise või hävitamisega seotud eeskirjade täitmist. Järelevalveasutus võib läbi viia vastavuskontrolle ja uurimisi, anda aru tulemustest ning esitada soovitusi Kanada pädevale asutusele. Kanada tagab, et järelevalveasutusel on volitused viia vajaduse korral käesoleva lepinguga seotud õigusrikkumised kohtusse või võtta distsiplinaarmeetmeid.

2.      Kanada tagab selle, et järelevalveasutus tagab, et käesoleva lepingu rikkumise kohta esitatud kaebused võetakse vastu, neid uuritakse, neile reageeritakse ning neid käsitletakse asjakohaselt.

Artikkel 11

Läbipaistvus

1.      Kanada tagab, et Kanada pädev asutus avaldab oma veebisaidil järgmise teabe:

a)      loetelu õigusaktidest, millega võimaldatakse broneeringuinfo kogumist;

b)      põhjus broneeringuinfo kogumiseks;

c)      broneeringuinfo kaitsmise viis;

d)      broneeringuinfo võimaliku avaldamise viis ja ulatus;

e)      juurdepääsu, paranduste tegemist, märkuste lisamist ning õiguskaitset käsitlev teave ning

f)      kontaktandmed päringute korral.

2.      Lepinguosalised teevad koostööd huvitatud isikute, näiteks lennundussektoriga, et suurendada läbipaistvust eelistatavalt broneerimise ajal, pakkudes reisijatele järgmist teavet:

a)      broneeringuinfo kogumise põhjused;

b)      broneeringuinfo kasutamine;

c)      broneeringuinfole juurdepääsu taotlemise menetlus ning

d)      broneeringuinfo parandamise taotlemise menetlus.

Artikkel 12

Isikute õigus tutvuda andmetega

1.      Kanada tagab, et üksikisikud võivad tutvuda oma broneeringuinfoga.

2.      Kanada tagab, et Kanada pädev asutus teeb mõistliku aja jooksul järgmist:

a)      esitab üksikisikule koopia tema broneeringuinfost, kui kõnealune isik esitab kirjaliku taotluse oma broneeringuinfo saamiseks;

b)      vastab kirjalikult igale taotlusele;

c)      võimaldab üksikisikul tutvuda salvestatud andmetega, mis kinnitavad üksikisiku broneeringuinfo avaldamist, kui üksikisik taotleb sellist kinnitust;

d)      esitab õiguslikud või faktilised põhjused, mille kohaselt keeldutakse juurdepääsu võimaldamisest üksikisiku broneeringuinfole;

e)      teavitab üksikisikut broneeringuinfo puudumisest;

f)      teavitab üksikisikut kaebuse esitamise võimalusest ja kaebuste esitamise menetlusest.

3.      Kanada võib andmeid avaldada tingimusel, et ta järgib põhjendatud õiguslikke nõudeid ja piiranguid, sealhulgas piiranguid, mis on vajalikud kriminaalkuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või selleks, et kaitsta üldsuse või riigi julgeolekut, võttes arvesse asjaomase isiku õigustatud huvi.

Artikkel 13

Üksikisikute õigus parandada andmeid ja neile märkuste esitamine

1.      Kanada tagab, et üksikisikud võivad taotleda oma broneeringuinfo parandamist.

2.      Kanada tagab, et Kanada pädev asutus võtab arvesse kõiki kirjalikke parandustaotlusi ning teeb mõistliku aja jooksul järgmist:

a)      parandab broneeringuinfo ja teavitab üksikisikut paranduse tegemisest või

b)      keeldub täielikult või osaliselt paranduse tegemisest ning:

i)      lisab broneeringuinfole märkuse taotletud, kuid tagasilükatud parandustaotluste kohta;

ii)      teavitab üksikisikut sellest, et:

i.      parandustaotlus on tagasi lükatud, ning esitab tagasilükkamise õiguslikud või faktilised põhjused;

ii.      broneeringuinfole on lisatud alapunkti i kohane märkus ning

c)      teavitab üksikisikut kaebuse esitamise võimalusest ja kaebuste esitamise menetlusest.

Artikkel 14

Halduslikud ja kohtulikud õiguskaitsevahendid

1.      Kanada tagab, et sõltumatu ametiasutus või administratiivsete vahenditega loodud asutus, mis tegutseb erapooletult ja millel on tõendatud sõltumatus, võtab vastu ja uurib üksikisikute esitatud kaebusi seoses nende taotlustega oma broneeringuinfoga tutvuda, seda parandada või sellele märkusi lisada, ning vastab nendele kaebustele. Kanada tagab, et asjaomane asutus teavitab kaebuse esitajat lõikes 2 sätestatud võimalustest pöörduda kohtusse.

2.      Kanada tagab, et igal üksikisikul, kes leiab, et tema broneeringuinfoga seotud otsuse või toiminguga on tema õigusi rikutud, on õigus tõhusale õiguskaitsele vastavalt Kanada seadustele kas kohtuliku kontrolli või mõne muu õiguskaitsevahendi kaudu, millega võib kaasneda ka hüvitise saamine.

Artikkel 15

Automaatsel töötlemisel põhinevad otsused

Kanada ei tee reisijat olulisel määral kahjulikult mõjutavat otsust üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal.

Artikkel 16

Broneeringuinfo säilitamine

1.      Kanada ei säilita broneeringuinfot kauem kui viis aastat alates broneeringuinfo saamise kuupäevast.

2.      Kanada annab juurdepääsu üksnes piiratud arvule selleks Kanada poolt volitatud ametnikele.

3.      Kanada muudab 30 päeva jooksul alates broneeringuinfo saamisest peitmise teel anonüümseks kõigi reisijate nimed.

Kaks aastat pärast broneeringuinfo saamist muudab Kanada peitmise teel täiendavalt anonüümseks järgnevad andmed:

a)      muud broneeringuinfos sisalduvad nimed, sh reisijate arv;

b)      kõik kättesaadavad kontaktandmed (sh tellija kohta);

c)      üldmärkused, sh OSI (Other Supplementary Information – muu täiendav teave), SSI (Special Service Information – teave spetsiifiliste teenuste kohta) ja SSRi (Special Service Request – spetsiifiliste teenuste taotlus) väljadel sisalduv teave sel määral, mil see sisaldab andmeid, mis võimaldavad tuvastada füüsilise isiku, ning

d)      kogu broneerimise eesmärgil kogutud ja reisijaid käsitlev eelteave (advance passenger information, API) sel määral, mil see sisaldab andmeid, mis võimaldavad tuvastada füüsilise isiku.

4.      Kanada võib varasemalt peidetud broneeringuinfo nähtavaks teha üksnes siis, kui kättesaadavate andmete põhjal on vaja läbi viia artiklile 3 vastavaid uurimisi ning seda tehakse:

a)      30 päeva kuni kaks aastat pärast seda, kui andmed esimest korda saadi, ning üksnes piiratud arvu selleks volitatud ametnike poolt ning

b)      kaks kuni viis aastat pärast seda, kui andmed esimest korda saadi, ning üksnes Kanada pädeva asutuse juhi või juhi poolt konkreetse volituse saanud kõrgema ametniku eelneva loa alusel.

5.      Olenemata lõikest 1:

a)      võib Kanada säilitada broneeringuinfot, mis on vajalik kuni konkreetse meetme, läbivaatamise, uurimise, jõustamismeetme, kohtumenetluse, vastutusele võtmise või karistuste täitmise lõpuleviimiseni;

b)      säilitab Kanada punktis a osutatud broneeringuinfot veel kaks aastat eesmärgiga tagada riigiasutuste vastutus või nende üle toimuv kontroll, nii et broneeringuinfot oleks taotluse korral võimalik avaldada reisijale.

6.      Kanada hävitab broneeringuinfo selle säilitamisperioodi lõppedes.

Artikkel 17

Broneeringuinfo töötlemise registreerimine ja dokumenteerimine

Kanada registreerib ja dokumenteerib broneeringuinfo töötlemise. Kanada kasutab registrit või dokumente üksnes selleks, et:

a)      teha sisekontrolli ja kontrollida andmetöötluse õiguspärasust;

b)      tagada andmete nõuetekohane terviklus;

c)      tagada andmetöötlemise turvalisus ning

d)      tagada kontroll riigiasutuste üle ja riigiasutuste vastutus.

Artikkel 18

Andmete avaldamine Kanada siseselt

1.      Kanada tagab, et tema pädev asutus ei avalda broneeringuinfot teistele Kanada ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      broneeringuinfo avaldatakse ametiasutusele, kelle ülesanded on otseselt seotud artikli 3 reguleerimisalaga;

b)      broneeringuinfo avaldatakse üksnes igal konkreetsel juhul eraldi;

c)      avaldamine on konkreetses olukorras vajalik artiklis 3 esitatud põhjustel;

d)      avaldatakse üksnes võimalikult vähe vajalikku broneeringuinfot;

e)      ametiasutus, kellega andmeid jagatakse, tagab käesolevas lepingus kirjeldatud kaitsemeetmetele vastava kaitsetaseme ning

f)      ametiasutus, kellega andmeid jagatakse, ei avalda broneeringuinfot teisele üksusele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamise kiidab heaks Kanada pädev asutus vastavalt käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

2.      Käesoleva lepingu kohaselt kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe edastamise korral rakendatakse käesoleva artikli kohaseid broneeringuinfo kaitse meetmeid.

Artikkel 19

Andmete avaldamine väljaspool Kanadat

1.      Kanada tagab, et tema pädev asutus ei avalda broneeringuinfot Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ametiasutustele, välja arvatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)      broneeringuinfo avaldatakse ametiasutusele, kelle ülesanded on otseselt seotud artikli 3 reguleerimisalaga;

b)      broneeringuinfo avaldatakse üksnes igal konkreetsel juhul eraldi;

c)      broneeringuinfo avaldatakse üksnes siis, kui see on vajalik artiklis 3 sätestatud põhjustel;

d)      avaldatakse üksnes võimalikult väikeses ulatuses vajalikku broneeringuinfot;

e)      Kanada pädev asutus on veendunud, et:

i)      välisriigi ametiasutus, kellega broneeringuinfot jagatakse, kohaldab broneeringuinfo kaitsmiseks standardeid, mis vastavad käesolevas lepingus sätestatutele, kooskõlas kõnealuseid standardeid hõlmavate lepingute ja kokkulepetega, või

ii)      välisriigi ametiasutus kohaldab broneeringuinfo kaitsmiseks Euroopa Liiduga kokkulepitud standardeid.

2.      Kui Kanada pädev asutus avaldab Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku broneeringuinfot lõike 1 kohaselt, tagab Kanada, et tema pädev asutus teavitab andmete avaldamisest esimesel võimalusel asjaomase liikmesriigi ametiasutusi. Kanada esitab selle teate kooskõlas õiguskaitset või teabevahetust käsitlevate Kanada ja asjaomase liikmesriigi vaheliste lepingute ja kokkulepetega.

3.      Käesoleva lepingu kohaselt kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe edastamise korral rakendatakse käesoleva artikli kohaseid broneeringuinfo kaitse meetmeid.

Artikkel 20

Edastamismeetod

Lepinguosalised tagavad, et lennuettevõtjad edastavad broneeringuinfo Kanada pädevale asutusele üksnes tõukemeetodil ja järgmises korras:

a)      broneeringuinfo edastatakse elektrooniliselt Kanada pädeva asutuse tehniliste nõuete kohaselt või tehnilise rikke korral mõnel muul asjakohasel viisil, mis tagab piisava andmeturbe;

b)      broneeringuinfo edastatakse vastastikku kokkulepitud sõnumivahetuse vormingus;

c)      broneeringuinfo edastatakse turvaliselt, kasutades Kanada pädeva asutuse nõutavaid ühiseid protokolle.

Artikkel 21

Edastamissagedus

1.      Kanada tagab, et tema pädev asutus nõuab lennuettevõtjalt broneeringuinfo edastamist:

a)      ette kindlaks määratud ajal ja kõige varem 72 tundi enne lennuplaani kohast väljalendu ning

b)      kuni viis korda konkreetse lennu puhul.

2.      Kanada tagab, et Kanada pädev asutus teavitab lennuettevõtjaid kindlaksmääratud edastamisaegadest.

3.      Erandjuhtudel, kui on alust arvata, et täiendav juurdepääs andmetele on vajalik reageerimiseks artiklis 3 kirjeldatud reguleerimisalaga seonduvale konkreetsele ohule, võib Kanada pädev asutus nõuda lennuettevõtjalt broneeringuinfo esitamist enne korrapäraseid edastamisaegu, nende vahel või pärast neid. Seda õigust kasutab Kanada mõistlikult ja proportsionaalselt ning ta kasutab artiklis 20 kirjeldatud edastamismeetodit.

Rakendamine ja lõppsätted

Artikkel 22

Enne käesoleva lepingu jõustumist saadud broneeringuinfo

Kanada kohaldab käesoleva lepingu tingimusi kogu broneeringuinfo suhtes, mis on tema käsutuses käesoleva lepingu jõustumise hetkel.

Artikkel 23

Vastastikkuse põhimõte

1.      Kui Euroopa Liit võtab vastu Euroopa Liidu jaoks broneeringuinfo töötlemise korra, peavad lepinguosalised nõu, et selgitada, kas käesolevat lepingut tuleks muuta, et tagada vastastikkuse põhimõtte täielik järgimine.

2.      Kanada ja Euroopa Liidu asjakohased asutused teevad koostööd, et tagada oma broneeringuinfo töötlemise kordade kooskõla selliselt, et see suurendaks veelgi Kanada, Euroopa Liidu ja teiste riikide kodanike turvalisust.

Artikkel 24

Eranditeta kohaldamine

Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid Kanada ja Euroopa Liidu liikmesriikide või kolmandate riikide vahelistest kohustustest küsida abi või vastata abitaotlusele vastastikuse abistamise instrumendi alusel.

[…]

Artikkel 26

Nõupidamine, läbivaatamine ja muutmine

[…]

2.      Lepinguosalised vaatavad käesoleva lepingu rakendamise ühiselt läbi üks aasta pärast selle jõustumist ja seejärel korrapäraselt ning lisaks kummagi lepinguosalise taotluse korral ning vastastikusel kokkuleppel.

[…]

Artikkel 28

Lepingu kestus

1.      Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kehtib käesolev leping seitse aastat alates selle jõustumise kuupäevast.

2.      Iga seitsme aasta pikkuse perioodi lõppedes pikeneb käesolev leping automaatselt veel seitsmeks aastaks, kui üks lepinguosalistest ei anna teisele lepinguosalisele teada, et ta ei kavatse käesolevat lepingut enam pikendada. Lepinguosaline peab teist lepinguosalist teavitama kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuus kuud enne seitsme aasta pikkuse perioodi lõppemist.

3.      Kanada jätkab käesoleva lepingu tingimuste kohaldamist kogu broneeringuinfo suhtes, mis on saadud enne käesoleva lepingu lõpetamist.

[…]

Lisa

Artikli 2 punktis b osutatud broneeringuinfo andmeelemendid

1.      broneeringu number;

2.      broneeringu/pileti väljaandmise kuupäev;

3.      kavandatud reisi kuupäev(ad);

4.      nimi (nimed);

5.      kättesaadav teave püsikliendiprogrammide ja soodustuste (tasuta piletid, hinna- või teenindusklassi tõstmine jms) kohta;

6.      muud broneeringuinfos sisalduvad nimed, sh reisijate arv;

7.      kõik kättesaadavad kontaktandmed (sh tellija kohta);

8.      kogu kättesaadav teave makse/arve kohta (välja arvatud muud tehinguandmed, mis on seotud krediitkaardi või kontoga, mitte reisiga);

9.      konkreetse broneeringu reisiteekond;

10.      reisibüroo/reisikorraldaja;

11.      teave koodijagamise kohta;

12.      osadesse/kategooriatesse jaotatud teave;

13.      reisija staatus (sealhulgas kinnitused ja lennule registreerimine);

14.      piletimüügiinfo, sh pileti number, ühe suuna piletid ja automaatne hinnapäring (Automated Ticketing Fare Quote);

15.      kõik pagasiandmed;

16.      teave istekohtade kohta, sealhulgas istekoha number;

17.      üldmärkused, sealhulgas OSI-, SSI- ja SSR-väljadel sisalduv teave;

18.      kogu broneerimise eesmärgil kogutud ja reisijaid käsitlev eelteave;

19.      kõik punktides 1–18 nimetatud broneeringuinfos tehtud hilisemad muudatused.“

VI.    Hinnangud, mis parlament on arvamusetaotluses esitanud

A.      Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

31      Parlament märgib, et kuigi kavandataval lepingul on selle artikli 1 kohaselt kaks eesmärki ehk esiteks tagada üldsuse julgeolek ja ohutus ning teiseks näha ette vahendid broneeringuinfo kaitsmiseks, on selle põhieesmärk siiski isikuandmete kaitse. Sedalaadi andmete kaitset reguleeriva liidu õigusega on nimelt vastuolus broneeringuinfo edastamine kolmandatesse riikidesse, mis ei taga piisavat isikuandmete kaitse taset. Kavandatava lepinguga soovitakse seega luua teatud kujul „kaitse piisavuse otsus“ direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 tähenduses, et anda õiguslik alus broneeringuinfo seaduslikuks edastamiseks liidust Kanadasse. Selline lähenemisviis on sama, mida on varem kasutatud 2006. aasta kokkuleppes ja otsuses 2006/253, kusjuures viimati nimetatud otsus võeti vastu direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel.

