KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ANTHONY MICHAEL COLLINS
esitatud 20. jaanuaril 2022(1)
Kohtuasi C‑430/21
RS
(konstitutsioonikohtu otsuste toime)
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia))
Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtunike sõltumatuse põhimõte – ELL artikkel 2 – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Liikmesriigi põhiseaduse säte liikmesriigi konstitutsioonikohtu tõlgenduses, mille kohaselt ei ole liikmesriigi kohtutel õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse sätetega – Distsiplinaarmenetlus
I. Sissejuhatus
1. Kas liikmesriigi kohtunikku saab takistada kontrollimast sellise riigisisese õigusnormi kooskõla liidu õigusega, mis on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, ja panna ta sellise kontrollimise tulemusel olukorda, milles tema suhtes võidakse alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata distsiplinaarkaristusi? See on Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia) esitatud eelotsusetaotluse keskne küsimus. Sisuliselt puudutab käesolev eelotsusetaotlus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamist koosmõjus ELL artikliga 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47. Selles palutakse Euroopa Kohtul tõlgendada veel kord neid sätteid kontekstis, milles liikmesriigi konstitutsioonikohus seab liidu õiguse esimuse otseselt kahtluse alla.
2. Taotluse aluseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtusse esitatud kaebus seoses menetluse kestusega, mis tugineb prokuröri ja kahe kohtuniku vastu esitatud kaebusele, mis registreeriti Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Secția pentru Investigarea Infracțiunilor din Justițies (kohtusüsteemis toime pandud süütegusid uuriv prokuratuuri osakond, edaspidi „SIIJ“).
3. Euroopa Kohtu 18. mai 2021. aasta kohtuotsuses Asociația „Forumul Judecătorilor din România“ jt (C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393) (edaspidi „kohtuotsus Asociația Forumul Judecătorilor din România“)(2), leidis Euroopa Kohus muu hulgas, et liidu õigusnormidega on vastuolus riigisisesed õigusaktid, millega nähakse ette SIIJi loomine, ilma et selle loomine oleks põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega, ja sellega kaasneksid spetsiifilised Euroopa Kohtu poolt kindlaks määratud tagatised.(3)
4. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) lükkas 8. juuni 2021. aasta otsusega nr 390/2021(4) tagasi vastuväite, mille kohaselt on SIIJi loomist ja toimimist reguleerivad riigisisesed õigusnormid põhiseadusvastased. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) rõhutas, et varasemates otsustes on ta leidnud, et asjasse puutuvad sätted on põhiseadusega kooskõlas, ja leidis, et hoolimata Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas Asociaţia Forumul Judecătorilor din România ei näe ta põhjust neist kohtuotsustest kõrvale kalduda. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) tunnustas, et kuigi Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõikes 2 on ette nähtud liidu õiguse esimus sellega vastuolus olevate riigisiseste õigusnormide suhtes, ei saa see põhimõte eemaldada või nullida riigi põhiseaduslikku identiteeti. Nimetatud säte tagab üksnes liidu õiguse esimuse „põhiseadusest madalamal seisva õiguse“ suhtes. See ei anna liidu õigusele esimust Rumeenia põhiseaduse suhtes, mistõttu ei ole riigisisesel kohtul õigust kontrollida, kas selline riigisisene õigusnorm, mida Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) on pidanud põhiseadusele vastavaks, on liidu õigusega kooskõlas. Seega mõjutab otsus nr 390/2021 selgelt liidu õiguse esimust ja Euroopa Kohtu kohtuotsuste mõju, mis ulatub SIIJiga seotud kohtumenetluse ulatusest kaugemale.
5. Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia) esitatud eelotsuse küsimused ei puuduta otseselt liidu õiguse esimust ega SIIJi loomise ja tegutsemise õiguspärasust liidu õiguse alusel. Pigem keskenduvad need liikmesriigi kohtute rollile tagada tõhus õiguskaitse liidu õigusega reguleeritud valdkondades ja kohtunike sõltumatusele Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuses nr 390/2021 tehtud järelduste kontekstis.
6. Enne eelotsuse küsimuste analüüsimist toon välja asjasse puutuvad liikmesriigi õigusnormid, põhikohtuasja ja menetluse Euroopa Kohtus.
II. Rumeenia õigus
A. Rumeenia põhiseadus
7. Rumeenia põhiseaduse (Constituția României) artikli 148 lõigetes 2–4 on sätestatud:
„(2) Pärast ühinemist muutuvad Euroopa Liidu aluslepingute sätted ja ühenduse muud siduvad õigusnormid nendega vastuolus olevate riigisiseste sätete suhtes esimuslikuks, arvestades ühinemisakti sätteid.
(3) Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ühinemisel mutatis mutandis Euroopa Liidu aluslepingute muutmise aktide suhtes.
(4) Parlament, Rumeenia president, valitsus ja õiguskaitseasutused tagavad ühinemisaktist ja käesoleva artikli lõikest 2 tulenevate kohustuste täitmise.“
B. Kriminaalmenetluse seadustik
8. Kriminaalmenetluse seadustiku (Codul de procedură penală) artiklis 4881 on muu hulgas sätestatud, et kui kuritegude menetlemise toiminguid ei viida läbi mõistliku aja jooksul, võib kahjustatud isik esitada kaebuse aasta jooksul pärast kriminaalmenetluse algatamist ja taotleda menetluse kiirendamist.
9. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4885 lõikes 1 on muu hulgas ette nähtud, et kaebuse üle otsustades peab õigusi ja vabadusi puudutavaid asju lahendav kohtunik või pädev kohus kontrollima menetluse kestust, tuginedes võetud meetmetele, toimikus olevatele dokumentidele ja esitatud seisukohtadele.
10. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4886 lõikes 1 on muu hulgas ette nähtud, et kui õigusi ja vabadusi puudutavaid asju lahendav kohtunik või pädev kohus leiab, et kaebus on põhjendatud, rahuldab ta kaebuse ning määrab tähtaja, mille jooksul peab prokurör kohtuasja läbi vaatama.
C. Seadus nr 303/2004
11. 28. juuni 2004. aasta seaduse nr 303/2004 kohtunike ja prokuröride staatuse kohta (Legea nr. 303/2004 privind statutul judecătorilor și procurorilor, edaspidi „seadus nr 303/2004“) artikli 99 punkti ș kohaselt kujutab konstitutsioonikohtu otsuste järgimata jätmine endast distsiplinaarsüütegu.(5)
III. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
12. RS tunnistati Rumeenias kriminaalmenetluses süüdi. RSi abikaasa esitas 1. aprillil 2020 kuriteokaebuse kolme kohtuvõimu liikme – prokuröri ja kahe kohtuniku – peale. Tema kaebuses süüdistati prokuröri menetluse kuritarvitamises ja ametiseisundi kuritarvitamises. Sisuliselt väitis ta, et prokurör algatas kriminaalmenetluse RSi kaitseõigusi rikkudes ja oli talle süüdistuse esitanud valetunnistuste alusel. Lisaks sellele süüdistas RSi abikaasa kahte kohtunikku ametiseisundi kuritarvitamises, sest apellatsioonimenetluse kestel jäeti tegude õigusliku ümberkvalifitseerimise taotlus läbi vaatamata ja selle kohta otsus tegemata, rikkudes nii kaitseõigusi.
