23. novembril 2012. aastal esitatud hagi - Alro versus komisjon
(kohtuasi T-517/12)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Alro SA (Slatina, Rumeenia) (esindajad: C. Quigley, QC, solicitor O. Bretz ja advokaat S. Verschuur)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 26. aprilli 2012. aasta otsus algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu ("ELTL") artikli 108 lõike 2 ja nõukogu määruse nr 659/1999 (edaspidi "menetlusmäärus") artikli 4 lõike 4 alusel ametlik uurimismenetlus väidetava ebaseadusliku riigiabi suhtes, mis Rumeenia andis Hidroelectrica S.A. (edaspidi "Hidroelectrica") juhtimise kaudu ALRO-le, ja mis seisnes soodustariifides 2005. aastal sõlmitud lepingu ja selle lisade alusel elektri ostmiseks;
teise võimalusena tühistada nimetatud 26. aprilli 2012. aasta otsus osas, mis puudutab ajavahemikku 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2009;
mõista hageja kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.
Esimene väide, et rikuti õigusnormi
Seoses esimese väitega, mille kohaselt komisjon rikkus õigusnormi seoses ELTL artikli 107 lõike 1 ulatusega, toob ALRO esile, et komisjon jättis nõuetekohaselt kohaldamata vastutust puudutavad eeskirjad, mis on välja toodud kohtuotsuses C-482/99: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 2002, lk I-4397; edaspidi "kohtuotsus Stardust Marine"). Nimelt võttis komisjon oma analüüsi aluseks üksnes nn orgaanilised näitajad. Siiski toob ALRO esile, et kohtuotsuses Stardust Marine põhjendatud nõudmised eeldavad ka seda, et komisjon tõendaks ka muude sisuliste näitajate olemasolu, kuna nn orgaanilised näitajad eraldi võetuna ei ole süü tuvastamiseks piisavad.
Teine väide, et tehti ilmne hindamisviga
Seoses teise väitega, mille kohaselt komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta jõudis järeldusele, et Hidroelectrica tegevuse eest võib vastutavaks pidada Rumeenia riiki, toob ALRO esile, et komisjon jättis nõuetekohaselt analüüsimata Hidroelectrica juhtimisstruktuuri, ning selle struktuuri mõju selle organisatsiooni otsustusprotsessile. Teiseks toob ALRO välja, miks komisjon eksis, võrreldes ALRO lepingut Hidroelectrica ja ArcelorMittali vahelise kokkuleppega. Kolmandaks näitab ta, miks ministri määrus nr 445/2009 ei ole komisjoni analüüsi jaoks asjakohane ning miks tema viited 2010. aasta pressiteadetele on ebapiisavad süü tuvastamiseks vajalike tõendite läve saavutamiseks.
Kolmas väide, et puudusid piisavad põhjendused
Seoses kolmanda väitega toob ALRO esile, et punktides, millele komisjon tugineb (vt eelmist lõiku), ei ole ta esitanud piisavalt põhjendusi ning seetõttu on komisjon tegutsenud ELTL artikli 296 nõudeid rikkudes. Niisugune põhjenduste esitamine on vajalik selleks, et Üldkohus saaks otsuse seaduslikkust kontrollida ning anda asjaomastele pooltele vajalikku teavet, et nad saaksid olla kindlad, kas otsus on põhjendatud või mitte. Nagu hagiavalduses täpsemalt märgitud, ei vasta vaidlustatud otsus sellele nõudmisele.
____________1 - Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1, ELT eriväljaanne 08/01, lk 339)