Kohtuasi T‑370/09

GDF Suez SA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Saksa ja Prantsuse maagaasiturud – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Rikkumise kestus – Trahvid

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Kokkuleppe poolte tahe konkurentsi piirata – Mittevajalik kriteerium – Sellise tahte arvessevõtmine komisjoni või liidu kohtu poolt – Lubatavus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

3.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Konkurentsi piirav kokkulepe – Samaaegselt õiguspäraste eesmärkide taotlemine – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

4.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Konkurentsi piirav kokkulepe – Sõlmimine ettevõtja ärihuvides või mitte – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Õigusliku ja majandusliku konteksti arvessevõtmine – Turg, mida iseloomustab seaduslik või tegelik monopol – Liberaliseerimisperspektiivid – Hindamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Ettevõtja kvalifitseerimine potentsiaalseks konkurendiks – Kriteeriumid – Oluline asjaolu – Ettevõtja suutlikkus asjaomasele turule siseneda – Turg, mida iseloomustab seaduslik või tegelik monopol – Mõju

(EÜ artikli 81 lõige 1)

7.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Konkurentsieeskirju kohaldav otsus – Kohustus analüüsida kõiki huvitatud isikute esitatud faktilisi ja õiguslikke küsimusi – Puudumine

(EÜ artiklid 81, 82 ja 235)

8.      Keelatud kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Hindamiskriteeriumid – Kokkulepped või tegevus, mis puudutab turgu, mida iseloomustab mis tahes potentsiaalse konkurentsi puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

9.      Keelatud kokkulepped – Komisjoni esitatud kaudsed tõendid – Üks kvalifikatsioon „kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus” – Lubatavus – Tagajärjed kogutavate tõendite osas

(EÜ artikli 81 lõige 1)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõend, mis seisneb teatud hulgas kaudsetes tõendites ja kokkusattumustes, mis annavad tunnistust vältava konkurentsivastase tegevuse olemasolust ja kestusest – Tõendi puudumine teatavate perioodide kohta kogu asjaomasest ajavahemikust – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Rahalaen, mille tagasimaksmisel tuleb tasuda intresse – Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Ettevõtja sisedokumendid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

12.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Otsused, mis tuginevad dokumentaalsetele tõenditele – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused

(EÜ artiklid 81 ja 82)

13.    Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Korduvuse eripäraste tunnuste arvesse võtmine – Kohaldatavus

14.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Konkurentsivastane eesmärk või tagajärg – Hindamiskriteeriumid – Teabevahetus tugevalt koondunud oligopoolsel turul – Lubamatus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

15.    Keelatud kokkulepped – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Asjaolud, mis võimaldavad nendele järgnevas kartellikokkuleppes osalemist tuvastada – Konkurentsi tagamõtet vaidlustava ettevõtja tõendamiskohustus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

16.    Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Mõiste „karistused” määruse nr 1/2003 tähenduses – Rahatrahvid – Hõlmamine – Rikkumist tuvastav otsus – Väljajätmine

(EÜ artiklid 81 ja 82); nõukogu määrus nr 1/2003, artiklid 7 ja 25)

17.    Konkurents – Haldusmenetlus – Aegumine trahvide valdkonnas – Tähtaja algus – Üks vältav rikkumine – Rikkumise ilmingute puudumine teatavatel perioodidel kogu asjaomasest ajavahemikust – Mõju puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

18.    Konkurents – Liidu eeskirjad – Esemeline kohaldamisala – Siseriiklike meetmetega kohustuslikult ettenähtud käitumine – Väljajätmine – Siseriiklik turg, mida iseloomustab liidu õigusega vastuolus olev seaduslik monopol – Niisuguse õigusliku raamistiku puudumine, mis välistab igasuguse konkureerimise võimaluse – Riigi kontrolli all oleva ettevõtja toimepandud konkurentsieeskirjade rikkumise tuvastamine – Lubatavus

(EÜ artiklid 81 ja 82)

19.    Keelatud kokkulepped – Keeld – Keelatud kokkulepped, mille toime jätkub peale nende formaalset lõppemist – EÜ artikli 81 kohaldamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

20.    Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Ettevõtja, kes osales konkurentsivastases kokkuleppes – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Ettevõtja pakutava konkurentsi kohta – Asjaolud, mis ei võimalda ettevõtja kokkuleppes osalemist tingimata välistada

