Kohtuasi T‑331/12
Sartorius Lab Instruments GmbH & Co. KG
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Ekraani allservas olevat kollast ringjoone kaart kujutava ühenduse kaubamärgi taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 26. veebruar 2014
1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Eristusvõime hindamine – Kriteeriumid – Asendimärk
(Nõukogu määrus nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Ekraani allservas olevat kollast ringjoone kaart kujutava kaubamärgi registreerimistaotlus
(Nõukogu määrus nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b)
1. „Asendikaubamärgi” määratlemine kujutismärgina või ruumilise kaubamärgina või kaubamärkide eriliigina ei oma tähtsust selle eristusvõime hindamisel.
Nimelt ei registreerita määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt kaubamärke, millel puudub eristusvõime. Eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kauba ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ning teisest küljest seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub. Sellegipoolest piisab minimaalsest eristusvõimest, et jätta kohaldamata nimetatud artiklis sätestatud absoluutne keeldumispõhjus. Taotletud kaubamärgi olemus võib mõjutada aga seda, kuidas asjaomane avalikkus registreerimistaotluses nimetatud tähist tajub. Kuna keskmine tarbija ei ole tavaliselt harjunud kauba enda välimusega segiaetavate tähiste puhul nende päritolu määratlema, siis on sellised tähised eristavad üksnes juhul, kui need oluliselt erinevad asjaomase sektori normidest või tavadest.
Viidatud kohtupraktika kohaldatavuse osas ei ole määrav asjaolu asjaomase tähise määratlemine kujutismärgina, ruumilise või muu kaubamärgina, vaid asjaolu, et tähis on segiaetav sellega tähistatava kauba välimusega. Seda kriteeriumi on peale ruumiliste kaubamärkide kohaldatud ka kujutismärkidele, mis koosnevad tähistatava kauba kahemõõtmelisest kujutisest või kauba pinnale kantud motiivist koosnevast tähisest. Samuti on sedastatud kohtupraktikas, et värvidel ja nende abstraktsel kombinatsioonil saab olla olemuslik eristusvõime üksnes erilistel asjaoludel, kui need värvid ja asjaomased kombinatsioonid on segiaetavad tähistatava kauba enda välimusega ning kui värve ja asjaomaseid kombinatsioone ei kasutata põhimõtteliselt kaubandusliku päritolu identifitseerimiseks.
(vt. punktid 15, 16 ja 18–21)
2. Ekraani allservas olevat kollast ringjoone kaart kujutaval tähisel, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud Nizza kokkuleppe klassidesse 7, 9 ja 11 kuuluvate kaupade jaoks, ei ole eristusvõimet määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.
Taotletud tähis kujutab endast lihtsat motiivi. Hoolimata oma erksast värvist ei sisalda kõnealune tähis ühtegi erilist elementi, mis võiks tõmmata asjaomase avalikkuse tähelepanu, isegi kui tema tähelepanelikkuse astet tuleb pidada kõrgeks. Asjaomases sektoris ei ole ebatavaline seadme ekraani ümber värvilise „visuaalse märgise” lisamine. Lisaks ei ole hageja väitnud, et taotletud kaubamärgi puhul on tegemist konkreetse kollase värvitooniga. Seega tuleb asuda seisukohale, et taotletud kaubamärk ei ole mingil moel ainulaadne, originaalne või ebatavaline.
Taotletud tähis ei sisalda ühtegi iseloomulikku, silmatorkavat ega meeldejäävat elementi, mis annaks talle minimaalse eristusvõime ja võimaldaks tarbijatel seda tajuda muul viisil kui lihtsalt tavalist kaunistust klassidesse 7 ja 9–11 kuuluvate kaupade välimuses.
(vt. punktid 39, 40 ja 42)