13. Kuivõrd kuriteokaebus puudutas kohtuvõimu liikmeid, registreeriti see SIIJis. 14. aprillil 2020 algatas prokurör SIIJi juures kriminaalmenetluse, milles väideti, et kohtuvõimu liikmed olid toime pannud menetluse kuritarvitamise ja ametiseisundi kuritarvitamise kuriteod.
14. 10. juunil 2021 esitas RS eelotsusetaotluse esitanud kohtu – Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus) õigusi ja vabadusi puudutavaid asju lahendavale kohtunikule – kaebuse SIIJis poolelioleva kriminaalmenetluse kestuse kohta. Ta palus kohtul määrata tähtaja, mille jooksul peaks kohtuasja eest vastutav prokurör selle lahendama.
15. SIIJ saatis eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotluse alusel kriminaalasja toimiku eelotsusetaotluse esitanud kohtusse.
16. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tema menetletavas kohtuasjas tuleb kaebus kas rahuldada või rahuldamata jätta. Rahuldamata jätmise korral tagastatakse toimik SIIJile, tuginedes sellele, et menetluse mõistlikku kestust ei ole ületatud. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kaebuse rahuldab, peab ta määrama tähtaja, mille jooksul tuleb selle asjaga tegeleda, ja seejärel tagastama toimiku SIIJile. Selgub, et selle tähtaja järgimata jätmine ei too kaasa ühtegi õiguslikku tagajärge.
17. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et selleks, et teha otsus tema menetluses oleva kaebuse kohta, on vaja analüüsida i) riigisisest õigusakti, mis näeb ette SIIJi loomise ja toimimise, ii) kriteeriume, mille Euroopa Kohus töötas välja kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România, et otsustada, kas SIIJ tegutseb vastuolus liidu õigusega ja iii) seda, milline mõju SIIJi loomisele ja toimimisele on otsusel nr 390/2021, milles Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) jättis rahuldamata vastuväite, mille kohaselt 28. juuni 2004. aasta seaduse nr 304/2004 kohtusüsteemi korralduse kohta (Legea nr. 304/2004 privind organizarea judiciară; Rumeenia ametlik väljaanne, I osa, nr 827, 13.9.2005) (edaspidi „seadus nr 304/2004“) artiklid 881–889 on põhiseadusega vastuolus.
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România, et ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning komisjoni otsust 2006/928 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, millega nähakse ette prokuratuuris sellise spetsialiseerunud osakonna loomine, mille ainupädevusse kuulub kohtunike ja prokuröride toime pandud rikkumiste uurimine, ilma et sellise osakonna loomine oleks põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega, ja sellega kaasneksid spetsiifilised tagatised. Lisaks tuleb liidu õiguse esimuse põhimõtet tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi põhiseadusliku tasandi õigusnormid, nii nagu neid on tõlgendanud selle liikmesriigi konstitutsioonikohus ja mille kohaselt madalama astme kohtul ei ole lubatud jätta omal algatusel kohaldamata riigisisest õigusnormi, mis kuulub otsuse 2006/928 kohaldamisalasse ja mille puhul viimane leiab Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt, et see riigisisene õigusnorm on vastuolus selle otsusega või ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu eelotsusetaotluses esitatud otsuse nr 390/2021 väljavõtetest ilmneb, et Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) tunnistas, et riigisisese ja liidu õiguse vahelisi suhted reguleeriva Rumeenia põhiseaduse artikli 148 kohaselt peab ta tagama liidu õiguse esimuse. „Siiski ei või seda esmajärjekorras kohaldamist tõlgendada nii, et välistatakse riigi põhiseaduslik identiteet või eiratakse riigi põhiseaduslikku identiteeti, mis on sätestatud põhiseaduse artikli 11 lõikes 3 koostoimes põhiseaduse artikliga 152, mis on Rumeenia põhiseaduse sisuline identiteedikese, mida ei tohi Euroopa integratsiooni protsessis suhteliseks muuta. Selle põhiseadusliku identiteedi alusel on konstitutsioonikohtul õigus tagada põhiseaduse ülimuslikkus Rumeenia territooriumil (vt mutatis mutandis 30. juuni 2009. aasta kohtuotsus 2 BvE 2/08 jt, mille tegi Saksamaa Liitvabariigi föderaalne konstitutsioonikohus).“(6)
20. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) leiab, et kohtul on põhiseaduse artikli 148 alusel õigus kontrollida riigisisese õiguskorra osaks oleva sätte kooskõla liidu õigusega. Juhul, kui ta tuvastab vastuolu, on sellel kohtul pädevus kohaldada esmajärjekorras liidu õigusnorme vaidlustes, mis mõjutavad kodanike subjektiivseid õigusi. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohtus) leidis, et viide riigisisestele õigusaktidele puudutab eranditult põhiseadusest madalamal seisvaid õigusakte, kuna Rumeenia põhiseadus on artikli 11 lõike 3 alusel säilitanud oma kõrgema hierarhilise tasandi Rumeenia õiguses. Seetõttu ei kehtesta Rumeenia põhiseaduse artikkel 148 liidu õiguse esmajärjekorras kohaldamist põhiseaduse ees, mistõttu ei ole riigisisesel kohtul õigust kontrollida, kas selline riigisisene õigusnorm, mida peetakse põhiseaduse artiklit 148 arvestades põhiseadusele vastavaks, on liidu õigusega kooskõlas.(7)
21. Lisaks sellele leidis Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus), et otsusega 2006/928 sätestatud kohustused on siduvad Rumeenia ametiasutustele, kellel on pädevus teha institutsioonilist koostööd Euroopa Komisjoniga (Rumeenia parlament ja Rumeenia valitsus). Kuivõrd kohtutel ei ole pädevust Euroopa Liidu poliitiliste institutsioonidega koostööd teha, ei ole nemad sel viisil seotud. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) leidis, et kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România resolutsiooni punkti 7, mille kohaselt kohtul on „lubatud jätta omal algatusel kohaldamata riigisisene õigusnorm, mis kuulub otsuse 2006/928 kohaldamisalasse ja mille puhul viimane leiab Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt, et see riigisisene õigusnorm on vastuolus selle otsusega või ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga“, kohaldamisele ei leidu Rumeenia põhiseaduses alust, sest põhiseaduse artiklis 148 on sätestatud Euroopa õiguse esmajärjekorras kohaldamine sellega vastuolus olevate riigisiseste sätete ees. Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) hinnangul ei kujuta otsuse 2006/928 alusel koostatud komisjoni aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule Rumeenias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta (edaspidi „KJK aruanded“) nende sisu ja tagajärgede alusel, mis tehti kindlaks Euroopa Kohtu otsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România, „endast liidu õiguse norme, mille esmajärjekorras kohaldamist kohus peab tunnustama, jättes riigisisese õigusnormi kohaldamata“. Liikmesriigi kohtud ei saa kohaldada riigisisese õigusnormi asemel esmajärjekorras soovitusi, kuna KJK aruanded ei ole õigusaktid, mistõttu need ei saa riigisiseste õigusaktidega vastuollu minna. Seega kinnitab Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsus järeldust, et riigisisese õiguse säte on kooskõlas Rumeenia põhiseadusega, lähtudes selle artiklist 148.(8)
22. Kuivõrd kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România ei saa muuta Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtupraktikat, mis käsitleb otsuse nr 2006/928 mõju SIIJi loomisele ja toimimisele seoses põhiseaduslikkuse kontrolliga ja kaudselt seoses põhiseaduse artikli 148 rikkumisega, lükkas Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) põhjendamatuse tõttu tagasi põhiseadusvastasust puudutava vastuväite seaduse nr 304/2004 kohta.
23. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et esitatud küsimused mõjutavad otseselt tema menetluses oleva vaidluse lahendamist. Kriminaalmenetluse kestust puudutav kaebus puudutab menetlust SIIJis. Seda kaebust lahendav kohtunik peab analüüsima kõiki asjaolusid, mis mõjutavad kriminaalmenetluse kestust. Sealhulgas tuleb analüüsida SIIJi tegevust reguleerivaid õigusakte, SIIJi töökoormust võrreldes prokuröride arvuga, asjade lahendamise kiirust ja seda, kas SIIJ tegutseb kooskõlas kohtuotsusega Asociaţia Forumul Judecătorilor din România. Seeläbi saab kaebust lahendav kohtunik teha kindlaks, kas kehtivas õiguslikus raamistikus ja praeguses isikkoosseisus õigustavad SIIJi tööd objektiivsed ja kontrollitavad nõuded, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega. Eelkõige tekib küsimus, kas SIIJ saab läbi viia kriminaalmenetluse, milles järgitakse nõuetekohaselt iga isiku õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, sh mis puudutab selle menetluse kestust. Eelotsusetaotluse esitanud kohus sedastab, et kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România punktis 221 leidis Euroopa Kohus, et mis puudutab harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigusi, siis on oluline, et sellise üksuse nagu SIIJ korraldust ja toimimist reguleerivad eeskirjad oleksid koostatud nii, et need ei takista kohtunike ja prokuröridega seotud asjade läbivaatamist mõistliku aja jooksul.
24. Lisaks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustama, kas toimiku võib tagasi anda selleks, et kriminaalmenetlust jätkaks prokuratuuri selline osakond, kelle suhtes võib kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România põhjal asuda seisukohale, et ta tegutseb liidu õigust rikkudes.
25. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ta peab valima, kas tõlgendada liidu õigust, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România, või otsust nr 390/2021. Kui kohtunik valib Euroopa Kohtu otsuse kohaldamise ja otsuse nr 390/2021 kohaldamata jätmise, võidakse tema suhtes algatada distsiplinaarmenetlus seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkti ș alusel, kuna Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuste järgimata jätmine kujutab endast distsiplinaarsüütegu. Sellise distsiplinaarmenetluse raames võidakse peatada tema ametivolitused. Selliste tagajärgede võimalus võib kahjustada kohtuniku sõltumatust tema menetluses olevas asjas otsuse tegemisel.
26. Samuti viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ajakirjanduses kajastatud Curtea de Apel Pitești (Pitești apellatsioonikohus, Rumeenia) kohtuniku juhtumile. See Curtea de Apel Pitești (Pitești apellatsioonikohus) kohtunik leidis ELL artikleid 2 ja 19, otsust 2006/928 ning kohtuotsust Asociaţia Forumul Judecătorilor din România kohaldades, et SIIJi „ei [õigustanud] õiglase kohtumõistmise kaalukad objektiivsed ja kontrollitavad vajadused ning sellel [puudusid] konkreetsed tagatised, mis [oleks välistanud] esiteks mis tahes ohu, et kõnealust osakonda kasutatakse üksikute kohtunike ja prokuröride tegevuse poliitilise kontrollivahendina nii, et sellega kaasneb viimaste sõltumatuse rikkumine, ja teiseks [oleks taganud], et selle volitusi saab teostada seoses viimastega, täites [harta] artiklitest 47 ja 48 tulenevaid kohustusi“. Seega kohustas ta prokuröri juhtumi lahendamise pädevusest loobuma, millest tulenevalt jäeti kohtualluvuse valiku suhtes kohaldamata seaduse nr 304/2004 artikkel 881. Selle otsuse tulemusel alustas Inspecția Judiciară (Rumeenia kohtuinspektsioon) selle kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust seoses väidetava rikkumisega, mis seisnes selles, et menetledes juhtumit, mis põhines menetluse kestust puudutaval kaebusel, täitis ta oma ülesandeid pahauskselt või raske hooletusega.
27. Seega esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus küsimuse, kas kohtute sõltumatuse põhimõttega on kooskõlas praktika algatada distsiplinaarmenetlus kohtuniku suhtes, kes leidis kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România põhjal, et SIIJi puudutavad riigisisesed sätted on liidu õigusega vastuolus.
28. Neil asjaoludel otsustas Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja [harta] artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte nagu Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõige 2, tõlgenduses, mille andis sättele Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021, mille kohaselt riigisisestel kohtutel ei ole õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtuotsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas liidu õiguse sätetega?
2. Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja [harta] artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte nagu [seaduse nr 303/2004] artikli 99 punkt ș, mis võimaldab algatada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse ja kohaldada talle distsiplinaarkaristusi Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse järgimata jätmise eest, juhul, kui ta peab Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse põhjenduste asemel tunnustama Euroopa Liidu õiguse esmajärjekorras kohaldamist, st riigisisese õiguse säte, mis võtab kõnealuselt kohtult õiguse kohaldada Euroopa Liidu Kohtu otsust, millel on tema arvates esimus?
3. Kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja [harta] artikliga 47, on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mis keelab kohtunikul distsiplinaarkaristuse ähvardusel kohaldada Euroopa Liidu Kohtu praktikat kriminaalmenetlustes, milles vaidluse esemeks on kriminaalmenetluse mõistlik kestus, mis on sätestatud Rumeenia kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 4881?“
IV. Menetlus Euroopa Kohtus
29. Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus) palub, et lähtudes muu hulgas Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 23a, kohaldataks käesolevale eelotsusetaotlusele eelotsuse kiirmenetlust, või teise võimalusena kiirendatud menetlust.
30. Oma eelotsusetaotluse põhjenduseks viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus sellele, et seoses liidu õiguse kohaldamisega, lähtudes Euroopa Kohtu tõlgendusest kohtuasjas Asociaţia Forumul Judecătorilor din România, on alustatud distsiplinaarmenetlusi. Need menetlused seavad suurde ohtu kohtunike sõltumatuse ja kohtusüsteemi stabiilsuse. Lisaks mõjutab vaidlusaluste riigisiseste sätetega tekitatud ebakindlus ELTL artikliga 267 kehtestatud kohtute koostöö süsteemi toimimist.
31. Euroopa Kohtu esimene koda otsustas 30. juulil 2021 pärast ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ärakuulamist jätta rahuldamata Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus) taotlus lahendada käesolev eelotsusetaotlus kiirmenetluses.
32. Mis puudutab kiirendatud menetluse taotlust, siis on kodukorra artikli 105 lõikes 1 sätestatud, et kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul, võib Euroopa Kohtu president eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusel või erandkorras omal algatusel otsustada, olles ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ära kuulanud, lahendada eelotsusetaotluse kiirendatud menetluses. Lisaks sellele, kui kohtuasi tekitab tõsise ebakindluse seoses liikmesriigi konstitutsioonilist õigust ja liidu õigust puudutavate põhjapanevate küsimustega, võib sellise kohtuasja erilisi asjaolusid arvestades olla vaja seda menetleda lühikese aja jooksul.(9)
33. Euroopa Kohtu president otsustas 12. augustil 2021 pärast ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi ärakuulamist rahuldada eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlus lahendada käesolev eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel kiirendatud menetluses. Euroopa Kohtu president tugines oma otsuses asjaolule, et käesolevas eelotsusetaotluses esitatud liidu õiguse esimusega seotud küsimused on Rumeenia ja liidu konstitutsioonilise korra jaoks väga olulised.
34. Euroopa Kohtu president määras kirjalike seisukohtade esitamise tähtpäevaks 27. septembri 2021. Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõikele 2 määrati kohtuistung 23. novembrile 2021.
35. Rumeenia, Madalmaade ja Belgia valitsus on esitanud oma kirjalikud seisukohad, samuti Euroopa Komisjon. Pooltele, teistele huvitatud isikutele ja Rumeenia valitsusele esitati kirjalikud küsimused, millele paluti vastata 23. novembri 2021. aasta kohtuistungil.
36. Rumeenia valitsus ja komisjon esitasid suulisi seisukohti 23. novembril 2021 toimunud kohtuistungil.
V. Vastuvõetavus
37. Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitas sellele, et vajadus esitada käesolev eelotsusetaotlus tulenes vastuolust Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse nr 390/2021 ja kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România vahel, ning eelkõige vajadusest teha kindlaks, kas tema menetluses oleva kaebuse analüüsimisel võib eelotsusetaotluse esitanud kohus kooskõlas viidatud Euroopa Kohtu otsusega analüüsida sätteid, mis puudutavad SIIJi loomist ja toimimist, et teha kindlaks, kas need on vastuolus ELL artikliga 2 ja artikli 19 lõikega 1 ning harta artikliga 47.
38. Kirjalikes seisukohtades eelotsuse küsimuste vastuvõetavust kahtluse alla ei seatud. Nii Rumeenia valitsus kui ka komisjon aktsepteerisid 23. novembri 2021. aasta kohtuistungil, et eelotsuse küsimused on vastuvõetavad.
39. Komisjon leidis, et põhikohtuasja asjaolusid saab eristada asjaoludest, mis olid 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsuse Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234) aluseks. Esiteks ei olnud nimetatud kohtuasjas põhikohtuasi seotud liidu õigusega ja liikmesriigi kohtunikud ei pidanud kohaldama liidu õigust. Seevastu praeguses põhikohtuasjas peab liikmesriigi kohtunik kohaldama ELL artikli 19 lõiget 1, otsust 2006/928 ja kohtuotsust Asociaţia Forumul Judecătorilor din România. Teiseks selgub 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsusest Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 54), et distsiplinaarmenetlus eelotsusetaotlused esitanud kahe kohtuniku suhtes lõpetati. Seega oli distsiplinaarmenetluse oht muutunud hüpoteetiliseks. Käesolevas asjas ei ole distsiplinaarmenetluse oht eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku suhtes hüpoteetiline, kuivõrd ta ei ole veel liidu õigust kohaldanud. Lisaks sellele kujutab Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsusega nr 390/2021 vastuolus oleva kohtuotsuse tegemine endast seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkti ș kohaselt automaatselt süütegu. Kolmandaks leidis komisjon, et neil asjaoludel on kolm eelotsuse küsimust omavahel seotud.
40. Rumeenia valitsus rõhutas ELL artikli 19 lõike 1 olulisust seoses SIIJi menetluse kestuse õiguspärasusega põhikohtuasjas. Ta aktsepteeris ka seda, et kohtunikule distsiplinaarkaristuse määramise oht võib olla põhikohtuasjas oluline tegur.
41. Panen terviklikkuse huvides ette analüüsida kõigi eelotsuse küsimuste vastuvõetavust.
42. Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja harta artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte nagu Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõige 2, tõlgenduses, mille andis sättele Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021, mille kohaselt riigisisestel kohtutel ei ole õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtuotsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas liidu õiguse sätetega.
