Kohtuasi T‑326/11

Brainlab AG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärk BrainLAB – Kaubamärgi registreeringu kehtivuse pikendamise taotluse esitamata jätmine – Kaubamärgi registrist kustutamine pärast registreeringu kehtivuse lõppemist – Tähtaja ennistamise taotlus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikkel 81

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Teatavakstegemine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 47 lõige 2; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirjad 29 ja 67)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Tähtaja ennistamine – Tingimused – Asjaoludele vastav hoolsus

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 81 lõige 1)

1.      Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) peab siis, kui kaubamärgiomanik on oma kaubamärgi jälgimise haldamise usaldanud esindajale, kes tegeleb sellega kutsetegevuse raames, ja sellest Siseturu Ühtlustamise Ametit nõuetekohaselt teavitanud, seda valikut tunnustama, saates ametliku teabe asjaomasele määratud esindajale nii, et viimane saaks volitaja huve kaitsta, näidates üles kõrgendatud hoolsust, mida temalt kui pädevalt asjatundjalt eeldatakse. Sellega seoses ei saa Siseturu Ühtlustamise Amet tugineda määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 47 lõikele 2 ja määruse nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, eeskirjale 29, väites, et nende sätete kohaselt peab ta kaubamärgi registreeringu peatsest lõppemisest teavitama kaubamärgiomanikku, mitte aga tema määratud esindajat, kes tegutseb kutsetegevuse raames. Selline argumentatsioon on nimelt vastuolus määruse nr 2868/95 eeskirjaga 67, mille kohaselt adresseeritakse määratud esindaja olemasolul teated ja dokumendid kõnealusele määratud esindajale.

(vt punktid 47–49)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 81 lõikest 1 tuleneb, et tähtaja ennistamine sõltub kahe tingimuse täitmisest, millest esimene on see, et pool on näidanud üles asjaoludele vastavat hoolsust, ning teine, et tähtaja möödalaskmine toob vahetult kaasa õiguse või õiguskaitsevahendi kaotamise.

Sellest sättest tuleneb ka, et hoolsuskohustus lasub ennekõike kaubamärgiomanikul. Kui omanik delegeerib kaubamärgi registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud halduskohustused, tuleb tal hea seista selle eest, et valitud isik annab piisava tagatise, et nimetatud kohustuste täitmist saab eeldada. Asjaomaste kohustuste delegeerimise tõttu kehtib hoolsuskohustus nii omaniku kui ka valitud isiku puhul. Kuna viimane tegutseb omaniku nimel ja huvides, siis tuleb tema tegevust pidada omaniku tegevuseks.

Nimetatud määruse artikli 81 lõikes 1 oleva määratluse „asjaoludele vastavalt ülesnäidatud hoolsus” kohaselt tuleb siis, kui on antud volitus erialaspetsialistist esindajale, võtta kasutusele tähtaegade sisemine kontrolli- ja jälgimissüsteem, mis hoiab üldjuhul ära tähtaegade tahtmatu möödalaskmise, nii nagu on ette nähtud Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) menetlussuunistes. Sellest tuleneb, et üksnes erandlike ning seega kogemuste põhjal ettenägematute sündmuste korral võib tähtaja ennistamise taotluse rahuldada.

(vt punkt 36–38, 41)