32      ELTL artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a valimine kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse õiguslikuks aluseks on seega ekslik. Kõnealune otsus peaks põhinema pigem ELTL artiklil 16, kuivõrd see artikkel on kohaldatav kõigile liidu õiguse valdkondadele, sealhulgas nendele, mida käsitleb EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotis, mis reguleerib vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, ning seda kinnitab ka Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon isikuandmete kaitse kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas (ELT 2010, C 83, lk 345).

33      Kavandatava lepingu sisu annab parlamendi sõnul kinnitust tema hinnangule, mille kohaselt selle lepinguga reguleeritav põhiline valdkond on isikuandmete kaitse. Valdav osa kavandatava lepingu sätetest, eelkõige selle olulisimad artiklid – artikli 4 lõige 1 ja artikkel 5, mis kujutavad endast õiguslikku alust broneeringuinfo seaduslikule edastamisele liidust Kanadasse, käsitleb nimelt isikuandmete kaitset. Lisaks ei nähta lepingus ette mitte broneeringuinfo edastamist Euroopa ametiasutuste poolt Kanada ametiasutustele, vaid andmete edastamine eraõiguslike isikute ehk lennuettevõtjate poolt Kanada ametiasutustele. Seega oleks keeruline järeldada, et need sätted kuuluvad otseselt õigusalase ja politseikoostöö valdkonda. Peale selle on kavandatava lepingu artikkel 6 „Õigusalane ja politseikoostöö“ artiklitega 4 ja 5 võrreldes üksnes kõrvalise tähtsusega, kuna seda saab kohaldada alles siis, kui viimati nimetatud artikleid on eelnevalt kohaldatud. Kanada ei saa nimelt kõnealust teavet edastada, ilma et ta oleks eelnevalt saanud broneeringuinfot lennuettevõtjatelt, kes omakorda võivad broneeringuinfot Kanadale edastada üksnes „kaitse piisavuse otsuse“ alusel. Lisaks ei reguleeri artikkel 6 asjaomaste ametiasutuste vahelist teabevahetust ning üksnes viitab vastavasisulistele muudele rahvusvahelistele lepingutele.

34      Kui Euroopa Kohus asub siiski seisukohale, et kavandatava lepinguga taotletakse üksteisest lahutamatuid eesmärke, võiks lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus põhineda korraga ELTL artiklil 16, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punktil d ja artikli 87 lõike 2 punktil a. Mis puudutab protokollide nr 21 ja 22 võimalikku kohaldatavust, siis meenutab parlament Euroopa Kohtu praktikat, mis tuleneb 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsusest Ühendkuningriik vs. nõukogu (C‑656/11, EU:C:2014:97, punkt 49) ja mille kohaselt ei mõjuta liidu õigusakti õigusliku aluse valiku õiguspärasust tagajärg, mille see võib tingida seoses aluslepingutele lisatud protokollide kohaldatavuse või kohaldamatusega.

B.      Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega

35      Arvestades tõsiseid kahtlusi, mida Euroopa andmekaitseinspektor väljendas eelkõige oma 30. septembri 2013. aasta arvamuses, ja kohtupraktikat, mis tuleneb 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsusest Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238), leiab parlament, et esineb õiguslik ebakindlus küsimuses, kas kavandatav leping on kooskõlas ELTL artikliga 16 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 7 ja 8 ja artikli 52 lõikega 1.

36      Broneeringuinfo edastamine liidust Kanadasse eesmärgiga anda Kanada ametiasutustele juurdepääs nendele andmetele, nagu on kavandatavas lepingus ette nähtud, kuulub parlamendi hinnangul harta artiklite 7 ja 8 kohaldamisalasse. Kõnealused andmed tervikuna võimaldavad nimelt nende isikute eraelu kohta, kelle broneeringuinfot töödeldakse, teha väga täpseid järeldusi näiteks seoses nende isikute alalise või ajutise elukoha, reiside ja tegevusaladega. Leping sisaldab seega harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste laiaulatuslikke ja eriti raskeid riiveid.

37      Meenutades esiteks harta artikli 52 lõikes 1 ja teiseks artikli 8 lõikes 2 sisalduvaid nõudeid, leiab parlament, et tuleb kaaluda, kas kavandatav leping on „seadus“ nende sätete tähenduses ja kas selle alusel võib piirata harta artiklitega 7 ja 8 tagatud õiguste teostamist. Kuna aga mõiste „seadus“ ühtib EL toimimise lepingus ette nähtud mõistega „seadusandlik akt“, siis rahvusvaheline leping ei ole käsitatav seadusandliku aktina, mistõttu tekib küsimus, kas ei oleks sobivam võtta vastu ELTL artiklil 16 põhinev sisemine õigusakt, selle asemel et sõlmida ELTL artikli 218 alusel selline rahvusvaheline leping nagu kavandatav leping.

38      Seoses proportsionaalsuse põhimõttega viitab parlament Euroopa Kohtu praktikale, mis tuleneb 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsusest Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punktid 47 ja 48), ning leiab, et käesoleval juhul on liidu seadusandja kaalutlusõigus vähene ja sellest põhimõttest tulenevate tingimuste järgimise üle teostatav kohtulik kontroll peab olema range, eriti kuna tegemist on põhiõiguste riivetega.

39      Lisaks, nagu nähtub Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mis tuleneb selle kohtu 1. juuli 2008. aasta otsusest Liberty jt vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2008:0701JUD005824300, punktid 62 ja 63), ja Euroopa Kohtu praktikast, mis tuleneb 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsusest Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika), peaks kavandatav leping sisaldama selgeid ja täpseid õigusnorme, mis reguleerivad asjaomaste meetmete ulatust ja kohaldamist ning millega kehtestatakse miinimumnõuded, nii et isikutel, kelle isikuandmeid on töödeldud, on piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid tõhusalt kaitsta kuritarvitamise ohu ning ebaseadusliku juurdepääsu ja kasutamise eest.

40      Parlamendil tekib esiteks üldine küsimus, kas „broneeringuinfo süsteemi“ sisseseadmine on harta artikli 52 lõike 1 teise lause tähenduses vajalik. Nõukogu ja komisjon ei ole nimelt senini objektiivsetele asjaoludele tuginedes tõendanud, et kavandatava lepingu sõlmimine on tõepoolest vajalik.

41      Teiseks märgib parlament, et kavandatav leping puudutab üldiselt kõiki lennureisijaid, ilma et nad oleksid olukorras, mille tõttu võiks algatada kriminaalmenetluse, ning ilma et oleks nõutav nende broneeringuinfo ja avalikku julgeolekut ähvardava ohu vaheline seos. Piiride üldisele puudumisele lisandub asjaolu, et lepingus sätestatavad kriteeriumid ja tingimused on hägused ega võimalda tagada, et broneeringuinfo töötlemine Kanada ametiasutuste poolt piirduks rangelt vajalikuga. Samuti tuleb märkida, et kõnealuses lepingus ei nähta ette, et Kanada ametiasutuste poolt andmetega tutvumisele peaks eelnema kontroll, mille viib läbi kas kohus või sõltumatu haldusasutus ning millega tagataks, et andmetega tutvumine ja nende kasutamine on piiratud taotletava eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga, ja mis toimuks põhjendatud taotluse alusel, mis on kõnealusele kohtule või asutusele esitatud kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses.

42      Kolmandaks mainib parlament broneeringuinfo säilitamise kestuse kohta, mis on kavandatava lepingu artikli 16 kohaselt viis aastat, et seda kohaldatakse vahet tegemata kõigi lennureisijate suhtes. Lisaks ei ole nõukogu esitanud ühtegi objektiivsetele kriteeriumidele tuginevat põhjendust selle kohta, miks on otsustatud niisuguse kestuse kasuks. Isegi kui oletada, et 2006. aasta kokkuleppes ette nähtud kolme ja poole aasta pikkune kestus oleks lubatav, tekib küsimus, miks on vaja seda kestust pikendada viie aastani.

43      Neljandaks ja ühtlasi viimaseks väidab parlament, et kavandatava lepinguga ei tagata, et meetmed, mille võtmine on Kanada ametiasutuste pädevuses, on sobivad ning vastavad harta artiklist 8 ja ELTL artiklist 16 tulenevatele olulistele nõuetele.

VII. Kokkuvõte Euroopa Kohtule esitatud seisukohtadest

44      Bulgaaria valitsus, Eesti valitsus, Iirimaa, Hispaania valitsus, Prantsuse valitsus ja Ühendkuningriigi valitsus ning nõukogu ja komisjon esitasid käesoleva arvamusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikud seisukohad.

45      Lisaks esitas Euroopa Kohus oma kodukorra artikli 196 lõike 3 alusel liikmesriikidele ja institutsioonidele küsimusi kirjalikult vastamiseks ning palus Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 24 teise lõigu alusel nendele küsimustele vastata ka Euroopa andmekaitseinspektoril. Viimane esitas oma seisukohad Euroopa Kohtule.

A.      Arvamusetaotluse vastuvõetavus

46      Prantsuse valitsus ja nõukogu kahtlevad käesoleva arvamusetaotluse teise küsimuse vastuvõetavuses. Esiteks ei sea parlament selle küsimusega kahtluse alla ei liidu pädevust sõlmida kavandatav leping ega liidu ja liikmesriikide vastava pädevuse jaotust. Teiseks ei mõjuta ELTL artiklite 82 ja 87 kasutamine, isegi kui see on ekslik, mingil viisil menetlust, mida tuleb järgida kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse vastuvõtmisel, kuna nii ELTL artikli 16 kui ka ELTL artiklite 82 ja 87 kohaldamine tingivad vajaduse teha otsus seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Mõlemal juhul on ELTL artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v kohaldatav, mistõttu on nõutav parlamendi heakskiit.

B.      Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

47      Bulgaaria valitsus, Eesti valitsus, Iirimaa, Prantsuse valitsus ja Ühendkuningriigi valitsus ning nõukogu ja komisjon on seisukohal, et kavandatava lepingu põhieesmärk on tagada üldsuse julgeolek ja ohutus, nagu nähtub eelkõige lepingu preambuli esimesest kuni kolmandast ja viiendast lõigust ning artiklitest 1 ja 3. Kui ka isikuandmete kaitset tuleb pidada lepingu eesmärgiks, on see põhieesmärgiga võrreldes kõrvalise tähtsusega.

48      Nõukogu ja komisjon lisavad, et kuigi vastab tõele, et broneeringuinfo edastamine kolmandatesse riikidesse peab järgima hartat, on kavandatava lepingu sätted, mis puudutavad selle info kaitset, siiski käsitatavad üksnes vahendina, mille abil püütakse lepinguga saavutada eesmärki võidelda terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu. Seega asjaolu, et lepinguga kehtestatakse märkimisväärse arvu sätete abil kord ja tingimused, mille kohaselt edastatakse broneeringuinfot põhiõigusi järgides, ja luuakse teatud kujul „kaitse piisavuse otsus“, ei lükka ümber seda, et lepingu põhieesmärk on ikkagi üldsuse julgeolek ja ohutus. ELTL artikkel 16 on õigusakti sobiv õiguslik alus üksnes juhul, kui akti põhieesmärk on isikuandmete kaitse. Seevastu õigusaktid, mille eesmärk on valdkondliku poliitika elluviimine, mis nõuab isikuandmete teatud töötlemist, peaksid põhinema asjaomasele poliitikale vastaval õiguslikul alusel ning peaksid järgima korraga nii harta artiklit 8 kui ka ELTL artikli 16 alusel vastu võetud liidu õigusakte.

49      Mis puudutab ELTL artikli 16, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a võimalikku kumuleerimist kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse materiaalõiguslike alustena, siis väidab Prantsuse valitsus teise võimalusena, et niisugune kumuleerimine on mõeldav, kuna need õiguslikud alused on omavahel kokkusobivad, kuivõrd kõigis neis on ette nähtud seadusandlik tavamenetlus. Arvestades asjaolu, et protokollide nr 21 ja 22 kohaselt ei osale Iirimaa ja Ühendkuningriik ning Taani Kuningriik EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvate aktide vastuvõtmisel, ei saa õigusakt üldjuhul tõepoolest tugineda korraga sellesse jaotisesse kuuluvatele sätetele ja sätetele, mis sellesse ei kuulu. Sellegipoolest, kui ELTL artikli 16 alusel võetakse vastu õigusnormid, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 4. või 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluva tegevuse raames, ei osale Iirimaa ja Ühendkuningriik ning Taani Kuningriik nende normide vastuvõtmisel, kuna protokolli nr 21 artikli 6a ja protokolli nr 22 artikli 2a kohaselt ei ole sellised õigusnormid nende liikmesriikide jaoks siduvad.

50      Nõukogu on seevastu seisukohal, et ühelt poolt ELTL artikli 16 ning teiselt poolt ELTL artiklite 82 ja 87 kumuleerimine ei ole õiguslikult lubatav, arvestades spetsiifilisi õigusnorme, mis reguleerivad protokollidest nr 21 ja 22 tulenevat hääletamise korda nõukogus seoses vastavalt Iirimaa ja Ühendkuningriigi ning Taani Kuningriigi osalemisega.

C.      Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja harta sätetega

51      Kõik Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud liikmesriigid ning nõukogu ja komisjon leiavad sisuliselt, et kavandatav leping on EL toimimise lepingu ja harta sätetega kooskõlas.

52      Mis puudutab harta artiklites 7 ja 8 nimetatud põhiõiguste riivet, siis Eesti ja Prantsuse valitsus nõustuvad parlamendi seisukohaga, et kavandatava lepinguga kaasneb niisugune riive, kuivõrd selle artikli 4 lõikega 1 kohustatakse liitu mitte takistama broneeringuinfo edastamist Kanada pädevale asutusele ja selle artiklis 3 nähakse ette selle info töötlemine kõnealuse asutuse poolt. Prantsuse valitsus leiab sellegipoolest, et niisugust riivet ei tohiks kvalifitseerida eriti raskeks, kuivõrd see on väiksema ulatusega kui riive, mis tulenes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivist 2006/24/EÜ, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ (ELT 2006, L 105, lk 54) ning mis oli kõne all kohtuasjas, milles tehti 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsus Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238). Lisaks ei võimalda broneeringuinfo teha väga täpseid järeldusi lennureisijate eraelu kohta.

53      Kõik liikmesriigid, kes esitasid oma seisukohad, ning nõukogu ja komisjon leiavad, et kavandatava lepinguga taotletakse üldist huvi pakkuvat eesmärki võidelda terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu.

54      Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõttest tulenevaid nõudeid, siis nõustuvad nõukogu ja komisjon parlamendiga ja märgivad viitega Euroopa Kohtu praktikale, mis tuleneb 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsusest Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238), ning direktiivi 95/46 artikli 6 lõike 1 punktile c, et kavandatavas lepingus tuleb ette näha selged ja täpsed õigusnormid, mis reguleerivad asjaomase riive ulatust ja kohaldamist, ning piisavad tagatised, mis võimaldavad isikuandmeid tõhusalt kaitsta kuritarvitamise ohu ning nendele andmetele igasuguse ebaseadusliku juurdepääsu ja nende ebaseadusliku kasutamise eest.

55      Konkreetsemalt broneeringuinfo Kanadasse edastamise vajalikkuse kohta möönab komisjon, keda toetab nõukogu, et puudub täpne statistika, mis võimaldaks teada saada, milline on nende andmete panus kuritegevuse ja terrorismi ärahoidmisse ja avastamisse ning uurimisse ja nende eest vastutusele võtmisesse. Broneeringuinfo kasutamise hädavajalikkust kinnitab siiski nendest kolmandatest riikidest ja liikmesriikidest pärinev teave, kes juba kasutavad neid andmeid karistuslikel eesmärkidel. 2. veebruari 2011. aasta ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (KOM (2011) 32 lõplik) on seletuskirjas selle kohta täpsemalt märgitud, et teatud riikide kogemusest ilmneb, et broneeringuinfo kasutamisega on tehtud otsustava tähtsusega edusamme võitluses eelkõige uimastite, inimkaubanduse ja terrorismiga ning jõutud paremale arusaamisele terroristlike ja muude kuritegelike võrgustike ülesehitusest ja tegevusest.

56      Lisaks on Kanada ametiasutused edastanud teavet, mis annab tunnistust sellest, et broneeringuinfo on otsustavalt aidanud kaasa nende isikute tuvastamisele, keda võidakse kahtlustada terroriaktide või raskete kuritegude toimepanemises. Kui 28 miljonit lennureisijat lendasid Euroopa Liidu ja Kanada vahelisel marsruudil ajavahemikus 2014. aasta aprillist kuni 2015. aasta märtsini, võimaldas broneeringuinfo kinni pidada 178 isikut ning konfiskeerida uimasteid 71 juhul ja lapsporno iseloomuga materjali kahel juhul. Broneeringuinfo tegi samuti võimalikuks terrorismiga seotud uurimise alustamise või jätkamise 169 juhul. Lõpuks nähtub komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatisest broneeringuinfo kolmandatele riikidele edastamist käsitleva üldise lähenemisviisi kohta (KOM(2010) 492 lõplik, edaspidi „teatis KOM(2010) 492“), et liidul on „enda ja kolmandate riikide ees [kohustus] teha nendega [terrorismiohu ja raskete rahvusvaheliste kuritegude] vastases võitluses koostööd“.

