ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
19. jaanuar 2005(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk BIOKNOWLEDGE – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c – Kirjeldav kaubamärk
Kohtuasjas T‑387/03,
Proteome Inc., asukoht Beverly, Massachusetts (Ameerika Ühendriigid), esindajad: barrister M. Edenborough, solicitor C. Jones, solicitor A. Brodie ja solicitor C. Loweth,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: P. Bullock ja S. Laitinen,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti neljanda apellatsioonikoja 25. augusti 2003. aasta otsuse (asi R 0707/2002-4) ja kontrollija 21. juuni 2002. aasta otsuse peale, millega keelduti sõnamärgi BIOKNOWLEDGE registreerimisest,
EUROOPA ÜHENDUSTE
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees J. Azizi, kohtunikud M. Jaeger ja F. Dehousse,
kohtusekretär: H. Jung,
arvestades 25. novembril 2003 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 13. veebruaril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 9. septembri 2004. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Äriühing Proteome Inc (edaspidi „hageja”) esitas 2. märtsil 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõna BIOKNOWLEDGE.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9, 16 ja 42 ning vastavad neis klassides alljärgnevale kirjeldusele:
– klass 9: „füüsilised ja elektroonilised andmebaasid, mis sisaldavad teavet organismide kohta; andmete otsimiseks, hankimiseks, koostamiseks, töötlemiseks, haldamiseks, analüüsimiseks, edastamiseks ja/või elektroonilistesse andmekandjatesse, k.a arvutiandmebaasidesse sisestamiseks kasutatav arvutitarkvara”;
– klass 16: „trükised, k.a teatmikud ja käsiraamatud organismidealase teabe allikate kohta”;
– klass 42: „teabe- ja informaatikateenused, täpsemalt organismide kohta teavet sisaldavate andmebaaside arendus ja/või neile juurdepääsu pakkumine ning sellega seonduv arvutitarkvara.”(1)
4 Ühtlustamisameti kontrollija teatas 6. juuli 2001. aasta kirjas hagejale, et tema hinnangul ei vasta taotletud kaubamärk määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c. Kontrollija teavitas hagejat ka võimalusest esitada kahekuulise tähtaja jooksul selles osas märkusi.
5 Hageja esitas oma märkused 31. augustil 2001.
6 Kontrollija lükkas 21. juuni 2002. aasta otsusega ühenduse kaubamärgi taotluse määruse nr 40/94 artikli 38 alusel tagasi, tuginedes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c.
7 Seejärel esitas hageja määruse nr 40/94 artikli 59 alusel ühtlustamisametile kaebuse.
8 25. augusti 2003. aasta otsusega, millest teatati hagejale 15. septembril 2003 (edaspidi „vaidlustatud otsus”), jättis ühtlustamisameti neljas apellatsioonikoda kaebuse rahuldamata põhjusel, et sõna BIOKNOWLEDGE kirjeldab asjaomaseid kaupu ja teenuseid ning sellel puudub eristusvõime.
Poolte nõuded
9 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– võtta hagi menetlusse;
– tühistada neljanda apellatsioonikoja otsus;
– tühistada kontrollija 21. juuni 2002. aasta otsus;
– saata ühenduse kaubamärgi taotlus selle avaldamiseks tagasi ühtlustamisametile;
– mõista hageja käesoleva hagiga, apellatsioonikojale esitatud kaebusega ja kontrollija ees toimunud menetlusega seotud kulud välja ühtlustamisametilt.
10 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
11 Käesolevas kohtuasjas tuleb kõigepealt tõdeda, et hageja taotleb oma nõuetega sisuliselt vaidlustatud otsuse tühistamist ja seda, et Esimese Astme Kohus tuletaks sellest vastavad õiguslikud tagajärjed. Lisaks tuleb märkida, et ühtlustamisamet teatas kohtuistungil, et ta loobub hageja selle nõude vastuvõetavuse vaidlustamisest, millega viimane palub tühistada kontrollija otsuse.
