ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
11. detsember 2014(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi F1‑LIVE taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk F1 ja siseriiklik ning rahvusvaheline sõnamärk F1 Formula 1 – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5)
Kohtuasjas T‑10/09 RENV,
Formula One Licensing BV, asukoht Rotterdam (Madalmaad), esindajad: advokaadid B. Klingberg ja K. Sandberg,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja esimese astme kohtus
ESPN Sports Media Ltd, asukoht London (Suurbritannia), esindaja: advokaat T. de Haan,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese koja 16. oktoobri 2008. aasta otsuse (asi R 7/2008‑1) peale, mis käsitleb Racing-Live ja Formula One Licensing BV vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: koja esimees D. Gratsias, kohtunikud M. Kancheva ja C. Wetter (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades kirjalikus menetluses ja 3. juuli 2014. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Racing-Live SAS esitas 13. aprillil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 16, 38 ja 41 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 16: „ajakirjad, brošüürid, raamatud; kõik need kaubad puudutavad vormel 1 valdkonda”;
– klass 38: „raamatute, ajakirjade ja ajalehtede edastamine ja levitamine arvutiterminalide kaudu; kõik need teenused puudutavad vormel 1 valdkonda”;
– klass 41: „raamatute, ajakirjade ja perioodikaväljaannete avaldamine; meelelahutusalased teated; konkursside korraldamine internetis; piletite reserveerimine üritustele; võrgupõhised arvutimängud; kõik need teenused puudutavad vormel 1 valdkonda”.
4 Kaubamärgitaotlus avaldati 31. jaanuari 2005 väljaandes Bulletin des marques communautaires (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 5/2005.
5 Hageja Formula One Licensing BV esitas 2. mail 2005 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause, tuginedes segiajamise tõenäosusele määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 tähenduses (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5).
6 Vastulause põhines muu hulgas järgmistel varasematel registreeringutel:
– sõnamärgi F1 kolm registreeringut, sh esiteks 20. detsembri 1999. aasta rahvusvaheline registreering nr 732134, mida kaitstakse Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Ungaris seoses kaupade ja teenustega, mis kuuluvad klassidesse 16, 38 ja 41, hõlmates muu hulgas kaubamärgitaotluses osutatud kaupu ja teenuseid; teiseks Saksamaa 10. mai 2000. aasta registreering nr 30007412 klassi 41 kuuluvate teenuste jaoks, mis vastavad kirjeldusele „spordiürituste korraldamine”; ja kolmandaks Suurbritannia 13. augusti 2001. aasta registreering nr 2277746D klassidesse 16 „paber, kaardid ja papp, trükised, maalid ja joonistused; kataloogid” ja 38 „sideteenused; andmete, pildi ja heli elektrooniline edastamine terminalide ja arvutivõrkude kaudu” kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks;
– ühenduse allpool kujutatud kujutismärgi 19. mai 2003. aasta registreering nr 631531 klassidesse 16, 38 ja 41 kuuluvate kaupade ja teenuste jaoks, mis hõlmavad muu hulgas ka kõnealuses kaubamärgitaotluses nimetatud kaupu ja teenuseid:
7 Vastulause põhines kõigil varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupadel ja teenustel ning oli suunatud kõigi kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste vastu.
8 Hageja tugines asjaolule, et kõik talle kuuluvad kaubamärgid on nende kauaaegse mitme kauba ja teenusega seoses kasutamise tõttu väga eristusvõimelised.
9 Ühtlustamisameti vastulausete osakond lükkas 17. oktoobri 2007. aasta otsusega üksnes varasema rahvusvahelise kaubamärgi registreeringule nr 732134 tuginedes ühenduse kaubamärgi taotluse tagasi. Ta nentis, et vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on sarnased või identsed, vastandatud tähised keskmisel määral sarnased ning seega on vastandatud kaubamärkide segiajamine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline.
