Language of document :

Engie Global LNG Holding Sàrl-i, Engie Invest International SA ja Engie SA 22. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 12. mai 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-516/18 ja T-525/18: Luksemburgi Suurhertsogiriik jt versus komisjon

(kohtuasi C-454/21 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Engie Global LNG Holding Sàrl, Engie Invest International SA, Engie SA (esindajad: advokaadid C. Rydzynski, B. Le Bret, M. Struys ja F. Pili,)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tunnistada käesolev apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-516/18 ja T-525/18: Luksemburg ja Engie Global LNG Holding jt vs. komisjon;

teha Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 kohaselt asjas lõplik sisuline otsus ning esimese võimalusena rahuldada Engie esimeses kohtuastmes esitatud nõuded või teise võimalusena tühistada komisjoni 20. juuni 2018. aasta otsuse (EL) 2019/421 riigiabi SA.44888 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Luksemburg andis Engie kontsernile (ELT 2019, L 78, lk 1), artikkel 2 osas, milles kohustatakse abi tagasi nõudma;

kolmanda võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Engie Global LNG Holding, Engie Invest International ja Engie esitavad apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet.

Apellantide hinnangul rikkus Üldkohus õigusnormi ja moonutas viiteraamistiku kindlaksmääramisel faktilisi asjaolusid, kui ta (i) jättis viiteraamistiku kindlaksmääramisel kõrvale ema- ja tütarettevõtjate direktiivi; (ii) lõi seose tulumaksuseadustiku artiklite 164 ja 166 vahel Luksemburgis; (iii) leidis, et ZORA kasv kujutas endast jaotatud kasumit, ning (iv) leidis, et asjaomased maksualased eelotsused andsid valikulise eelise.

Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi ja moonutas õiguse kuritarvitamist käsitleva Luksemburgi õigusnormiga seoses valikulise eelise olemasolu tõendamisel faktilisi asjaolusid (i) valitud viiteraamistiku osas; (ii) valikulise eelise tuvastamisel; ning (iii) Luksemburgi õiguse tõlgendamisel.

Seega leiavad apellandid esimeses ja teises väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lükkas tagasi argumendid, mis nad tühistamishagi raames esitasid seoses komisjoni piiratud pädevusega vastavalt ELTL artiklitele 2, 3, 4 ja 5, milles käsitletakse pädevuse jaotust Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, koostoimes ELTL artiklitega 113−117.

Lõpuks oli abi tagasinõudmine, mida Üldkohus kohustas tegema, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus.

____________