Language of document : ECLI:EU:C:2004:98

KOHTUJURISTI ETTEPANEK

DÁMASO RUIZ-JARABO COLOMER

esitatud 12. veebruaril 2004(1)

Kohtuasi C-443/02

Procura della Repubblica

versus

Nicolas Schreiber

(Tribunale di Pordenone (Itaalia) esitatud eelotsusetaotlus)

EÜ artikkel 28 – Direktiiv 98/8/EÜ – Biotsiidid – Turuleviimine – Looduslike koitõrje omadustega punasest seedripuust klotside turuleviimiseks vajaliku loa nõue





1.     Tribunale di Pordenone (Itaalia), Itaalia esimese astme kohus kriminaalasjades, esitas Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel viis eelotsuse küsimust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist,(2) teatud sätete tõlgendamise kohta seoses EÜ artikliga 28.

Tribunale di Pordenone soovib eelkõige mõistete „biotsiid”, „madala riskiastmega biotsiid” ja „põhiaine” tõlgendamist, kui neid rakendatakse punasest seedripuust klotsidele, mis on algsel kujul koitõrjevahendina turule viidud. Siseriiklik kohus soovib muu hulgas teada, kas selliste toodete, mida ühes liikmesriigis viiakse seaduslikult turule, ilma et selleks oleks vajalik luba või registreerimine, hilisemal turustamisel mõnes teises liikmesriigis võib nõuda eelmainitud formaalsuste täitmist.

I –    Põhikohtuasja vaidluse aluseks olevad asjaolud

2.     13. märtsil 2001 konfiskeerisid Núcleo Antisofisticazioni (karabinjeeride võltsimisvastane üksus) ametnikud Pordenone provintsis, Cordenons’is asuvast supermarketist LIDL-Italia Srl 20 kasti, millest igaüks sisaldas 24 „koitõrjevahendina” märgistatud puuklotsi.

3.     La Procura della Repubblica (prokuratuur) kiitis operatsiooni kolm päeva hiljem heaks, algatades Saksamaal asuva äriühingu LIDL Stiftung Kg filiaali LIDL-Italia Srl tegevdirektor N. Shreiberi vastu kriminaalasja. Dr R. Flego esitas menetluse käigus 23. aprillil 2001 eksperdiarvamuse, mille alusel prokuratuur taotles süüdimõistvat kohtuotsust lihtsustatud menetluse raames, millega Tribunale di Pordenone nõustus 15. märtsil 2002.

4.     Kolm päeva hiljem esitas N. Shreiber vaidlustamisavalduse. Ta kutsuti kohtusse süüdistatuna kuninga dekreedi nr 1265/1934 artikli 189 rikkumises, kuna ta viis ilma nõutava loa omandamiseta turule Saksamaalt pärinevat meditsiini- ja kirurgiaseadmeks loetavat „koitõrje klotsidena” tähistatud toodet. 20. novembril 2002 toimus kohtuistung, mille käigus otsustas Tribunale esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.

II – Eelotsuse küsimused

5.     Itaalia kohus esitas järgmised küsimused:

„1.      Kas direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkte a ja b tuleb nimetatud direktiivi poolt ühenduse õiguskorda sisseviidud üldiste õigusnormide valguses tõlgendada nii, et mõisted „biotsiid” ja „madala riskiastmega biotsiid” viitavad vaid toodetele, mille biotsiidne toime oleneb toimeainetest, mis on nimetatud toodetele lisatud keemilisel või bioloogilisel töötlemisel eesmärgiga anda nimetatud toodetele selline toime […]?

2.      Kas direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb nimetatud direktiivi poolt ühenduse õiguskorda sisseviidud üldiste õigusnormide valguses tõlgendada nii, et mõiste „põhiaine” viitab ainetele, mida ei lisata tootele biotsiidse toime andmise otstarbel, kuid mille biotsiidne toime avaldub toote kasutamisel lisaks toote tavalisele toimele (näiteks nõudepesumasina pesuvahend, mis tänu talle pesuaine toime parandamiseks lisatud ainele omab ka bakteritsiidset toimet)?

3.      Kas punase seedripuu tükki saab direktiivi 98/8 tähenduses liigitada „biotsiidiks”, „madala riskiastmega biotsiidiks” või „põhiaineks” ainuüksi seetõttu, et seda turustatakse kui koitõrjevahendit, arvestades, et a) nimetatud puitu ei ole keemiliselt ega bioloogiliselt töödeldud; b) aine, millest eeldatavalt sõltub puidule omistatud toime, sisaldub tootes looduslikult; c) toodet turustatakse sisuliselt selle algsel kujul?

4.      Kas direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et ainult juhul, kui „põhiaine” on kantud I B lisas esitatud nimekirja, võib nimetatud aine olla vabastatud eelmainitud artiklis 2 osutatud toodete liikmesriikides turuleviimiseks ettenähtud loa ja registreerimise nõudest; kas sellisel kandel I B lisas esitatud nimekirjas on õigustloov mõju?

5.      Kas direktiivi 98/8 artiklit 4 tuleb EÜ artikleid 28 ja 30 arvestades tõlgendada nii, et küsimuses 3 kirjeldatud toote, mida ühes liikmesriigis viiakse seaduslikult turule, ilma et selles liikmesriigis oleks vajalik loa omandamine või registreerimine, hilisemal turustamisel mõnes teises liikmesriigis võib nõuda luba või registreerimist põhjusel, et see toode ei ole kantud direktiivi 98/8 I B lisas esitatud nimekirja?”

III – Siseriiklikud õigusnormid

6.     N. Shreiberi vastu algatati Itaalias kriminaalasi siseriiklike õigusnormide rikkumise eest, kuna ta ei olnud enne riigis putukamürkide turustamist taotlenud ministri vastavat luba.