43. Kuigi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse liikmesriigi kohtu poolt liidu õiguse tõlgendamise kohta esitatud küsimuse asjakohasust, ei ole eelotsusemenetluse eesmärk ELTL artikli 267 alusel nõuandvate arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta. Seevastu, nagu ilmneb nimetatud sätte sõnastusest, peab eelotsusetaotluse esitanud kohtul olema taotletavat eelotsust „vaja“ tema menetluses olevas kohtuasjas „otsuse tegemiseks“.(10)
44. ELTL artikliga 267 on liikmesriigi kohtule seega antud kõige laiem pädevus Euroopa Kohtusse pöördumiseks, kui ta leiab, et tema menetluses olevas asjas on tekkinud küsimusi, mis nõuavad selle asja lahendamiseks vajalike liidu õigusnormide tõlgendamist. Seega, nimelt kohtul, kes ei tee otsuseid viimases kohtuastmes, peab juhul, kui ta leiab, et kõrgema astme kohtu – ja isegi konstitutsioonikohtu – antud õigusliku hinnangu tõttu võib ta olla sunnitud tegema liidu õigusega vastuolus oleva kohtuotsuse, olema võimalik esitada Euroopa Kohtule küsimusi, mis tal tekivad.(11)
45. Ilma et see piiraks eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimese küsimuse sisulist analüüsimist, on ilmne, et Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse nr 390/2021 tulemusel võib eelotsusetaotluse esitanud kohus teha otsuse, mis on vastuolus liidu õigusega ja eelkõige selles küsimuses viidatud sätetega, nimelt ELL artikliga 2 ja artikli 19 lõike 1 teise lõiguga ning harta artikliga 47. Sellepärast pean esimest eelotsuse küsimust vastuvõetavaks.
46. Teise ja kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja harta artikliga 47, on vastuolus riigisisene õigusnorm või liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt on võimalik alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata distsiplinaarkaristusi kohtunikule, kes kohaldab liidu õigusnorme, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus, rikkudes seeläbi Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsust.
47. Kuigi Rumeenia valitsus ja komisjon nõustusid kohtuistungil sellega, et need küsimused on vastuvõetavad, siis lähtudes 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsusest Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234), leian, et Euroopa Kohus peaks seda küsimust omal algatusel analüüsima.
48. Selles kohtuasjas küsiti Euroopa Kohtult, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis sisuliselt suurendab kohtunike sõltumatuse kahjustamise ohtu või kaotab kohtunike distsiplinaarmenetluse sõltumatuse tagatise. Euroopa Kohus leidis, et liidu õigusnorm, millega eelotsuse küsimused seotud olid, nimelt ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik, ei ole seotud põhikohtuasjaga, milles nõuti riigikassalt teatud rahasummade maksmist ja õiguskaitseorganitega koostööd tegevate tunnistajate kriminaalkaristuste vähendamist.(12) Lisaks sellele leidis Euroopa Kohus, et põhikohtuasja vaidlus ei olnud seotud asjaoluga, et eelotsusetaotluse esitanud kohtunike suhtes võidakse nende eelotsusetaotluste tulemusel alustada distsiplinaarmenetlust.(13)
49. Leian samamoodi nagu komisjon, et kolm eelotsuse küsimust on omavahel seotud ja kattuvad. Kõik kolm küsimust puudutavad kohtunike sõltumatuse põhimõtet ja riigisiseste õigusnormide kooskõla liidu õigusega liikmesriigi konstitutsioonikohtu tõlgenduses, mis ei lase liikmesriigi kohtul kohaldada liidu õigust – nimelt ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning harta artiklit 47, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus – või takistab seda. Enamgi veel, seos nendes küsimustes viidatud liidu õiguse sätete, nimelt ELL artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 teise lõigu ning harta artikli 47, ning kohtuotsusel Asociaţia Forumul Judecătorilor din România ja Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsusel nr 390/2021 põhineva SIIJi menetluse õiguspärasust puudutava põhikohtuasja vahel on ilmne.
50. Lisaks leian, et teises ja kolmandas küsimuses esitatud konkreetsema küsimuse – kas käesoleva eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku suhtes võidakse seetõttu, et ta kohaldas kohtuotsust Asociaţia Forumul Judecătorilor din România või ka käesoleva eelotsusemenetluse tulemusel tehtud kohtuotsust, selle asemel, et järgida Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsust nr 390/2021, alustada seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkti ș alusel distsiplinaarmenetlust – vastuvõetavus on „tihedalt seotud“(14) esimese küsimuse sisuga.(15) Selle seose ignoreerimine oleks minu arvates kunstlik.(16)
51. Enamgi veel, arvestades seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkti ș selget ja ühemõttelist sõnastust, ei ole sellise distsiplinaarmenetluse võimalus mitte ähmane, vaid põhikohtuasja kohtuniku suhtes tegelik.
52. Sellega seoses tegi Euroopa Kohus oma hiljutises 23. novembri 2021. aasta kohtuotsuses IS (eelotsusetaotluse õigusvastasus) (C‑564/19, EU:C:2021:949, punktid 85–87) vaheteo 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsusega Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234).
53. 23. novembri 2021. aasta kohtuotsuses IS (eelotsusetaotluse õigusvastasus) (C‑564/19, EU:C:2021:949, punktid 85–87) leidis Euroopa Kohus, et eelotsuse küsimus, mis puudutab kohtute sõltumatuse põhimõtet ja liikmesriigi õiguses ette nähtud võimalust alustada distsiplinaarmenetlust kohtuniku suhtes, sest ta on ELTL artikli 267 alusel esitanud eelotsusetaotluse, on vastuvõetav. Kõigepealt viitas Euroopa Kohus sellele, et võimaliku distsiplinaarmenetluse kohta esitatud küsimus on tihedalt seotud teise eelotsuse küsimusega, millega sooviti ELTL artikli 267 tõlgendamist. Seega leidis Euroopa Kohus, et küsimusega võimaliku distsiplinaarmenetluse kohta sooviti sisuliselt teha kindlaks, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtunik võib põhikohtuasjas sisulist otsust tehes kõrgema kohtu otsuse järgimata jätta, ilma et ta peaks seejuures kartma, et tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlust taasalustatakse. Samuti leidis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtunik seisis silmitsi menetlusliku takistusega, mis tuleneb liikmesriigi õigusnormide kohaldamisest tema suhtes ja mille ta peab kõrvaldama enne, kui ta saab lahendada põhikohtuasja ilma välise sekkumiseta ja täiesti sõltumatult.
54. Leian, et on olemas selged sarnasused käesoleva kohtuasja ja kohtuasja vahel, mille tulemusel tehti 23. novembri 2021. aasta kohtuotsus IS (eelotsusetaotluse õigusvastasus) (C‑564/19, EU:C:2021:949, punktid 85–87) seoses selliste küsimuste vastuvõetavusega, mis puudutavad potentsiaalset distsiplinaarmenetlust kohtuniku suhtes, kes on esitanud eelotsusetaotluse ja täidab sellele järgnevat Euroopa Kohtu otsust.(17) Seetõttu panen ette, et Euroopa Kohus läheneks selle küsimuse vastuvõetavusele käesoleva asja spetsiifilises kontekstis realistlikult. Kuivõrd eelotsusemenetluses tehtud Euroopa Kohtu otsus liidu õiguse tõlgenduse küsimustes on liikmesriigi kohtule põhikohtuasja lahendamisel siduv,(18) siis leian, et küsimused, mis on seotud selliste liikmesriigi kohtunike distsiplinaarvastutusega, kes kohaldavad mis tahes vastust, mille Euroopa Kohus eelotsusetaotlusele annab, on nende menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks „vajalikud“.