12 Põhiküsimuse osas esitab hageja kolm etteheidet, mille võib koondada kaheks väiteks. Esimese väite eesmärk on näidata, et on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c. Teine väide käsitleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumist.(2)
Esimene väide, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisel
13 Hageja esimene väide koosneb kahest osast. Esimeses leiab hageja, et kaubamärk BIOKNOWLEDGE on liialt ebamäärane ja abstraktne kirjeldamaks asjaomaseid kaupu ja teenuseid. Teises osas väidab hageja, et apellatsioonikoda tegi vea, kasutades kaubamärgi kirjeldava olemuse hindamisel oma teadmisi kõnealustest kaupadest ja teenustest.
Sõna BIOKNOWLEDGE ebamäärasus ja abstraktsus
– Poolte argumendid
14 Hageja leiab, et apellatsioonikoda tegi samalaadse vea sellega, mille Esimese Astme Kohus tuvastas 5. aprilli 2001. aasta otsuses kohtuasjas T‑87/00: Bank für Arbeit und Wirtschaft v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EASYBANK) (EKL 2001, lk II‑1259, punktid 26–33). Nagu nimetatud kohtuotsuses sedastati, on ka sõna BIOKNOWLEDGE liialt ebamäärane ja abstraktne selleks, et tal oleks asjaomaseid kaupu ja teenuseid kirjeldav iseloom.
15 Lisaks on sõna „Bioknowledge” hageja väitel hiljuti leiutatud ega oma seetõttu selget, üldiselt määratletud ja omaksvõetud tähendust. Hageja järeldab sellest, et kõnealune sõna ei kirjelda iseäranis asjaomaseid kaupu ja teenuseid.
16 Hageja lisab, et igal juhul ei saa sõna „knowledge” olla sõna BIOKNOWLEDGE kirjeldav element või osis. Nimelt tähendab sõna „knowledge” inglise keeles kogemusega omandatud teadlikkust või asjatundlikkust, aga ka ühe isiku vallatava teabe kogumit või teoreetilist või praktilist arusaamist teatavast teemast või keelest vms. Hageja hinnangul viitavad need erinevad tähendused sellele, et sõna „knowledge” erineb sõnast „information” ning seda enam seadmest, millele teave on talletatud, või vahenditest, mille abil see kasutajale edastatakse.(3)
17 Tuginedes Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsusele kohtuasjas T‑34/00: Eurocool Logistik v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL) (EKL 2002, lk II‑683, punkt 38), leiab ühtlustamisamet, et kaubamärgi kirjeldavat iseloomu saab hinnata vaid esiteks seoses asjaomaste kaupade või teenustega ning teiseks seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub.(4)
18 Ühtlustamisamet väidab, et arvestades kaupu ja teenuseid, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, hõlmab selle sihtrühm käesolevas kohtuasjas kogu Euroopa Liidu meditsiini, farmaatsia või teiste bioteaduste või tervishoiuvaldkondade spetsialiste.(5)
19 Ühtlustamisamet leiab, et kui see sihtrühm puutuks seoses kõnealuste kaupade ja teenustega kokku sõnaga BIOKNOWLEDGE, järeldaks ta, et need kaubad ja teenused on mõeldud selleks, et pakkuda teavet bioloogiliste faktide kohta või on lihtsalt selle teabega seotud.(6)
20 Lisaks tähendab ühtlustamisameti hinnangul sõna „knowledge” ka spetsiifilist teavet mingi teema kohta. Kuna hageja kaubad ja teenused on ise allikaks või pakuvad juurdepääsu allikatele, kust saab teavet bioloogiliste faktide kohta, esineb taotletud kaubamärgi ja kõnealuste kaupade ja teenuste vahel selge ja otsene seos.(7)
21 Sellega seoses toob ühtlustamisamet esile vaidlusaluse sõnamärgi ülesehituse, mis koosneb eesliitest „bio”, mida kasutatakse teaduse ja tehnoloogia valdkondades tihti liitsõnade moodustamiseks, ning ingliskeelsest tavakasutuses olevast sõnast „knowledge”.(8) Ühtlustamisamet lisab, et asjaomaste tarbijate jaoks ei saaks selline ülesehitus olla ebaharilik, kuna see on kooskõlas inglise keele sõnamoodustamise reeglitega.(9)
22 Hageja selle argumendi osas, mille kohaselt on sõna „bioknowledge” hiljuti leiutatud, märgib ühtlustamisamet, et kohtupraktika kohaselt ei ole otsustav asjaolu, et sõna ei leidu sõnaraamatus, sest oluline on see, kuidas seda tajub sihtrühm.(10)
– Esimese Astme Kohtu hinnang
23 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktist c tuleneb, et märgid ja tähised, mis tähistavad kaubanduses nende kaupade või teenuste omadusi, millele kaubamärgi registreerimist taotletakse, on tunnistatud sellisteks, mis oma olemuselt ei suuda täita kaubamärgi ülesannet päritolutähisena; see ei piira siiski võimalust, et see võib muutuda kasutamise käigus eristusvõimeliseks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 3 kohaselt. Keelates registreerida selliseid märke või tähiseid ühenduse kaubamärgina, täidab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad tähised või märgid, mis tähistavad selle kauba või teenuse omadusi, millele kaubamärgi registreerimist taotletakse, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab kõnealune säte selliste märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punktid 30 ja 31).