7.     Siseriiklik kohus viitab oma määruses asjaolule, et vastavalt süüdistusele on käsitletavad koitõrje klotsid hõlmatud „meditsiini- ja kirurgiaseadme” mõistega vabariigi presidendi dekreetide nr 223/1988 ja nr 392/1998 tähenduses; viimati nimetatu liigitab niimoodi oma artikli 1 punktis c putukaid tõrjuvad tooted.

8.     Direktiivi 98/8 artikli 2 lõiget 1 täpselt järgiva dekreetseaduse nr 174/2000(3) artikli 2 alusel võib koitõrjevahendi liigitada kas „biotsiidiks”, kuna selle eesmärk on kahjustavate organismide kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine, „madala riskiastmega biotsiidiks” või „põhiaineks”. Nimetatud siseriikliku õigusakti IV lisa vastab direktiivi 98/8 V lisale ja sisaldab nimekirja 23 biotsiidide tooteliigist. IV lisa tooteliigi 19 nagu ka direktiivi 98/8 V lisa tooteliigi 19 alla kuuluvad repellendid ja atraktandid.

9.     Sama õigusakti artikli 3 lõige 1 kohustab biotsiidiks liigitatud toote turustamiseks omandama eelnevalt ministri loa, samas kui artikkel 4 näeb madala riskiastmega biotsiidiks liigitatud toote puhul ette lihtsalt registreerimise. Artikkel 5 vabastab kõigist formaalsustest põhiained, mis on kantud direktiivi 98/8 ühenduse poolt veel heaks kiitmata I B lisasse.

10.   Erandina nõudest, mille kohaselt toimeained peavad olema loetletud Euroopa Ühenduse koostatud nimekirjades, võib tervishoiuministeerium artikli 17 lõike 1 alusel 10 aasta jooksul alates 14. maist 2000 rakendada kehtivaid biotsiidide turuleviimist käsitlevaid ning vabariigi presidendi 6. oktoobri 1998. aasta dekreediga nr 392(4) heakskiidetud õigusnorme. Täpsemalt kiidab ministeerium artikli 2 kohaselt heaks biotsiidide turustamise, mis sisaldavad toimeaineid, mida ei ole kantud artiklis 11 käsitletud sellelaadsete toodete nimekirjadesse ja mis olid 2000. aasta mais juba turule toodud.

Vastavalt viimati nimetatud dekreedi artiklile 1 reguleerib see õigusakt meditsiini- ja kirurgiaseadmete tootmise ja turuleviimise loamenetlusi. Artikli 2 kohaselt esitatakse taotlus tervishoiuministeeriumile ning taotluse koopia Instituto Superior de Sanidad’ile. Loa annab ministeerium Instituto Superior de Sanidad’i ettepaneku alusel kuue kuu jooksul. Loa andmisest keeldumine, mis peab olema põhjendatud, tehakse teatavaks sama tähtaja jooksul.

IV – Ühenduse õigusnormid

11.   Tribunale di Pordenone palub tõlgendada EÜ artikleid 28 ja 30, mis on vastavalt sõnastatud järgnevalt:

„Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.”

„Artiklite 28 ja 29 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist.”

12.   Lisaks pärib siseriiklik kohus direktiivi 98/8 artikli 2 järele, mis sätestab:

„1.      Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)      biotsiidid –

toimeained ja valmistised, mis sisaldavad üht või enamat toimeainet niisuguses vormis, nagu need toimetatakse kasutajale, ja mis on ette nähtud kahjulike organismide keemiliste või bioloogiliste vahenditega hävitamiseks, tõrjeks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks.

Täielik nimekiri 23 tooteliigist koos iga liigi suunava kirjeldusega on toodud V lisas;

b)      madala riskiastmega biotsiid –

biotsiid, mis sisaldab toimeaine(te)na ainult üht või mitut I A lisas loetletud ainet ega sisalda probleemseid aineid.

Kasutustingimuste kohaselt tarvitades põhjustavad need biotsiidid inimestele, loomadele ja keskkonnale ainult väikest riski;

c)      põhiaine –

lisas I B loetletud aine, mille peamine kasutusotstarve ei ole taimekaitse, kuid mida vähesel määral kas otse või toimeainest ja lihtsast lahjendusvedelikust koosnevas tootes biotsiidina kasutatakse, mis ise ei ole probleemne aine ja mida ei turustata otse biotsiidina kasutamiseks.

[...]”.

13.   Viimane käesolevas menetluses esitatud eelotsuse küsimustest käib direktiivi 98/8 artikli 4 kohta, mis kohustab liikmesriike vastastikuselt tunnustama biotsiididele ja madala riskiastmega biotsiididele antud lubasid ning registreerimist. Lõige 1 sätestab:

„1.      Ühes liikmesriigis juba loa saanud või registreeritud biotsiidile antakse teises liikmesriigis luba 120 päeva jooksul või see registreeritakse 60 päeva jooksul alates päevast, kui teine liikmesriik taotluse sai, tingimusel et biotsiidis sisalduv toimeaine on kantud I või I A lisasse ja vastab selle nõuetele, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist.

[...]”.

V –    Menetlus Euroopa Kohtus

14.   N. Shreiber, Belgia valitsus ja komisjon esitasid käesoleva menetluse raames Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 23 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi.

N. Shreiberi esindaja ja komisjoni esindaja esinesid 8. jaanuari 2004. aasta kohtuistungil, et esitada suuliselt oma väited.