VI. Sisulised küsimused
55. Sisuliselt soovitakse eelotsuse küsimustega teada, kas kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja harta artikliga 47, on vastuolus liikmesriigi selline riigisisene säte, mille kohaselt ei ole riigisisestel kohtutel õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas liidu õigusega, ja olukorras, kus selline kontroll ikkagi läbi viiakse, võidakse kohtunike suhtes alustada distsiplinaarmenetlust ja määrata karistusi.
A. Kohtuotsus Asociația Forumul Judecătorilor din România
56. Kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România tõi Euroopa Kohus selgelt esile asjaolud, mille puhul ei täidaks selline üksus nagu SIIJ ELL artikli 2 ja artikli 19 lõike 1 teise lõigu ning otsuse 2006/928 nõudeid.(19) Euroopa Kohus kordas ka oma väljakujunenud kohtupraktikat liidu õiguse esimuse kohta, mille kohaselt peab iga liikmesriigi kohus oma pädevuse piires jätma kohaldamata iga riigisisese õigusnormi – olgu tegemist siis tavalise õigusakti või konstitutsioonilise normiga, nii nagu seda on tõlgendanud konstitutsioonikohus –, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga“.(20)
57. Arvestades, et ELL artikli 19 lõike 1 teisel lõigul ja otsuses 2006/928 ette nähtud eesmärkidel on vahetu õigusmõju,(21) leidis Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohus peab oma pädevuse piires tagama selle täieliku õigusmõju, jättes vajaduse korral kohaldamata iga sellega vastuolus oleva riigisisese õigusnormi.(22)
58. Ma ei arva, et kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România kajastuv Euroopa Kohtu praktika sellise üksuse nagu SIIJ kokkusobivuse kohta liidu õigusega või liidu õiguse vahetu õigusmõju ja esimuse konkreetse kohaldamise kohta vajaks ülevaatamist. Nimetatud otsuse punktis 223 SIIJi liidu õigusega kokkusobivuse hindamiseks sõnastatud kaks kriteeriumi(23) on selged. Enamgi veel, kõigi oma pädevuse piires liidu õiguse kohaldamise eest vastutavate riigiorganite – liikmesriigi kohtute, sh konstitutsioonikohtute, ja haldusasutuste – kohustus jätta liidu õiguse vahetu õigusmõju ja esimuse põhimõtte alusel kohaldamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid ja haldus‑ või kohtupraktika on enam kui selge.(24)
59. Seega on selge, et igasugune liikmesriigi õiguskorra säte või seadusandlik, haldus- või (konstitutsiooni- või muu kohtu) praktika, mis vähendab liidu õiguse tõhusust seeläbi, et ei anna liidu õiguse kohaldamiseks pädevale kohtule õigust teha selle kohaldamisel kõik vajalik selleks, et jätta kohaldamata riigisisesed õigusnormid või riigisisene kohtupraktika, mis võivad takistada vahetult kohaldatavate liidu normide täielikku toimet, on vastuolus nende nõuetega, mis moodustavad liidu õiguse olemuse.(25)
60. Lisaks sellele, sellises kohtuasjas nagu käesolev on liikmesriigi kohus, kes on kasutanud ELTL artikli 267 teise lõiguga antud eelotsusetaotluse esitamise pädevust, põhikohtuasja lahendamisel seotud tõlgendusega, mille Euroopa Kohus on kõnealustele sätetele andnud, ning peab vajaduse korral kalduma kõrvale kõrgema kohtu või isegi riigi konstitutsioonikohtu hinnangutest, kui ta leiab viidatud tõlgenduse alusel, et need ei ole kooskõlas liidu õigusega.(26)
61. Rumeenia valitsus viitas oma kirjalikes seisukohtades sellele, et kaks tingimust, mille Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021 kehtestas selleks, et liidu õigus võiks Rumeenia põhiseaduse suhtes esimuslik olla, on seoses ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga täidetud. Seega on ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik selle valitsuse sõnul piisavalt selge, täpne ja üheselt mõistetav ning sel on teatud põhiseaduslik tähtsus, mistõttu selle normatiivse sisuga saab põhjendada riigisisese õigusakti mis tahes võimalikku vastuolu põhiseadusega. Kuigi see võib ju nii olla, ei tunnustata selles asjaolu, et Euroopa Kohus leidis kohtuotsuse Asociaţia Forumul Judecătorilor din România punktis 249, et otsuses nr 2006/928 sätestatud eesmärkidel on vahetu õigusmõju. Nimetatud kohtuotsuse punktis 251 leiti, et kui tuvastatakse ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu või otsuse 2006/928 rikkumine, siis tuleneb liidu õiguse esimuse põhimõttest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma kohaldamata kõnealused sätted, olgu need siis seadusandlikud või põhiseadusest tulenevad.
62. Kohustus jätta kohaldamata liidu õigusega vastuolus olevad riigisisesed õigusaktid, halduspraktika või mis tahes laadi kohtupraktika, on nii ELL artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 5 ette nähtud pädevuse andmise põhimõtte kui ka ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte konkreetne väljendus.(27) Kui erandjuhud välja jätta, siis ei kahjusta see kohustus liikmesriigi rahvuslikku identiteeti, mis väljendub näiteks nende põhilistes poliitilistes ja põhiseaduslikes struktuurides(28), millest tuleb ELL artikli 4 lõike 2(29) ja harta preambuli kolmanda lõigu kohaselt lugu pidada. Juhtudel, kui liikmesriik tugineb rahvuslikule identiteedile, et põhjendada liidu õigusnormide mittetäitmist, analüüsib Euroopa Kohus, kas nende sätete näol on tõepoolest tegemist tegeliku ja piisavalt tõsise ohuga liikmesriigi ühiskonna põhihuvidele või poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele.(30) Ähmased, üldised ja abstraktsed väited seda künnist ei ületa. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) ise ei ole kindlaks teinud, millist rahvusliku identiteedi tahku kohtuotsus Asociaţia Forumul Judecătorilor din România kahjustab.
63. Seega on eelotsusetaotluses kirjeldatud Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) üldistav väide, mille kohaselt ei ole liidu õigusel esimust Rumeenia põhiseaduse suhtes, mistõttu ei ole riigisisesel kohtul õigust kontrollida, kas selline riigisisene õigusnorm, mida Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) on pidanud põhiseadusele vastavaks, on Euroopa Liidu õiguse sätetega kooskõlas, liiga lai ja ebamäärane, et peegeldada Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku identiteedi kaalutletud väljendust ELL artikli 4 lõike 2 järgi.(31)
64. Igal juhul peavad kõik rahvusliku identiteedi väited austama ELL artiklis 2(32)viidatud väärtusi ning põhinema jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel, millele on viidatud harta preambuli teises lõigus.(33) Käesoleval juhul on esiplaanil õigusriigi(34) ja tõhusa õiguskaitse põhimõte. Just selle küsimuse juurde ma nüüd asungi.