(EÜ artikli 81 lõige 1)

21.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Teabe vahetamine keelatud kokkuleppe raames– Ettevõtja, kes võtab arvesse teise ettevõtja kaebusi esimese pakutava konkurentsi kohta – Hõlmamine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

22.    Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Teabevahetamine keelatud kokkuleppe raames või selle kokkuleppe ettevalmistamiseks – Vahetatud teabe arvessevõtmine – Eeldus

(EÜ artikli 81 lõige 1)

23.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Üks vältav rikkumine kahel siseriiklikul turul – Rikkumise eri kestus kummalgi turul – Tõendamiskoormise ulatus

(EÜ artiklid 81 ja 82)

24.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Komisjoni otsustuspraktika – Soovituslikkus

(EÜ artikkel 81 lõige 1 ja artikkel 82); nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

25.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Komisjoni kaalutlusruum – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus – Karistuste tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(EÜ artiklid 81 ja 82); nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

26.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine – Ettevõtja suhtes karistuse puudumine – Asjaolu, mis üksi ei saa takistada samalaadse rikkumise toimepanijale trahvi määrata

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

27.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hinnanguelemendid – Eriti rasked rikkumised – Turu jagamine

(EÜ artiklid 81 ja 82; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19, 21 ja 23)

28.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Ettevõtja müügiväärtuse protsendimäära kindlaksmääramine – Kriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 22 ja 25)

29.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Vähene osalemine – Tingimused – Tõendamiskoormise ulatus

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 kolmas lõik)

30.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kergendavad asjaolud – Konkurentsivastase tegevuse lubamine või õhutamine avaliku sektori poolt – Siseriiklik turg, mida iseloomustab seaduslik monopol ja mis on liberaliseerimisjärgus – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 viies lõik)

31.    Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 62 ja 63)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 64)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 65 ja 74)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 70)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 77–80)

6.      EÜ artikli 81 lõige 1 on kohaldatav üksnes konkurentsile avatud sektorites, võttes arvesse selles sättes toodud tingimusi, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise ja tagajärgedega konkurentsile. Konkurentsitingimuste uurimine ei põhine mitte üksnes turul juba tegutsevate ettevõtjate vahelisel olemasoleval konkurentsil, vaid ka potentsiaalsel konkurentsil. Sellega seoses, ehkki ettevõtja kavatsus turule siseneda võib olla oluline kontrollimaks, kas teda võib lugeda potentsiaalseks konkurendiks viidatud turul, on sellise määratluse aluseks olev keskne asjaolu siiski tema suutlikkus kõnealusele turule siseneda.

Mis puudutab siseriiklikku turgu, mida iseloomustab tegelike territoriaalsete monopolide esinemine, ei oma tähtsust asjaolu, mille kohaselt ei ole sellel turul seaduslikku monopoli. Nimelt selleks, et kindlaks teha, kas turul on potentsiaalne konkurents, peab komisjon kontrollima, kas on olemas tegelikud ja konkreetsed võimalused, et asjaomased ettevõtjad tegutseksid omavahelises konkurentsis või uus konkurent võiks siseneda sellele turule ning konkureerida olemasolevate ettevõtjatega. See komisjoni poolne kontroll peab toimuma nende võimaluste objektiivsel alusel, nii et asjaolu, mille kohaselt need võimalused on välistatud otseselt siseriiklikest õigusaktidest tuleneva monopoli tõttu või kaudselt õigusaktide rakendamisest tuleneva faktilise olukorra tõttu, ei oma tähtsust.

Lisaks ei ole äriühingu puhtteoreetiline sellisele turule tuleku võimalus piisav, et niisuguse konkurentsi olemasolu tõendada.

(vt punktid 81, 82, 84, 95, 98 ja 99)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 117 ja 195)

8.      EÜ artikli 81 lõige 1 on kohaldatav ainult kokkulepete suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Ühendusesisest kaubavahetust mõjutatakse üldjuhul mitme sellise asjaolu koosmõjul, mis eraldi võetuna ei pruugi iseenesest määravad olla. Kontrollimaks, kas keelatud kokkulepe mõjutab tuntavalt liikmesriikidevahelist kaubandust, tuleb seda uurida selle majanduslikus ja õiguslikus kontekstis. Selles suhtes on vähe oluline, kas keelatud kokkuleppe mõju kaubandusele on ebasoodne, neutraalne või soodne. Konkurentsipiirang võib liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada, kui see juhib kaubavood kõrvale kursilt, mille need muidu oleksid võtnud.