VI – Esitatud eelotsuse küsimuste analüüs

A –    Esmased kaalutlused

15.   Vaatamata sellele, et Tribunale di Pordenone esitatud küsimused on äärmiselt huvipakkuvad, ei saa Euroopa Kohus neile anda rahuldavaid vastuseid. See tuleneb, nagu komisjon seda oma kirjalikes märkustes väga hästi märgib, asjaolust, et direktiiviga 98/8 algatatud biotsiidide turuleviimise valdkonna ühtlustamine ei ole kaugeltki mitte lõpetatud.

Nagu direktiivi 98/8 preambuli teine ja kolmas põhjendus osutavad, on biotsiidid, mida varem nimetati mittepõllumajanduslikeks pestitsiidideks, vajalikud tervisele kahjulike ning looduslikke või valmistatud tooteid kahjustavate organismide tõrjeks. Nad võivad oma omaduste ja nendega seotud kasutusviiside tõttu ohustada inimesi, loomi ja keskkonda mitmel moel. 90. aastatel komisjoni koostatud ülevaade liikmesriikides valitsevast olukorrast tõi esile nende toodete erineva reguleerimise; see on asjaolu, mis võib osutuda takistuseks mitte ainult biotsiididega kauplemisele, vaid ka kauplemisele töödeldud toodetega, mõjutades seeläbi siseturu toimimist.

16.   Nimetatud toodete vaba liikumise huvides näeb direktiivi 98/8 artikkel 4 ette lubade vastastikuse tunnustamise, nii et ühes liikmesriigis loa saanud või registreeritud biotsiidile antakse teises liikmesriigis luba 120 päeva jooksul või see registreeritakse 60 päeva jooksul, tingimusel et biotsiidis sisalduv toimeaine on kantud I või I A lisasse ja vastab selle nõuetele. Direktiiv käsitleb muu hulgas biotsiidide jaoks loa andmist ja liikmesriikides kasutamiseks turuleviimist ning positiivse nimekirja kehtestamist neis sisalduvatest toimeainetest.

17.   Direktiiv tekitab oma praegusel kujul palju probleeme. Esiteks ei ole I ja I A lisa, kus peaksid olema vastavalt esitatud nimekirjad biotsiidides ja madala riskiastmega biotsiidides kasutatavatest toimeainetest ja neile esitatavatest nõuetest, mis on ühenduse tasandil heaks kiidetud, ja I B lisa, kus peaks olema esitatud põhiainete nimekiri, koostamine veel lõpule viidud. Alaline biotsiidide komitee peab 10 aasta jooksul viima kanded nimekirja.

18.   Teiseks lubavad artiklis 16 sätestatud üleminekumeetmed liikmesriikidel säilitada, samuti 10-aastase tähtaja jooksul, oma senist korda või praktikat biotsiidide turuleviimiseks, ja eelkõige lubada oma siseriiklike eeskirjade kohaselt oma territooriumil turustada biotsiidi, mis sisaldab selle tooteliigi osas I või I A lisas loetlemata toimeaineid, tingimusel et kindlaksmääratud kuupäeval on sellised toimeained turule viidud muuks kui teaduslikuks uurimis- ja arendustööks või tootmiseks ettenähtud biotsiidi toimeainetena.(5)

19.   Vastavalt direktiivi 98/8 artikli 16 lõikele 2 alustas komisjon kümneaastast tööprogrammi. Nagu osutab määruse nr 1896/2000 preambuli punkt 2, oli programmi esimese etapi eesmärk võimaldada komisjonil teha tootjatelt või formuleerijatelt saadud teabe abil kindlaks biotsiidides olevad toimeained ja täpsustada need, millele tuleks anda hinnang selleks, et neid oleks võimalik lisada direktiivi I, I A või I B lisasse. Nimetatud määruse artikli 4 lõige 1 määras 28. märtsil 2002 lõppenud tähtaja, mille jooksul tootjad, formuleerijad ja ühendused, kes soovisid taotleda olemasoleva toimeaine lisamist ühe või mitme tooteliigi puhul direktiivi I või IA lisasse, teavitasid sellest toimeainest komisjoni. Sama kehtestati I B lisa kohta. Määrus nr 1687/2002(6) sätestas uue tähtaja, mis lõppes 2003. aasta jaanuari lõpus.

Teatati programmi järgmisest etapist, mis pidi algama 2002. aastal. Määrus (EÜ) nr 2032/2003(7) kehtestas üksikasjalikud eeskirjad tööprogrammi teise etapi ellurakendamiseks ja kõigi 14. maiks 2000 biotsiidide toimeainetena turule viidud toimeainete süstemaatiliseks läbivaatamiseks. Käesoleva menetluse raames esitatud kirjalikes märkustes väidab komisjon, et vastavalt tema prognoosile peaks teatatud toimeainete hindamine nende lisadesse lisamise eesmärgiga lõpule viidama 2006 ja 2010 aasta vahel.

20.   8. aprilli 2003. aasta toimeainete nimekirjas esineb seedriõli (Texase seedriõli – Juniperus mexicana õli, 22%) numbri CAS 68990-83-0 all, leheküljel 20, samas kui seedripuu õli (Seedripuu õli) esineb numbri CAS 8000-27-9 all, leheküljel 22.(8) Vastavalt eespool viidatud 645 ainet sisaldavale nimekirjale lisatud märkustele, teatati esimesena nimetatud seedriõlist ühiselt, seda kontrolliti ja võeti vastu, samas kui teisena nimetatud aine kohta ei ole märkustes mingisugust lisainformatsiooni. Ehkki määruse nr 1687/2002 preambuli punkti 3 kohaselt täpsustab esialgne loetelu teatatud olemasolevate toimeainete kohta iga toimeaine puhul direktiivi 98/8 lisa, millesse lisamist taotletakse, ei esine selline informatsioon avaldatud nimekirjas.