57      Eesti valitsus, Iirimaa, Hispaania, Prantsuse ja Ühendkuningriigi valitsus ning nõukogu ja komisjon on sisuliselt seisukohal, et kavandatav leping järgib proportsionaalsuse põhimõttest tulenevaid nõudeid ja et käesolev kohtuasi on erinev asjast, mida käsitleti 8. aprilli 2014. aasta kohtuotsuses Digital Rights Ireland jt (C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238). Lepinguga ettenähtav mehhanism sarnaneb pigem välispiiridel teostatava süstemaatilise kontrolliga ja lennujaamades teostatavate turvakontrollidega kui andmete säilitamisega, mida on silmas peetud direktiivis 2006/24. Lisaks sisaldab leping, mis on oma laadi ja toime poolest direktiiviga võrreldes palju piiratum, erinevalt direktiivist rangeid sätteid, mis käsitlevad andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimusi, ning õigusnorme, mis käsitlevad andmeturvet. Lõpuks nähakse kavandatavas lepingus ette nende õigusnormide järgimise üle järelevalve teostamine sõltumatu asutuse poolt, asjaomaste isikute teavitamine nende andmete edastamisest ja töötlemisest, õigus andmetega tutvuda ja neid parandada ning halduslikud ja kohtulikud õiguskaitsevahendid, mille eesmärk on tagada nende isikute õiguste austamine.

58      Mis puudutab parlamendi argumenti, et kavandatava lepinguga ei seata broneeringuinfo edastamise eelduseks ohu olemasolu avalikule julgeolekule, siis märgivad Eesti, Prantsuse ja Ühendkuningriigi valitsus ning komisjon sisuliselt, et sellise info kasutamise eesmärk on võimaldada tuvastada isikuid, kes seni on pädevatele teenistustele teadmata, kuid kes võivad kujutada endast ohtu julgeolekule, samas kui sellest aspektist juba teada olevaid isikuid on võimalik tuvastada tänu eelteabele lennureisijate kohta. Kui lubatud oleks edastada ainult broneeringuinfot isikute kohta, kellest on juba teada antud kui julgeolekuohtu kujutavatest isikutest, ei oleks ärahoidmise eesmärki võimalik saavutada.

59      Broneeringuinfo kasutamise piiride kohta väidavad nõukogu ja komisjon, et kavandatava lepingu artikli 3 lõikes 3 sisalduv viide Kanada õigusele ei võimalda järeldada, et leping on liiga ebamäärane. Institutsioonid juhivad tähelepanu sellele, et rahvusvahelises lepingus on keeruline kasutada ainult liidu õiguses ette nähtud mõisteid. Lepingu artikli 3 lõike 5 punkti b kohta märgivad need institutsioonid, et kõnealune säte kajastab Kanada põhiseadusega kõigile Kanada ametiasutustele kehtestatud kohustust järgida siduvaid kohtulahendeid. Lisaks eeldab see säte, et kohus kontrollib juurdepääsu broneeringuinfole lähtuvalt vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidest ning juurdepääsu andmist on kohtulahendis põhjendatud. Lõpuks märgivad institutsioonid, et Kanada ametiasutused ei ole seda sätet alates 2006. aasta kokkuleppe jõustumisest praktikas kordagi rakendanud.

60      Mis puudutab broneeringuinfole juurdepääsu omavate asutuste ja isikutega seotud piire, siis leiavad nõukogu ja komisjon, et kavandatavas lepingus konkreetse Kanada pädeva asutuse nimetamata jätmine on menetlusküsimus, millel ei ole mingit mõju proportsionaalsuse põhimõtte järgimisele selles lepingus. Igal juhul teatas Kanada 2014. aasta juunis liidule, et Kanada pädev asutus lepingu artikli 2 punkti d tähenduses on CBSA. Kuna vastavalt kavandatava lepingu artikli 16 lõikele 2 peab Kanada piirduma broneeringuinfole juurdepääsu andmisega „üksnes piiratud arvule selleks Kanada poolt volitatud ametnikele“, on järelikult ainult CBSA teenistujad volitatud seda infot saama ja töötlema. Lõpuks sisalduvad lepingu artikli 9 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 9 lõigetes 4 ja 5 veel lisatagatised.

61      Selle kohta, et kavandatava lepinguga ei seata broneeringuinfole juurdepääsu eelduseks sõltumatu kohtu või haldusasutuse teostatavat eelnevat kontrolli, leiab Iirimaa, et arvestades juba lepingu artiklites 11–14, 16, 18 ja 20 sisalduvaid tagatisi, ei ole niisugune kontroll tingimata vajalik. Eesti ja Ühendkuningriigi valitsus leiavad, et ei ole võimalik ette kindlaks määrata töötlemisele kuuluva broneeringuinfo kriteeriume, mistõttu ei saa süstemaatiliselt nõuda eelneva loa hankimist. Niisugune luba saaks seega olla vaid üldine, mistõttu sellel puuduks lisaväärtus.

62      Broneeringuinfo teistele asutustele edastamise küsimuses märgib komisjon, et kavandatava lepingu artiklites 1, 3, 18 ja 19 on rangelt määratletud eesmärgid, mille jaoks seda infot võib töödelda, ning info avaldamise tingimused. Nagu institutsioon rõhutab, tuleb broneeringuinfo mis tahes edastamine igal juhul lepingu artikli 17 kohaselt registreerida ja dokumenteerida ning selle suhtes peab järelkontrolli teostama sõltumatu asutus.

63      Mis puudutab broneeringuinfo säilitamise kestust, siis väidavad Eesti ja Prantsuse valitsus, Iirimaa ning Ühendkuningriigi valitsus, et see ei lähe kaugemale kavandatava lepingu üldises kontekstis rangelt vajalikust. Arvestades terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude suhtes toimuvate uurimiste mitmetahulisust ja keerukust, võib juhtuda, et selliste tegudega seotud isiku reisist möödub teatud aeg, enne kui õiguskaitseasutustel tekib vajadus nende broneeringuinfoga tutvuda, selleks et neid kuritegusid avastada, uurida ja nende eest vastutusele võtta. Kriminaalmenetluse lõpetamine võib olenevalt olukorrast toimuda enam kui viis aastat pärast broneeringuinfo edastamist. Lisaks tuleb arvesse võtta lepingu artiklit 16, millega kehtestatakse broneeringuinfo peitmise ja uuesti nähtavaks tegemise range kord eesmärgiga isikuandmeid rohkem kaitsta, ning lepingu artikli 8 lõiget 5, milles nähakse delikaatsete andmete jaoks ette erikord.

64      Nõukogu ja komisjon lisavad, et broneeringuinfo säilitamise kestus tuleb kooskõlas direktiivi 95/46 artikliga 6 kindlaks määrata vastavalt sellele, kas see info on vajalik, et saavutada selle kogumisega taotletavad eesmärgid, mistõttu konkreetse säilitamise kestuse proportsionaalsust ei saa hinnata abstraktselt. Institutsioonid rõhutavad, et kavandatavas lepingus ette nähtud viieaastast säilitamise kestust pidasid lepinguosalised rangelt vajalikuks, et saavutada lepinguga taotletavad eesmärgid. Nad lisavad, et seevastu kolme ja poole aasta pikkune kestus, mis oli ette nähtud 2006. aasta kokkuleppes, takistas Kanada sõnul broneeringuinfo tõhusat kasutamist suurt terrorismi või organiseeritud kuritegevuse ohtu kujutavate olukordade avastamiseks, arvestades, et uurimised nõuavad aega. Lisaks nähakse kavandatava lepingu artikli 16 lõikes 3 ette esmane broneeringuinfo anonüümseks muutmine 30 päeva pärast info saamist ja täiendav anonüümseks muutmine kaks aastat pärast info saamist.

65      Mis puudutab isikuandmete kaitse eeskirjade järgimise üle sõltumatu asutuse teostatavat kontrolli, mis on nõutav harta artikli 8 lõike 3 ja ELTL artikli 16 lõike 2 kohaselt, siis leiavad nõukogu ja komisjon, et kavandatavas lepingus konkreetse Kanada pädeva asutuse nimetamata jätmine ei sea kahtluse alla nende meetmete sobivust, mida Kanada peab võtma. Institutsioonid lisavad, et lepingu artiklites 10 ja 14 silmas peetud pädevate asutuste nimed on komisjonile teatatud.

66      Mis puudutab eelkõige 9. märtsi 2010. aasta kohtuotsusest komisjon vs. Saksamaa (C‑518/07, EU:C:2010:125, punkt 30) tuleneva Euroopa Kohtu praktika järgimist, mille kohaselt kontrolliasutusele peab olema tagatud sõltumatus, mis võimaldab tal oma ülesandeid täita, ilma et talle avaldataks välist mõju, siis juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et Kanada eraelu puutumatuse kaitse volinik on nii institutsioonilisel kui ka funktsionaalsel tasandil sõltumatu asutus. Komisjon lisab, et arvestades, et Kanada õigusaktidega ei ole välismaalastele, kes ei viibi Kanadas, antud õigust andmetega tutvuda, oli vaja kavandatava lepingu artiklites 10 ja 14 ette näha „administratiivsete vahenditega loodud asutuse“ asutamine, et tagada, et kõik potentsiaalselt asjassepuutuvad isikud saaksid teostada oma õigusi, sealhulgas õigust andmetega tutvuda.

VIII. Euroopa Kohtu seisukoht

67      Kõigepealt olgu meenutatud, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et liidu poolt ELTL artiklite 217 ja 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelise lepingu sätted moodustavad alates selle lepingu jõustumisest liidu õiguskorra lahutamatu osa (vt selle kohta kohtuotsused, 30.4.1974, Haegeman, 181/73, EU:C:1974:41, punkt 5, ning 11.3.2015, Oberto ja O’Leary, C‑464/13 ja C‑465/13, EU:C:2015:163, punkt 29; arvamus 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga), 18.12.2014, EU:C:2014:2454, punkt 180). Niisuguse lepingu sätted peavad seega olema täielikult kooskõlas aluslepingutega ja sellest tulenevate põhiseaduslike põhimõtetega.

A.      Arvamusetaotluse vastuvõetavus

68      ELTL artikli 218 lõike 11 kohaselt võib liikmesriik, parlament, nõukogu või komisjon taotleda Euroopa Kohtult arvamust selle kohta, kas leping, mis kavatsetakse sõlmida, on aluslepingutega kooskõlas.

69      Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on selle sätte eesmärk hoida ära komplikatsioonid, mis kaasneksid liidu jaoks siduvate rahvusvaheliste lepingute aluslepingutele vastavuse vaidlustamisega kohtus. Kohtuotsus, milles tuvastatakse pärast seda, kui liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu, et niisuguse lepingu sisu või selle sõlmimise menetlus on vastuolus aluslepingute sätetega, tekitab nimelt mitte üksnes liidusisesel tasandil, vaid ka rahvusvaheliste suhete tasandil tõsiseid raskusi ning võib kahjustada kõiki osapooli, sealhulgas kolmandaid riike (arvamus 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga), 18.12.2014, EU:C:2014:2454, punktid 145 ja 146 ning seal viidatud kohtupraktika).

70      Seega peab olema võimalik ELTL artikli 218 lõikes 11 ette nähtud menetluses analüüsida kõiki küsimusi, mis võivad tekitada kahtlusi, kas leping on aluslepingute seisukohast sisuliselt või vormiliselt kehtiv. Otsus lepingu kooskõla kohta aluslepingutega võib nimelt sõltuda mitte ainult pädevust, menetlust või liidu institutsioonilist korraldust reguleerivatest sätetest, vaid ka materiaalõiguslikest normidest (vt selle kohta seoses EÜ artikli 300 lõikega 6 arvamus 1/08 (lepingud, millega muudetakse erikohustuste loendeid GATSi alusel), 30.11.2009, EU:C:2009:739, punkt 108 ja seal viidatud kohtupraktika). See kehtib küsimuse kohta, mis puudutab rahvusvahelise lepingu kooskõla ELL artikli 6 lõike 1 esimese lõiguga ja sellest tulenevalt hartas ette nähtud tagatistega, kuivõrd hartal on aluslepingutega sama õigusjõud.

71      Seoses küsimusega, mis puudutab kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobivat õiguslikku alust, tuleb meelde tuletada, et sobiva õigusliku aluse valik on konstitutsioonilise tähtsusega, kuna liidul on üksnes selline pädevus, mis on talle antud, mistõttu peab liit õigusaktid, mis ta vastu võtab, siduma EL toimimise lepingu sätetega, mis teda just selleks volitavad (vt selle kohta kohtuotsus, 1.10.2009, komisjon vs. nõukogu, C‑370/07, EU:C:2009:590, punkt 47).

72      Väära õigusliku aluse kasutamine võib seega kaasa tuua sõlmimise otsuse enda kehtetuse ja sellest tulenevalt muuta kehtetuks liidu nõusoleku siduda end lepinguga, millele ta on alla kirjutanud.

73      Prantsuse valitsuse ja nõukogu argument, et õigusliku aluse võimalik väär valik ei mõjutaks käesoleval juhul liidu pädevust sõlmida kavandatav leping, liidu ja liikmesriikide vahelise vastava pädevuse jaotust ega ka vastuvõtmisel järgitavat menetlust, ei too kaasa arvamusetaotluses esitatud teise küsimuse vastuvõetamatust.

74      Pidades nimelt silmas ELTL artikli 218 lõikes 11 ette nähtud menetluse ülesannet, mida on meenutatud käesoleva arvamuse punktis 69 ja mis seisneb eelnevalt Euroopa Kohtu poole pöördumise teel liidu ja rahvusvahelisel tasandil selliste võimalike komplikatsioonide ärahoidmises, mis tuleneksid rahvusvahelise lepingu sõlmimise akti kehtetuks tunnistamisest, piisab nimelt ainuüksi sellise kehtetuks tunnistamise ohust, et lubada Euroopa Kohtusse pöörduda. Lisaks on küsimus, millised tegelikud tagajärjed tooks õigusliku aluse või õiguslike aluste väär valik konkreetsel juhul kaasa rahvusvahelise lepingu sõlmimise akti – nagu seda on kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus – kehtivusele, lahutamatult seotud sobiva õigusliku aluse küsimuse sisulise analüüsiga, mistõttu ei või seda hinnata arvamusetaotluse vastuvõetavuse küsimuse raames.

75      Eespool toodust järeldub, et käesolev arvamusetaotlus on tervikuna vastuvõetav.

B.      Kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus

76      Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt peab liidu õigusakti, sealhulgas rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks vastu võetud akti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ning mille hulka kuuluvad selle õigusakti eesmärk ja sisu (kohtuotsused, 6.5.2014, komisjon vs. parlament ja nõukogu, C‑43/12, EU:C:2014:298, punkt 29, ning 14.6.2016, parlament vs. nõukogu, C‑263/14, EU:C:2016:435, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

77      Kui liidu õigusakti kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist eesmärkidest või valdkondadest on määratletav peamisena, samas kui teine on üksnes kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, see tähendab peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus. Erandkorras, kui on tuvastatud, et aktil on korraga mitu lahutamatult seotud eesmärki või reguleeritavat valdkonda, ilma et üks oleks teise suhtes teisejärguline, mistõttu on kohaldatavad aluslepingute erinevad sätted, peab niisugune meede seevastu põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel (kohtuotsus, 14.6.2016, parlament vs. nõukogu, C‑263/14, EU:C:2016:435, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

78      Kahe õigusliku aluse kasutamine on siiski välistatud, kui nende õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused on omavahel kokkusobimatud (kohtuotsus, 6.11.2008, parlament vs. nõukogu, C‑155/07, EU:C:2008:605, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

79      Neid kaalutlusi arvestades tuleb kindlaks määrata kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse sobiv õiguslik alus.

1.      Kavandatava lepingu eesmärk ja sisu

80      Nagu nähtub kavandatava lepingu preambuli kolmandast lõigust, soovivad lepinguosalised selle lepinguga tugevdada ja soodustada omavahelist koostööd. Sellega seoses nähakse lepingu artiklis 1 „Lepingu eesmärk“ ette, et „lepinguosalised [sätestavad] broneeringuinfo edastamise ja kasutamise tingimused, eesmärgiga tagada üldsuse julgeolek ja ohutus ning näha ette vahendid andmete kaitsmiseks“.

81      Mis puudutab artikliga 1 seatavat eesmärki kaitsta üldsuse julgeolekut ja ohutust, siis on kavandatava lepingu preambuli esimeses lõigus täpsustatud, et lepinguosalised püüavad ära hoida terroriakte, terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumisi ja muid raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda, neid vähendada ja need kõrvaldada. Samast vaatenurgast on preambuli teises ja neljandas lõigus toonitatud, kui tähtis on ühelt poolt terrorismi, terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude vastane võitlus ning teiselt poolt broneeringuinfo kasutamine ja teabe jagamine selles võitluses. Nende tõdemuste alusel on preambuli viiendas lõigus märgitud, et avaliku julgeoleku kindlustamiseks ja õiguskaitse eesmärkidel tuleb sätestada eeskirjad, mis reguleeriksid broneeringuinfo edastamist lennuettevõtjatelt Kanadale. Lõpuks on preambuli kuueteistkümnendas lõigus rõhutatud, kui tähtis on jagada broneeringuinfot ning broneeringuinfot hõlmavat sobivat ja asjakohast analüütilist teavet, mille Kanada on saanud, liidu liikmesriikide pädevate politsei- ja õigusasutustega, Europoli ja Eurojustiga, et soodustada rahvusvahelist õigusalast ja politseikoostööd.