10 Global Sports Media Ltd, kes asendab taotletava kaubamärgi omanikku Racing-Live SAS‑i, esitas 14. detsembril 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
11 Esimene apellatsioonikoda tühistas 16. oktoobri 2008. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) vastulausete osakonna otsuse. Apellatsioonikoda leidis, et isegi kui asjaomased kaubad ja teenused on identsed või sarnased, ei ole taotletava kaubamärgi ja hagejale kuuluva kaubamärgi segiajamine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline, kuna vastandatud tähistel on ilmseid erinevusi. Ta osundas ka sellele, et asjaomane avalikkus, mis koosneb tavatarbijatest ja eriala asjatundjatest, tajub tähe „f” ja numbri „1” kombinatsiooni kui teatud võidusõiduautode liigi üldnimetust ning sellest tulenevalt kui vastavate autode võidusõite. Apellatsioonikoda järeldas, et varasemate kaubamärkide maine puudutab üksnes numbri 631531 all registreeritud kaubamärgi osa „f 1”.
12 Apellatsioonikoda märkis määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5 kohta, et kuigi varasem kujutismärk võib anda edasi tipptehnoloogia, eksklusiivsuse ja luksuskauba kuvandit, on ainus selle kuvandi edasiandja logos F 1 selle osa „f 1”. Väga vähesed tarbijad omistavad eristusvõime aga lühendile F 1, välja arvatud juhul, kui see esineb koos nimetatud logoga. Selles osas märkis apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgi ükski element ei meenuta asjaomasele avalikkusele seda logo ning et seetõttu ei parasiteeri taotletav kaubamärk varasematel kaubamärkidel ega tuhmista nende kaubamärkide mainet ning seda enam ei võimalda taotletav kaubamärk selle omanikul asjaomaste kaubamärkide positiivset kuvandit ära kasutada.
Menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus
13 Üldkohtu kantseleisse 14. jaanuaril 2009 saabunud hagiavalduses palus hageja tühistada vaidlustatud otsuse põhjusel, et see rikub määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 8 lõiget 5.
14 Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 10. juuni 2010. aasta kohtuistungil.
15 Üldkohus jättis 17. veebruari 2011. aasta otsusega kohtuasjas T‑10/09: Formula One Licensing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Global Sports Media (F1 – LIVE) (EU:T:2011:45; edaspidi „Üldkohtu otsus”) hagi rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja hagejalt.
16 Selles kohtuotsuses lükkas Üldkohus tagasi mõlemad hageja väited.
17 Hageja esitas Üldkohtu otsuse peale Euroopa Kohtu kantseleisse 29. aprillil 2011 saabunud apellatsioonkaebuse, milles ta palus Euroopa Kohtul see otsus tühistada.
18 Euroopa Kohus tühistas Üldkohtu otsuse 24. mai 2012. aasta otsusega kohtuasjas C‑196/11 P: Formula One Licensing vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EU:C:2012:314; edaspidi „apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus”).
19 Euroopa Kohus sedastas, et Üldkohus oli seadnud kahtluse alla varasemate kaubamärkide kehtivuse ühenduse kaubamärgi registreerimise menetluses ja oli seega rikkunud määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b. Ta leidis, et seetõttu oli põhjendatud Formula One Licensingi väide, et vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnormi (eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, EU:C:2012:314, punktid 51–53).
20 Euroopa Kohus suunas kohtuasja tagasi Üldkohtusse, et ta hindaks küsimust, kas määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b võib kohaldamata jätta ilma varasemates kaubamärkides oleva tähise elemendi „f 1” eristusvõime puudumist tuvastamata.
21 Pärast apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsust määrati kohtuasi vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 118 lõikele 1 kuuenda koja menetlusse. Seejärel Üldkohtu kodade koosseis muutus ja kuna ettekandja-kohtunik kuulub nüüd kaheksanda koja koosseisu, siis määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
22 ESPN Sports Media Ltd palus 11. juuni 2014. aasta kirjas luba asendada Global Sports Media Ltd‑d menetlusse astujana Üldkohtus, kuna taotletud kaubamärki puudutavad õigused olid talle üle antud.
23 Menetlusosalistel paluti 17. juuni 2014. aasta kirjas esitada oma märkused seoses menetlusse astuja asendamisega. Ühtlustamisamet ei esitanud 20. juuni 2014. aasta kirjas vastuväiteid käesolevas menetluses ESPN Sports Media asendamise suhtes Global Sports Mediaga.
24 Üldkohtu (kaheksas koda) 30. juuni 2014. aasta määrusega anti asendamiseks luba.
