Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 9. märtsil 2022 – Sad Trasporto Locale SpA versus Provincia autonoma di Bolzano

(kohtuasi C-186/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Sad Trasporto Locale SpA

Vastustaja: Provincia autonoma di Bolzano

Eelotsuse küsimused

1.    Kas määruse (EÜ) nr 1370/20071 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et seda määrust (EÜ) nr 1370/2007 ei kohaldata riigisisese ja rahvusvahelise avaliku mitmeliigilise reisijateveoteenuse osutamise suhtes kohaldada, kui esiteks sõlmitakse selle avaliku transporditeenuse osutamise kohta üks terviklik leping ning teenust osutatakse nii trammiga, köisraudteel kui ka köisteel, ja teiseks moodustab sellest teenusest, mille osutajaga sõlmitakse selle kohta üks terviklik leping, üle 50% rööbastransport?

2.    Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, leides nimelt, et määrust (EÜ) nr 1370/2007 saab riigisisese ja rahvusvahelise avaliku mitmeliigilise reisijateveoteenuse osutamise suhtes kohaldada, kui esiteks sõlmitakse selle avaliku transporditeenuse osutamise kohta üks terviklik leping ning teenust osutatakse nii trammiga, köisraudteel kui ka köisteel, ja teiseks moodustab sellest teenusest, mille osutajaga sõlmitakse selle kohta üks terviklik leping, üle 50% rööbastransport, siis on järgmine küsimus: kas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt tuleb sõltuva teenusepakkujaga sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu korral, mis hõlmab reisijate trammitransporti, kontrollida lepingu õiguslikku vormi, millest tulenevalt jäävad eelviidatud artikli 5 lõike 2 kohaldamisalast välja aktid, mis ei ole teenuste kontsessioonilepingu vormis?

3.    Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas direktiivi 2014/23/EL1 artikli 5 punkti 1 alapunkti b ja punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et teenuste osutamisega seotud äririski üleminek lepingu sõlminud teenuseosutajale tuleb välistada, kui sõlmitav leping: a) põhineb kogumaksumusel (gross cost) ning tulu jääb lepingu kohaselt hankijale; b) näeb ette, et teenuseosutaja ainus tegevustulu on hankija makstav tasu, mille suurus vastab osutatud teenuse mahule (välistades seega nõudlusega seotud riski); c) jätab hankija kanda nõudlusega seotud äririski (mis tuleneb tasude vähenemisest, kui teenuse maht väheneb varem kindlaksmääratud piirest rohkem), õigusliku riski (seoses õigus- või haldusnormide muutmisega ning viivitustega lubade ja/või tunnistuste väljastamisel pädevate isikute poolt), finantsriski (seoses tasude maksmata jätmise või hilinenud maksmisega, samuti tasude kohandamata jätmisega) ning vääramatu jõu riski (seoses teenuse osutamise tingimuste ettenägematu muutumisega); ning d) kannab lepingu sõlminud teenuseosutajale üle pakkumisega seotud äririski (mis tuleneb selliste tegurite kulude kõikumisest, mida teenuseosutaja ei kontrolli – energia, toorained, vahendid), töösuhetega seotud riski (mis tuleneb tööjõukulu muutumisest kollektiivlepingute alusel), juhtimisega seotud riski (mis tuleneb tegevuskulude negatiivsest dünaamikast valeprognooside tõttu) ning sotsiaalset ja keskkondliku riski (mis tuleneb lepingu täitmisel tekkivatest õnnetusjuhtumitest teenuse osutamiseks vajaliku varaga)?

4.    Kas ELTL artikli 107 lõiget 1 ja ELTL artikli 108 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kui pädev kohalik asutus otsustab sõlmida avaliku reisijateveoteenuse osutamise otselepingu sõltuva teenusepakkujaga, siis avaliku teenindamise kohustuse eest makstav hüvitis kujutab endast riigiabi, mida tuleb ELTL artikli 108 lõike 3 kohaselt eelnevalt kontrollida, kui see hüvitis arvutatakse käitamiskulude põhjal, mis on küll seotud teenuse osutamisel prognoositavalt tekkivate vajadustega, kuid esiteks määratakse need kulud kindlaks senise teenuseosutaja – kes on lepingu pikendamise tulemusel olnud kontsessionäär üle kümne aasta – osutatud teenuse varasema maksumuse põhjal, ning teiseks tuginetakse nende kindlaksmääramisel kuludele või tasudele, mis on samuti seotud varasema lepinguga või igal juhul standardsete turuparameetritega, mis kehtivad selle sektori ettevõtjate kohta üldiselt?

____________

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1).

1     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1).