Lisaks piisab keelatud kokkuleppe võimest mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, st selle võimalikust mõjust, selleks et kokkulepe kuuluks EÜ artikli 81 kohaldamisalasse, ning puudub vajadus tõendada selle tegelikku mõju kaubandusele. Siiski on vajalik, et keelatud kokkuleppe võimalik mõju riikidevahelisele kaubandusele oleks tuntav või teisisõnu, et see ei oleks vähetähtis.

Lisaks on liikmesriigi kogu territooriumi hõlmava kokkuleppe olemus siseriiklike turgude lõhestatusele kaasaaitav, takistades turgude omavahelist põimumist, mis on asutamislepingu eesmärk.

Mis puudutab neid siseriiklikke turge, mida iseloomustab seaduslik või tegelik monopol, siis kuna komisjon ei tõendanud potentsiaalse konkurentsi esinemist niisugustel turgudel, siis ei saa ta asuda seisukohale, et neid turge puudutav kokkulepe või tegevus võivad liikmesriikide kaubavahetust tuntavalt mõjutada.

(vt punktid 122–126)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 133–135)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 136–138, 141, 151, 155, 156, 220, 221, 223 ja 228)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 161, 172 ja 224–226)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 178 ja 264)

13.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 202 ja 203)

14.    Kooskõlastatud tegevusega peetakse silmas koostööd ettevõtjate vahel, kes ei ole läinud nii kaugele, et nad oleksid sõlminud kokkuleppe selle sõna kitsas tähenduses, kuid milles teadlikult valitakse konkurentsiriskide asemel ettevõtjatevaheline koostöö. Koordineerimise ja koostöö kriteeriume, mis moodustavad kooskõlastatud tegevuse, tuleb mõista lähtuvalt asutamislepingu konkurentsieeskirjadele omasest kontseptsioonist, mille kohaselt peab iga ettevõtja otsustama sõltumatult, mil viisil ta kavatseb ühisturul tegutseda.

Kuigi selline sõltumatuse nõue ei välista ettevõtjate õigust enda tegevust vastavalt konkurentide juba võetud või tulevikus võetavatele meetmetele mõistlikult kohandada, on selle nõudega oluliselt vastuolus igasugune ettevõtjate omavaheline otsene või kaudne suhtlemine, millega võidakse mõjutada olemasoleva või potentsiaalse konkurendi käitumist turul või see, et sellisele konkurendile antakse teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud käituda või kavatseb hakata turul käituma, kui sellise suhtlemise eesmärk või tagajärg on niisuguste konkurentsitingimuste tekkimine, mis ei vasta kõnealuse turu normaalsetele tingimustele, võttes arvesse kaupade või osutatud teenuste liiki, ettevõtjate suurust ja arvu ning nimetatud turu suurust.

Oluliselt koondunud oligopoolsel turul võib teabevahetus võimaldada ettevõtjatel teada saada, milline on konkurentide seisund turul ja nende äristrateegia ning muuta seeläbi arvestatavalt ettevõtjate vahel säilivat konkurentsi. Vahetatud teave ei pea tingimata puudutama üksikasjalikku teavet. Oligopoolse turu kontekstis võib ka üldine teabevahetus, mis puudutab eeskätt ettevõtja äristrateegiat, konkurentsi kahjustada. Lisaks, kui kooskõlastamisel osalev ettevõtja jätkab asjaomasel turul tegutsemist, on kooskõlastamise ja selle ettevõtja turukäitumise vahelise põhjusliku seose eeldus kohaldatav isegi siis, kui kooskõlastamine rajaneb vaid ühekordsel asjassepuutuvate ettevõtjate kohtumisel.

Järelikult ei oma niisuguses kontekstis tähtust see, et ettevõtjad ei vahetanud teavet kulude, hindade, marginaalide, müüdud koguste või klientide kohta, kuna tugevalt koondunud oligopoolse turu kontekstis piisab teabevahetuse asetleidmisest.