Poolte nõuded pärast kohtuasja uueks arutamiseks saatmist
25 Pooltel paluti vastavalt kodukorra artikli 119 lõikele 1 esitada oma seisukohad. Hageja ja ühtlustamisamet esitasid oma seisukohad antud tähtajal, vastavalt 9. augustil ja 28. septembril 2012. Menetlusse astuja ette nähtud tähtaja jooksul seisukohti ei esitanud.
26 Oma seisukohtades palub hageja Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista ühtlustamisametis, Üldkohtus ja Euroopa Kohtus toimunud menetluste kulud välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt.
27 Oma seisukohtades palub ühtlustamisamet Üldkohtul:
– jätta hagi tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
28 Hageja esitab oma hagi toetuseks kaks väidet, milles viidatakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning selle määruse artikli 8 lõike 5 rikkumisele.
Esimene väide, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist
29 Kõigepealt olgu märgitud, et nagu apellatsioonikoda tuvastas, moodustab asjaomase avalikkuse Euroopa Liidu keskmine tarbija.
30 Samuti järeldas apellatsioonikoda vaidlustatud otsus punktides 25–27 õigesti, et vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on identsed või väga sarnased.
31 Lisaks on ka mõistetav, et tähe „f” ja numbri „1” kombinatsioon on lühend väljendist „Formula 1” (vormel 1), mis tähistab ühe võidusõiduautode liigi üldnimetust ning sellest tulenevalt vastavate autode võidusõite.
32 Hageja väidab sisuliselt, et sõnamärgi F1 (rahvusvahelise kaubamärgina kaitstud Taanis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Ungaris) ja taotletud kaubamärgi F1‑LIVE vahel esineb segiajamise tõenäosus. Samuti on see nii ühenduse kujutismärgi ja taotletud kaubamärgi puhul.
33 Nagu ilmneb eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsusest (EU:C:2012:314, punkt 47), tuleb tunnustada ühenduse kaubamärgi registreerimisele esitatud vastulause aluseks oleva siseriikliku kaubamärgi teatud eristusvõimet; vastasel korral rikutaks määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b.
34 Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et tähis F1 on üldnimetus, kirjeldav või igasuguse eristusvõimeta, kuna vastasel korral oleks ühenduse kaubamärgi registreerimise menetluse raames kahtluse all varasema kaubamärgi kehtivus, mis kujutaks seega endast määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist (eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, EU:C:2012:314, punktid 51 ja 52).
35 On tõsi, et kui ühenduse kaubamärgi registreerimisele esitatakse vastulause, mis põhineb varasemal siseriiklikul kaubamärgil, peab ühtlustamisamet ja järelikult ka Üldkohus kontrollima seda, kuidas asjaomane avalikkus tajub taotletavas kaubamärgis olevat tähist, mis on identne selle siseriikliku kaubamärgiga, ning hindama vajaduse korral seda, mil määral on see tähis eristusvõimeline (eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, EU:C:2012:314, punkt 42).
36 Sellise kontrolli tulemusel ei saa siiski tuvastada registreeritud ja kaitstud siseriikliku kaubamärgiga identse tähise eristusvõime puudumist, kuna selline tuvastus ei oleks kooskõlas ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide kooseksisteerimisega ega määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktiga b koostoimes selle artikli lõike 2 punkti a alapunktiga ii (eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsus, EU:C:2012:314, punkt 44).
37 Nimelt ilmneb eespool punktis 18 viidatud apellatsioonkaebuse alusel tehtud kohtuotsusest (EU:C:2012:314, punkt 45), et selline tuvastus kahjustaks eristusvõimetuks loetud tähisega identseid siseriiklike kaubamärke, kuna sellise ühenduse kaubamärgi registreerimine tingiks olukorra, kus on välistatud siseriiklike kaubamärkide kaitse siseriiklikul tasandil. Nõnda ei ole selline tuvastus vastavuses määrusega nr 40/94 kehtestatud süsteemiga, mis põhineb ühenduse kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide kooseksisteerimisel, nagu on ette nähtud selle määruse põhjenduses 5, sest rahvusvahelise või siseriikliku kaubamärgi kehtivust saab eristusvõime puudumise alusel vaidlustada üksnes kehtetuks tunnistamise menetluses, mis on algatatud asjaomases liikmesriigis esimese nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) artikli 3 lõike 1 punkti b alusel.