65. Enne seda märgin, et Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) toon otsuses nr 390/2021 on selline, mis tekitab tõsiseid kahtlusi seoses sellega, kas nimetatud kohus on järginud liidu õiguse aluspõhimõtteid, nii nagu Euroopa Kohus on neid tõlgendanud kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România. Lisaks sellele ei taotlenud Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) Euroopa Kohtult ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel eelotsust, et vältida liidu õiguse väära tõlgendamise ohtu.
66. Sellega seoses tuletas Euroopa Kohus oma 4. oktoobri 2018. aasta otsuses komisjon vs. Prantsusmaa (dividendimaks) (C‑416/17, EU:C:2018:811, punktid 107–109) meelde, et põhimõtteliselt saab liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastada ELTL artikli 258 alusel olenemata sellest, millise riigiorgani tegevus või tegevusetus on kohustuste täitmata jätmise põhjustanud, isegi kui tegemist on põhiseaduse kohaselt sõltumatu institutsiooniga. Kui riigisisese kohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata, peab see kohus põhimõtteliselt pöörduma ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel Euroopa Kohtusse juhul, kui riigisiseses kohtus kerkib üles küsimus Euroopa Liidu toimimise lepingu tõlgendamisest. Eelotsuse taotlemise kohustuse eesmärk on tagada, et liikmesriigis ei tekiks liidu õigusnormidega vastuolus olevat riigisisest kohtupraktikat. Euroopa Kohus leidis, et kuna Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) ei esitanud ELTL artikli 267 kolmanda lõigu alusel eelotsusetaotlust, et leida vastus küsimusele, mis ei olnud nii ilmselge, et põhjendatud kahtlus ei olnud võimalik, on Prantsuse Vabariik rikkunud oma kohustusi.
67. Rumeenia valitsus kinnitas 23. novembri 2021. aasta kohtuistungil, et Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) on Rumeenia põhiseadusega seotud küsimuste suhtes otsuse tegemisel viimase astme kohus.
B. Kohaldatavad liidu õigusnormid
68. Euroopa Kohtul on viimastel aastatel olnud võimalus teha otsus liikmesriikide kohtunike sõltumatuse kohta liidu õiguse kohaldamisel ning ELL artikli 2, ELL artikli 19 lõike 1, ELTL artikli 267 ja harta artikli 47 vastastikuse mõju kohta.(35) Selle kohtupraktika suundumuse hiljutise alge võib leida 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsuses Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:117). Kuigi nimetatud otsuse puhul on tegemist olulise verstapostiga seda valdkonda puudutava Euroopa Kohtu praktika arengus, ei loodud selles minu hinnangul uusi kontseptsioone, vaid pigem korrati mitut aluspõhimõtet, mis Euroopa Kohtu praktikas juba olemas olid.
69. Mis puudutab kohaldatavaid liidu õigusnorme, siis on väljakujunenud kohtupraktika, et ELL artikkel 19 on ELL artiklis 2 kinnitatud õigusriigi põhimõtte konkreetne väljendus. Seega ei ole vaja ELL artiklit 2 eraldi analüüsida.(36) ELL artikliga 19 on usaldatud vastutus kohtuliku kontrolli tagamise eest liidu õiguskorras Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. Sõltumatuse tagatis, mis on õigusemõistmisega lahutamatult seotud ja ELTL artiklis 267 ette nähtud õigusalase koostöö süsteemi korrakohaseks toimimiseks hädavajalik, on seega nõutav liidu õiguskorra mõlemal tasandil.
70. Kuigi eelotsuse küsimused viitavad kohtunike sõltumatuse põhimõttele, siis ei ole Euroopa Kohtu toimikus ühtegi viidet sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõltumatust on mingil viisil rikutud, välja arvatud eelotsusetaotluse esitanud kohtule seoses liidu õiguse kohaldamisega seotud piirang, mille Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) pani otsuses nr 390/2021 ja mis on ette nähtud seaduse nr 303/2004 artikli 99 punktis ș. Kuigi ELL artikli 19 lõige 1 ei viita otsesõnu kohtunike sõltumatusele, on väljakujunenud kohtupraktika, et kindlustamaks, et niisugusel kohtuorganil – kellelt võidakse paluda lahendada liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimusi – endal oleks võimalik tagada selles sättes nõutud tõhusat kohtulikku kaitset, on esmatähtis säilitada selle kohtu sõltumatus, nagu kinnitab ka harta artikli 47 teine lõik, mille kohaselt on asja arutamine „sõltumatus“ kohtus üks nõuetest, mis on seotud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile. Kõnealune kohtute sõltumatuse nõue, mis on lahutamatult seotud õigusemõistmise ülesande olemusega, kujutab endast olulist osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ja põhiõigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on ülimalt tähtis, et tagada kõikide liidu õigusega isikutele antud õiguste ja ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiste väärtuste, eeskätt õigusriigi väärtuse kaitse.(37) Kaalul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu võime tagada tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajalikku kaebeõigust liidu õigusega hõlmatud valdkondades, nagu see on ette nähtud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus,(38) võttes arvesse piiranguid, mida sellele seab Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõige 2, nii nagu seda on tõlgendanud Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuses nr 390/2021.
71. ELL artikliga 19 usaldatakse vastutus liidu õiguse täiemahulise kohaldamise eest kõigis liikmesriikides ja selle õiguse kohase isikute õiguste kohtuliku kaitse eest nii liikmesriikide kohtutele kui ka Euroopa Kohtule.(39) Seega on ELL artiklis 19 ette nähtud detsentraliseeritud kohtusüsteem, kus liidu õiguse kohaldamise vastutus on jagatud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahel.
72. Liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, millele on viidatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, on liidu õiguse üldpõhimõte, mida nüüd on kinnitatud harta artiklis 47, mis tähendab, et esimesena nimetatud sättega on kõigile liikmesriikidele pandud kohustus kehtestada liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid eelkõige harta kõnealuse artikli tähenduses.(40) Seega, ühelt poolt leidis Euroopa Kohus oma 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsuses Repubblika,(41) et ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik on kohaldatav niisuguse kaebuse kontekstis, mille ese on vaidlustada kohtunike sõltumatust väidetavalt riivavate riigisisese õiguse sätete kooskõla liidu õigusega. Teisalt on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus igaühele, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse.
