Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 7. veebruaril 2024 – X.Y.
(kohtuasi C-103/24, Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Najwyższy
Põhikohtuasja pooled
Taotluse esitaja: X.Y.
Menetluses osales: Zastępca Rzecznika Dyscyplinarnego przy Sądzie Okręgowym w Piotrkowie Trybunalskim
Eelotsuse küsimused
Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga tuleb tõlgendada nii, et:
liikmesriigi kõrgeim kohus peab erimenetluses, mille pool on algatanud taotlusega üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutavasse Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimiseks, omal algatusel kontrollima, kas kohtukoosseis, mis on valitud loosi teel kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike hulgast, on samuti „seaduse alusel moodustatud“ kohus;
kui taotlus Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimiseks põhineb väitel, et kõnealuses ametisse nimetamise menetluses esines (olulisi) puudusi, siis koosseisus, mis koosneb viiest kõigi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike hulgast loosi teel valitud kohtunikust, ei saa osaleda Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikud, kes on ametisse nimetatud samas puudustega menetluses, sest sellist Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) koosseisu ei saa pidada sõltumatuks, erapooletuks ja seaduse alusel moodustatud kohtuks?
Kui vastus punkti I alapunktis 2 esitatud küsimusele on jaatav:
Kas puudusi kohtukoosseisu moodustamises mõjutab – Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise kohtuasjas – ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teisse lõigu kontekstis asjaolu, et viieliikmelisest kohtukoosseisust ainult üks kohtunik nimetati Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse (oluliste) puudustega menetluses, see tähendab, kas sellisel juhul on siiski võimalik kohtuasja edasine menetlemine ja kohtulahendi tegemine, kuivõrd enamiku kohtukoosseisu määratud kohtunike puhul puudub probleem, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamine oleks olnud puudustega?
Kui vastus punktis II esitatud küsimusele on, et kui liikmesriigi õigusega nõutavasse viieliikmelisse kohtukoosseisu kuulub kaks või kasvõi üks puudustega menetluses Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetatud kohtunik, siis ei ole selline kohus kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses, eeldusel, et ametisse nimetamise menetluse puudused on olulised?
Kas selleks, et tagada pooltele õigus asja läbivaatamisele mõistliku aja jooksul ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses, on lubatav, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) (üldkohtu kohtuniku distsiplinaarasja arutavasse) koosseisu määratud kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse nõuete täitmise kontrollimise taotlust vaatab läbi üheisikuline kohtukoosseis ettekandja-kohtuniku isikus, kelle puhul ei ole kahtlusi Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku ametisse nimetamise menetluse nõuetekohasuses, kusjuures kohus käsitleb seda taotlusena Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtuniku taandamiseks üldistel alustel?
____________