(vt punktid 211–213, 247 ja 249)

15.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 215)

16.    Konkurentsimenetluses ei kujuta rikkumist tuvastav otsus endast sanktsiooni määruse nr 1/2003 artikli 25 tähenduses ja seega ei kohaldata sellele sama sättega ette nähtud aegumist. Nimelt, määruse nr 1/2003 VI peatükis, mis puudutab karistusi, on silmas peetud vaid trahve ja karistusmakseid, ning ükski selle määruse säte ei võimalda asuda seisukohale, et määruse artiklis 7 silmas peetud komisjoni otsused, milles ta tuvastab EÜ artiklite 81 ja 82 sätete rikkumise, kuuluvad selles peatükis nimetatud karistuste hulka. Niisiis ei tähenda trahvide ja karistusmaksete määramise pädevuse aegumine seda, et aegub kaudne pädevus rikkumist tuvastada.

(vt punkt 272)

17.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 275)

18.    EÜ artiklites 81 ja 82 on silmas peetud üksnes konkurentsivastast tegevust, mille algatajad on ettevõtjad ise. Kui ettevõtjatele on konkurentsivastane tegevus siseriiklike õigusnormide alusel kohustuslik või kui need õigusnormid moodustavad õigusliku raamistiku, mis välistavad igasuguse ettevõtjatevahelise konkureerimise võimaluse, ei ole EÜ artiklid 81 ja 82 kohaldatavad. Sellises olukorras ei ole konkurentsipiirangu põhjuseks ettevõtjate autonoomne tegevus, mida nendes sätetes eeldatakse. Seevastu võib EÜ artiklid 81 ja 82 olla kohaldatavad, kui ilmneb, et siseriiklikud õigusnormid jätavad võimaluse konkurentsiks, mida ettevõtjate autonoomne tegevus võib takistada, piirata või kahjustada.

Seega, mis puudutab siseriiklikku turgu, mida iseloomustab seadusliku monopoli esinemine, siis võib komisjon tuvastada EÜ artikli 81 rikkumise, kui asjaomane liikmesriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud üle direktiivi, mille eesmärk on luua konkurentsil põhinev turg, ja kui siseriiklikku regulatsiooni – isegi kui see formaalselt veel kehtib – ei saa praktikas pidada niisuguseks, mis teeb asjaomase konkurentsivastase tegevuse kohustuslikuks või millega loodi õiguslik raamistik, mis ise kõrvaldab ettevõtjate mis tahes konkurentsipõhise tegevuse võimaluse.

Siseriiklikud ametiasutused peavad alates tähtaja möödumisest, mis on ette nähtud direktiivi ülevõtmiseks, mille eesmärk on luua konkurentsil põhinev turg, kohaldamata jätma mis tahes sellega vastuolus oleva sätte. Nad ei saa muu hulgas tugineda EÜ artiklitele 81 ja 82 ettevõtja konkurentide vastu, kes soovivad siseriiklikule turule siseneda. Nimelt tuleb liidu õiguse ülimuslikkuse tõttu jätta kohaldamata siseriikliku õigusakti mis tahes säte, mis on liidu õigusnormiga vastuolus, olenemata sellest, kas siseriiklik norm on liidu normist varasem või hilisem. Lisaks, vahetut õigusmõju omada võivatele direktiivi sätetele saab tugineda muu hulgas üksuse vastu, kellele on olenemata tema juriidilisest vormist tehtud ametiasutuste korraldusel ülesandeks viimaste kontrolli all olevate avalike teenuste osutamine, ja kellel on sellega seoses laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest eeskirjadest.

(vt punktid 312–314, 317 ja 323)

19.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 326)

20.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 354 ja 355)

21.    Kui ettevõtja tuleb vastu teise ettevõtja poolt talle adresseeritud kaebusele teemal, et esimese ettevõtja müüdavad tooted pakuvad talle konkurentsi, kujutab nende isikute käitumine konkurentsivaldkonnas endast kooskõlastatud tegevust.

