Kohtuasi C‑333/14

Scotch Whisky Association jt

versus

Lord Advocate etAdvocate General for Scotland

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Session (Scotland))

Eelotsusetaotlus – Põllumajandustoodete ühine turukorraldus – Määrus (EL) nr 1308/2013 – Kaupade vaba liikumine – ELTL artikkel 34 – Koguselised piirangud – Samaväärse toimega meetmed – Tootes sisalduva alkoholikoguse alusel arvutatud alkohoolsete jookide miinimumhind – Põhjendatus – ELTL artikkel 36 – Inimeste elu ja tervise kaitse – Siseriikliku kohtu hinnang

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 23. detsember 2015

1.        Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Vein – Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad veini jaemüügile alkoholiühiku miinimumhinna – Lubatavus – Põhjendatus – Inimeste elu ja tervise kaitsmine – Tingimus – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1308/2013, artikkel 167)

2.        Kaupade vaba liikumine – Koguselised piirangud – Samaväärse toimega meetmed – Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad alkohoolsete jookide jaemüügile alkoholiühiku miinimumhinna – Lubamatus – Põhjendatus – Inimeste elu ja tervise kaitsmine – Kohustus kasutada vähem piiravaid meetmeid – Kontrollimine siseriikliku kohtu poolt

(ELTL artiklid 34 ja 36)

3.        Kaupade vaba liikumine – Erandid – Inimeste elu ja tervise kaitsmine – Siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad alkohoolsete jookide jaemüügile alkoholiühiku miinimumhinna – Põhjendatus – Tingimus – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Hindamiskriteeriumid – Arvesse võetav kuupäev

(ELTL artikkel 36)

1.        Määrust nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused nr 922/72, nr 234/79, nr 1037/2001 ja nr 1234/2007, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus niisugune siseriiklik meede nagu see, mis näeb veinide jaemüügiks ette minimaalse ühikuhinna, tingimusel et see meede on inimeste tervise ja elu kaitseks tõesti sobiv ning et, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandustoodete ühise turukorralduse ladusa toimimise eesmärke, ei lähe see kaugemale, kui on inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgi saavutamiseks vaja.

Määrus nr 1308/2013 ei sisalda sätteid, mis lubaksid kindlaks määrata veinide jaemüügihindu, olgu see siis riiklikul või liidu tasandil, ega ka sätteid, mis keelaksid liikmesriikidel võtta siseriiklikke meetmeid niisuguste hindade kindlaksmääramiseks. Järelikult jääb liikmesriikidele põhimõtteliselt pädevus võtta teatavaid meetmeid, mida ei ole nimetatud määruses ette nähtud, kui need meetmed ei kaldu sellest määrusest kõrvale, ei kahjusta turukorraldust ega takista turu ladusat toimimist. Mis selles osas puudutab alkoholiühiku miinimumhinna kehtestamist, siis see võib määruse nr 1308/2013 eesmärki kahjustada, kuna selline meede on vastuolus põhimõttega – millel see määrus põhineb –, et põllumajandustoodete hinnad kujunevad vabas konkurentsis vabalt. Siiski, kuna põllumajandusturu ühise korralduse kehtestamine ei takista liikmesriikide kohaldamast oma eeskirju, millel on muu üldise huviga seotud eesmärk kui ühise turukorralduse omad, siis võib liikmesriik viidata inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgile, põhjendamaks sellist meedet, mis kahjustab hindade vaba kujunemise süsteemi tõhusa konkurentsi tingimustes, millel põhineb määrus nr 1308/2013.

Selline piirav meede peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele, see tähendab, et piirang peab olema taotletava eesmärgi täitmise tagamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Proportsionaalsuse analüüs tuleb läbi viia, võttes konkreetselt arvesse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke ja ühise turukorralduse ladusat toimimist, mis eeldab seda, et kaalutakse omavahel neid eesmärke ja siseriiklike õigusnormide eesmärki, milleks on inimeste tervise kaitse.

(vt punktid 17, 19, 24, 26–29 ja resolutsiooni punkt 1)

2.        ELTL artikleid 34 ja 36 tuleb tõlgendada nii, et need keelavad liikmesriigil inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgi saavutamiseks alkoholihinna tõstmise abil võtta vastu selliseid õigusnorme, mis näevad alkohoolsete jookide jaemüügiks ette minimaalse ühikuhinna ega kasuta niisugust meedet nagu aktsiisi tõstmine, mis võib olla liidu sisest kaubavahetust ja konkurentsi vähem piirav. Pelk asjaolu, et viimati nimetatud meede võib tuua lisakasu ja vastata laiemale üldisele eesmärgile, ei saa põhjendada sellest loobumist.