24 Selles kontekstis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märgid ja tähised need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt vaadelduna tavapäraselt kasutada selleks, et tähistada kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, mainides otseselt või üht selle olulist omadust (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑383/99 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I‑6251, punkt 39). Järelikult saab kaubamärgi kirjeldavat iseloomu hinnata vaid ühelt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega ning teisalt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub (Esimese Astme Kohtu 3. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑16/02: Audi v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TDI), EKL 2003, lk II‑5167, punkt 27).
25 Kõigepealt tuleb märkida, et hageja tõlgendab eespool punktis 14 viidatud kohtuotsust EASYBANK ekslikult, leides, et nii nagu sedastati nimetatud otsuses, on ka käesolevas kohtuasjas „kaubamärk” BIOKNOWLEDGE „liialt ebamäärane ja abstraktne” omamaks kirjeldavat iseloomu seoses asjaomaste kaupade ja teenustega.
26 Esimese Astme Kohus kasutas eespool punktis 14 viidatud kohtuotsuses EASYBANK sõnu „ebamäärane” ja „abstraktne” vaid asjaomase sõna tähenduse ja kõnealuste teenuste vahelise seose täpsustamiseks. Esimese Astme Kohus märkis selles osas, et „sõna EASYBANK tähenduse ja internetipanga osutatavate teenuste vaheline seos on liialt ebamäärane ja abstraktne, et anda sellele sõnale nimetatud teenuseid kirjeldav iseloom” (otsuse punkt 31). Seega ei määratlenud Esimese Astme Kohus kõnealuses otsuses vaidlusalust kaubamärki „liialt ebamäärase ja abstraktsena”, nagu väidab hageja.
27 Esimese väite esimene osa tugineb põhiliselt asjaolule, et apellatsioonikoda sedastas ekslikult, et taotletud kaubamärk kirjeldab iseäranis asjaomaseid kaupu ja teenuseid. Järelikult tuleb hageja etteheidet sellest lähtepunktist analüüsida.
28 Käesolevas asjas on ilmne, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 11 sedastas, et asjaomased kaubad ja teenused on suunatud avalikkusele, mis koosneb meditsiini, farmaatsia või teiste bioteaduste või tervishoiuvaldkondade spetsialistidest.
29 Sõna BIOKNOWLEDGE koosneb eesliitest „bio” ja sõnast „knowledge”.
30 Eesliide „bio” tuleneb kreekakeelsest sõnast „bios”, mis tähendab „elu”, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 9 õigustatult märkis. See osis kuulub mitme „elu” puudutava sõna koosseisu. Asetatuna käesolevas asjas kõnealuse avalikkuse konteksti, on liide „bio” selliste sõnade osa, millel on seos elusorganismidega (näiteks „bioloogia”).
31 Sõna „knowledge” üks tähendustest viitab, nagu ühtlustamisamet õigustatult märkis, spetsiifilisele teabele mingi teema kohta. Hageja ei vaidlustanud nimetatud määratlust iseenesest, vaid ainult järelduse, mille ühtlustamisamet selle põhjal tegi.
32 Sel põhjusel ning arvestades käesolevas asjas asjaomase avalikkuse määratlust, viitab sõnade „bio” ja „knowledge” ühendamine sõna BIOKNOWLEDGE moodustamiseks asjaolule, et sellel sõnal on vähemalt üks võimalik tähendus – spetsiifiline teave või andmed elusorganismide kohta, st neid iseloomustav teave. Siinkohal tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel ei registreerita sõnamärki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet v. Wrigley, punkt 32).
