EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(kolmas koda)
11. juuli 2013
Kohtuasi F‑9/12
CC
versus
Euroopa Parlament
Avalik teenistus – Kahju hüvitamise nõue – Lepinguväline vastutus – Avalik konkurss – Sobivate kandidaatide loetelu haldamisel toime pandud rikkumised – Kohtuotsuse täitmiseks võetud meetmed – Dokumentide säilitamise kohustus – Võimaluse kaotus
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles CC palub sisuliselt hüvitada kahju, mis talle väidetavalt tekkis Euroopa Parlamendi toime pandud erinevate rikkumistega konkursi EUR/A/151/98 tulemuste alusel koostatud sobivate kandidaatide loetelu haldamisel, kuhu hageja kanti pärast Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2003. aasta otsuse [CC] vs. parlament kuulutamist kohtuasjas T‑24/01 (edaspidi „tühistamisotsus”).
Otsus: Mõista Euroopa Parlamendilt CC kasuks välja summa 15 000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Parlamendi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja CC kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Mõistliku tähtaja järgimine – Hindamiskriteeriumid
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju – Selliste dokumentide ebaseaduslik hävitamine institutsiooni poolt, mis käsitlevad konkursi tulemusena koostatud sobivate kandidaatide loetellu kantud isiku, kes on konkursi edukalt läbinud, suhtes võetud meetmeid – Hävitamine, mis ei võta konkursi edukalt läbinud isikult võimalust hüvitist saada – Kahju puudumine
(ELTL artikkel 340)
3. Ametnike hagid – Tähtaeg – Institutsioonile esitatud kahju hüvitamise nõue – Mõistliku tähtaja järgimine – Hindamiskriteeriumid
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Konkurss – Konkursi korraldava institutsiooni kohustus teavitada teisi institutsioone tulemustest – Puudumine – Erand – Selliste tagatiste olemasolu, mille alusel tekib õiguspärane ootus – Rikkumine – Ametialane eksimus
5. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Mõiste – Võimaluse kaotamine kandidatuuri õigusvastase tagasilükkamise tõttu – Kahju hindamise kriteeriumid
(ELTL artikkel 340)
6. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Konkursi edukalt läbinud isikule, kellel ei olnud samasugused töölesaamise võimalused nagu teistel konkursi edukalt läbinud isikutel, tekitatud varaline kahju – Hüvitatav kahju
(ELTL artikkel 340)
7. Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Mittevaraline kahju – Põhjuslik seos – Tõendamiskoormis – Puudumine
(ELTL artikkel 340)
1. Seda, kas hageja esitas kahju hüvitamise nõude mõistliku aja jooksul, tuleb hinnata mitte üldiselt, vaid võttes arvesse iga väidetud rikkumist ja kuupäeva, mil iga nimetatud rikkumisega põhjustatud kahju tekkis.
(vt punkt 54)
2. Kui liidu institutsioon on hävitanud dokumente nende meetmete kohta, mis institutsioon võttis informeerimaks teisi liidu institutsioone ja organeid hageja kandmisest konkursi tulemusena koostatud sobivate kandidaatide loetellu – asjaolu, mida tuleb pidada ebaseaduslikuks, kuna asjaomaste dokumentide säilitamise aeg oli kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajast lühem –, ei võta see hagejalt täielikult võimalust hüvitist saada. Kui institutsioonil oleks kohustus informeerida teisi liidu institutsioone ja organeid hageja loetellu kandmisest, siis peaks ta tõendama, et ta selle kohustuse täitis. Järelikult asjaolu, et institutsioon pani end tahtlikult olukorda, kus tal ei ole võimalik oma väidete tõesust tõendada, tõi kahju ainult talle. Selles mõttes ei saa hävitamine kui selline seega hagejale kahju põhjustada.