82      Seega tuleb asuda seisukohale, et kavandatava lepinguga taotletakse eesmärki tagada avalik julgeolek Kanadasse broneeringuinfo edastamise ja selle info kasutamise abil terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel, sealhulgas kõnealuse info jagamise teel liidu liikmesriikide pädevate asutuste, Europoli ja Eurojustiga.

83      Mis puudutab kavandatava lepingu artikliga 1 seatavat teist eesmärki näha ette vahendid broneeringuinfo kaitsmiseks, siis tuleb esiteks märkida, et lepingu preambuli teises, kuuendas ja seitsmendas lõigus on toonitatud vajadust austada kooskõlas ELL artiklist 6 tulenevate liidu kohustustega põhiõigusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele, mis on tagatud vastavalt harta artiklitega 7 ja 8, ning samas on meenutatud, et lepinguosalised jagavad ühiseid väärtusi seoses andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitsega.

84      Teiseks nähtub kavandatava lepingu artiklist 5, et eeskirjad, mida Kanada pädev asutus peab broneeringuinfo töötlemisel järgima, peavad isikuandmete kaitse valdkonnas tagama piisava andmekaitsetaseme, mis on liidu õiguse kohaselt nõutav, mistõttu on lepingu eesmärk ka tagada kõnealuste andmete selline kaitsetase.

85      Nendest kaalutlustest lähtuvalt on kavandatava lepingu artiklis 1 sõnaselgelt ette nähtud lepinguga taotletavad kaks eesmärki.

86      Kavandatava lepingu sisu kohta tuleb märkida, et selle esimeses osas „Üldsätted“ (artiklid 1–6) sisaldub artikkel 5, milles nähakse ette, et eeldatakse, et lepingu järgimisel tagab Kanada pädev asutus liidu andmekaitset käsitleva asjakohase õiguse tähenduses piisava andmekaitsetaseme broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel ning et lennuettevõtja, kes edastab Kanadale broneeringuinfot selle lepingu alusel, täidab liidu õiguses ette nähtud nõudeid seoses kõnealuse info edastamisega liidult Kanadale. Esimeses osas sisaldub ka kavandatava lepingu artikkel 4, mille lõikes 1 nähakse ette, et liit tagab, et lennuettevõtjaid ei takistataks edastamast broneeringuinfot Kanada pädevale asutusele, kes lepingu artikli 2 punkti d kohaselt vastutab broneeringuinfo saamise ja töötlemise eest. Lisaks on kavandatava lepingu artikli 3, milles on paika pandud eesmärgid, mille saavutamiseks võib Kanada pädev asutus broneeringuinfot töödelda, lõikes 1 sätestatud, et töötlemine on lubatud üksnes terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks, ning samas nähakse lõigetes 4 ja 5 ette väga piiratud erandid sellest reeglist. Lõpuks nähtub lepingu artiklist 6, et broneeringuinfo ning sellist infot hõlmav asjakohane ja sobiv analüütiline teave edastatakse või tehakse kättesaadavaks liikmesriikide pädevatele õigus- või politseiasutustele, Europolile ja Eurojustile vastavalt õiguskaitset või teabevahetust käsitlevatele lepingutele ja kokkulepetele.

87      Kavandatava lepingu teises osas „Broneeringuinfo töötlemise suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed“ (artiklid 7–21) kehtestatakse eeskirjad ja põhimõtted, mis reguleerivad ja piiritlevad broneeringuinfo kasutamist Kanadas Kanada pädeva asutuse poolt ning selle info avaldamist kõnealuse kolmanda riigi teistele ametiasutustele ja muude kolmandate riikide ametiasutustele. Nii sisaldab kavandatava lepingu artikkel 7 diskrimineerimiskeeldu ja artikkel 8 delikaatseid andmeid käsitlevat erinormi, millega kaasnevad nende andmete kasutamist piiravad tingimused. Teises osas nähakse ka ette lepingu artiklites 9 ja 10 sisalduvad normid, mis puudutavad esiteks broneeringuinfo turvalisust ja terviklust ning teiseks järelevalvet lepinguga antud tagatiste järgimise üle. Lepingu artiklitega 11–14 kehtestatakse aga läbipaistvuse nõue ja nähakse ette nende isikute õigused, kelle broneeringuinfo asjasse puutub, nagu õigus andmetega tutvuda, õigus taotleda andmete parandamist ja kaebeõigus.

88      Kavandatava lepingu teises osas sisaldub ka artikkel 15, mis nõuab, et Kanada ei teeks oluliselt kahjustava mõjuga otsuseid üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal, ning artiklis 16 nähakse ette eelkõige andmete säilitamise kestust ning andmete peitmist ja uuesti nähtavaks tegemist puudutavad normid. Teises osas sisalduvate artiklitega 18 ja 19 kehtestatakse lisaks eeskirjad andmete avaldamise kohta Kanada pädeva asutuse poolt ning artiklitega 20 ja 21 kehtestatakse andmete edastamise meetodit ja sagedust reguleerivad eeskirjad.

89      Kavandatava lepingu sisu kohta esitatud erinevatest tõdemustest ilmneb, et leping puudutab eelkõige sellise süsteemi sisseseadmist, mis koosneb isikuandmete kaitsmiseks mõeldud eeskirjade kogumist ning mida Kanada kohustub lepingu preambuli viieteistkümnenda lõigust nähtuvalt broneeringuinfo töötlemisel järgima.

90      Võttes arvesse korraga nii kavandatava lepingu eesmärke kui ka sisu, reguleerib leping seega kahte valdkonda, millest üks puudutab vajadust tagada avalik julgeolek ja teine broneeringuinfo kaitset.

91      Küsimuse kohta, kumb neist valdkondadest on ülekaalukas, tuleb märkida, et on tõsi, et lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo edastamine Kanadasse ja selle kasutamine Kanada pädeva asutuse poolt on iseenesest põhjendatavad üksnes eesmärgiga tagada avalik julgeolek selles kolmandas riigis ja samuti liidus.

92      Kavandatava lepingu sisu koosneb siiski suuresti üksikasjalikest eeskirjadest, mis tagavad, et broneeringuinfo edastamine Kanadale selle kasutamiseks avaliku julgeoleku ja ohutuse kaitse huvides toimuks isikuandmete kaitsega kooskõlas olevatel tingimustel.

93      Selles osas tuleb märkida, et selliste isikuandmete nagu broneeringuinfo edastamine liidust kolmandasse riiki saab seaduslikult toimuda üksnes juhul, kui selles riigis kehtivad õigusnormid, mis tagavad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse taseme, mis on liidus kehtiva kaitsega sisuliselt samaväärne (vt selle kohta kohtuotsus, 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punktid 68 ja 74).

94      Sellest järeldub, et kavandatava lepingu kaks reguleerimisvaldkonda on omavahel lahutamatult seotud. Neid mõlemat tuleb seega pidada põhivaldkonnaks.

2.      Sobiv õiguslik alus EL toimimise lepingu seisukohast

95      Arvestades eespool toodud kaalutlusi, on kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev otsus seotud esiteks otseselt ELTL artikli 16 lõike 2 eesmärgiga.

96      Ilma et see mõjutaks ELL artiklit 39, on ELTL artikli 16 lõige 2 nimelt sobiv õiguslik alus, kui isikuandmete kaitse on üks liidu seadusandja poolt vastuvõetavate õigusnormide peamistest eesmärkidest või valdkondadest, sealhulgas selliste õigusnormide puhul, mis kuuluvad EL toimimise lepingu sätete kohaldamisalas kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja politseikoostööd puudutavate meetmete võtmise raamesse, nagu kinnitavad protokolli nr 21 artikkel 6a ja protokolli nr 22 artikkel 2a, samuti käesoleva arvamuse punktis 32 nimetatud deklaratsioon.

97      Sellest järeldub, et kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus peab põhinema ELTL artiklil 16.

98      Teiseks peab see otsus põhinema ka ELTL artikli 87 lõike 2 punktil a. Selles sättes on nimelt ette nähtud, et ELTL artikli 87 lõikes 1 – mille kohaselt liit „seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste […] vahel sisse politseikoostöö“ – osutatud eesmärgil võivad parlament ja nõukogu kehtestada meetmeid seoses „asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega“.

99      Selle kohta tuleb aga märkida esiteks, et ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a tähenduses asjakohased andmed võivad kuritegude ärahoidmise või avastamise ja kriminaaluurimise valdkonnas hõlmata isikuandmeid, ning teiseks, et selliste andmete töötlemise ja vahetuse mõisted hõlmavad korraga nii nende edastamist liikmesriikide asutustele, kellel on selles valdkonnas pädevus, kui ka nende kasutamist kõnealuste asutuste poolt. Neil asjaoludel kuuluvad meetmed, mis puudutavad isikuandmete edastamist asutustele, kellel on pädevus kuritegude ärahoidmise või avastamise ja kriminaaluurimise valdkonnas, ning nende andmete töötlemist samade asutuste poolt, ELTL artikli 87 lõike 2 punktis a nimetatud politseikoostöö valdkonda ja võivad põhineda sellel sättel.

100    Käesoleval juhul kehtestatakse kavandatava lepinguga eelkõige eeskirjad, mis reguleerivad nii broneeringuinfo edastamist Kanada pädevale asutusele kui ka selle info kasutamist nimetatud asutuse poolt. Kõnealusel asutusel on vastavalt lepingu artikli 2 punktile d koostoimes artikli 3 lõikega 1 pädevus töödelda broneeringuinfot terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks. Lisaks nähakse lepingu artiklis 6 ette, et Kanada jagab esiteks võimalikult kiiresti broneeringuinfot hõlmavat asjakohast ja sobivat analüütilist teavet Europoli ja Eurojustiga ning liikmesriigi õigus- või politseiasutustega. Teiseks sätestatakse selles artiklis, et nende ametite ja asutuste taotlusel jagab Kanada konkreetsetel juhtudel broneeringuinfot või seda infot hõlmavat analüütilist teavet liidus terroriakti või raske rahvusvahelise kuriteo ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 105 ja 106 märkis, käsitleb leping seega asjakohaste andmete töötlemist ja vahetamist ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a tähenduses ja seondub ka ELTL artikli 87 lõike 1 eesmärgiga, nagu nähtub eelkõige käesoleva arvamuse punktist 80.

101    Neil asjaoludel ei saa vastupidi parlamendi väidetele takistada see, et broneeringuinfot koguvad algselt lennuettevõtjad ärilisel eesmärgil, mitte kuritegude ärahoidmise või avastamise ja kriminaaluurimise valdkonnas pädev asutus, ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a samuti olemast sobiv õiguslik alus kavandatava lepingu sõlmimist käsitlevale nõukogu otsusele.

102    Seevastu ei saa kõnealune otsus põhineda ELTL artikli 82 lõike 1 teise lõigu punktil d, milles on parlamendile ja nõukogule ette nähtud võimalus võtta meetmeid, et „hõlbustada liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel“.

103    Nimelt, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 108 märkis, ei ole kavandatava lepingu ühegi sätte eesmärk sellise koostöö hõlbustamine. Mis puudutab Kanada pädevat asutust, siis see ei ole ei õigusasutus ega samaväärne asutus.

104    Neil asjaoludel, arvestades käesoleva arvamuse punktis 77 viidatud kohtupraktikat, peaks kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus põhinema nii ELTL artikli 16 lõikel 2 kui ka artikli 87 lõike 2 punktil a, kui just õiguslike aluste niisugune kombinatsioon ei ole välistatud käesoleva arvamuse punktis 78 meenutatud kohtupraktika kohaselt.

3.      ELTL artikli 16 lõikes 2 ja artikli 87 lõike 2 punktis a ette nähtud menetluste omavaheline kokkusobivus

105    Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 218 kohaselt rahvusvahelise lepingu sõlmimise menetluses määravad just lepingu sõlmimist käsitleva otsuse materiaalõiguslikud alused kindlaks, millist liiki menetlus on ELTL artikli 218 lõike 6 alusel kohaldatav (kohtuotsus, 24.6.2014, parlament vs. nõukogu, C‑658/11, EU:C:2014:2025, punkt 58).

106    Mõlemad käesoleval juhul kohaldatavad materiaalõiguslikud alused ehk ELTL artikli 16 lõige 2 ja artikli 87 lõike 2 punkt a näevad ette seadusandliku tavamenetluse kasutamise, mis tähendab kvalifitseeritud häälteenamust nõukogus ja parlamendi täielikku osalemist. Mõlemale sättele korraga tuginemine ei too seega üldjuhul kaasa erinevaid vastuvõtmise menetlusi.

107    Nõukogu väidab siiski sisuliselt, et protokollides nr 21 ja 22 sisalduvate sätete tõttu on nõukogus toimuva hääletuse reeglid erinevad olenevalt sellest, kas rahvusvahelise lepingu sõlmimist käsitlev otsus põhineb ELTL artikli 16 lõikel 2 või artikli 87 lõike 2 punktil a.

108    Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba leidnud, et protokollid nr 21 ja 22 ei mõjuta mingil moel vastust küsimusele, milline on asjaomase otsuse vastuvõtmiseks sobiv õiguslik alus (vt selle kohta kohtuotsus, 22.10.2013, komisjon vs. nõukogu, C‑137/12, EU:C:2013:675, punkt 73).

109    Kuna nõukogu hääletusreeglite erinevus võib aga kaasa tuua asjaomaste õiguslike aluste kokkusobimatuse (vt selle kohta kohtuotsused, 10.1.2006, komisjon vs. parlament ja nõukogu, C‑178/03, EU:C:2006:4, punkt 58, ning 19.7.2012, parlament vs. nõukogu, C‑130/10, EU:C:2012:472, punktid 47 ja 48), tuleb siiski kontrollida kõnealuste protokollide mõju nõukogu hääletusreeglitele juhul, kui kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse alusena kasutatakse korraga nii ELTL artikli 16 lõiget 2 kui ka artikli 87 lõike 2 punkti a.

110    Mis puudutab protokolli nr 21, siis kavandatava lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu põhjendusest 5 ilmneb, et Iirimaa ja Ühendkuningriik on teatanud oma soovist osaleda selle otsuse vastuvõtmises. Seega, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 128 märkis, ei mõjuta selle protokolli sätted nõukogu hääletusreegleid juhul, kui otsuse alusena kasutatakse korraga nii ELTL artikli 16 lõiget 2 kui ka artikli 87 lõike 2 punkti a.

111    Mis puudutab protokolli nr 22, siis nagu nähtub selle preambuli kolmandast kuni viiendast lõigust ja nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 132, on selle protokolli eesmärk luua õiguslik raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel jätkata oma koostöö arendamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, võttes Taani Kuningriigi osaluseta vastu meetmeid, mis ei ole selle liikmesriigi jaoks siduvad, ning pakkudes samas talle võimalust osaleda selles valdkonnas meetmete vastuvõtmisel ja olla nende meetmetega seotud selle protokolli artiklis 8 ette nähtud tingimustel.

112    Selleks on protokolli nr 22 artikli 1 esimeses lõigus sätestatud, et Taani Kuningriik ei osale EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise alusel ettepandud meetmete võtmisel nõukogus. Lisaks on protokolli artiklis 2 ette nähtud, et niisugused meetmed ei ole Taani Kuningriigi suhtes siduvad. Vastavalt protokolli artiklile 2a „kohaldatakse [artiklit 2] samuti [ELTL] artikli 16 alusel kehtestatud eeskirjadele üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liikmesriikide poolt nimetatud lepingu kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul“ ehk tegevuse puhul, mis kuulub politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonda.

113    Kuna kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus peab põhinema korraga nii ELTL artiklil 16 kui ka artiklil 87 ja kuulub seega EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 5. peatüki kohaldamisalasse, kuivõrd see otsus peab põhinema ELTL artiklil 87, ei ole käesoleval juhul protokolli nr 22 artiklite 2 ja 2a alusel Taani Kuningriigile siduvad ei selle otsuse sätted ega ka kavandatav leping. Lisaks ei osale Taani Kuningriik selle protokolli artikli 1 kohaselt kõnealuse otsuse vastuvõtmisel.

114    Vastupidi sellele, mida nõukogu näib leidvat, ei lükka seda järeldust ümber asjaolu, et protokolli nr 22 artikkel 2a piirdub viitega protokolli artiklile 2, välistamata siiski sõnaselgelt Taani Kuningriigi osalemist ELTL artiklil 16 põhinevate ja selles viidatud sätete vastuvõtmisel.