33 Lisaks on Esimese Astme Kohus „bio”‑liitega sõna kohta täpsustanud, et „kuna akronüüm BioID on moodustatud aluskeele [st inglise keele] sõnavarasse kuuluvatest lühenditest, ei kaldu see nimetatud keele sõnamoodustamise reeglitest kõrvale ega ole seetõttu oma ülesehituse poolest ebaharilik” (Esimese Astme Kohtu 5. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑91/01: BioID v. Siseturu Ühtlustamise Amet (BioID), EKL 2002, lk II‑5159, punkt 28). Käesolevas kohtuasjas ei muuda asjaolu, et sõna BIOKNOWLEDGE on esitatud ühe sõnana, seda, kuidas asjaomane avalikkus seda tajuda võib. Sellega seoses tuleb märkida, et lisaks inglise keelt kõnelevale asjaomasele avalikkusele kasutavad ka teadusringkonnad tihti inglise keelt.
34 Registreerimistaotluses esitatud kaupade ja teenuste klasside kirjeldustes viidatakse „organismidele”, st ühele vaidlusaluse sõna osale („bio”). Lisaks hõlmavad registreerimistaotluses esitatud kaubad ja teenused kas vahendeid, mille abil teavet salvestatakse, või kaupu ja teenuseid, mis tagavad teabele juurdepääsu. Sellest tuleneb, et kõnealused kaubad ja teenused kas sisaldavad teavet organismide kohta või tagavad sellele juurdepääsu.
35 Kuna asjaomane avalikkus koosneb bioteaduste ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidest, tuleb tõdeda, et seos sõna BIOKNOWLEDGE võimaliku tähenduse, mida on kirjeldatud eespool punktis 32, ning asjaomaste kaupade ja teenuste vahel ei ole liialt ebamäärane ega abstraktne. Vastupidi, asjaomase avalikkuse vaatenurgast esineb selle sõna tähenduse ning asjaomaste kaupade ja teenuste vahel otsene ja konkreetne seos.
36 Lisaks, kuna sõna „knowledge” ei ole võimalik vastavalt eespool punktis 32 toodud määratlusele selgelt eristada sõnast „teave”, siis on vastupidiselt hageja argumendile veel vähem võimalik eristada seda seadmest, millele teave on talletatud.
37 Lõpuks, sõna BIOKNOWLEDGE ei sisalda registreerimisavalduses esitatud kujul ka muid osi või tunnuseid, mis võiksid toodud järeldust kahtluse alla seada. Sama kehtib ka nende sõnade esitusviisi või paigutuse osas, mis selle sõna moodustavad.
38 Hageja argument, mille kohaselt on sõna BIOKNOWLEDGE hiljuti leiutatud ega oma seetõttu selget, üldiselt määratletud ja omaksvõetud tähendust, tuleb selles osas tagasi lükata.
39 Nimelt, mis puudutab sõna eristusvõimet, siis pannes kaks sõna ilma väiksemagi graafilise või semantilise muudatuseta kokku, ei anta tähisele mitte mingisugust lisatunnust, mille abil võiks tähis tervikuna teha asjaomase avalikkuse silmis võimalikuks hageja teenuste eristamise teiste ettevõtjate omadest. Asjaolu, et sõna sellisel kujul – kas kokkukirjutatult või mitte – sõnastikes ei esine, ei muuda mitte mingil viisil seda hinnangut (Esimese Astme Kohtu 12. jaanuari 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑19/99: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet (COMPANYLINE), EKL 2000, lk II‑1, punkt 26 ja 26. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas T‑345/99: Harbinger v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TRUSTEDLINK), EKL 2000, lk II‑3525, punkt 37).
40 Lisaks, nagu eespool (punktis 33) mainitud, sedastas Esimese Astme Kohus akronüümi BioID kohta, et see mitmest osast koosnev sõna ei kaldu kõrvale inglise keele sõnamoodustamise reeglitest ega ole seetõttu oma ülesehituselt ebaharilik.