(vt punkt 71)
3. Juhul kui nõuded puudutavad ainult kahju hüvitamist selles mõttes, et nendes ei taotleta konkreetse akti tühistamist, vaid üksnes kahju hüvitamist, mis on väidetavalt tekkinud korduvate rikkumiste ja tegemata jätmistega, mida õiguslike tagajärgede puudumise tõttu ei saa pidada isikut kahjustavateks meetmeteks, peab huvitatud isik haldusmenetluse algatamiseks tingimata esitama ametisse nimetavale asutusele kahju hüvitamise nõude, mille järel võib nõude rahuldamata jätmise otsuse peale esitada kaebuse, kuna vastasel korral ei ole hilisem hagi vastuvõetav. Kuna personalieeskirjade artikli 90 lõikes 1 ei ole mõistlikku tähtaega sätestatud, peab kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg olema mõistlik, mida tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude alusel, lähtudes eelkõige vaidluse olulisusest asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukusest ning poolte käitumisest. Hindamisel võib siiski edukalt kasutada võrdlusalusena Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 liidu lepinguvälise vastutuse hagide puhul ette nähtud viieaastast aegumistähtaega. Aegumistähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil kahjustatud isikule kahju tegelikult tekkis.
(vt punktid 80, 81 ja 95)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. juuli 2008, kohtuasi C‑51/05 P: komisjon vs. Cantina sociale di Dolianova jt (punkt 63).
Avaliku Teenistuse Kohus: 2. mai 2007, kohtuasi F‑23/05: Giraudy vs. komisjon (punkt 69); 11. mai 2010, kohtuasi F‑30/08: Nanopoulos vs. komisjon (punktid 116 ja 117); 8. veebruar 2011, kohtuasi F‑95/09: Skareby vs. komisjon (punkt 52).
4. Asjaolust, et muud kui konkursi korraldanud liidu institutsioonid ja organid võivad võtta tööle konkursi tulemusena koostatud sobivate kandidaatide loetelusse kantud isikuid, kes on konkursi edukalt läbinud, ei saa järeldada, et konkursi korraldamise eest vastutav institutsioon või organ on kohustatud kõiki liidu institutsioone ja organeid konkursi tulemustest informeerima.
See ei kehti juhul, kui konkursi korraldanud institutsioon on mitmel korral teinud konkursi edukalt läbinud isikule teatavaks, et ta on informeerinud teisi liidu institutsioone ja organeid tema kandmisest konkursi tulemusena koostatud sobivate kandidaatide loetellu ja edastanud neile tema elulookirjelduse. Juhul kui institutsioon annab isikule tagatised, mis on esitatud täpse, tingimusteta ja kooskõlalise teabena, mis pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest, siis on isikul õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt õigus loota, et institutsioon peab antud tagatistest kinni. Vastasel juhul paneb institutsioon toime rikkumise, millega võib kaasneda liidu vastutus.
Neil asjaoludel on teiste liidu institutsioonide ja organite informeerimata jätmine rikkumine, millega võib kaasneda liidu vastutus. Seda järeldust ei väära asjaolu, et konkursi edukalt läbinud isik on võtnud vaevaks ise informeerida teatud liidu institutsioone ja organeid. See asjaolu võib üksnes vähendada konkursi edukalt läbinud isikule tekitatud kahju, aga ta ei muuda olematuks konkursi korraldanud institutsiooni süülist tegevust.
(vt punktid 99, 100, 104 ja 105)
5. Liidu lepinguvälise kahju korral peab kahju olema nõuetekohaselt tõendatud ja kindel. Sellest järeldub, et kui väidetud kahju seisneb võimaluse kaotuses, peab kaotatud võimalus olema tegelik ja kaotus lõplik.
Asjaomase institutsiooni toime pandud rikkumise ja osutatud kahju vahel peab olema otsene ja kindel põhjuslik seos. See tingimus ei välista siiski seda, et kui väidetud kahju tuleneb soodsama juhuse kadumisest, siis hüvitatakse asjassepuutuvale isikule mitte selle juhuse kasutamise õiguse kaotus, vaid selle juhuse kasutamise võimaluse kaotus.