115    Sellega seoses ilmneb protokolli süstemaatilisel tõlgendamisel, et artiklit 2 ei või tõlgendada ja kohaldada protokolli artiklist 1 sõltumatuna. Artiklis 2 ette nähtud norm, mille kohaselt Taani Kuningriigi jaoks ei ole siduvad selles artiklis nimetatud meetmed, sätted ega otsused, on nimelt lahutamatult seotud artiklis 1 ette nähtud normiga, mille kohaselt kõnealune liikmesriik ei osale EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 5. peatüki kohaldamisalasse kuuluvate meetmete vastuvõtmisel, mistõttu ei ole võimalik neid norme ilma teineteiseta mõista. Neil asjaoludel tuleb protokolli nr 22 artiklis 2a sisalduvat viidet artiklile 2 tingimata tõlgendada ka viitena artiklile 1.

116    Pealegi, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 132 märkis, oleks protokolli nr 22 eesmärgiga – mida on meenutatud käesoleva arvamuse punktis 111 – vastuolus see, kui Taani Kuningriigil lubataks osaleda sellise liidu õigusakti vastuvõtmisel, mille õiguslik alus on nii ELTL artikkel 16 kui ka üks EL toimimise lepingu sätetest, mis käsitleb politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, ilma et see õigusakt tema jaoks siduv oleks.

117    Protokoll nr 22 ei saa seega käesoleval juhul kaasa tuua teistsuguseid nõukogus toimuva hääletuse reegleid, kui tuginetakse korraga nii ELTL artikli 16 lõikele 2 kui ka artikli 87 lõike 2 punktile a.

118    Neil asjaoludel tuleb arvamusetaotluse teisele küsimusele vastata, et kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev nõukogu otsus peab põhinema korraga nii ELTL artikli 16 lõikel 2 kui ka artikli 87 lõike 2 punktil a.

C.      Kavandatava lepingu kooskõla EL toimimise lepingu ja harta sätetega

119    Kuna küsimus kavandatava lepingu kooskõla kohta EL toimimise lepingu ja harta sätetega viitab ELTL artiklile 16 ning harta artiklitele 7 ja 8, tuleb parlamendi poolt tema arvamusetaotluses esitatud hinnanguid arvestades asuda seisukohale, et see institutsioon soovib Euroopa Kohtu arvamust selle kohta, kas kavandatav leping on kooskõlas eelkõige õigusega eraelu puutumatusele ja õigusega isikuandmete kaitsele.

120    Niivõrd, kuivõrd alljärgnevad hinnangud käsitlevad kavandatava lepingu kooskõla õigusega isikuandmete kaitsele, mis on tagatud nii ELTL artikli 16 lõikega 1 kui ka harta artikliga 8, viitab Euroopa Kohus üksnes viimati nimetatud sättele. Nimelt, kuigi vastab tõele, et nii ühes kui teises sättes on ette nähtud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele, on ainult harta artikli 8 lõikega 2 konkreetsemalt kehtestatud tingimused, mille kohaselt selliseid andmeid võib töödelda.

1.      Asjassepuutuvad põhiõigused ja nende riive

121    Kavandatava lepingu lisas sisalduva loetelu kohaselt hõlmab lepingus silmas peetud broneeringuinfo lisaks lennureisija või lennureisijate nimele broneerimiseks vajalikku teavet, nagu kavandatud reisi kuupäevad ja reisiteekond, piletitega seotud teavet, teavet sama broneerimisnumbri all registreeritud isikute rühmade kohta, reisija või reisijate kontaktandmeid, teavet maksevahendite või arve kohta, pagasiandmeid ning üldmärkusi reisijate kohta.

122    Kuna broneeringuinfo sisaldab seega teavet tuvastatud füüsiliste isikute kohta ehk lennureisijate kohta, kes lendavad liidu ja Kanada vahelisel marsruudil, riivab mitmesugune töötlemine, mis kavandatava lepingu kohaselt võib selle infoga toimuda, ehk info edastamine liidust Kanadasse, juurdepääs selle kasutamiseks või säilitamiseks, harta artikliga 7 tagatud põhiõigust eraelu puutumatusele. See õigus puudutab nimelt mis tahes teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (vt selle kohta kohtuotsused, 9.11.2010, Volker und Markus Schecke ja Eifert, C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 52; 24.11.2011, Asociación Nacional de Establecimientos Financieros de Crédito, C‑468/10 ja C‑469/10, EU:C:2011:777, punkt 42, ning 17.10.2013, Schwarz, C‑291/12, EU:C:2013:670, punkt 26).

123    Broneeringuinfo töötlemine, mida kavandatav leping käsitleb, kuulub lisaks ka harta artikli 8 kohaldamisalasse, kuna tegemist on isikuandmete töötlemisega selle artikli tähenduses, mistõttu peab see tingimata vastama kõnealuses artiklis ette nähtud andmekaitsenõuetele (vt selle kohta kohtuotsused, 9.11.2010, Volker und Markus Schecke ja Eifert, C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 49; 5.5.2011, Deutsche Telekom, C‑543/09, EU:C:2011:279, punkt 52, ning 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punkt 29).

124    Nagu Euroopa Kohus on juba leidnud, kujutab isikuandmete edastamine kolmandale isikule, näiteks ametiasutusele, endast harta artikliga 7 tagatud põhiõiguse riivet, olenemata sellest, kuidas edastatud teavet hiljem kasutatakse. Sama kehtib isikuandmete säilitamise ning isikuandmetele juurdepääsu suhtes, mis antakse ametiasutustele, et nad saaksid andmeid kasutada. Sellega seoses ei ole oluline, kas asjassepuutuvad eraelulised andmed on delikaatsed või mitte või kas puudutatud isikud on selle riive tõttu pidanud taluma mingeid ebamugavusi või mitte (vt selle kohta kohtuotsused, 20.5.2003, Österreichischer Rundfunk jt, C‑465/00, C‑138/01 ja C‑139/01, EU:C:2003:294, punktid 74 ja 75; 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punktid 33–35, ning 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punkt 87).

125    Nii broneeringuinfo edastamine liidust Kanada pädevale asutusele kui ka tingimuste raamistik, milles liit ja Kanada on kokku leppinud seoses info säilitamise, kasutamise ning võimaliku hilisema edastamisega teistele Kanada ametiasutustele, Europolile, Eurojustile, liikmesriikide õigus- või politseiasutustele või ka kolmandate riikide ametiasutustele – mis on lubatud eelkõige kavandatava lepingu artiklite 3, 4, 6, 8, 12, 15, 16, 18 ja 19 kohaselt, kujutavad endast seega harta artikliga 7 tagatud õiguse riiveid.

126    Need toimingud riivavad ka harta artikliga 8 tagatud isikuandmete kaitse põhiõigust, kuna nende näol on tegemist isikuandmete töötlemisega (vt selle kohta kohtuotsused, 17.10.2013, Schwarz, C‑291/12, EU:C:2013:670, punkt 25, ning 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punkt 36).

127    Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et kavandatav leping võimaldab süstemaatiliselt ja pidevalt edastada kõikide selliste lennureisijate broneeringuinfot, kes lendavad liidu ja Kanada vahelisel marsruudil.

128    Teiseks olgu mainitud, et isegi kui teatud broneeringuinfo eraldi võetuna ei näi andvat olulist teavet asjaomaste isikute eraelu kohta, on selle info põhjal tervikuna siiski võimalik teada saada muu hulgas täielik reisiteekond, reisiharjumused, kahe või enama isiku vahelised suhted ning teave lennureisijate rahalise olukorra, toitumisharjumuste või tervisliku seisundi kohta ning neist võib isegi ilmneda reisijate delikaatseid andmeid, mis on määratletud kavandatava lepingu artikli 2 punktis e.

129    Kavandatavas lepingus ette nähtavale broneeringuinfo edastamise ja töötlemise korrale omased tunnused kinnitavad lepingu kohaselt lubatavate riivete tõelisust.

130    Broneeringuinfo tuleb nimelt vastavalt kavandatava lepingu artikli 21 lõikele 1 edastada enne lennureisija plaanikohast väljalendu ning seda kasutatakse nähtuvalt eelkõige nõukogu, komisjoni ja Euroopa andmekaitseinspektori seisukohtadest ning teatise KOM(2010) 492 punktist 2.1 peamiselt „kriminaalluure vahendina“.

131    Nagu ilmneb teatise punktist 2.2 ning nagu kinnitasid ka parlament, nõukogu, komisjon ja Euroopa andmekaitseinspektor oma vastustes Euroopa Kohtu küsimustele, analüüsitakse edastatud broneeringuinfot kavandatava lepingu alusel süstemaatiliselt enne lennuki Kanadasse jõudmist automatiseeritud vahenditega, mis põhinevad ette kindlaks määratud mudelitel ja kriteeriumidel. Infot võidakse kontrollida ka automaatselt, tehes ristkontrolli teiste andmebaasidega. Niisugune töötlus võib aga anda täiendavat teavet lennureisijate eraelu kohta.

132    Nende analüüside tulemusel võidakse lisaks piiril läbi viia täiendavaid kontrolle lennureisijate suhtes, kes on tuvastatud kui endast avalikule julgeolekule ohtu kujutada võivad isikud, ning vajaduse korral kontrollide alusel võtta vastu üksikotsuseid, millel on reisijate jaoks kohustuslikud tagajärjed. Peale selle viiakse analüüse läbi ilma, et esineks konkreetsetel asjaoludel rajanevaid põhjusi, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et asjaomased isikud võivad endast kujutada ohtu avalikule julgeolekule. Lõpuks, kuna broneeringuinfo säilitamise kestus võib kavandatava lepingu artikli 16 lõike 1 kohaselt ulatuda viie aastani, võimaldab leping omada teavet lennureisijate eraelu kohta eriti pika aja vältel.

2.      Kavandatavast lepingust tulenevate riivete põhjendamine

133    Harta artikkel 7 tagab igaühe õiguse sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Lisaks on harta artikli 8 lõikega 1 sõnaselgelt antud igaühele õigus tema isikuandmete kaitsele.

134    Õigus isikuandmete kaitsele nõuab eelkõige, et liidu õiguses ette nähtud põhivabaduste ja -õiguste järjepidev kõrgetasemeline kaitse tagataks isikuandmete edastamisel liidust kolmandasse riiki. Kuigi vahendid sellise kaitsetaseme saavutamiseks võivad olla erinevad nendest, mida liidus rakendatakse liidu õigusest tulenevate nõuete järgimise tagamiseks, peavad need vahendid siiski praktikas osutuma tõhusaks, et tagada liidus kehtiva kaitsega sisuliselt samaväärne kaitse (vt analoogia alusel kohtuotsus, 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punktid 72–74).

135    Selles kontekstis tuleb ka märkida, et harta preambuli neljanda lõigu kohaselt on vaja „ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades […] tugevdada põhiõiguste kaitset“.

136    Harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused ei ole siiski absoluutsed eelisõigused, vaid neid tuleb arvesse võtta kooskõlas nende ülesandega ühiskonnas (vt selle kohta kohtuotsused, 12.6.2003, Schmidberger, C‑112/00, EU:C:2003:333, punkt 80; 9.11.2010, Volker und Markus Schecke ja Eifert, C‑92/09 ja C‑93/09, EU:C:2010:662, punkt 48, ning 17.10.2013, Schwarz, C‑291/12, EU:C:2013:670, punkt 33).

137    Sellega seoses tuleb ka märkida, et harta artikli 8 lõike 2 kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda „kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel“.

138    Lisaks nähtub harta artikli 52 lõike 1 esimesest lausest, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ja nende olemust arvestades. Vastavalt harta artikli 52 lõike 1 teisele lausele võib proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt neile õigustele ja vabadustele piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

139    Olgu lisatud, et nõue, mille kohaselt peab põhiõiguste teostamise igasugune piiramine olema sätestatud seaduses, tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab nendesse õigustesse sekkuda, peab ise määratlema ulatuse, mis on asjaomase õiguse teostamise piirangul (vt selle kohta kohtuotsus, 17.12.2015, WebMindLicenses, C‑419/14, EU:C:2015:832, punkt 81).

140    Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, siis vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga (kohtuotsused, 16.12.2008, Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, C‑73/07, EU:C:2008:727, punkt 56; 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punktid 51 ja 52; 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punkt 92, ning 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punktid 96 ja 103).

141    Selle nõude järgimiseks peavad riivet sisaldavas õigusaktis olema ette nähtud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad asjaomase meetme ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle andmed on edastatud, piisavad garantiid, mis võimaldavad tõhusalt kaitsta nende isikuandmeid kuritarvitamise ohu eest. Õigusaktis peab eriti olema märgitud, millistel asjaoludel ja tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub rangelt vajalikuga. Niisuguste garantiide olemasolu on veel vajalikum siis, kui isikuandmeid töödeldakse automaatselt. Need kaalutlused kehtivad iseäranis juhul, kui tegemist on sellise erilise isikuandmete kategooria kaitsega nagu delikaatsed andmed (vt selle kohta kohtuotsused, 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punktid 54 ja 55, ning 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punktid 109 ja 117; vt selle kohta Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 4.12.2008, S. ja Marper vs. Ühendkuningriik, CE:ECHR:2008:1204JUD003056204, punkt 103).

a)      Kavandatavas lepingus silmas peetava broneeringuinfo töötlemise alus

142    Mis puudutab küsimust, kas broneeringuinfo edastamine Kanadasse ja selle info hilisem töötlemine põhinevad lennureisijate „nõusolekul“ või „muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel“ harta artikli 8 lõike 2 tähenduses, siis tuleb märkida, et broneeringuinfo niisugusel töötlemisel on teistsugune eesmärk kui see, milleks lennuettevõtjad kõnealust infot koguvad.

143    Niisugust töötlemist ei saa seega käsitada põhinevana nõusolekul, mille lennureisijad on andnud lennuettevõtjatele nende andmete kogumiseks broneerimise eesmärgil, mistõttu on selle jaoks eraldi vaja kas lennureisijate enda nõusolekut või muud seaduses ette nähtud õiguslikku alust.

144    Kuna kavandatava lepingu üheski sättes ei seata broneeringuinfo Kanadasse edastamise ega selle info hilisema töötlemise eelduseks asjaomaste lennureisijate nõusolekut, tuleb kontrollida, kas leping on käsitatav muu seaduses ette nähtud õigusliku alusena harta artikli 8 lõike 2 tähenduses.

145    Selles osas tuleb märkida, et parlamendi argumendiga, mille kohaselt kavandatav leping ei kuulu harta artikli 8 lõike 2 tähenduses mõiste „seadus“ alla ega seega ka harta artikli 52 lõike 1 kohaldamisalasse, kuna see ei ole „seadusandlik akt“, ei saa igal juhul nõustuda.

146    Nimelt esiteks peegeldab ELTL artikli 218 lõige 6 välimisel tasandil institutsioonidevahelist pädevuse jaotust, mis kehtib sisetasandil, ning sellega on kehtestatud sümmeetria liidu meetmete sisetasandil vastuvõtmise menetluse ja rahvusvaheliste lepingute vastuvõtmise menetluse vahel, et tagada, et parlamendil ja nõukogul oleksid konkreetse valdkonna suhtes samasugused volitused, järgides aluslepingutes ette nähtud institutsioonidevahelist tasakaalu (kohtuotsus, 24.6.2014, parlament vs. nõukogu, C‑658/11, EU:C:2014:2025, punkt 56). Selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes sisetasandil kehtib ELTL artiklis 294 ette nähtud seadusandlik tavamenetlus, vajab seega ELTL artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkti v kohaselt parlamendi nõusolekut, mistõttu – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 192 märkis – võib lepingut pidada välistasandil samaväärseks seadusandliku aktiga sisetasandil. Teiseks ei ole käesolevas menetluses sugugi väidetud, et kavandatav leping ei vasta kättesaadavuse ja etteaimatavuse nõuetele, mis on vajalikud, et selles sisalduvaid riiveid saaks pidada harta artikli 8 lõike 2 ja artikli 52 lõike 1 tähenduses seaduses ette nähtud riiveteks.

147    Sellest järeldub, et broneeringuinfo edastamine Kanadasse põhineb harta artikli 8 lõike 2 tähenduses „muul […] alusel“, mis on „seaduses ette nähtud“. Mis puudutab küsimust, kas see alus on viimati nimetatud sätte tähenduses õiguslik, siis see seguneb käesoleval juhul küsimusega, kas kavandatava lepinguga taotletav eesmärk pakub avalikku huvi, ning seda küsimust analüüsitakse käesoleva arvamuse punktis 148 ja sellele järgnevates punktides.

b)      Üldist huvi pakkuv eesmärk ja asjaomaste põhiõiguste olemuse arvestamine

148    Nagu käesoleva arvamuse punktis 82 tõdetud, on kavandatava lepingu eesmärk eelkõige tagada avalik julgeolek Kanadasse broneeringuinfo edastamise ja selle info kasutamise abil terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel.

149    Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, kujutab see eesmärk endast liidu üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib põhjendada harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on rasked. Lisaks aitab avaliku julgeoleku kaitse kaasa ka teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmisele. Sellega seoses on harta artiklis 6 ette nähtud, et igaühel on õigus mitte üksnes vabadusele, vaid ka turvalisusele (vt selle kohta kohtuotsused, 8.4.2014, Digital Rights Ireland jt, C‑293/12 ja C‑594/12, EU:C:2014:238, punktid 42 ja 44, ning 15.2.2016, N., C‑601/15 PPU, EU:C:2016:84, punkt 53).