Nimetatud õigusnormid võivad takistada muudes liikmesriikides õiguspäraselt turustatavate alkohoolsete jookide pääsu liikmesriigi turule juba üksnes sellega, et takistavad importoodete madalama omahinna kajastumist tarbija makstavas müügihinnas ja kujutavad seega endast koguselise impordipiiranguga samaväärse toimega meedet ELTL artikli 34 tähenduses. Sellist meedet võib põhjendada eelkõige inimeste tervise ja elu kaitse seisukohalt ELTL artikli 36 tähenduses, kui see meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Mis puutub nende õigusnormide sobivusse inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgi saavutamisel, siis ei ole ebamõistlik leida, et selline meede nagu alkohoolsete jookide minimaalse jaemüügihinna kehtestamine, mille eesmärk on eelkõige odavate alkohoolsete jookide hinna tõstmine, võib vähendada alkoholi tarbimist üldiselt ja riskirühma kuuluvate või probleemsete joojate alkoholitarbimist konkreetselt, kuna sellised tarbijad ostavad enamasti odavaid alkohoolseid jooke.

Mis puutub küsimusse, kas need siseriiklikud õigusnormid ei lähe kaugemale, kui on inimeste tervise ja elu kaitse eesmärgi saavutamiseks vaja, siis selline meede, mis tõstab alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavaid makse, on nende toodete liidusisest kaubandust vähem piirav kui alkoholi minimaalse ühikuhinna kehtestamine. viimati nimetatud meede piirab oluliselt ettevõtjate vabadust määrata kindlaks jaemüügihind ja kujutab endast seega tõsist takistust muudes liikmesriikides õiguspäraselt turustatavate alkohoolsete jookide pääsul liikmesriigi turule ja vabale konkurentsile sellel turul. Asjaolu, et alkohoolsete jookide kõrgem maksustamine toob kaasa alkohoolsete jookide üldise hinnatõusu, puudutades nii mõõdukaid alkoholi tarbijaid kui ka riskirühma kuuluvaid või probleemseid joojaid, ei näi – arvestades põhikohtuasjas käsitletavate õigusnormide kahekordset eesmärki – viivat järelduseni, et see kõrgem maksustamine oleks vähem tõhus kui valitud meede. Vastupidi, asjaolu, et kõrgema maksustamise meede võib võrreldes minimaalse ühikuhinna kehtestamisele võib tuua lisakasu, aidates alkoholi kuritarvitamise vastase võitluse üldist eesmärki saavutada, niisugustel tingimustel mitte ainult kujutada endast ühte põhjust selle meetme kõrvalejätmiseks, vaid võib vastupidi lausa olla põhjus selle meetme eelistamiseks minimaalse ühikuhinna kehtestamisele.

(vt punktid 32, 33, 36, 46–48, 50 ja resolutsiooni punkt 2)

3.        ELTL artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriigi kohus analüüsib siseriiklikke õigusnorme inimeste elu ja tervise kaitset puudutava põhjenduse seisukohalt selle artikli tähenduses, siis peab see kohus objektiivselt kontrollima, kas liikmesriigi esitatud tõendid võimaldavad mõistlikult eeldada, et valitud meetmed on soovitud eesmärkide saavutamiseks sobivad, ning analüüsima võimalust saavutada need eesmärgid kaupade vaba liikumist ja põllumajandustoodete ühise turukorralduse ladusat toimimist vähem piiravate meetmetega.

Mis puutub siseriiklikesse õigusnormidesse, mis kehtestavad alkohoolsete jookide jaemüügile alkoholiühiku miinimumhinna, siis liikmesriigi kohus võib võtta arvesse võimalikku teaduslikku ebakindlust sellise meetme konkreetse ja tegeliku mõju osas alkoholi tarbimisele, et eesmärki saavutada. Liikmesriigi kohus võib arvesse võtta ka asjaolu, et siseriiklikud õigusnormid, milles määratakse kindlaks alkoholi minimaalne ühikuhind, kaotavad kehtivuse teatava aja jooksul, kui liikmesriigi seadusandja ei otsusta neid jõusse jätta. See kohus peab hindama ka sellisest meetmest nagu minimaalne ühikuhind tuleneva kaupade vaba liikumise piirangu ulatust, kui ta võrdleb seda meedet teiste meetmetega, mis võivad liidusisest kaubandust vähem mõjutada, ja samuti selle meetme mõju ühise turukorralduse ladusale toimimisele, kuivõrd see hindamine peab kaasnema proportsionaalsuse analüüsiga.

Mis puutub kuupäeva, mil kõnealuse meetme õiguspära tuleb hinnata, siis ELTL artiklit 36 tuleb tõlgendada nii, et sellise siseriikliku meetme, millega kehtestatakse alkohoolsete jookide jaemüügile alkoholiühiku miinimumhind, proportsionaalsuse kontroll ei piirdu üksnes niisuguse teabe, tõendite või muude materjalide uurimisega, mis olid siseriikliku seadusandja käsutuses selle meetme vastuvõtmise ajal. Sellistel asjaoludel, kui liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida siseriiklike õigusnormide kooskõla liidu õigusega, tuleb see kontroll läbi viia liikmesriigi õiguses ette nähtud tingimustel niisuguse teabe, tõendite või muude materjalide alusel, mis on liikmesriigi kohtu käsutuses sel kuupäeval, kui ta otsuse kuulutab.

(vt punktid 57–59, 63, 65 ja resolutsiooni punktid 3 ning 4)