Ainult siis, kui eelnevalt nimetatud tingimused on täidetud, st kui kaotatud võimalus on tegelik ja kaotus lõplik, on asjassepuutuval isikul õigus saada hüvitist kaotatud võimaluse eest, st saada liidu institutsiooni töölevõtmise võimaluse kaotamise eest tasu, mille ta oleks saanud juhul, kui ta oleks nimetatud katseajal olevaks ametnikuks, ning mis korrutatakse läbi koefitsiendiga, mis näitab asjaomase võimaluse realiseerumise tõenäosust, kui rikkumist ei oleks toime pandud.
Siinjuures asjaolu, et kaotatud võimalus on vähetähtis, ei takista toime pandud rikkumise ja tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost. Asjaolu, et kaotatud võimalus on väike, ei puuduta kuidagi põhjuslikku seost, vaid see väljendub üksnes asjaolus, et tekitatud kahju on väike. Kui nõuda, et hüvitamisele kuulub vaid märkimisväärse võimaluse kaotus, siis hüvitataks kahju ainult teatud ulatuses, samas kui liit on kohustatud ametnikele ja teenistujatele hüvitama kogu neile tekitatud kahju.
On tõsi, et võimaluse realiseerimata jätmise peamiseks põhjuseks peab olema toime pandud rikkumine. Liitu saab pidada vastutavaks ainult niisuguse kahju eest, mis tuleneb institutsiooni õigusvastasest tegevusest piisavalt otseselt, mis tähendab, et võimaluse kaotamise peamiseks põhjuseks peab olema toime pandud õigusrikkumine.
(vt punktid 115, 116, 118 ja 119)
Viited:
Euroopa Kohus: 21. juuni 1984, kohtuasi 69/83: Lux vs. kontrollikoda (punkt 13); 9. september 1999, kohtuasi C‑257/98 P: Lucaccioni vs. komisjon (punktid 22 ja 28).
Esimese Astme Kohus: 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑45/01: Sanders jt vs. komisjon (punkt 150); 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (punkt 165); 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (punkt 96).
Avaliku Teenistuse Kohus: 25. november 2008, kohtuasi F‑50/07: Hristova vs. komisjon (punkt 41); 12. mai 2011, kohtuasi F‑50/09: Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon (punkt 179 ja seal viidatud kohtupraktika).
6. Asjaolu, et konkursi edukalt läbinud isikut ei nimetatud ametnikuks, ei takista tal esitamast hüvitise nõuet kahju eest, mis talle väidetavalt tekkis konkursikomisjoni õigusvastase otsuse tõttu mitte kanda ta ab initio konkursi tulemusena koostatud sobivate kandidaatide loetellu, mistõttu kaotas ta võimaluse, et teda nimetatakse katseajal olevaks ametnikuks.
Ehkki isik, kes on sobivate kandidaatide loetellu hilinemisega kantud, võib juhul, kui ta lõpuks tööle võetakse, nõuda kahju hüvitamist kaotatud võimaluse eest, et ta oleks varem katseajal teenistuses olevaks ametnikuks nimetatud, ei tähenda see seda, et isik, keda ametnikuks ei nimetatud, ei võiks nõuda kahju hüvitamist selle eest, et tal ei olnud samasugused töölesaamise võimalused nagu nendel konkursi edukalt läbinud isikutel, kes ab initio sobivate kandidaatide loetellu kanti, kuna on selge, et nende töölesaamise võimalused olid palju suuremad ning vastasid rohkem nendele võimalustele, mida see isik lõpuks kasutas.
(vt punkt 126)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. september 2011, kohtuasi F‑101/09: AA vs. komisjon (punkt 81 ja sellele järgnevad punktid).
7. Kui hageja ei ole liidu lepinguvälise vastutuse korral tõendanud mittevaralise kahju või põhjusliku seose olemasolu, võib need tuletada tuvastatud rikkumise asjaoludest ja laadist. On selge, et ebaõigluse tunne ja piin, mida isik peab kannatama kõigepealt kohustusliku kohtueelse menetluse ja seejärel oma õiguste maksmapanekuks kohtuliku menetluse käigus, kujutab endast kahju, mida võib tuletada ainuüksi asjaolust, et administratsioon pani toime õigusrikkumise.
(vt punkt 128)
Viide:
Euroopa Kohus: 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin vs. komisjon (punktid 27 ja 28).