150    Mis puudutab harta artiklis 7 tunnustatud põhiõiguse eraelu puutumatusele olemust, siis kuigi broneeringuinfost võib olenevalt olukorrast teha väga täpseid järeldusi isiku eraelu kohta, piirdub see info oma laadilt eraelu teatud aspektidega, mis on seotud eelkõige Kanada ja liidu vahelisel marsruudil toimuvate lennureisidega. Harta artiklis 8 tunnustatud õiguse isikuandmete kaitsele olemuse kohta tuleb märkida, et kavandatava lepingu artiklis 3 määratletakse broneeringuinfo töötlemise eesmärgid ja artiklis 9 nähakse ette eeskirjad, mis on mõeldud tagama eelkõige nende andmete turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse ning neid kaitsma ebaseadusliku juurdepääsu ja töötlemise eest.

151    Neil asjaoludel võivad kavandatavast lepingust tulenevad riived olla põhjendatud liidu üldist huvi pakkuva eesmärgiga ning need ei kahjusta harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste olemust.

c)      Kavandatavas lepingus silmas peetava broneeringuinfo töötlemise sobivus avaliku julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks

152    Mis puudutab küsimust, kas broneeringuinfo edastamine Kanadasse ja selle info hilisem töötlemine kõnealuses kolmandas riigis suudavad tagada avaliku julgeoleku, siis teatise KOM(2010) 492 punktist 2.2 nähtub, et lennureisijatest lähtuva ohu hindamine info analüüsimise teel enne nende saabumist „lihtsustab ja kiirendab […] turva- ja piirikontrolli“. Lisaks rõhutas komisjon oma kirjalikes seisukohtades, et CBSA edastatud teabe kohaselt võimaldas broneeringuinfo töötlemine muu hulgas pidada kinni 178 isikut 28 miljonist reisijast, kes lendasid liidu ja Kanada vahelisel marsruudil ajavahemikus 2014. aasta aprillist kuni 2015. aasta märtsini.

153    Neil asjaoludel võib broneeringuinfo edastamist Kanadasse ja selle info hilisemat töötlemist pidada sobivaks tagama, et saavutatakse kavandatava lepingu eesmärk kaitsta avalikku julgeolekut ja ohutust.

d)      Kavandatavast lepingust tulenevate riivete vajalikkus

154    Kavandatavast lepingust tulenevate riivete vajalikkuse küsimuses tuleb käesoleva arvamuse punktides 140 ja 141 viidatud kohtupraktika kohaselt kontrollida, kas need piirduvad rangelt vajalikuga ning kas sellega seoses kehtestatakse lepinguga selged ja täpsed õigusnormid, mis reguleerivad selles ette nähtud meetmete ulatust ja kohaldamist.

1)      Kavandatavas lepingus silmas peetav broneeringuinfo

i)      Kavandatava lepingu piisav täpsus seoses edastatava broneeringuinfoga

155    Mis puudutab kavandatavas lepingus silmas peetavaid andmeid, siis tuleks lepingus selgelt ja täpselt määratleda broneeringuinfo, mida lennuettevõtjad peavad lepingu alusel Kanadasse edastama.

156    Kuigi kavandatava lepingu lisas sisalduvad 19 broneeringuinfo rubriiki vastavad nähtuvalt komisjoni seisukohtadest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) vastu võetud broneeringuinfot käsitlevate suuniste I lisale, olgu siiski rõhutatud, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 217 märkis, ei ole rubriigis 5, mis käsitleb „kättesaadavat teavet püsikliendiprogrammide ja soodustuste (tasuta piletid, hinna- või teenindusklassi tõstmine jms) kohta“, ja rubriigis 7, mis hõlmab „kõiki kättesaadavaid kontaktandmeid (sh tellija kohta)“, edastatavat broneeringuinfot piisavalt selgelt ja täpselt määratletud.

157    Nimelt, mis puudutab rubriiki 5, siis lühendi „jms“ kasutamine ei määratle edastatavate andmete ulatust piisavalt. Lisaks ei võimalda selle rubriigi sõnastus aru saada, kas selles peetakse silmas andmeid, mis puudutavad ainult lennureisijate staatust püsikliendiprogrammides, või kas selles peetakse vastupidi silmas kogu teavet selliste programmide raames toimunud lennureiside ja tehtud tehingute kohta.

158    Ka rubriigis 7 kasutatud sõnastusega „kõik kättesaadavad kontaktandmed“ ei määratleta edastatavate andmete ulatust piisavalt. Selles ei täpsustata nimelt, millist liiki kontaktandmeid silmas peetakse, ega ka seda, kas need kontaktandmed hõlmavad ühtlasi – nagu võib järeldada komisjoni kirjalikust vastusest Euroopa Kohtu küsimustele – selliste kolmandate isikute andmeid, kes on lennureisija jaoks lennu broneerinud või kelle vahendusel võib lennureisijaga ühendust saada või keda tuleb hädaolukorras teavitada.

159    Rubriik 8 käsitleb omakorda „kogu kättesaadavat teavet makse/arve kohta (välja arvatud muud tehinguandmed, mis on seotud krediitkaardi või kontoga ja mitte reisiga)“. See rubriik võib näida eriti lai, kuna selles kasutatakse väljendit „kogu kättesaadav teave“. Nagu nähtub aga komisjoni vastusest Euroopa Kohtu küsimustele, tuleb seda rubriiki siiski käsitada nii, et selles peetakse silmas üksnes lennupileti eest maksmise viisi ja arve esitamisega seotud teavet, mis ei puuduta mingit muud teavet, millel puudub otsene seos lennuga. Selliselt tõlgendatuna võib kõnealust rubriiki pidada seega selguse ja täpsuse nõuetele vastavaks.

160    Mis puudutab rubriiki 17, siis see käsitleb „üldmärkusi, sealhulgas OSI- (Other Supplementary Information), SSI- (Special Service Information) ja SSR-väljadel (Special Service Request) sisalduvat teavet“. Nähtuvalt selgitustest, mille esitas eelkõige komisjon, on selle rubriigi näol tegemist nn vabateksti (free text) rubriigiga, mis võib hõlmata „mis tahes täiendavat teavet“ lisaks sellele, mis on loetletud kavandatava lepingu lisas. Niisugune rubriik ei anna seega mingit aimu edastamisele kuuluvate andmete laadi ja ulatuse kohta ning see näib isegi hõlmavat teavet, millel puudub igasugune seos broneeringuinfo edastamise eesmärgiga. Lisaks, kuna kõnealuses rubriigis nimetatud andmed on esitatud üksnes näitena, nagu nähtub sõna „sealhulgas“ kasutamisest, ei kehtestata selles rubriigis ka ühtegi piirangut selles sisalduda võiva teabe laadile ja ulatusele. Neil asjaoludel ei saa rubriiki 17 pidada piisavalt selgelt ja täpselt piiritletuks.

161    Lõpuks käsitleb rubriik 18 „kogu broneerimise eesmärgil kogutud ja reisijaid käsitlevat eelteavet“. Nõukogu ja komisjoni esitatud täpsustuste kohaselt vastab see teave direktiivi 2004/82 artikli 3 lõikes 2 nimetatud andmetele ehk hõlmab järgmisi andmeid: kasutatud reisidokumendi number ja liik, kodakondsus, täisnimi, sünniaeg, liikmesriikide territooriumile sisenemise piiripunkt, transpordikoodeks, transpordivahendi väljumis- ja saabumisaeg, transpordivahendil veetavate reisijate koguarv ning algne pealemineku koht. Tingimusel et seda rubriiki tõlgendatakse ainult kõnealuses sättes sõnaselgelt nimetatud andmeid hõlmavana, võib seda pidada selguse ja täpsuse nõuetele vastavaks.

162    Kavandatava lepingu artikli 4 lõige 3, milles nähakse ette Kanada kohustus kustutada talle edastatud mis tahes broneeringuinfo, mida ei ole nimetatud lepingu lisas olevas loetelus, ei võimalda heastada lisa rubriikide 5, 7 ja 17 ebatäpsust. Kuna see loetelu nimelt iseenesest ei piiritle edastatavat broneeringuinfot piisavalt selgelt ja täpselt, ei saa need sätted heastada ebaselgust küsimuses, millist broneeringuinfot tuleb edastada.

163    Neil asjaoludel ei piiritle kavandatava lepingu lisa rubriigid 5, 7 ja 17 Kanadale edastatava broneeringuinfo osas piisavalt selgelt ja täpselt, millise ulatusega on harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõigust riive.

ii)    Delikaatsed andmed

164    Mis puudutab kavandatava lepingu artikli 2 punkti e tähenduses delikaatsete andmete edastamist, siis selles sättes määratletakse need kui selliste andmete kogum, mis paljastavad „rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumise“ või käsitlevad „isiku terviseseisundit või seksuaalelu“. Kuigi ükski lepingu lisas sisalduvast 19 rubriigist ei puuduta sõnaselgelt sedalaadi andmeid, võivad need siiski kuuluda rubriiki 17, nagu komisjon kinnitas vastuses Euroopa Kohtu esitatud küsimustele. Lisaks tähendab asjaolu, et kavandatava lepingu artiklites 8 ja 16 nähakse ette erinormid delikaatsete andmete kasutamise ja säilitamise kohta, tingimata, et lepinguosalised möönavad, et esineb selliste andmete Kanadasse edastamise võimalus.

165    Sellega seoses on oluline märkida, et iga meede, mis põhineb seisukohal, et üks või mitu kavandatava lepingu artikli 2 punktis e nimetatud tunnustest võivad iseenesest ja sõltumata asjaomase reisija isiklikust käitumisest olla asjassepuutuvad broneeringuinfo töötlemise eesmärgi seisukohast, milleks on terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastane võitlus, eiraks õigusi, mis on tagatud harta artiklitega 7 ja 8 koostoimes artikliga 21. Arvestades ohtu, et andmete töötlemine võib toimuda vastuolus harta artikliga 21, nõuab delikaatsete andmete Kanadasse edastamine täpset ja eriti kindlat põhjendust, mis lähtub muudest põhjendustest kui avaliku julgeoleku kaitse terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest. Käesoleval juhul aga selline põhjendus puudub.

166    Lisaks tuleb märkida, et liidu seadusandja on delikaatsete andmete töötlemise välistanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (ELT 2016, L 119, lk 132), artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 6 ja artikli 13 lõikes 4.

167    Arvestades kahes eelmises punktis esitatud hinnanguid, tuleb tõdeda, et harta artiklitega 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõikega 1 on vastuolus nii delikaatsete andmete edastamine Kanadasse kui ka tingimuste raamistik, milles liit ja Kanada on kokku leppinud seoses selliste andmete kasutamise ja säilitamisega selle kolmanda riigi asutuste poolt.

2)      Broneeringuinfo automaatne töötlemine

168    Nagu nähtub käesoleva arvamuse punktidest 130–132 ja nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 252 märkis, on Kanadasse edastatud broneeringuinfo peamiselt mõeldud analüüsimiseks automatiseeritud vahenditega, mis põhinevad ette kindlaks määratud mudelitel ja kriteeriumidel ning erinevate andmebaasidega tehtavatel ristkontrollidel.

169    Ohtu, mida lennureisijad kujutavad avalikule julgeolekule, hinnatakse aga nähtuvalt käesoleva arvamuse punktidest 130 ja 131 broneeringuinfo automaatse analüüsimise teel enne lennureisijate Kanadasse jõudmist. Kuna analüüsimisel lähtutakse kontrollimata isikuandmetest ning tuginetakse ette kindlaks määratud mudelitele ja kriteeriumidele, kaasneb sellise analüüsimisega tingimata teatav veamäär, nagu möönsid ka Prantsuse valitsus ja komisjon kohtuistungil.

170    Nagu ilmneb Euroopa andmekaitseinspektori arvamuse punktist 30 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (ELT 2008, C 110, lk 1), millele Euroopa andmekaitseinspektor viitas oma vastuses Euroopa Kohtu küsimustele, on see veamäär märkimisväärne.

171    Mis puudutab broneeringuinfo automaatse töötlemise tagajärgi, siis nähakse kavandatava lepingu artiklis 15 tõepoolest ette, et Kanada hoidub tegemast „reisijat olulisel määral kahjulikult mõjutavat otsust üksnes automaatselt töödeldud broneeringuinfo põhjal“. Samuti on sedalaadi töötlemisele kohaldatavad lepingu artikkel 3, milles piiritletakse Kanada pädeva asutuse poolt nende andmete mis tahes töötlemise eesmärgid, ja artikkel 7, mis sisaldab diskrimineerimiskeeldu.

172    Sellest hoolimata sõltub see, millise ulatusega on harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õiguste riive, mis kaasneb broneeringuinfo automaatse analüüsimisega, peamiselt ette kindlaks määratud mudelitest ja kriteeriumidest ning andmebaasidest, millel sedalaadi andmetöötlus põhineb. Arvestades käesoleva arvamuse punktides 169 ja 170 esitatud kaalutlusi, peaksid ette kindlaks määratud mudelid ja kriteeriumid seega olema esiteks konkreetsed ja usaldusväärsed ning võimaldama – nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 256 märkis – jõuda tulemusteni, mis osutavad isikutele, kellel võib lasuda terroriaktides või rasketes rahvusvahelistes kuritegudes osalemise mõistlik kahtlus, ja teiseks mittediskrimineerivad. Samuti tuleb täpsustada, et andmebaasid, millega broneeringuinfo ristkontrolli tehakse, peavad olema usaldusväärsed ja ajakohased ning peavad piirduma andmebaasidega, mida Kanada peab seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega.

173    Kuna broneeringuinfo automaatse analüüsimisega kaasneb tingimata teatud veamäär, nagu on tõdetud käesoleva arvamuse punktis 169, tuleb lisaks märkida, et selle info automaatse töötlemise tagajärjel saadud mis tahes positiivset tulemust tuleb kavandatava lepingu artikli 15 kohaselt eraldi uuesti analüüsida mitteautomatiseeritud vahenditega, enne kui võetakse individuaalne meede, mis avaldab asjaomastele lennureisijatele kahjulikku mõju. Niisugune meede ei tohiks artikli 15 kohaselt seega põhineda määravas osas ainuüksi broneeringuinfo automaatse töötlemise tulemusel.

174    Lõpuks olgu mainitud, et tagamaks praktikas, et ette kindlaks määratud mudelid ja kriteeriumid, nende kasutamine ja kasutatavad andmebaasid ei oleks diskrimineerivad ja piirduksid rangelt vajalikuga, tuleks ette kindlaks määratud mudelite ja kriteeriumide ning kasutatavate andmebaaside usaldusväärsust ja ajakohasust käsitleda kavandatava lepingu rakendamise ühisel läbivaatamisel, mis on ette nähtud lepingu artikli 26 lõikes 2, arvestades statistilisi andmeid ja rahvusvahelise teabeotsingu tulemusi.

3)      Broneeringuinfo töötlemise eesmärgid

i)      Terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine

175    Kavandatava lepingu artikli 3 lõikes 1 nähakse ette, et Kanada pädev amet võib broneeringuinfot töödelda üksnes terroriaktide või raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks.

176    Mis puudutab mõistet „terroriaktid“, siis lepingu artikli 3 lõikes 2 määratletakse selgelt ja täpselt korraga nii tegevus, mida selle all silmas peetakse, kui ka isikud, rühmitused ja organisatsioonid, keda võib pidada „terrorirühmituseks“.

177    Samamoodi määratletakse seoses mõistega „rasked rahvusvahelised kuriteod“ kavandatava lepingu artikli 3 lõike 3 esimeses lõigus selgelt ja täpselt nende kuritegude raskusaste, nähes ette, et tegemist peab olema süütegudega, mille eest on ette nähtud vähemalt nelja-aastase ülemmääraga vangistus või sellest rangem karistus. Ka süütegude laadi osas tuleb seda sätet pidada piisavalt täpseks, kuivõrd selles viidatakse Kanada õiguses määratletud süütegudele. Lõpuks nähakse lepingu artikli 3 lõike 3 teises lõigus selgelt ja täpselt ette erinevad olukorrad, milles kuritegu peetakse rahvusvaheliseks.

178    Neil asjaoludel sisaldavad kavandatava lepingu artikli 3 lõiked 1–3 selgeid, täpseid ja rangelt vajalikuga piirduvaid eeskirju.

ii)    Muud eesmärgid

179    Kavandatava lepingu artikli 3 lõige 4 võimaldab erandjuhtudel Kanada pädeval asutusel vajaduse korral broneeringuinfot töödelda, et kaitsta isikute elutähtsaid huve, näiteks kui esineb surma- või raske kehavigastuse oht või märkimisväärne oht rahvatervisele, eelkõige oht, mis vastab rahvusvaheliselt tunnustatud standardites kirjeldatud ohule. Lepingu artikli 3 lõike 5 punktide a ja b kohaselt on Kanadal lubatud broneeringuinfot töödelda „iga üksikjuhtumi puhul eraldi“, selleks et „tagada riigiasutuste kontroll või vastutusele võtmine“ ja „järgida kohtukutset, kohtu ettekirjutust või kohtukorraldust“.

180    Kuna kavandatava lepingu artikli 3 lõikega 4 piiratakse juhtumid, mille korral Kanada pädev asutus võib lepingu alusel kogutud broneeringuinfot kasutada muudel eesmärkidel kui kavandatavale lepingule omased terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega seotud eesmärgid, isikute elutähtsate huvide kaitsega, määratletakse selles sättes selgelt ja täpselt juhtumid, mille korral niisugune kasutamine on lubatav. Kuivõrd selles sättes nähakse ette, et Kanada pädeval asutusel on lubatud seda teha üksnes erandjuhtudel, tuleb lisaks asuda seisukohale, et nimetatud säte sisaldab rangelt vajalikuga piirduvaid eeskirju.

