Language of document : ECLI:EU:T:2011:575

Kohtuasi T‑508/08

Bang & Olufsen A/S

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus – Kõlari kujutis – Ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsust tühistava kohtuotsuse täitmine ühtlustamisameti poolt – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 63 lõige 6 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 65 lõige 6) – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii)

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja otsuse tühistanud kohtuotsuse täitmine – Kaebuse uus menetlemine – Faktide kontrollimine omal algatusel

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõige 1, artikli 38 lõige 3, artikli 63 lõige 6 ja artikli 74 lõige 1; komisjoni määrus nr 216/96, artikli 1d lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse – Erand – Kasutamise käigus eristusvõime omandamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punktid b–e ja punkt 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii)

1.      Üldkohtu pädevuses ei ole teha Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ettekirjutusi ja ühtlustamisameti kohustus on vajadusel Üldkohtu otsuse resolutiivosast ja põhjendustest järeldused teha.

Sellega seoses on määruse nr 216/96, mis näeb ette Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikomisjonide protseduurireeglid, (muudetud kujul) artikli 1d lõikes 1 liidu kohtute otsuste alusel asja tagasisaatmise kohta ette nähtud, et kui vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 63 lõikele 6 toovad liidu kohtu otsuse rakendamisega seotud meetmed kaasa apellatsioonikodade või ühtlustamisameti suurkoja tehtud otsuse täieliku või osalise tühistamise ning asi on vaja saata uuesti läbivaatamisele asjaga seotud otsuse teinud apellatsioonikodadesse, otsustab juhatus, kas asi saadetakse tagasi otsuse vastu võtnud kojale, mõnele teisele kojale või ühtlustamisameti suurkojale.

Kui Üldkohus leiab vastupidi ühtlustamisameti otsustatule, et tähis, mille kohta on esitatud ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus, ei kuulu mõne määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse alla, viib asjaolu, et Üldkohus tühistab ühtlustamisameti otsuse, millega viimane keeldus kõnealust kaubamärki registreerimast, tingimata selleni, et ühtlustamisamet, kes on kohustatud Üldkohtu otsuste resolutiivosast ja põhjendustest järeldused tegema, peab kõnealuse kaubamärgitaotluse hindamismenetluses uuesti läbi vaatama ja taotluse tagasi lükkama, kui ta leiab, et asjaomase tähise suhtes on kohaldatav mõni muu samas sättes nimetatud absoluutne keeldumispõhjus.

Määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 kohaselt peab ühtlustamisamet nimelt absoluutsete keeldumispõhjuste uurimise käigus omal algatusel analüüsima asjakohaseid fakte, mis võivad viia absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamiseni. Juhul kui ühtlustamisamet tuvastab absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamist õigustavad asjaolud, on ta kohustatud taotlejat sellest teavitama ja andma talle võimaluse taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused vastavalt määruse nr 40/94 artikli 38 lõikele 3.

(vt punktid 31–34)

2.      Tähis, mille suhtes on kohaldatav määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt e, ei saa kunagi omandada kasutamise käigus eristusvõimet sama määruse artikli 7 lõike 3 tähenduses, samas kui see on viimati nimetatud sätte kohaselt võimalik tähiste puhul, mida puudutavad määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b ning sama määruse artikli 7 lõike 1 punktides c ja d sätestatud keeldumispõhjused.

Järelikult, kui tähise kontrollimisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel tuvastatakse, et üks selles sättes mainitud kriteeriumidest on täidetud, ei ole enam vaja kontrollida sama tähist selle määruse artikli 7 lõike 3 alusel, arvestades, et on selge, et seda tähist ei ole võimalik registreerida. Selline kontrollimisvajaduse äralangemine seletab, miks esmalt tuleb tähist kontrollida määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel juhuks, kui on võimalik kohaldada mitut lõikes 1 ette nähtud absoluutset keeldumispõhjust, ilma et selle vajaduse puudumist saaks siiski tõlgendada nii, et see toob kaasa kohustuse viia läbi sama tähise esmane kontroll määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alusel.

(vt punktid 43 ja 44)

3.      Ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii tähenduses, koosneb ruumiline kaubamärk, mis seisneb kõlari kujus, mis koosneb „pliiatsikujulisest” vertikaalsest sambast, mille ainult ühele küljele on kinnitatud piklik nelinurkne plaat ning milles „pliiatsi” tipp puudutab lamedat alusplaati, mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassidesse 9 ja 20 kuuluvate järgmiste kaupade jaoks: „analoog-, digitaal- või optilise vastuvõtu ning helisignaali töötluse, taasesituse, reguleerimise või jaotuse elektrilised ja elektroonilised aparaadid ja seadmed, kõlarid” ning „muusikakeskuste mööbel”.

Kujundus on selle kauba puhul tunnus, millel on suur tähtsus tarbija valiku tegemisel, isegi kui tarbija võtab arvesse ka kauba muid omadusi. Nimelt on kujul üsna eripärane kujundus, mis on kaubamärgiomaniku strateegia oluline osa ja mis muudab kauba atraktiivsemaks ehk suurendab selle väärtust.

Asjaolu, et kuju peetakse selliseks, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse, ei välista seda, et kauba muud omadused, nagu tehnilised omadused, võivad samuti anda asjaomasele kaubale olulise väärtuse.

(vt punktid 73, 74, 76 ja 77)