38 Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et ühtlustamisametis poolte esitatud kirjalikest tõenditest tuleneb, et kuna – nagu eespool punktis 31 märgitud – sõnaline osa „f 1” on lühend väljendist „Formula 1”, siis on see kaubamärgi osa nõrga eristusvõimega. Selles suhtes tuleb meenutada, et registreerimistaotlusega hõlmatud kaubad ja teenused on täpsemalt seotud vormel 1 valdkonnaga.
39 Lisaks ei saa nõustuda hageja kinnitusega, et taotletud kaubamärgi domineeriv element on sõnaline osa „f 1”. Nimelt on taotletud kaubamärk küllaltki kombineeritud, kuna see sisaldab kahte sõnalist osa „f 1” ja „live”, mida eraldab teineteisest sidekriips, mis on paigutatud originaalsesse graafilisse kujutisse, et moodustada eriline logo. Seetõttu tajutakse visuaalselt neid tervikuna.
40 Kaubamärgi väidetava maine kohta ilmneb toimikust, et apellatsioonikoda järeldas õigesti, et maine on üksnes sõnalist osa „f 1” sisaldaval logo versioonil.
41 Seetõttu tuleb võrrelda vastandatud tähiseid, see tähendab varasemat sõnamärki F1 ja taotletud kaubamärki ja vajaduse korral varasemat kujutismärki F1 Formula 1 ja taotletud kaubamärki.
42 Kõigepealt tuleb rõhutada, et apellatsioonikoda sedastas vaidlustatud otsuse punktis 59 ja selle järgmistes punktides õigesti, et vastandatud tähistel on ühise osa „f 1” tõttu teatavaid sarnasusi. Samas erinevad need visuaalselt oma pikkuse, sõna „live” olemasolu ja selle poolest, et taotletav kaubamärk sisaldab kujutisosa.
43 Foneetilisest küljest tuleb märkida, et taotletav kaubamärk sisaldab kahte sõna ning varasemad kaubamärgid vaid üht. Samas tasakaalustab täiendava väljahääldatava sõna lisamine taotletavale kaubamärgile nende kaubamärkide ühist osa „f 1” teatud määral. Kuna aga mõlemad vastandatud tähised sisaldavad osa „f 1”, mis taotletavas kaubamärgis kõigepealt välja hääldatakse, siis on asjaomased tähised foneetiliselt teatud määral sarnased.
44 Kontseptuaalsest küljest tähistab varasem kaubamärk teatud kindlat liiki võidusõiduautosid, nimelt vormel 1 autosid, ning seda saab tajuda ka kui kaudse viitena vormel 1 võistlustele. Taotletav kaubamärk annab edasi sama sõnumit, kuid sõna „live” lisamine, mis viitab vastava ürituse ülekandele või otseedastamisele, ja muudab selle varasemast kaubamärgist kontseptuaalselt rikkamaks.
45 Eeltoodust tuleneb, et kuigi vastandatud kaubamärkidel on visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid erinevusi, on neist jääv tervikmulje ka teatud määral sarnane, kuna taotletud kujutismärk sisaldab varasema kaubamärgi sõnalist osa.
46 Seetõttu tuleb veel igakülgselt hinnata, kas vastandatud kaubamärkide puhul esineb segiajamise tõenäosus.
47 Segiajamise tõenäosuse osas olgu meenutatud, et selle igakülgne hindamine eeldab arvestamist asjassepuutuvate tegurite teatud vastastikkuse sõltuvuse ja eelkõige kaubamärkide sarnasuste ja tähistatavate kaupade või teenuste sarnasusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ja vastupidi (Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EU:C:1998:442, punkt 17, ja Üldkohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑81/03, T‑82/03 ja T‑103/03: Mast-Jägermeister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Licorera Zacapaneca (VENADO raamiga jm), EU:T:2006:397, punkt 74).
48 Selles osas tuleb meenutada, et tavakirjastiilis esitatud kaubamärgi osa „f 1” on osutatud kaupade ja teenuste puhul nõrgalt eristusvõimeline ja selle liidus kasutatud ühenduse kujutismärgi võimalik maine on peamiselt seotud logo endaga.
