19. aprillil 2007 esitatud hagi - Aughinish Alumina versus komisjon
(Kohtuasi T-130/07)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Hageja: Aughinish Alumina Ltd (Askeaton, Iirimaa) (esindajad: Solicitor J. Handoll ja Solicitor C. Waterson)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Oma nõudeid silmas pidades palub Aughinish Alumina Ltd Euroopa Kohtul:
tühistada komisjoni veebruari 2007. aasta otsus Gardanne'i piirkonnas, Shannoni piirkonnas ja Sardiinias alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisimaksust vabastamise kohta osas, mis puudutab Aughinish Alumina Ltd;
mõista Aughinish Alumina Ltd kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagiavaldusega taotleb hageja komisjoni 7. veebruari 2007. aasta otsuse K(2007)286 (lõplik) Prantsusmaal Gardanne'i piirkonnas, Iirimaal Shannoni piirkonnas ja Itaalias Sardiinias alumiiniumoksiidi tootmisel kütusena kasutatava mineraalõli aktsiisimaksust vabastamise kohta osalist tühistamist osas, mis puudutab Aughinish Alumina Ltd.
Aughinish Alumina Ltd esitab oma hagi toetuseks kaheksa tühistamisväidet:
Esiteks ei ole komisjon hageja arvates arvesse võtnud asjaolu, et vabastus vastab Iiri maksusüsteemi olemusele ja loogikale ning seega ei kujuta endast abi.
Teiseks väidab hageja, et komisjon ei ole õigesti analüüsinud asjakohaseid turge ning nende konkurentsistruktuuri. Olukorras, kus komisjon on ise varem nõustunud sellega, et tegemist ei olnud konkurentsimoonutusega, ning pidades silmas asjaolu, et nõukogu on vabastusele loa andnud kuni 31. detsembrini 2006, väidab hageja, et komisjoni ülesanne oli tõendada, et ta viis läbi põhjaliku majandusanalüüsi, mis selgelt näitas tegeliku või ähvardava konkurentsimoonutuse olemasolu. Hageja väidab seetõttu, et komisjon ei tõestanud, et vabastuse puhul on tegemist abiga.
Kolmandaks toob hageja välja, et kui leitakse, et vabastuse puhul on siiski tegemist abiga, siis komisjon ei ole seda abi pidanud EÜ artikli 88 lõike 1 alla kuuluvaks olemasolevaks abiks. Abi suhtes kehtis enne Iirimaa ühinemist Euroopa Ühendustega võetud siduv kohustus, milles teavitati jaanuaris 1983. Kuna komisjon ei võtnud mingeid meetmeid enne 17. juulit 2000, siis kümne aasta pikkune tähtaeg on möödunud ning seega oli abi tagasinõudmine välistatud. Seetõttu väidab hageja, et abi ei saa pidada abikavaks.
Neljandaks viitab hageja, et selleks, et teha kindlaks, kas ja kuidas kasutada oma EÜ asutamislepingu riigiabi puudutavate sätetest tulenevat pädevust, oleks komisjon pidanud arvestama aktsiisi ühtlustamist puudutava üldise acquis'ga. Vaidlustatud otsus kujutab endast õiguskindluse põhimõtte tõsist rikkumist, kuna see väidetavalt kahjustab komisjoni ettepanekul nõukogu poolt EÜ artikli 93 alusel antud lubasid. Lisaks sellele on komisjon väidetavalt jätnud arvesse võtmata seda, et nõukogu poolt EÜ artikli 93 alusel võetud meetmed on lex specialis, mis oleks pidanud olema ülimuslik riigiabi eeskirjade vastuolulise kohaldamise suhtes. Hageja arvates ei ole komisjon kasutanud ka direktiivi 92/81/EMÜ artikli 8 alusel olemasolevaid menetlusi riigiabi või teiste probleemide lahendamiseks või taotlenud vastavate nõukogu otsuste tühistamist ning seega on kahjustanud nõukogu meetmete effet utile'i.
Viiendaks väidab hageja, et kuna komisjon võttis vastu vaidlustatud otsuse, siis ei arvestanud ta EÜ artiklite 3 ja 157 põhinõuetega, nimelt ühenduse tööstuse konkurentsivõimelisuse tugevdamise ja ühenduse tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalike tingimuste tagamisega.
Kuuendaks, kuna komisjon leidis, et 20% vabastus kujutab endast abi, siis väidetavalt ei arvestanud ta sellega, et hagejal oli mitmeid keskkonda puudutavaid kohustusi, ning ei pidanud silmas meetmeid, millel oleks olnud sama motiveeriv mõju kui nõudel maksta arvestatav osa siseriiklikust maksust.
Seitsmendaks toob hageja välja, et vaidlustatud otsus rikub õiguspärase ootuse ning õiguskindluse põhimõtteid.
Kaheksandaks on EÜ artikli 88 lõike 2 kohase menetluse liigne pikkus vastuolus hea halduse ja õiguskindluse põhimõtetega ning on hageja arvates veelgi tõsisem, kuna komisjon ei olnud juba enne menetluse alustamist 1983. aasta teatamise osas meetmeid võtnud.
____________