41 Nagu ühtlustamisamet käesolevas asjas õigustatult märkis, ei saa sõna BIOKNOWLEDGE ülesehitus tunduda asjaomaste tarbijate jaoks ebaharilik, kuna see on kooskõlas inglise keele sõnamoodustamise reeglitega. Öeldu kehtib seda enam juhul, kui asjaomase avalikkuse hulka kuuluvad spetsialistid, kes on harjunud nende kahe sõna kasutusega, mis moodustavad sõna BIOKNOWLEDGE. Seetõttu, kuigi see sõna leiutati hiljuti, nagu väidab hageja, on selle võimalik tähendus asjaomase avalikkuse jaoks piisavalt selge ning sellega on võimalik tähistada asjaomaste kaupade ja teenuste olulisi omadusi.
42 Kõigile eeltoodud asjaoludele tuginedes tuleb tõdeda, et sõna BIOKNOWLEDGE kirjeldab kaupu ja teenuseid, millele kaubamärgi registreerimist taotleti. Apellatsioonikoda ei teinud seega ühtegi viga, leides, et see sõna võib avalikkuse silmis tähistada registreerimistaotluses esitatud kaupade ja teenuste olulisi omadusi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes.
43 Järelikult tuleb esimese väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Apellatsioonikoda on ekslikult kasutanud oma teadmisi kaupade ja teenuste kohta
– Poolte argumendid
44 Hageja väitel kasutas apellatsioonikoda selle hindamisel, kas sõnale BIOKNOWLEDGE tuleb kohaldada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c, oma teadmisi kõnealuste kaupade ja teenuste kohta.
45 Niisugune post facto hindamine on hageja sõnul vastuvõetamatu, sest need teadmised täiendavad sõnamärgiga edasiantavat teavet. Ilma selliste teadmisteta ei oleks apellatsioonikoda saanud jõuda järeldusele, et sõna sisaldab kirjeldavaid märke või tähiseid.(11)
46 Hageja lisab, et igal juhul, kui ka apellatsioonikoja kasutatud kriteerium oleks asjakohane, ei edasta tähis BIOKNOWLEDGE pakutavate kaupade ja teenuste oluliste omaduste kohta selget ja konkreetset teavet (vastupidiselt vaidlustatud otsuse punktis 13 sedastatule).(12)
47 Ühtlustamisamet vastab, et hageja eirab aluspõhimõtet, mille kohaselt on tähise kirjeldavat iseloomu võimalik hinnata vaid seoses asjaomaste kaupade ja teenustega. Järelikult ei kuritarvitanud apellatsioonikoda sugugi asjaolu, et ta teadis kaupade ja teenuste kirjeldust, tegemaks erapoolik otsus, vaid tugines asjakohasele kriteeriumile sõnamärgi kirjeldava iseloomu hindamiseks seoses asjaomaste kaupade ja teenustega.(13)
– Esimese Astme Kohtu hinnang
48 Nagu eespool mainitud, saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamisel kaubamärgi kirjeldavat iseloomu hinnata vaid ühelt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega ning teisalt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub (eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus TDI, punkt 27).
49 Vastupidiselt hageja argumentidele tugines apellatsioonikoda õigustatult asjaomastele kaupadele ja teenustele, et hinnata sõna BIOKNOWLEDGE registreerimisest keeldumist määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel.
50 Hageja argumendi osas, mille kohaselt ei edasta tähis BIOKNOWLEDGE pakutavate kaupade ja teenuste oluliste omaduste kohta selget ja konkreetset teavet, tuleb tõdeda, et esimese väite esimest osa puudutavad põhjendused viisid vastupidi järelduseni, et sihtrühma vaatenurgast esineb sõna BIOKNOWLEDGE tähenduse ning asjaomaste kaupade ja teenuste vahel piisavalt otsene ja konkreetne seos. Seetõttu tuleb hageja sellekohane argument siinkohal samuti tagasi lükata.
51 Eeltoodud põhjustel tuleb esimese väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning sellest tulenevalt tuleb esimene väide kogu ulatuses tagasi lükata.
Teine väide, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel
52 Kuna esimene väide on tagasi lükatud ja määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest ühe kohaldamisest piisab selleks, et keelduda tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑104/00 P: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2002, lk I‑7561, punkt 29), puudub vajadus uurida hageja teist väidet, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.
53 Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulud
54 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 19. jaanuaril 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |