29. detsembril 2010 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon

(kohtuasi T-588/10)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias, E. Lefteriotou ja X. Basakou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks;

tühistada komisjoni 4. novembri 2010. aasta otsus "mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames" osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes kohaldatavaid finantskorrektsioone;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kreeka Vabariik palub oma hagis tühistada komisjoni 4. novembri 2010. aasta otsus "mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames" [teatavaks tehtud numbri K(2010) 7555 all, avaldatud numbri 2010/668/EL all 5. novembril 2010 Euroopa Liidu Teatajas L 288 (ELT L 288, lk 24)] osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes kohaldatavaid finantskorrektsioone järgmistes valdkondades: a) otsetoetused - põllumaa, b) tubakas, c) nõuetele vastavus, d) kuivatatud viinamarjad, e) Egeuse mere saared, ja f) loomakasvatustoetused.

Mis puudutab parandusi valdkonnas "otsetoetused - põllumaa", siis väidab hageja esiteks, et vanade eeskirjade kohaldamiseks uue ühise põllumajanduspoliitika ja uue ühtse otsemaksete kava suhtes puudub kehtiv õiguslik alus; ka väidab hageja, et uues korras ei ole määratud kindlaks põhi- ja täiendavaid kontrolle, mis on kindlasummaliste korrektsioonimäärade kohaldamise eelduseks.

Teiseks rõhutab hageja, et vanade eeskirjade kohaldamine uue ühise põllumajanduspoliitika suhtes rikub jämedalt proportsionaalsuse põhimõtet.

Kolmandaks tõdeb hageja, et korrektsiooni - eriti veel kõnealust summat enam kui kolm korda ületava korrektsiooni - määramine kujutab endast õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumist, sest kohtulahendite tagajärjel ei olnud võimalik uuendada/täiendada maatükkide identifitseerimise süsteemi - geograafilise informatsiooni süsteemi (LPIS-GIS) ja samas oli Kreeka leppinud EL-iga kokku tegevuskava LPIS-GIS täiendamiseks ning sellest kavast oli rangelt kinni peetud.

Neljandaks märgib hageja, et: a) faktilistele asjaoludele antud hinnang on puudulik ja ebaõige (mis puudutab väidetavat hilinenult teostamist ja kohapealsete kontrollide puudulikku kvaliteeti) ning et b) taotlusaasta 2006. aasta kohta kasutatud LPIS-GIS andmete ja LPIS-GIS 2009. aasta täielike ja usaldusväärsete andmete võrdlusel ilmneb, nagu tõdes komisjon kohapealset kontrolli läbi viies, et erinevused ja puudujäägid on minimaalsed ega ületa 2,5%.

Mis puudutab tubakasektori osas määratud korrektsiooni, siis märgib hageja esiteks, et määruse (EÜ) nr 1290/2005¹ artiklit 31 on tõlgendatud ja kohaldatud ebaõigesti, sest EL-i etteheidetu ei ohustanud kuidagi EAGGF-i.

Teiseks toonitab hageja, et toetuse maksmise tingimused olid sätestatud ammendavalt ja ainult määruse (EMÜ) nr 2075/92² artiklis 5 ja seetõttu seadis komisjon õigusvastaselt määruse (EÜ) nr 2848/1998 ³ artikli 16 lõikes 1 lisatasu maksmise täiendavaks tingimuseks selle, et toodang tuleb tarnida esmatöötlejale saagiaastale järgneva aasta 30. aprilliks (tubaka hilinenud tarnimine).

Kolmandaks rõhutab hageja asjaolu, et komisjoni määruse (EÜ) nr 2848/1998 artikli 16 lõikes 1 sätestatu rikub esiteks proportsionaalsuse põhimõtet, sest mõnepäevane hilinemine tubaka tarnimisel, mida ei ole põhjustanud tubakatootja, vaid sisseostev ettevõtja, võtab tootjalt kogu aastase sissetuleku, ilma, et lisatasu saaks nõuetekohaselt astmeliselt vähendada, ja et teiseks rikub see ka ELTL artikli 39 lõike 1 punkti b ning määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 3 lõiget 3.

Neljandaks väidab hageja, et jätta tootjad lisatasust ilma mõnepäevase hilinemise tõttu tubaka tarnimisel ei ole õigustatud ka seetõttu, et ettevõtja tugines niisuguste erakorraliste asjaolude esinemisele, mis ei andnud talle võimalust esitada õigeaegselt garantiikirju ja osaleda tubaka tarnimisel.

Viiendaks toob hageja välja, et komisjon leidis ebaõigesti, et külvieelsete lepingute lõpetamine ei ole määruse (EMÜ) nr 2075/92 ja määruse (EÜ) nr 2848/98 alusel lubatud.

Kuuendaks väidab hageja, et: a) ebaõigesti on hinnatud ja kohaldatud määruse nr 2075/92 artiklit 5 ja artikli 6 lõike 2 teist taanet, mis puudutab loa andmist kolmele esmatöötlejale, kellele ei olnud oma varustust (abikõlbmatud ettevõtjad) ning, et b) komisjon ei ole ennekõike võtnud arvesse Monada Epexergasias Kapnou Kentrikis Elladas, ATPL-i (Kesk-Kreeka tubakatootmisüksus) andmeid.

