Rinse van Arumi 9. novembril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsuse peale kohtuasjas F-139/07: van Arum vs. parlament
(Kohtuasi T-454/09 P)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Rinse van Arum (Winksele, Belgia) (esindaja: advokaat W. van den Muijsenbergh)
Teine menetluspool: Euroopa Parlament
Hageja nõuded
Tunnistada apellatsioonkaebus ning selles sisalduvad põhjendused ja väited täielikult vastuvõetavateks;
tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas F-139/07;
teha asjas sisuline otsus ning tühistada vastavalt apellandi hindamisaruande osas tehtud otsus;
mõista apellandi kohtukulud mõlemas kohtuastmes välja parlamendilt.
Väited ja peamised argumendid
Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust järgmiselt
Ametnike personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 1 ja artikli 9 ning muude Euroopa Ühenduste teenistujate teenistustingimuste artikli 15 lõike 2 ja artikli 87 lõike 1 ning hindamisjuhendi rikkumine;
üldiste rakendussätete artikli 19 ja põhjendamiskohustuse rikkumine;
võistlevuse põhimõtte, poolte võrdsuse ning kaitseõiguse tagamise põhimõtte rikkumine;
hindamise ning punktide andmise seose rikkumine, kaitseõiguse tagamise ning hea halduse põhimõtte rikkumine;
Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi "personalieeskirjad") artikli 90 rikkumine, sest asja lahendamisse kaasati menetlustoimikusse mittekuuluvaid dokumente, võistlevuse põhimõtte rikkumine, tõendamiskoormise ümberjaotamine apellandi kahjuks ja põhjendamiskohustuse rikkumine;
hoolsuskohustuse rikkumine, sest lõpliku otsuse langetaja võttis hooletult arvesse valesid vaatekohti ja tõendamiskoormist puudutavate õiguspõhimõtete rikkumine;
õiguse, kohtupraktika ja õiguspõhimõtete väär kohaldamine seoses personalieeskirjade artikliga 90, hoolsuskohustuse, hoolsuse ja hea haldusega ning tõendeid puudutavate õiguspõhimõtetega;
Avaliku Teenistuse Kohtu määratlused, millest ei ole võimalik aru saada, tegelike asjaolude väär kvalifitseerimine ning põhjendamiskohustuse ja hea halduse tava rikkumine;
asjaolude väär kindlakstegemine.
____________