49 Samas tuleb märkida, et kuigi varasema kaubamärgi eristusvõime on nõrk, ei ole see käesolevas asjas takistuseks segiajamise tõenäosuse tuvastamisele. Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb nimelt arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet (vt analoogia korras eespool viidatud kohtuotsus Canon, EU:C:1998:442, punkt 47), on see vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest seikadest. Seega võib isegi nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgi puhul esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑134/06: Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), EU:T:2007:387, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Selles osas tuleb veel kord rõhutada, et kõik kaubamärgitaotluses märgitud ja varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubad ja teenused on kas identsed või väga sarnased.
51 Nagu eespool punktides 42 ja 45 on osutatud, kordub taotletud kaubamärgis varasema kaubamärgi sõnaline osa „f 1”. Isegi kui sõnalist osa „f 1” ei saa pidada taotletud kaubamärgi domineerivaks osaks, ei tähenda see, et teda võiks seetõttu tähtsusetuks pidada. Täpsemalt olgu märgitud, et teised kaks taotletud kaubamärgi osa, see tähendab sõnaline osa „live” ja kujutisosa, mis seisneb tumehallist taustast eristuvas ringis, võivad olla tajutavad esiteks viitena spordiürituse reaalajas ülekandmisele ja teiseks ringrajale. Kuna need kaubamärgi osad võivad viidata niisiis üldiselt autospordiga seotud üritustele, siis aitab nende kasutamine koos sõnalise osaga „f 1” neid asjaomase avalikkuse silmis siduda ettekujutusega vormel 1 autoringrajasõitudest, mille ideed see sõnaline osa kannab.
52 Eeltoodud asjaoludel, ja täpsemalt seetõttu, et asjaomasele avalikkusele jääb kõnealustest kaubamärkidest vaid ebatäiuslik mälupilt, kuna nende ühine osa „f 1” loob nende vahel teatud sarnasuse, ja seetõttu, et erinevad arvessevõetavad tegurid sõltuvad üksteisest ning asjaomased kaubad on identsed või väga sarnased, tuleb asuda seisukohale, et ei ole välistatud, et asjaomane avalikkus võib need segi ajada. Teiste sõnadega, on võimalik, et tarbijate meelest on need kaubamärgid omavahel seotud ja nad peavad taotletud kaubamärki varasema kaubamärgi F1 variatsiooniks, kuna see jäljendab seda ja seega selle kaubanduslikku päritolu üks ühele.
53 Seega tuleb nentida, et apellatsioonikoda tegi vea järeldades, et taotletud kaubamärgi ja varasema sõnamärgi vahel ei esine segiajamise tõenäosust.
54 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja võrrelda varasemat kujutismärki taotletud kaubamärgiga ja teist väidet hinnata.
Kohtukulud
55 Apellatsioonkaebuse alusel tehtud otsuses otsustas Euroopa Kohus, et otsus kohtukulude osas tehakse hiljem. Seega peab Üldkohus käesolevas otsuses otsustama kõigi erinevate menetlustega seotud kulude osas vastavalt kodukorra artiklile 121.
56 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
57 Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja ühtlustamisamet ja menetlusse astuja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud neilt välja mõista.
58 Lisaks nõuab hageja, et ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt mõistetakse välja ühtlustamisameti menetluses kantud kulud. Selles osas tuleb meenutada, et kodukorra artikli 136 lõike 2 alusel käsitatakse seoses apellatsioonikoja menetlusega kantud poolte vältimatuid kulusid hüvitatavate kuludena. See ei kehti aga seoses ühtlustamisameti vastulausete osakonna menetlusega kantud kulude kohta (25. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas T‑407/08: MIP Metro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – CBT Comunicación Multimedia (Metromeet), EU:T:2010:256, punkt 51). Seetõttu saab hageja taotluse mõista kohtukulud, kaasa arvatud apellatsioonikoja menetluses tekkinud kulud, välja ühtlustamisametilt ja menetlusse astujalt, kes on kohtuvaidluse kaotanud, rahuldada üksnes osas, mis puudutab hageja kantud vältimatuid kulusid seoses ühtlustamisameti apellatsioonikoja menetlusega.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 16. oktoobri 2008. aasta otsus (asi R 7/2008‑1).
2. Mõista Formula One Licensing BV poolt Üldkohtu ja Euroopa Kohtu ning apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt ja ESPN Sports Media Ltd‑lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. detsembril 2014 Luxembourgis.
Allkirjad