Nõuetele vastavuse osas väidab hageja esiteks, et kõnealuses sektoris korrektsiooni kohaldamiseks puudub kehtiv õiguslik alus.

Teiseks väidab hageja, et 9. juuni 2006. aasta dokumendi AGRI 64043 sätete tagasiulatuv kohaldamine kontrollimise esemeks oleva 2005. aasta suhtes on lubamatu.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon rikub asutamislepingust tulenevat koostöö kohustust, arvestades, et 2005. aasta oli uue süsteemi kohaldamise esimene aasta ja et hageja täitis kohe ja täielikult Euroopa Liidu juhised, nii et ka kooskõlas võrdsuse üldpõhimõttega ei ole õigustatud korrektsioonid, mis küündivad uues kohustuste sektoris koguni 10%-ni.

Neljandaks väidab hageja, et komisjon tegi faktiliste asjaolude hindamisel vea kuues Euroopa Liidu välja toodud punktis.

Kuivatatud viinamarjade osas väidab hageja esiteks, et õigusvastaste ja õigustamatute korrektsioonide aluseks on faktilistele asjaoludele ja määruse (EÜ) nr 1621/1999⁴ artikli 3 lõike 2 neljandale taandele antud ebaõige hinnang.

Teiseks toonitab hageja asjaolu, et sultanade osas korrektsiooni viiekordistamine 2%-lt 10%-le ajavahemikust 2002-2003 kuni ajavahemikuni 2003-2004 ja suurendamine enam kui poole võrra ehk 10%-lt 25%-le ajavahemikust 2003-2004 kuni ajavahemikuni 2004-2005 ja ajavahemikule 2005-2006 järgneval ajal, tulenes juhiste ebaõigest kohaldamisest kindla määraga korrektsioonide suhtes ning puudulikust hinnangust faktilistele asjaoludele, ja see kujutab endast proportsionaalsuse põhimõtte ilmselget rikkumist ning Euroopa Liidu kaalutlusõiguse piiride ületamist.

Kolmandaks tõdeb hageja, et: a) korrektsiooni viiekordistamine korintide suhtes 5%-lt ajavahemikul 2004-2005 25%-le ajavahemikul 2005-2006 kujutab endast kindlasummalisi korrektsioone puudutavate suuniste väära tõlgendamist ja kohaldamist, proportsionaalsuse põhimõtte ilmselget rikkumist ja Euroopa Liidu kaalutlusõiguse piiride ületamist, ning et: b) 5% kohaldamine ajavahemiku 2004-2005 suhtes, mille kohta ei eraldatud mingit toetust miinimumnõudeid mitte täitnud maatükkidele, on omavoliline ja õigustamatu.

Neljandaks väidab hageja, et faktilistele asjaoludele on antud ebaõige hinnang seoses väidetavate puudujääkidega istandusregistris ning maatükkide identifitseerimisel ja mõõtmisel.

Viiendaks toonitab hageja, et faktilistele asjaoludele on antud ebaõige hinnang seoses väidetavate puudujääkidega nõuetes, mis seonduvad meetme halduse ja järelevalvega.

Egeuse mere saarte osas väidab hageja esmalt, et rikuti kohtuotsuse seadusjõu põhimõtet, arvestades, et Euroopa Kohus tühistas 27. oktoobri 2005. aasta otsusega kohtuasjas C-175/03 finantskorrektsiooni, mis oli määratud kõnealusele sektorile samade aastate kohta, või teise võimalusena, et rikuti ELTL artikleid 264 ja 266.

Teiseks märgib hageja, et vääralt tõlgendati ja kohaldati määruse (EÜ) nr 1258/1999⁵ artikli 7 lõiget 4, mis sätestab, et finantskorrektsioonide kohaldatakse kooskõlas 24 kuu reegliga, või teise võimalusena, et rikuti olulist menetlusnormi, sest Euroopa Liidul puudus ratione temporis pädevus kohaldada 2010. aastal 17. augusti 2000. aasta kirjale tuginevat korrektsiooni; hageja väidab veel, et 2010. aastal korrektsioonide kohaldamine seoses 1999., 2000. ja 2001. aastal järelevalvesüsteemis ilmnenud puudujääkidega rikub õiguskindluse üldpõhimõtet ning põhimõtteid, mille järgi menetlustähtaeg peab olema mõistliku pikkusega ning Euroopa Liit peab tegema omapoolsed toimingud aegsasti, sest menetlus kestis õigustamatult liiga kaua.

Viimaks märgib hageja loomakasvatuse lisatasude kohta, et esiteks oli raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetlus kehtetu, kuna komisjonil puudus ratione temporis pädevuse finantskorrektsioonide määramiseks, ja teiseks oli faktilistele asjaoludele antud hinnang ebaõige ning rikuti proportsionaalsuse põhimõtet, mis puudutab fondile kirjeldatud probleemidega põhjustatud riski hindamist.

____________

¹ - Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

² - Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta.

³ - Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2848, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075 toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabi kohta kohaldamiseks.

⁴ - Komisjoni 22. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1621/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kuivatatud viinamarjade tootmiseks ettenähtud viinamarjasortide kasvatamiseks antava viljelusabi kohta.

⁵ - Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.