181    Seevastu on olukordi, milles Kanada võib kavandatava lepingu artikli 3 lõike 5 punktide a ja b kohaselt broneeringuinfot töödelda, kirjeldatud liiga ebamääraselt ja üldiselt, selleks et vastata vajalikele selguse ja täpsuse nõuetele. Selles sättes sisalduvad eeskirjad ei ole seega piiratud lepingu eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga.

4)      Kavandatavas lepingus silmas peetavad Kanada ametiasutused

182    Vastavalt kavandatava lepingu artikli 2 punktile d vastutab Kanada pädev asutus lepingu alusel broneeringuinfo saamise ja töötlemise eest. Artikli 5 kohaselt eeldatakse, et kõnealune asutus tagab liidu õiguse tähenduses piisava andmekaitsetaseme broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel. Nagu nähtub lepingu preambuli viieteistkümnendast lõigust, kohustub Kanada lisaks tagama, et see asutus järgib eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse tagatisi, mis on lepingus sätestatud.

183    Kuigi Kanada pädeva asutuse nime kui sellist ei ole kavandatavas lepingus esitatud, pannakse lepingu artikli 30 lõike 2 punktiga a Kanadale kohustus teatada komisjonile selle asutuse nimi enne lepingu jõustumist. Seega on leping Kanada pädeva asutuse nime osas piisavalt selge ja täpne.

184    Lisaks tuleb märkida, et lepingu artikli 18 lõikes 1 tõesti ei täpsustata, millised on „teised Kanada ametiasutused“, kellele Kanada pädeval asutusel on lubatud nimetatud sättes ette nähtud tingimustel broneeringuinfot avaldada. Kavandatava lepingu artikli 18 lõike 1 punktidest a, c ja e nähtub siiski selgelt, et broneeringuinfot võib edastada üksnes asutustele, „kelle ülesanded on otseselt seotud artikli 3 reguleerimisalaga“, kui edastamine on „vajalik artiklis 3 esitatud põhjustel“ ning tingimusel, et need asutused tagavad „käesolevas lepingus kirjeldatud kaitsemeetmetele vastava kaitsetaseme“.

185    Kuna kavandatava lepingu paljudes sätetes, nimelt artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõigetes 1 ja 2, artikli 8 lõigetes 3–5, artikli 12 lõikes 3, artiklis 16 ja artiklis 17 nimetatakse „Kanadat“ kui nendes sätetes silmas peetava broneeringuinfo töötlemise eest vastutavat instantsi, tuleb lepingut mõista nii, et see viitab kas Kanada pädevale asutusele või artiklis 18 nimetatud asutustele. Sel viisil tõlgendatuna võib kavandatava lepingu artikli 3 lõiget 5, artikli 6 lõikeid 1 ja 2, artikli 8 lõikeid 3–5, artikli 12 lõiget 3, artiklit 16 ja artiklit 17 pidada selguse ja täpsuse nõuetele vastavaks.

5)      Asjassepuutuvad lennureisijad

186    Kavandatav leping hõlmab kõikide nende lennureisijate broneeringuinfot, kes lendavad liidu ja Kanada vahelisel marsruudil. Selle info Kanadasse edastamine toimub sõltumata sellest, kas esineb mõni objektiivne asjaolu, mis võimaldab asuda seisukohale, et reisijad võivad endast kujutada ohtu avalikule julgeolekule Kanadas.

187    Sellega seoses olgu märgitud, et nagu käesoleva arvamuse punktides 152 ja 169 on meenutatud, on broneeringuinfo mõeldud eelkõige automaatseks analüüsimiseks. Nagu aga mitu menetlusse astujat väitsid, on sellise töötlemise eesmärk tuvastada oht, mida võivad avalikule julgeolekule kujutada isikud, kes seni on pädevatele teenistustele teadmata ja keda võidakse selle ohu tõttu põhjalikumalt kontrollida. Info automaatne töötlemine enne reisijate Kanadasse saabumist hõlbustab ja kiirendab turvakontrolli eelkõige piiril. Lisaks takistaks teatud liiki isikute või päritolupiirkondade väljajätmine saavutada broneeringuinfo automaatse töötlemise eesmärki, milleks on selle info kontrollimise teel avalikule julgeolekule ohtu kujutada võivate isikute tuvastamine kõikide lennureisijate hulgast, ja võimaldaks kontrolli vältida.

188    Lisaks peavad kõik lennureisijad Chicago konventsiooni artikli 13 kohaselt, millele viitasid eelkõige nõukogu ja komisjon oma vastustes Euroopa Kohtu küsimustele, osalisriigi territooriumile saabumisel, sealt lahkumisel või seal viibimise ajal järgima osalisriigi seadusi ja eeskirju, mis käsitlevad lennureisijate territooriumile saabumist ja sealt lahkumist. Kõikide lennureisijate suhtes, kes soovivad Kanadasse siseneda või sealt lahkuda, teostatakse seega kõnealuse artikli alusel piirikontrolli ja nad on kohustatud järgima Kanada kehtivas õiguses ette nähtud sisenemise ja lahkumise tingimusi. Pealegi, nagu ilmneb käesoleva arvamuse punktidest 152 ja 187, on broneeringuinfo abil selliste reisijate tuvastamine, kes võivad kujutada ohtu avalikule julgeolekule, osa piirikontrollist. Järelikult, kuivõrd Kanadasse siseneda ja seal viibida soovivate lennureisijate suhtes teostatakse piirikontrolli, kontrollitakse juba selle meetme laadi tõttu ka nende broneeringuinfot.

189    Neil asjaoludel ei ilmne, et kavandatav leping ületaks rangelt vajaliku piire seeläbi, et selle kohaselt on kõikide lennureisijate broneeringuinfo Kanadasse edastamine lubatud.

6)      Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine

190    Selleks et tagada, et edastatud broneeringuinfo säilitamine, infole juurdepääs kavandatavas lepingus silmas peetavate Kanada ametiasutuste poolt ning info kasutamine nende asutuste poolt oleks piiratud rangelt vajalikuga, tuleks kavandatavas lepingus vastavalt käesoleva arvamuse punktis 141 viidatud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale ette näha selged ja täpsed eeskirjad selle kohta, millistel asjaoludel ja tingimustel need asutused võivad infot säilitada, sellele juurde pääseda ja seda kasutada.

191    Mis puudutab isikuandmete säilitamist, siis tuleb märkida, et asjaomased õigusnormid peavad alati vastama objektiivsetele kriteeriumidele, mis loovad seose säilitatavate isikuandmete ja taotletava eesmärgi vahel (vt selle kohta kohtuotsused, 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punkt 93, ning 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 110).

192    Seoses seaduslikult säilitatud isikuandmete kasutamisega ametiasutuse poolt tuleb meelde tuletada, et Euroopa Kohus on leidnud, et liidu õigusakt ei või piirduda üksnes nõudega, et juurdepääs nendele andmetele peab vastama mõnele selle õigusakti eesmärgile, vaid selles peavad olema ette nähtud ka materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis reguleerivad andmete kasutamist (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punktid 117 ja 118 ning seal viidatud kohtupraktika).

193    Nagu käesoleva arvamuse punktis 171 tõdetud, piiritletakse kavandatava lepingu artiklis 3 broneeringuinfo Kanada pädeva asutuse poolt kasutamise eesmärgid, nähakse artiklis 7 ette diskrimineerimiskeeld ja artiklis 15 säte Kanada otsuste kohta, mis põhinevad selle info automaatse töötlemisel.

194    Lisaks nähakse kavandatava lepingu artikli 16 lõikes 1 ette, et Kanada võib broneeringuinfot säilitada viie aasta vältel alates info saamisest, ja lepingu artikli 16 lõikes 3 täpsustatakse, et osa andmetest tuleb peita 30 päeva või kahe aasta jooksul alates sellest kuupäevast. Kuna nende sätetega ei tehta asjassepuutuvatel reisijatel mingit vahet, võimaldavad need säilitada kõikide lennureisijate broneeringuinfot.

195    Lõpuks võib peidetud andmed lepingu artikli 16 lõike 4 kohaselt uuesti nähtavaks teha, kui on vaja läbi viia lepingu artiklile 3 vastavaid uurimisi, kusjuures andmeid võib uuesti nähtavaks teha olenevalt olukorrast kas piiratud arvu selleks konkreetselt volitatud ametnike poolt või Kanada pädeva asutuse juhi või juhi poolt konkreetse volituse saanud kõrgema ametniku eelneva loa alusel.

i)      Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine enne lennureisijate saabumist, nende Kanadas viibimise ajal ja nende lahkumisel

196    Kavandatav leping võimaldab seega kogu säilitamisperioodi vältel kasutada kõikide lennureisijate broneeringuinfot artiklis 3 nimetatud eesmärkidel.

197    Mis aga puudutab broneeringuinfo säilitamist ja kasutamist kuni lennureisijate Kanadast lahkumiseni, siis olgu mainitud, et kõnealune info võimaldab eelkõige hõlbustada turva- ja piirikontrolle. Sel eesmärgil andmete säilitamist ja kasutamist ei saa juba tulenevalt nende laadist piirata kindla lennureisijate ringiga ning selle puhul ei saa ka olla nõutav kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev luba. Lähtuvalt käesoleva arvamuse punktides 186–188 esitatud hinnangutest tuleb seega tõdeda, et nii kaua kui lennureisijad on Kanadas või on sellest kolmandast riigist lahkumas, on nende andmete ja lepinguga taotletava eesmärgi vahel vajalik seos olemas, nii et leping ei ületa rangelt vajaliku piire ainuüksi seetõttu, et see võimaldab kõikide selliste lennureisijate broneeringuinfot süstemaatiliselt säilitada ja kasutada.

198    Broneeringuinfo süstemaatiline kasutamine eesmärgiga kontrollida nende ette kindlaks määratud mudelite ja kriteeriumide usaldusväärsust ja ajakohasust, millel põhineb info automaatne töötlemine, nagu on kirjeldatud käesoleva arvamuse punktis 174, või määratleda töötlemise jaoks uusi mudeleid ja kriteeriume, on samamoodi otseselt seotud käesoleva arvamuse eelmises punktis nimetatud kontrollide teostamisega, mistõttu tuleb ka selle puhul asuda seisukohale, et see ei ületa rangelt vajaliku piire.

199    Lisaks on oluline märkida, et lennureisijate Kanadas viibimise ajal võib sõltumata enne nende sellesse kolmandasse riiki saabumist tehtud broneeringuinfo automaatse analüüsi tulemusest tekkida olukordi, kus Kanada pädeval asutusel on ajal, mil isikud riigis viibisid, kogutud teavet selle kohta, et nende isikute andmete kasutamine võib osutuda vajalikuks, et võidelda terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu.

200    Mis puudutab siiski broneeringuinfo kasutamist eelmises punktis nimetatud olukordades, siis tuleb tõdeda, et kuna lennureisijatel lubati pärast nende broneeringuinfo kontrollimist siseneda kõnealuse kolmanda riigi territooriumile, peab selle info kasutamine nende Kanadas viibimise ajal põhinema uutel asjaoludel, mis õigustavad sellist kasutamist. Andmete kasutamiseks on käesoleva arvamuse punktides 141 ja 192 viidatud kohtupraktika kohaselt seega vaja õigusnorme, milles on ette nähtud materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis reguleerivad andmete kasutamist eelkõige eesmärgiga kaitsta andmeid kuritarvitamise ohu eest. Niisugused õigusnormid peavad põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, et määratleda asjaolud ja tingimused, mille korral kavandatavas lepingus silmas peetud Kanada ametiasutustel on lubatud andmeid kasutada.

201    Kui esineb objektiivseid asjaolusid, mis võimaldavad järeldada, et ühe või mitme lennureisija broneeringuinfo võib tulemuslikult kaasa aidata terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastases võitluses seisneva eesmärgi saavutamisele, ei ületa selle info kasutamine rangelt vajaliku piire (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 119 ning seal viidatud kohtupraktika).

202    Pealegi selleks, et tegelikkuses tagada kahes eelmises punktis nimetatud tingimuste täielik järgimine, on esmatähtis, et säilitatud broneeringuinfo kasutamisele lennureisijate Kanadas viibimise ajal eelneks üldjuhul – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – kohtu või sõltumatu haldusasutuse kontroll ja et see kohus või haldusasutus teeks oma otsuse pädevate asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 120 ning seal viidatud kohtupraktika).

203    Kuna kavandatav leping ei vasta kahes eelmises punktis kirjeldatud nõuetele, ei taga see leping, et lennureisijate broneeringuinfo kasutamine lepingus silmas peetud Kanada ametiasutuste poolt nende Kanadas viibimise ajal piirduks rangelt vajalikuga.

ii)    Broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine pärast lennureisijate Kanadast lahkumist

204    Kanadast lahkunud lennureisijaid on üldjuhul kontrollitud nii riiki sisenemisel kui ka sellest väljumisel. Samuti on nende broneeringuinfot kontrollitud enne nende Kanadasse saabumist ja vajaduse korral nende seal viibimise ajal ning nende lahkumisel kõnealusest kolmandast riigist. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et need reisijad ei kujuta endast üldjuhul terrorismi või raskete rahvusvaheliste kuritegudega seotud ohtu, kuna ei nendest kontrollidest ega ühestki muust asjaolust ei ole ilmnenud vastavate objektiivsete asjaolude esinemine. Igal juhul ei saa järeldada, et kõik Kanadas käinud lennureisijad kujutaksid endast pärast sellest riigist lahkumist suuremat ohtu kui muud inimesed, kes ei ole viimase viie aasta jooksul sellesse riiki reisinud ja kelle kohta Kanadal seega ei ole broneeringuinfot.

205    Mis puudutab lennureisijaid, kelle puhul sellist ohtu ei tuvastatud nende Kanadasse saabumisest kuni sellest kolmandast riigist lahkumiseni, siis ei näi nende broneeringuinfo ja kavandatava lepinguga taotletava eesmärgi vahel pärast nende lahkumist esinevat isegi mitte kaudset seost, mis põhjendaks selle info säilitamist. Kaalutlused, mis eelkõige nõukogu ja komisjon Euroopa Kohtus esitasid ja mis puudutavad raskeid rahvusvahelisi kuritegusid toime panevate võrgustike keskmist eluiga ning neid võrgustikke puudutavate uurimiste kestust ja keerukust, ei saa õigustada pärast Kanadast lahkumist kõikide lennureisijate broneeringuinfo pidevat talletamist nende andmetega võimaliku tutvumise eesmärgil, sõltumata igasugusest seosest terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastase võitlusega (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 119).

206    Kõikide lennureisijate broneeringuinfo pidev talletamine pärast nende Kanadast lahkumist ei piirdu seega rangelt vajalikuga.

207    Kui aga konkreetsetel juhtudel on tuvastatud objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et teatud lennureisijad võivad isegi pärast Kanadast lahkumist kujutada endast ohtu seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega, näib nende broneeringuinfo talletamine olevat lubatav ka pärast nende Kanadas viibimist (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 108).

208    Mis puudutab sel viisil talletatud broneeringuinfo kasutamist, siis peaks see vastavalt käesoleva arvamuse punktides 201 ja 202 viidatud kohtupraktikale põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, et määratleda asjaolud ja tingimused, mille korral kavandatavas lepingus silmas peetud Kanada ametiasutused võivad saada nendele andmetele juurdepääsu nende kasutamise eesmärgil. Samamoodi peaks niisuguse kasutamise suhtes – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – toimuma eelnev kontroll, mida teostab kohus või sõltumatu haldusasutus, kes teeb kasutamist lubava otsuse nende asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses.

209    Käesoleva arvamuse punktis 207 silmas peetud lennureisijate broneeringuinfo säilitamise kestuse kohta tuleb märkida, et kavandatava lepingu artikli 16 lõikes 1 sätestatav üldine kestus on pooleteist aasta võrra pikem kui see, mis oli ette nähtud 2006. aasta kokkuleppes. Sellega seoses tuleb arvestades eelkõige nõukogu ja komisjoni esile toodud kaalutlusi, mida on mainitud käesoleva arvamuse punktis 205, siiski möönda, et lepingu artikli 16 lõikes 1 ettenähtav kestus ei ületa terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemiseks rangelt vajaliku piire.

210    Lõpuks, kuivõrd esiteks tähendab kavandatava lepingu artikli 9 lõige 2, milles nähakse ette, et Kanada säilitab broneeringuinfot „turvalises füüsilises keskkonnas, mida kaitstakse juurdepääsukontrollidega“, et seda infot tuleb säilitada Kanada territooriumil ja teiseks tuleb lepingu artikli 16 lõiget 6, mille kohaselt Kanada hävitab broneeringuinfo selle säilitamisperioodi lõppedes, mõista kui kohustust see info pöördumatult hävitada, võib neid lepingu sätteid pidada selguse ja täpsuse nõuetele vastavaks (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 122 ning seal viidatud kohtupraktika).