Määruse nr 2032/2003 viies põhjendus osutab, et olemasolevaid toimeaineid, mis on üksnes identifitseeritud (nende hulka kuuluvad ka III lisas sisalduvad seedriõli ja seedripuu õli), programmi käigus ei hinnata ega lisata direktiivi 98/8 I, I A või I B lisasse. Artikli 4 lõike 2 alusel peavad liikmesriigid alates 1. septembrist 2006 tunnistama III lisas, mis sisaldab niisuguste olemasolevate ja identifitseeritud ainete loetelu, mille kohta ei ole vastu võetud ühtegi teatist ja mille suhtes huvi ei ole ilmutatud, loetletud toimeaineid sisaldavate biotsiidide load või registrikanded kehtetuks ning tagama, et kõnealuseid biotsiide nende territooriumil enam ei turustata.

21.   Seetõttu oli enne määruse nr 2032/2003 jõustumist seedriõli puhul tegemist „olemasoleva” toimeainega, kuna ta oli 2000. aasta maiks turule viidud.(9) Sellisel juhul võimaldas direktiivi 98/8 artikli 16 lõige 1 liikmesriikidel 10 aasta jooksul jätkuvalt kohaldada oma senist biotsiidide turuleviimise korda. Seega ei keela miski Itaalia Vabariigil kohaldada toimeainena eespool viidatud õli sisaldavate ning putukate tõrjeks ettenähtud toodete turustamisele sel hetkel kehtivaid õigusakte.

Selline tundus olevat liikmesriigi kavatsus, kui ta võttis vastu dekreetseaduse nr 174/2000, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle direktiiv 98/8 ning mille kohaselt kohaldatakse üleminekuperioodi jooksul biotsiidide turuleviimisele vabariigi presidendi dekreedi nr 392/98 sätteid, mis reguleerivad meditsiini- ja kirurgiaseadmete, sealhulgas putukatõrjevahendite loa andmise ja müügi korda.

22.   Lõpetuseks tuleb esile tuua määruse nr 2032/2003 jõustumise tagajärjed selles valdkonnas. Toimeained, mida ei ole määruse I lisasse kantud, loetakse 14. maiks 2000 turule mitteviiduks. Selleks, et siseriiklikud ametiasutused võiksid biotsiidide müümiseks loa anda, pidid direktiivi 98/8 artikli 16 lõikes 1 sätestatud tingimuse kohaselt nende toodete toimeained olema selleks kuupäevaks biotsiidi toimeainetena turule viidud. Seega võib loa saanud biotsiide turustada 1. septembrini 2006, kuid kui nad sisaldavad eespool viidatud lisasse kandmata toimeaineid, siis ei saa neile enam kohaldada biotsiidide registreerimist käsitlevaid siseriiklikke õigusakte.

B –    Vastus esimesele küsimusele ja osale kolmandast küsimusest

23.   Tribunale di Pordenone kolm esimest küsimust on omavahel niivõrd tihedalt seotud, et kolmanda küsimuse sõnastus kattub osaliselt esimese ja osaliselt teise küsimuse sõnastusega.

Seetõttu tuleks need küsimused ümber sõnastada ja uurida esiteks seda, kas punasest seedripuust klotsi, mida viiakse turule selle algsel kujul ilma keemilise või bioloogilise töötlemiseta ja mille koisid tõrjuv mõju tuleneb puidu koostisest, peaks liigitama luba või registreerimist vajavaks biotsiidiks või madala riskiastmega biotsiidiks direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses, või, vastupidi, viitavad need mõisted üksnes sellistele toodetele, mille biotsiidne toime oleneb lisatud toimeainetest.

24.   N. Schreiberi arvates ei ole Itaalia seadusandja direktiivi 98/8 korrektselt üle võtnud; viidates vabariigi presidendi dekreedile nr 392/1998, täpsemalt loa andmise lihtsustatud korrale, ei ole ta silmas pidanud asjaolu, et „biotsiidide” ühenduse määratlus ei lange täpselt kokku mõistega „meditsiini- ja kirurgiaseadmed”. N. Schreiber järeldab artikli 2 lõike 1 punkti a sõnastusest, et biotsiidid toimivad tänu neile keemilisel või bioloogilisel töötlemisel lisatud toimeainetele, mistõttu ei saa biotsiidiks lugeda tooteid, mis sisaldavad toimeaineid oma algsel kujul.

25.   Belgia valitsuse arvates on nimetatud toodete puhul tegemist biotsiidiga juhul, kui nende kahjulike organismide vastane toime on etiketil selgelt märgitud; ta on samal seisukohal madala riskiastmega biotsiidi osas. Toimeaine mõiste kataks seega mitte ainult tööstusliku protsessi käigus saadud, vaid ka looduses loomulikult esinevad ained.

26.   Komisjon jagab Belgia valitsuse seisukohta.

27.   Direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkt a viitab biotsiididele kui toimeainetele ja valmististele, mis sisaldavad üht või enamat toimeainet niisuguses vormis, nagu need toimetatakse kasutajale, ja mis on ette nähtud kahjulike organismide keemiliste või bioloogiliste vahenditega hävitamiseks, tõrjeks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks. Nimetatud säte viitab V lisale, kus on toodud täielik nimekiri 23 tooteliigist koos iga liigi suunava kirjeldusega. Lisa on jagatud nelja põhirühma. Kolmandas põhirühmas käsitletakse kahjuritõrjet, mis hõlmab kuut tooteliiki: tooteliik 14: näriliste tõrjevahendid; tooteliik 15: linnumürgid; tooteliik 16: molluskite tõrjevahendid; tooteliik 17: kalamürgid; tooteliik 18: insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks ning tooteliik 19: repellendid ja atraktandid, tooted, mida kasutatakse kahjulike organismide (selgrootud nagu kirbud, selgroogsed nagu linnud) tõrjeks peletamise või ligimeelitamise teel, sealhulgas tooted, mida kas otseselt või kaudselt kasutatakse inimeste või loomade hügieeni otstarbel.