(vt punkt 357)

22.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 363)

23.    Kui komisjoni otsuses, milles määratakse trahv konkurentsieeskirjade rikkumise eest, tehakse vahet siseriiklikul turul ja naaberturul toimepandud rikkumise kestusel, peab komisjon esitama vajalikud tõendid, mis võimaldaksid õiguslikult piisavalt kinnitada rikkumise toimepanemist neil kahel turul ning kahel väidetud ajavahemikul. Nimelt lasub rikkumise toimepanemise ja seega selle kestuse tõendamiskoormis komisjonil.

Neid kaalutlusi ei muuda asjaolu, et rikkumine kujutab endast ühte vältavat rikkumist. Nimelt ei mõjuta see tuvastatud rikkumise laadiga seotud asjaolu fakti, et kuna komisjon mainis otsuse resolutsiooni osas tahtlikult kahel asjaomasel turul rikkumise erinevat kestust, on ta kohustatud neid tuvastatud kestusi õiguslikult piisavalt tõendama.

(vt punktid 374 ja 375)

24.    Komisjoni varasem otsustuspraktika ei kujuta endast konkurentsivaldkonna trahvide õiguslikku raamistikku, sest selle raamistiku määratleb üksnes määrus nr 1/2003 ja suunised määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta. Seega on teisi juhtumeid käsitlevad otsused diskrimineerimise esinemise küsimuses üksnes soovituslikud, arvestades, et ei ole eriti tõenäoline, et sellele juhtumile omased asjaolud, nagu asjaomased turud, tooted, ettevõtjad ning ajavahemikud oleksid identsed.

Võrdse kohtlemise põhimõte, millega on vastuolus eelkõige see, kui sarnaseid olukordi käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud, on kohaldatav komisjoni suhtes, kui ta määrab ettevõtjale trahvi konkurentsieeskirjade rikkumise eest nagu iga muu institutsiooni suhtes mis tahes tegevuse puhul.

Komisjoni varasemad trahvi määramise otsused on võrdse kohtlemise põhimõtte seisukohalt asjakohased siiski juhul, kui on tõendatud, et nende teiste otsustega seonduvate juhtumite asjaolusid puudutavad andmed, nagu asjaomased turud, tooted, riigid, ettevõtjad ning ajavahemikud on võrreldavad vaidlusaluse juhtumi asjaoludega.

(vt punktid 385–387)

25.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 397)

26.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 398)

27.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 414–416, 420 ja 421)

28.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 427, 428, 430 ja 431)

29.    Suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktist 29 tuleneb, et konkurentsieeskirjade rikkumisega seotud menetluses võidakse trahvisummat vähendada muu hulgas siis, kui konkurentsivastane tegevus oli lubatud või seda õhutati avaliku sektori poolt või õigusaktidega või kui asjaomane ettevõtja esitab tõendid selle kohta, et tema osalemine rikkumises on sisuliselt tühine ning tõestab, et ajal, mil ta oli rikkumist kujutavate kokkulepete osaline, ta tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkureerivalt.

Selleks et ettevõtja suhtes kohaldataks kergendavat asjaolu rikkumises vähese osalemise alusel, peab ta tõendama, et ajavahemikul, mil ta oli endast rikkumist kujutavate kokkulepetega seotud, hoidus ta tegelikult nende täitmisest, käitudes turul konkureerivalt, või vähemalt tõendama, et ta on selgelt ja märgatavalt rikkunud asjaomase kartelliga kehtestatud kohustusi niivõrd, et see häiris kartelli toimimist. Teisiti öeldes peab ta tõendama, et ta ei täitnud vaidlusaluseid kokkuleppeid, käitudes turul viisil, mis takistas tuvastatud rikkumise konkurentsivastast toimet.

Sellega seoses, ettevõtja, kes vaatamata konkurentidega kooskõlastamisele tegutseb turul rohkem või vähem iseseisvalt, võib üritada lihtsalt kartelli oma huvides ära kasutada. Neid asjaolusid arvestades ei võimalda see, et ettevõtja üritas asjaomasest piirangust mööda hiilida, tõendada turul käitumist sellisel viisil, mis võib takistada tuvastatud rikkumise konkurentsivastast toimet.

(vt punktid 436, 439 ja 441)

30.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 447–451)

31.    Vastavalt EÜ artiklile 229 annab määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus Üldkohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib Üldkohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale.

Sellega seoses, Üldkohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud komisjoni arvutustega ega tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma.

(vt punktid 461 ja 462)