73. Arvestades, et eelotsusetaotlusest ei selgu, kas RS tugineb põhikohtuasjas talle liidu õigusnormiga antud õigusele, ilmneb, et harta artikkel 47 ei ole sellisena vastavalt harta artikli 51 lõikele 1(42) põhikohtuasjas kohaldatav. Kuna ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga kohustatakse kõiki liikmesriike aga kehtestama liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid eelkõige harta artikli 47 tähenduses, siis tuleb viimati nimetatud sätet ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisel arvesse võtta.(43)
C. Tõhus kohtulik kaitse sõltumatu kohtu poolt
74. Eelotsusetaotlusest selgub, et Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus), kes tegeleb õigusi ja vabadusi puudutavate asjadega, menetleb RSi kaebust kriminaalmenetluse kestuse kohta SIIJs. Euroopa Kohtu toimikus ei viita miski sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul puudub pädevus seda kaebust arutada.
75. Samuti on selge, et Rumeenia põhiseaduse artikli 148 lõike 2 kohaselt, tõlgenduses, mille andis sättele Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021, ei ole riigisisestel kohtutel õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) kohtuotsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas liidu õigusega. Nimelt takistab riigisisene õigus tegelikult eelotsusetaotluse esitanud kohut analüüsimast, kas SIIJi loomine ja toimimine on liidu õigusega kooskõlas, ja kui see on vajalik ja asjakohane, siis muu hulgas Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Asociaţia Forumul Judecătorilor din România antud suuniste kohaselt liidu õiguse esimuse ja vahetu õigusmõju põhimõtete alusel asjasse puutuvate riigisisese õiguse sätete kohaldamata jätmist.
76. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks võimalik oht, et kohtuniku suhtes alustatakse Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsuse täitmata jätmise eest seaduse nr 303/2004 artikli 99 punkti ș alusel distsiplinaarmenetlust ja määratakse distsiplinaarkaristusi.(44)
77. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi kohtukorraldus liikmesriikides kuulub viimati nimetatute pädevusse, on liikmesriigid siiski kohustatud selle pädevuse teostamisel täitma kohustusi, mis tulenevad neile liidu õigusest ja eelkõige ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust.(45)
78. Euroopa Kohus on järjepidevalt leidnud, et iga liikmesriigi kohus peab oma pädevuse piires liikmesriigi organina ELL lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostöö põhimõtte alusel kohaldama vahetult kohaldatavat liidu õigust täies mahus ja kaitsma õigusi, mida see annab isikutele, ning jätma kohaldamata iga riigisisese õigusnormi, mis on sellega vastuolus, olgu kõnealune õigusnorm siis vastu võetud enne liidu normi või pärast seda.(46)
79. Minu arvates tuleneb seesama kohustus otseselt ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust, mis kohustab(47) liikmesriike nägema ette tõhusa õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Seega peavad liikmesriigi kohtud tagama liidu õiguse täieliku kohaldamise kõigis liikmesriikides ja nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse.(48) Liikmesriigi kohtute poolt võimaldatav õiguskaitse sõltub sellest, kas liidu aktil või meetmel on vahetu õigusmõju. Kui aktil või meetmel ei ole vahetut õigusmõju, siis toob selle siduvus sellegipoolest liikmesriikide kohtutele kaasa riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustuse.(49) Teatud juhtudel võib selle kohustuse täitmata jätmine anda aluse nõuda riigilt kahju hüvitamist.(50)
80. ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik on seega liidu õiguse esimuse põhimõtte konkreetne väljendus Euroopa Liidu lepingus.(51)
81. ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad liikmesriikide kohtud, kelle ülesanne on lahendada liidu õiguse tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi, olema sõltumatud. Seda kinnitab harta artikli 47 teine lõik, milles on nimetatud asja arutamist „sõltumatus“ kohtus ühe nõudena, mis on seotud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsevahendile.(52) Asjasse puutuvad kohtud peavad seega saama täita oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, ilma mis tahes hierarhilise või alluvussuhteta ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid. Vaid sel moel on nad kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada nende otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid.(53)
82. Selle keelatud väljastpoolt tuleva surve või sekkumise hulgas on ka sellised liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsused nagu Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsus nr 390/2021, millega püütakse takistada seda, et teised liikmesriigi kohtud – kes tegutsevad neile riigisiseste õigusaktidega antud pädevuse piires – tagavad liidu õiguse täieliku kohaldamise ja sellest tulenevate isikute õiguste kohtuliku kaitse.
83. Minu hinnangul on Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) oma otsuses nr 390/2021 ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku rikkudes õigusvastaselt omistanud endale teatud pädevuse, rikkudes liidu õiguse esimuse põhimõtet ja sõltumatute kohtute aluspõhimõtet.
84. Liikmesriigi õigusnorm või praktika, mille kohaselt seovad konstitutsioonikohtu õiguslikud hinnangud liikmesriigi õigusaktide alusel liidu õiguse kohaldamiseks pädevaid liikmesriigi kohtuid, ei saa võtta viimati nimetatud kohtult tema sõltumatut mandaati kohaldada nimetatud õigust ja tagada liidu õigusega reguleeritud valdkondades tõhus õiguskaitse. Sellised õigusnormid ja selline praktika kahjustavad liidu õiguse tõhusust ja on vastuolus liidu õiguse põhiolemusega, sh ELL artiklis 2 ette nähtud õigusriigi põhimõttega.(54) Sellega seoses tasub meenutada, et 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsuses Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 36) leidis Euroopa Kohus, et see, et eksisteerib tõhus kohtulik kontroll, millega tagatakse liidu õiguse järgimine, on juba iseenesest üks õigusriigi tunnus.
85. Seega leian, et kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte, mille kohaselt liikmesriigi kohtutel ei ole õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse sätetega. A fortiori on sama põhimõttega vastuolus sellisest kontrollist tulenev distsiplinaarmenetluse alustamine kohtuniku suhtes ja talle distsiplinaarkaristuste määramine.
VII. Ettepanek
86. Eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Curtea de Apel Craiova (Craiova apellatsioonikohus, Rumeenia) küsimustele järgmiselt:
Kohtute sõltumatuse põhimõttega, mis on sätestatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, koostoimes ELL artikliga 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, on vastuolus selline riigisisene säte või praktika, mille kohaselt liikmesriigi kohtutel ei ole õigust kontrollida, kas riigisisene säte, mis on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsusega põhiseadusele vastavaks tunnistatud, on kooskõlas liidu õigusega. Sama põhimõttega on vastuolus sellisest kontrollist tulenev distsiplinaarmenetluse alustamine kohtuniku suhtes ja talle distsiplinaarkaristuste määramine.