28.   Toimeaine mõiste sisaldub sama sätte punktis d, milles viidatakse ainele või mikroorganismile, sealhulgas viirusele või seenele, mis avaldab kahjulikele organismidele või nende vastu üldist või spetsiifilist toimet.

29.   Eelotsusetaotluse kohaselt müüdi seedripuu klotse koitõrjevahendina. Nad sisaldavad toimeainena seedriõli või seedripuu õli, mis aurustudes tõrjub liblikalisi. Sellest tulenevalt on nimetatud eesmärgil turuleviidavate klotside näol tegemist V lisas 19. tooteliigi alla liigitatud biotsiidiga direktiivi 98/8 tähenduses.

30.   Tribunale di Pordenone’l on nimetatud võimaluse osas kahtlusi, mida ta väljendab kolme argumendi abil. Esiteks väidab ta, et toodet ei ole eelnevalt keemiliselt ega bioloogiliselt töödeldud. Sätte tekst aga sellist tingimust ei kehtesta.

31.   Teiseks väidab Tribunale di Pordenone, et tõrjuv aine sisaldub puidus looduslikult. Kuid see fakt ei ole otsustav, kuna üks direktiivi 98/8 põhilisi eesmärke on selle preambuli esimese ja kolmanda põhjenduse kohaselt biotsiidide kasutamisest tuleneva inimeste, loomade ja keskkonna ohustamise reguleerimine ühenduse tasandil. Teatavasti ei ole kõik looduslikud ained ohutud, seetõttu ei piisa sellest argumendist ametiasutuste kontrolli välistamiseks nende turuleviimisel.

32.   Kolmanda väite kohaselt on klotside puhul tegemist puutükkidega nende algsel kujul. Siinkohal tuleb taas tähelepanu pöörata sätte sõnastusele, sest kui pakendamine tarbijale müümiseks välja arvata, siis ei näe säte ette toimeainete tööstuslikku töötlemist.

Selles osas liigitab artikli 2 lõike 2 punkti a viide vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ(10) artikli 2 määratlustele biotsiidiks looduses esinevad või tööstuslikult saadud keemilised elemendid ja nende ühendid.

33.   Loomulikult oleks vaidlusaluseid klotse võinud liigitada ka madala riskiastmega biotsiidiks, see tähendab biotsiidiks, mis sisaldab ainult üht või mitut I A lisas loetletud toimeainet, kuna nad ei sisalda ühtegi probleemset ainet ja põhjustavad inimestele, loomadele ja keskkonnale ainult väikest riski. Nagu ma oma esmastes kaalutlustes selgitasin, ei hinnata seedriõli ja seedripuu õli läbivaatamisprogrammi raames ning neid ei kanta direktiivi 98/8 lisadesse I, I A või I B, kuna nad sisalduvad määruse nr 2032/2003 III lisas. Seega ei saa neid alates 2006. aasta septembrist biotsiidina turule viia.

34.   Seega tuleb märkida, et punasest seedripuust klots, mida viiakse turule selle algsel kujul ilma keemilise või bioloogilise töötlemiseta ja mille koisid tõrjuv mõju tuleneb puidu koostisest, kujutab endast luba või registreerimist vajavat biotsiidi või madala riskiastmega biotsiidi direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses.

C –    Vastus teisele küsimusele ja osale kolmandast küsimusest

35.   Arvestades nende küsimuste vahelise seosega, tuleb ümber sõnastada teine küsimus ja see osa kolmandast küsimusest, mida ei ole veel uuritud. Seega peab otsustama, kas direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et põhiaine mõiste hõlmab selliseid põhiaineid, mis sisalduvad tootes (käesolevas asjas punasest seedripuust klotsid), mida turustatakse selle algsel kujul ja mis lisaks oma tavalisele toimele omavad ka biotsiidset toimet, ilma et tootele oleks sel eesmärgil midagi lisatud.

36.   Ehkki põhiaine lõpptootesse lisamise eesmärgiks ei ole kahjustavate organismide hävitamine, võib ta siiski üksi või koostoimes omada biotsiidset kõrvaltoimet, millest lähtudes määratleb N. Schreiber põhiaine. Seega ei ole põhiainetele vajalik kohaldada selliseid biotsiididele ja madala riskiastmega biotsiididele kohaldatavaid piiravaid meetmeid nagu eelnev luba või registreerimine. Tööstuslikult eelkõige mööbli tootmiseks kasutatava punase seedripuu kõrvaltoime järeldub üksnes etiketist. Toode vastab N. Schreiberi arvates direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punktis c sätestatud ühenduse põhiaine mõiste tingimustele, kuna puitu ei ole töödeldud, putukaid tõrjuv aine sisaldub selles looduslikult ning seda turustatakse selle algsel kujul.

37.   Belgia valitsus leiab, et põhiaine mõiste välistab põhiaine turuleviimise biotsiidina. Kui seedri puitu turustatakse koitõrjevahendina, ei vasta see enam viimati nimetatud tingimusele. Komisjon jõuab sarnase argumentatsiooni tulemusel samale järeldusele.