211    Käesoleva arvamuse punktides 204–206 ja 208 esitatud kaalutlusi arvestades ei taga leping, et pärast lennureisijate Kanadast lahkumist broneeringuinfo säilitamine ja kasutamine Kanada ametiasutuste poolt piirduks rangelt vajalikuga.

7)      Broneeringuinfo avaldamine

i)      Broneeringuinfo edastamine ametiasutustele

212    Kavandatava lepingu artiklid 18 ja 19 võimaldavad Kanada pädeval asutusel broneeringuinfot edastada teistele Kanada ametiasutustele ja muude kolmandate riikide ametiasutustele. Kuivõrd niisugune edastamine annab kõnealustele ametiasutustele tegeliku juurdepääsu sellele infole ja võimaluse seda kasutada, tuleks edastamisel järgida broneeringuinfo kasutamist reguleerivaid tingimusi, mida on meenutatud käesoleva arvamuse punktides 200–202 ja 208.

213    Mis puudutab täpsemalt broneeringuinfo edastamist muude kolmandate riikide ametiasutustele, siis on sobilik veel lisada, et kavandatava lepingu artikli 19 lõike 1 punktiga e antakse Kanada pädevale asutusele nendes riikides tagatud kaitsetaseme hindamisel kaalutlusõigus.

214    Sellega seoses olgu meenutatud, et isikuandmeid võib liidust kolmandasse riiki edastada ainult juhul, kui see riik tagab põhiõiguste ja ‑vabaduste kaitse taseme, mis on sisuliselt samaväärne sellega, mis on tagatud liidus. See nõue kehtib samamoodi broneeringuinfo Kanadast muudesse kolmandatesse riikidesse edastamisel, mida mainitakse kavandatava lepingu artiklis 19, selleks et vältida olukorda, kus lepingus ette nähtud kaitsetasemest on võimalik mööda hiilida isikuandmete edastamisega muudesse kolmandatesse riikidesse, ja kindlustada liidu õigusega tagatud kaitsetaseme järjepidevus (vt analoogia alusel kohtuotsus, 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punktid 72 ja 73). Neil asjaoludel eeldab niisugune edastamine, et oleks olemas kas liidu ja asjaomase kolmanda riigi vaheline leping, mis oleks kavandatava lepinguga samaväärne, või direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel komisjoni tehtud otsus, milles on tuvastatud, et see kolmas riik tagab liidu õiguse tähenduses piisava kaitsetaseme, ja mis hõlmab ametiasutusi, kellele broneeringuinfot edastada kavatsetakse.

215    Kuivõrd kavandatava lepingu artiklid 18 ja 19 ei vasta käesoleva arvamuse punktides 212–214 nimetatud nõuetele, ei taga see leping, et broneeringuinfo edastamine Kanada pädeva asutuse poolt teistele Kanada ametiasutustele või muude kolmandate riikide ametiasutustele piirduks rangelt vajalikuga.

ii)    Broneeringuinfo avaldamine eraõiguslikele isikutele

216    Kavandatava lepingu artikli 12 lõikega 3 antakse Kanadale õigus „andmeid avaldada tingimusel, et ta järgib põhjendatud õiguslikke nõudeid ja piiranguid, […] võttes arvesse asjaomase isiku õigustatud huvi“. Ei avaldatavate andmete laadi, isikuid, kellele võib andmeid avaldada, ega ka seda, millisel otstarbel võib neid andmeid kasutada, lepinguga aga ei reguleerita.

217    Lisaks ei määratleta kavandatavas lepingus mõistet „põhjendatud õiguslikud nõuded ja piirangud“ ega mõistet „asjaomase isiku õigustatud huvi“ ega nõuta ka, et broneeringuinfo avaldamine eraõiguslikule isikule oleks seotud terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastase võitlusega, ega et avaldamiseks peaks loa andma kohus või sõltumatu haldusasutus. Neil asjaoludel ületab see säte rangelt vajaliku piirid.

3.      Lennureisijate subjektiivsed õigused

218    Harta artikli 8 lõike 2 teise lausega on tagatud, et isikutel, kelle isikuandmeid on kogutud, on õigus nende andmetega tutvuda ja nõuda nende parandamist.

219    Lisaks on Euroopa Kohus harta artikli 7 kohta juba leidnud, et selles artiklis tunnustatud põhiõigus eraelu puutumatusele eeldab, et andmesubjekt saab veenduda, et tema isikuandmeid töödeldakse õigesti ja seaduslikult. Vajaliku kontrolli teostamiseks peab sellel isikul olema õigus tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega (vt selle kohta kohtuotsus, 7.5.2009, Rijkeboer, C‑553/07, EU:C:2009:293, punkt 49).

220    Nende õiguste tagamiseks on oluline, et lennureisijaid teavitataks nende broneeringuinfo Kanadasse edastamisest ja kasutamisest kohe, kui teavitamine ei saa enam kahjustada kavandatavas lepingus nimetatud ametiasutuste poolt läbiviidavat uurimist. Niisugune teavitamine on vajalik nimelt selleks, et lennureisijad saaksid teostada õigust nõuda, et neil võimaldataks tutvuda neid käsitleva broneeringuinfoga ja vajaduse korral seda infot parandataks, ning kasutada harta artikli 47 esimese lõigu alusel tõhusat õiguskaitsevahendit kohtus (vt analoogia alusel kohtuotsus, 21.12.2016, Tele2 Sverige ja Watson jt, C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 121 ning seal viidatud kohtupraktika).

a)      Õigus olla informeeritud ning õigus andmetega tutvuda ja neid parandada

221    Kuigi kavandatava lepingu artiklitega 12 ja 13 kehtestatakse lennureisijatele õigus tutvuda oma broneeringuinfoga ja õigus nõuda selle info parandamist, ei nõua need sätted, et reisijaid teavitataks nende broneeringuinfo Kanadasse edastamisest ja selle kasutamisest.

222    Lepingus piirdutakse sellega, et artiklis 11 nähakse ette läbipaistvuse reegel, mis kohustab Kanada pädevat asutust avaldama oma veebisaidil üldise teabe broneeringuinfo edastamise ja kasutamise kohta, aga ei kehtesta mingit kohustust lennureisijaid isiklikult teavitada.

223    Läbipaistvuse reegel võimaldab tõepoolest lennureisijaid piisavalt teavitada nii nende broneeringuinfo Kanadasse edastamisest kui ka turva- ja piirikontrollide käigus selle süstemaatilisest kasutamisest, mida on käsitletud käesoleva arvamuse punktides 197 ja 198. Seevastu ei anna kavandatava lepingu artikli 11 kohane lennureisijate üldine teavitamine neile võimalust saada teada, kas Kanada pädev asutus on nende andmeid kasutanud enamaks kui ainult nende kontrollide tarbeks. Käesoleva arvamuse punktides 199 ja 207 nimetatud olukordades, milles esinevad niisugust kasutamist õigustavad objektiivsed asjaolud, mis tingivad vajaduse kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelneva loa järele, osutub seega vajalikuks lennureisijate isiklik teavitamine. Sama kehtib juhul, kui lennureisijate broneeringuinfot edastatakse teistele ametiasutustele või eraõiguslikele isikutele.

224    Teavitamine tohib käesoleva arvamuse punktis 220 viidatud kohtupraktika kohaselt siiski toimuda alles siis, kui see ei saa enam kahjustada kavandatavas lepingus nimetatud ametiasutuste poolt läbiviidavat uurimist.

225    Lepingus tuleks seega täpsustada, et lennureisijaid, kelle broneeringuinfot on Kanada pädev asutus kasutanud või säilitanud käesoleva arvamuse punktides 199 ja 207 nimetatud juhtudel, ning lennureisijaid, kelle andmed on edastatud teistele ametiasutustele või eraõiguslikele isikutele, teavitab see asutus niisugusest kasutamisest ja edastamisest käesoleva arvamuse eelmises punktis nimetatud tingimustel.

b)      Kaebeõigus

226    Mis puudutab lennureisijate kaebeõigust, siis nähakse kavandatava lepingu artikli 14 lõikes 2 ette, et Kanada tagab, et iga üksikisik, kes leiab, et tema broneeringuinfoga seotud otsuse või toiminguga on tema õigusi rikutud, võib taotleda tõhusat õiguskaitset vastavalt Kanada seadustele, kas kohtuliku kontrolli või mõne muu õiguskaitsevahendi kaudu, millega võib kaasneda hüvitise saamine.

227    Kuivõrd see säte puudutab „iga üksikisikut, kes leiab, et […] tema õigusi [on] rikutud“, hõlmab see kõiki lennureisijaid sõltumata nende kodakondsusest, ajutisest ja alalisest elukohast või Kanadas viibimisest. Pealegi, nagu märgib nõukogu, tuleb seda sätet mõista nii, et lennureisijatel on õigus pöörduda kohtusse, nagu nõuab harta artikli 47 esimene lõik. Asjaolu, et kavandatava lepingu artikli 14 lõikes 2 nähakse ette, et „tõhusat õiguskaitset“ võib täiendada hüvitisnõudega, ei too vastupidi parlamendi seisukohale kaasa lennureisijate tõhusast õiguskaitsevahendist ilmajätmist, vaid pigem tugevdab asjaomaste isikute kohtulikku kaitset, nagu leidis kohtujurist oma ettepaneku punktis 324.

4.      Järelevalve broneeringuinfo kaitse tagatiste üle

228    Vastavalt harta artikli 8 lõikele 3 kontrollib harta artikli 8 lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete täitmist sõltumatu asutus.

229    Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast nähtub, et järelevalveasutuse – mille asutamine on ette nähtud ka ELTL artikli 16 lõikes 2 – sõltumatuse tagatise eesmärk on tagada isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute kaitset reguleerivate sätete järgimise üle teostatava kontrolli tõhusus ja usaldusväärsus ning seda tuleb tõlgendada nimetatud eesmärki arvestades. Sõltumatu järelevalveasutuse asutamine on seega oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega (kohtuotsused, 9.3.2010, komisjon vs. Saksamaa, C‑518/07, EU:C:2010:125, punkt 25; 8.4.2014, komisjon vs. Ungari, C‑288/12, EU:C:2014:237, punkt 48, ning 6.10.2015, Schrems, C‑362/14, EU:C:2015:650, punkt 41).

230    Käesoleval juhul sätestatakse kavandatava lepingu artikli 10 lõike 1 esimeses lauses, et broneeringuinfo töötlemise andmekaitsemeetmete üle teostab järelevalvet „sõltumatu ametiasutus“ või „administratiivsete vahenditega loodud asutus, mis tegutseb erapooletult ja millel on tõendatud sõltumatus“. Kuivõrd selles sättes nähakse ette, et järelevalvet teostab sõltumatu asutus, vastab see harta artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõudele. Seevastu sätte alternatiivne sõnastus näib lubavat olukorda, kus järelevalvet võib osaliselt või täielikult teostada asutus, mis ei täida oma ülesandeid täiesti sõltumatult, vaid mis on sellise asutuse allasutus, millelt ta võib saada juhiseid, ning mis seega ei ole kaitstud igasuguse välise mõju eest, mis võib tema otsuseid suunata.

231    Neil asjaoludel ja nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 316 märkis, ei taga kavandatava lepingu artikkel 10 piisavalt selgelt ja täpselt, et järelevalvet selle üle, kas järgitakse lepingus ette nähtud eeskirju, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset broneeringuinfo töötlemisel, teostab harta artikli 8 lõike 3 tähenduses sõltumatu asutus.

IX.    Vastus arvamusetaotlusele

232    Kõiki eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb asuda seisukohale, et:

1)      nõukogu otsus kavandatava lepingu sõlmimise kohta peab põhinema nii ELTL artikli 16 lõikel 2 kui ka ELTL artikli 87 lõike 2 punktil a;

2)      kavandatav leping on vastuolus harta artiklitega 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõikega 1, kuna leping ei välista delikaatsete andmete edastamist liidust Kanadasse ega nende andmete kasutamist ja säilitamist;

3)      selleks et kavandatav leping oleks harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1 kooskõlas, tuleb lepingus:

a)      määrata selgelt ja täpselt kindlaks liidust Kanadasse edastatav broneeringuinfo;

b)      näha ette, et broneeringuinfo automaatsel töötlemisel kasutatavad mudelid ja kriteeriumid peavad olema konkreetsed ja usaldusväärsed ning mittediskrimineerivad; näha ette, et kasutatavad andmebaasid peavad piirduma nendega, mida Kanada peab seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega;

c)      kehtestada broneeringuinfo kasutamiseks Kanada pädeva asutuse poolt lennureisijate Kanadas viibimise ajal ja pärast nende kõnealusest riigist lahkumist ning selle info teistele asutustele mis tahes edastamisele – välja arvatud selliste ette kindlaks määratud mudelite ja kriteeriumide kontrollimisele, millel põhineb broneeringuinfo automaatne töötlemine – materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel; seada andmete kasutamise ja edastamise tingimuseks – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – eelnev kontroll, mida teostab kohus või sõltumatu haldusasutus, kes teeb kasutamist lubava otsuse nende asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses;

d)      piirata broneeringuinfo säilitamine pärast lennureisijate lahkumist ainult nende reisijate andmetega, kelle puhul esinevad objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et nad võivad kujutada endast ohtu seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega;

e)      seada broneeringuinfo Kanada pädeva asutuse poolt kolmanda riigi ametiasutustele edastamise tingimuseks, et on olemas kas liidu ja asjaomase kolmanda riigi vaheline leping, mis on kavandatava lepinguga samaväärne, või direktiivi 95/46 artikli 25 lõike 6 alusel komisjoni tehtud otsus, mis hõlmab asutusi, kellele broneeringuinfot edastada kavatsetakse;

f)      näha ette lennureisijate õigus isiklikule teavitamisele neid käsitleva broneeringuinfo kasutamise korral Kanadas viibimise ajal ja pärast nende kõnealusest riigist lahkumist ning Kanada pädeva asutuse poolt selle info teistele asutustele või eraõiguslikele isikutele edastamise korral;

g)      tagada, et järelevalvet kavandatavas lepingus ette nähtud eeskirjade üle, mis käsitlevad lennureisijate kaitset neid käsitleva broneeringuinfo töötlemisel, teostab sõltumatu järelevalveasutus.

Seetõttu annab Euroopa Kohus (suurkoda) järgmise arvamuse:

1.      Nõukogu otsus broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu liidu nimel sõlmimise kohta peab põhinema nii ELTL artikli 16 lõikel 2 kui ka ELTL artikli 87 lõike 2 punktil a.

2.      Broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev Kanada ja Euroopa Liidu vaheline leping on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõikega 1, kuna leping ei välista delikaatsete andmete edastamist Euroopa Liidust Kanadasse ega nende andmete kasutamist ja säilitamist.

3.      Selleks et broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev Kanada ja Euroopa Liidu vaheline leping oleks harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1 kooskõlas, tuleb lepingus:

a)      määrata selgelt ja täpselt kindlaks Euroopa Liidust Kanadasse edastatav broneeringuinfo;

b)      näha ette, et broneeringuinfo automaatsel töötlemisel kasutatavad mudelid ja kriteeriumid peavad olema konkreetsed ja usaldusväärsed ning mittediskrimineerivad; näha ette, et kasutatavad andmebaasid peavad piirduma nendega, mida Kanada peab seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega;

c)      kehtestada broneeringuinfo kasutamiseks Kanada pädeva asutuse poolt lennureisijate Kanadas viibimise ajal ja pärast nende kõnealusest riigist lahkumist ning selle info teistele asutustele mis tahes edastamisele – välja arvatud selliste ette kindlaks määratud mudelite ja kriteeriumide kontrollimisele, millel põhineb broneeringuinfo automaatne töötlemine – materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel; seada andmete kasutamise ja edastamise tingimuseks – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – eelnev kontroll, mida teostab kohus või sõltumatu haldusasutus, kes teeb kasutamist lubava otsuse nende asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses;

d)      piirata broneeringuinfo säilitamine pärast lennureisijate lahkumist ainult nende reisijate andmetega, kelle puhul esinevad objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et nad võivad kujutada endast ohtu seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega;

e)      seada broneeringuinfo Kanada pädeva asutuse poolt kolmanda riigi ametiasutustele edastamise tingimuseks, et on olemas kas Euroopa Liidu ja asjaomase kolmanda riigi vaheline leping, mis on broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepinguga samaväärne, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 25 lõike 6 alusel Euroopa Komisjoni tehtud otsus, mis hõlmab asutusi, kellele broneeringuinfot edastada kavatsetakse;

f)      näha ette lennureisijate õigus isiklikule teavitamisele neid käsitleva broneeringuinfo kasutamise korral Kanadas viibimise ajal ja pärast nende kõnealusest riigist lahkumist ning Kanada pädeva asutuse poolt selle info teistele asutustele või eraõiguslikele isikutele edastamise korral;

g)      tagada, et järelevalvet broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlevas Kanada ja Euroopa Liidu vahelises lepingus ette nähtud eeskirjade üle, mis käsitlevad lennureisijate kaitset neid käsitleva broneeringuinfo töötlemisel, teostab sõltumatu järelevalveasutus.

Lenaerts      Tizzano      Bay Larsen

von Danwitz      Da Cruz Vilaça      Berger

Prechal      Vilaras      Rosas

A. Calot Escobar       K. Lenaerts