38.   Direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkt c loetleb põhiaine iseloomulikud tunnused: esiteks peab see olema loetletud lisas I B; teiseks ei tohi põhiaine peamine kasutuseesmärk olla taimekaitse, kuid seda peab kasutatama biotsiidina vähesel määral kas otse või segatuna ohutu lahjendusvedelikuga; kolmandaks ei tohi põhiainet turustada biotsiidina kasutamiseks.

39.   Mis puudutab esimest tunnust, siis on komisjon oma kirjalikes märkustes viidanud, et põhiaine mõistet ei ole veel täielikult ühtlustatud. Igal juhul on pärast määruse nr 2032/2003 avaldamist selge, et punase seedripuu toimeainet ei kanta lisasse I B.

40.   Mis puudutab teist tunnust, siis on raske nõustuda kaasaegse tisleritöö tegelikkusest üha kaugeneva väitega, mille kohaselt kasutatakse seedripuu puitu eelkõige mööbli valmistamiseks(11); lisaks sellele ei saa puitu pärast puutüve lõikamist klotsideks enam mööbli valmistamiseks kasutada. Arvestamata sellega, et isegi eeldusel, et seedripuust riidekapi ostnud isik on teadlik tooraine koitõrje omadustest, ei kesta selle toime lõputult, kuna toimeaine aja möödudes aurustub. Seetõttu on ebaõige väita, et vaidlusaluseid klotse kasutatakse vaid vähesel määral biotsiidina, kuna nende peamine kasutuseesmärk on teine.

41.   Käsitletavad klotsid ei vasta ka kolmandale tunnusele. Eelotsusetaotluses kirjeldatud asjaolude kohaselt turustati klotse just nende koisid tõrjuva mõju tõttu; selline kasutus on hõlmatud direktiivi 98/8 V lisa tooteliigiga 19.

42.   Seetõttu, juhul kui I B lisasse kantavad ained ei ole veel kindlaks määratud, ei hõlma põhiaine mõiste artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ainet, mis sisaldub punase seedripuu klotsis, mille peamine eesmärk on sellele turuleviimiseks antud välisilme kohaselt selle kasutamine biotsiidina ja mida turustatakse biotsiidina; isegi kui toimeaine sisaldub puidus looduslikult ja seda viiakse turule selle algset kuju muutmata.

D –    Neljas küsimus

43.   Selle küsimuse eesmärk on selgitada, kas vastavalt direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punktile c on ainult I B lisasse kantud ainete puhul tegemist põhiainetega, mille turuleviimiseks liikmesriikides ei ole vajalik luba või registreerimine.

44.   N. Schreiber leiab, et nimetatud säte annab põhiaine mõiste laia ja iseseisva kirjelduse, mis ei sõltu selle kandmisest ühte lisadest. Tegemist on ammendava määratlusega, mis loetleb kõik nõutavad tunnused vastavasse lisasse kandmiseks; lisasse kandmisel endal aga õigustloovat mõju ei ole.

45.   Belgia valitsus ja komisjon pooldavad seevastu jaatavat vastust.

46.   Direktiiv 98/8 näeb sellega reguleeritud toodetele ette erineva turuleviimise ja kasutamise korra: artikli 3 lõike 1 kohaselt on biotsiidide puhul vajalik loa saamine; lõike 2 punkti i kohaselt tuleb madala riskiastmega biotsiidid lihtsalt registreerida; punkti ii kohaselt peavad liikmesriigid lubama viia turule ja kasutada biotsiidina I B lisasse kantud põhiaineid.

47.   Teisalt, nagu ilmnes teise küsimuse uurimisel, määratleb artikli 2 lõike 1 punkt c põhiained nende kandmise kaudu I B lisasse. Kuid senikaua, kuni nimetatud lisa ei ole koostatud, ei ole võimalik teada, milliste ainete turuleviimiseks liikmesriikides ei ole vajalik luba või registreerimine.

48.   Komisjon on tunnistanud, et enne aastatel 2006–2010 toimuva hindamise lõppu ei ole ainete kandmine lisadesse võimalik. Senikaua, kuni nimetatud lisa pole koostatud, kohaldavad liikmesriigid seetõttu oma õigusakte, mis käsitlevad nimetatud ainete turuleviimist ja kasutamist; komisjon võib vastavalt artikli 16 lõikele 4 teha ettepanekud kõnealuse aine turustamise ja kasutamise piiramise kohta alles siis, kui mõnda ainet ei ole võimalik kanda ühtegi lisasse.

49.   Seetõttu tuleb sedastada, et vaid lisasse I B kantud ained on põhiained direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja mille turuleviimiseks liikmesriikides ei ole vajalik luba või registreerimine.

E –    Viies küsimus

50.   Viimasena palub Tribunale di Pordenone direktiivi 98/8 artikli 4 tõlgendamist EÜ artiklite 28 ja 30 taustal, eesmärgiga teha kindlaks, kas sellise toote nagu punase seedripuu klotsid, mida ühes liikmesriigis viiakse seaduslikult turule ilma loa või registreerimiseta, turuleviimisel või kasutamisel mõnes teises ühenduse riigis võib nõuda luba või registreerimist põhjusel, et seda ei ole kantud I B lisasse.

51.   N. Schreiberi arvates ei liigitanud siseriiklikud ametiasutused vaidlusalust toodet mitte biotsiidiks või madala riskiastmega biotsiidiks, vaid põhiaineks seetõttu, et seda turustati ühes liikmesriigis ilma selliste formaalsusteta. Kuna toode pärineb Saksamaalt, siis peab see vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt ühenduse territooriumil vabalt liikuma, ilma et teised liikmesriigid sellele piiranguid seaksid. Käesolevas asjas on siseriikliku otsuse puhul, millega sätestatakse loa omandamise nõue toote turuleviimiseks, tegemist koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmega, mis on lisaks taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

52.   Nii Belgia valitsus kui ka komisjon soosivad jaatavat vastust; ehkki komisjon tunnistab otsuse piiravat olemust, leiab ta siiski, et nimetatud siseriiklik meede on õigustatud, seda ka juhul, kui toode viidi teises liikmesriigis seaduslikult turule.

53.   Küsimuse sõnastusest võib järeldada, et punasest seedripuust klotse tuleb käsitelda põhiainena ja järelikult liigitada I B lisasse. Siiski ilmnes esimese küsimuse uurimisel, et selle puidu toimeaine kujutab endast biotsiidi või madala riskiastmega biotsiidi; need kategooriad kantakse kunagi vastavalt kas I või I A lisasse.

Neil asjaoludel ei oleks otstarbekas, kui Euroopa Kohus tõlgendaks direktiivi 98/8 artiklit 4 seoses lubade vastastikuse tunnustamisega, kuna seda eeskirja kohaldatakse liikmesriigis loa saanud või registreeritud biotsiididele ainult tingimusel, et biotsiidi toimeaine on kantud I või I A lisasse.(12)

54.   Jagan komisjoni arvamust, et kuni nimetatud kahe lisa koostamiseni ei pea Itaalia Vabariik artikli 4 alusel lõpetama putukate repellentide turuleviimist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist seetõttu, et teises liikmesriigis, antud juhul Saksamaal, ei ole nende turuleviimiseks vajalik luba ega registreerimine.

Isegi eeldusel, et käesolevas asjas toetutakse artiklile 4, peaks ühes liikmesriigis loa saanud või registreeritud biotsiid teistes liikmesriikides enne turuleviimist olema kas tunnustatud või loa saanud.

55.   Kuigi seega ei ole kohane tugineda artiklile 4, tuleb siiski välja selgitada, kas ühenduse õigusega on kooskõlas siseriiklikud õigusnormid, mis sätestavad eelneva loa nõude biotsiidi omadustega punasest seedripuust klotside turuleviimiseks, samas kui neid teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse.

56.   Euroopa Kohtu praktika kohaselt on koguselise piiranguga samaväärse toimega meede EÜ artikli 28 tähenduses see, kui liikmesriigi õigusakti säte keelab biotsiidide turustamise, omandamise, kinkimise, välja või müügiks panemise, valdamise, valmistamise, transpordi, müügi, tasuta või tasulise käsutusse andmise, impordi ja kasutamise, kui selleks ei ole omandatud eelnevat luba.(13)

57.   EÜ artiklis 30 toodud üldiste huvide nimekirjas, mis võimaldavad teha erandit koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmeid keelavast üldreeglist, sisaldub tervisekaitse. Euroopa Kohus on selles osas teinud otsuse, mille kohaselt ühenduse ühtlustamismeetmete puudumisel on liikmesriikidel täiendav pädevus otsustamaks, millisel tasemel nad soovivad kaitsta inimeste tervist ja elu, nõudes ohtlike toodete turuleviimisel eelnevat luba.

58.   Mis puudutab biotsiide, siis direktiivi 98/8 preambuli kolmanda põhjenduse kohaselt võivad nad oma omaduste ja nendega seotud kasutusviiside tõttu ohustada inimesi, loomi ja keskkonda mitmel moel. Euroopa Kohus on hiljuti märkinud, et biotsiidid ja looduslikke või valmistatud tooteid kahjustavad ained sisaldavad vältimatult ohtlikke aineid.(14)

59.   Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid juhul, kui nad toetuvad ühenduse kaubavahetuse piiramist õigustavale üldisele huvile, piirduma kaitse eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalikuga.(15)

Euroopa Kohus on leidnud, et ehkki liikmesriik võib nõuda, et teises liikmesriigis loa saanud desinfitseerimisvahend läbiks uue loaandmismenetluse, peab ta sellegipoolest kaasa aitama kontrollide vähendamisele liikmesriikidevahelises kaubanduses. Seetõttu ei ole tal õigust vajaduseta nõuda tehniliste või keemiliste analüüside või laborikatsete läbiviimist, kui teises liikmesriigis on samad analüüsid ja katsed juba läbi viidud ja nende tulemused on liikmesriigile kättesaadavad.(16)

60.   Ilmselt müüakse seedripuust klotse Saksamaal ilma eelneva loa või registreerimiseta. Kui klotse loetakse biotsiidiks või madala riskiastmega biotsiidiks, nagu esimese küsimuse uurimine näitas, võib teine liikmesriik nõuda ühe nimetatud formaalsuse täitmist toote turustamisel tema territooriumil.

Määruse nr 2032/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et alates 1. septembrist 2006 ei turustata nende territooriumil biotsiide, mis sisaldavad toimeainena seedriõli ja seedripuu õli. Nimetatud kuupäevani võivad liikmesriigid vastavalt direktiivi 98/8 artiklile 16 koostoimes eespool viidatud määruse artikli 4 lõikega 3 lubada nimetatud toimeaineid sisaldavate ja juba loa saanud biotsiidide turuleviimist, kuid nad ei või registreerida uusi tooteid.

61.   Seetõttu on selliste siseriiklike õigusnormide nagu Itaalia õigusnormide puhul, mis kehtestavad eelneva loa nõude punasest seedripuust biotsiidi omadustega klotside turuleviimiseks, tegemist koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmega EÜ artikli 28 tähenduses, mis on õigustatud EÜ artikli 30 alusel, vaatamata sellele, et klotse teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse.

VII – Ettepanek

62.   Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunale di Pordenone esitatud küsimustele järgmiselt:

1.      Punasest seedripuust klots, mida viiakse turule selle algsel kujul ilma keemilise või bioloogilise töötlemiseta ja mille koisid tõrjuv mõju tuleneb puidu koostisest, kujutab endast biotsiidi või madala riskiastmega biotsiidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, artikli 2 lõike 1 punktide a ja b tähenduses.

2.      Juhul kui I B lisasse kantavad ained ei ole veel kindlaks määratud, ei hõlma põhiaine mõiste direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ainet, mis sisaldub punase seedripuu klotsis, mille peamine eesmärk on sellele turuleviimiseks antud välisilme kohaselt selle kasutamine biotsiidina ja mida turustatakse biotsiidina, isegi kui toimeaine sisaldub puidus looduslikult ja seda viiakse turule selle algset kuju muutmata.

3.      Ainult I B lisasse kantud ainete puhul on tegemist põhiainetega direktiivi 98/8 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses, mille turuleviimiseks liikmesriikides ei ole vajalik luba või registreerimine.

4.      Selliste siseriiklike õigusnormide nagu Itaalia õigusnormide puhul, mis kehtestavad eelneva loa nõude punasest seedripuust biotsiidi omadustega klotside turuleviimiseks, on tegemist koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmega EÜ artikli 28 tähenduses, mis on õigustatud EÜ artikli 30 alusel, vaatamata sellele, et klotse teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse.


1 – Algkeel: hispaania.


2– EÜT L 123, lk 1.


3Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana (edaspidi „GURI”), nr 149 lisa nr 101, 28.6.2000.


4– GURI nr 266, 13.11.1998. Selle dekreediga reguleeritakse meditsiini- ja kirurgiaseadmete tootmise ja turuleviimise loamenetluse lihtsustamist.


5– 10-aastase tähtaja alguskuupäeva ja kuupäeva, mil toimeained peavad olema juba turule viidud, määramiseks viitab ühenduse seadusandja direktiivi 98/8 artikli 34 lõikele 1. Nimetatud säte ei sisalda ühtegi kuupäeva, sätestades vaid liikmesriikide kohustuse jõustada direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 24 kuud pärast direktiivi jõustumist, mis artikli 35 kohaselt toimus 20. päeval pärast selle avaldamist. Selline kummaline seadusandlik tehnika ei võimalda kindlaks teha, kas liikmesriigid võivad jätkata oma biotsiidide turuleviimise korra kohaldamist 2008. aasta maini või 2010. aasta maini, ega seda, kas ained peavad olema turule viidud enne 1998. aasta maid, mil direktiivi jõustus, või enne 2000. aasta maid, mil liikmesriigid pidid direktiivi rakendama. Komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2000 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8 artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta (EÜT L 228, lk 6) vastab sellele küsimusele, määratledes „olemasoleva toimeaine” kui enne 14. maid 2000 turul oleva toimeaine.


6– Komisjoni 25. septembri 2002. aasta määrus täiendava ajavahemiku kohta teatavatest turul olevatest biotsiidide toimeainetest teavitamiseks vastavalt määruse nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 1 (EÜT L 258, lk 15).


7–      Komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrus direktiivi 98/8 artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse nr 1896/2000 muutmise kohta (EÜT L 307, lk 1).


8– Nende andmetega võib tutvuda aadressil: http://ecb.jrc.it/biocides.


9– Artikli 4 lõige 3 sätestab, et alates määruse jõustumise päevast käsitletakse kõiki I lisas loetlemata toimeaineid sellistena, mis on biotsiidina turule viidud pärast 14. maid 2000.


10–      Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 1967, 196, lk 1).


11– Piibli Esimese Kuningate raamatu 5., 6. ja 7. peatüki kohaselt käskis Saalomon Tüürose ja Siidoni kuningal Hiiramil raiuda Liibanoni seedreid Jeruusalemma templi ehitamiseks, mille tema isa oli lubanud Jumalale ehitada. Saalomon nõudis Iisraelilt kolmkümmend tuhat meest ja seitsekümmend tuhat koormakandjat. Väärispuitu kasutati seedripalkideks, mis liigendasid ümbritseva galerii sisehooviga, laetaladeks, seinade katmiseks ja kõige pühama paiga kaunistamiseks. „Seedripuu selle koja sees oli nikerdatud metskõrvitsate ja puhkenud õite kujuliselt; kõik oli seedripuu, kivi ei olnudki näha”. Seedripuud kasutati ka altari ja siseõue puhul koos õlipuu, küpressi ja nulu puiduga. Saalomoni oma kojas, mis ehitati hiljem, valitses selline seedri üleküllus, et seda tunti Liibanoni metsa koja nime all. Seal oli neli rida seedrisambaid, seedripuuga põrandast laeni vooderdatud troonisaal, „kus ta kohut mõistis, kohtusaal […]”.


12–      Kohtujuristi kursiiv.


13– 17. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑400/96: Harpegnies (EKL 1998, lk I‑5121, punkt 30) ja 27. juuni 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑293/94: Brandsma (EKL 1996, lk I‑3159, punkt 6).


14– Eespool viidatud Harpegnies ja Brandsma kohtuotsused, vastavalt punkt 32 ja 11.


15– 16. mai 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑388/95: Belgia v. Hispaania (EKL 2000, lk I-3123, punkt 59); 20. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑469/00: Ravil (EKL 2003, lk I-5053, punkt 51) ja 20. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑108/01: Consorzio del Prosciuto di Parma ja Salumificio S. Rita (EKL 2003, lk I‑5121, punkt 66).


16–      17. detsembri 1981. aasta otsus kohtasjas 272/80: Frans-Nederlandse Maatschappij voor biologische Producten (EKL 1981, lk 3277, punkt 14).