Euroopa Kohtu (suurkoda) 23. novembri 2021. aasta otsus (Pesti Központi Kerületi Bírósági eelotsusetaotlus - Ungari) – kriminaalasi IS süüdistuses
(kohtuasi C-564/19)1
(Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv 2010/64/EL – Artikkel 5 – Suulise ja kirjaliku tõlke kvaliteet – Direktiiv 2012/13/EL – Õigus saada kriminaalmenetluses teavet – Artikli 4 lõige 5 ja artikli 6 lõige 1 – Õigus saada teavet süüdistuse kohta – Õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele – Direktiiv 2016/343/EL – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja erapooletule kohtule – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõige 2 – ELTL artikkel 267 – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Vastuvõetavus – Seaduse huvides esitatud kaebus otsuse peale, millega esitatakse eelotsusetaotlus – Distsiplinaarmenetlus – Kõrgema kohtu pädevus tunnistada eelotsusetaotlus õigusvastaseks)
Kohtumenetluse keel: ungari
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Pesti Központi Kerületi Bíróság
Põhikohtuasja menetluse pool
IS
Resolutsioon
ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi kõrgeim kohus tuvastab seaduse huvides esitatud kaebuse põhjal, et eelotsusetaotlus, mille alama astme kohus selle sätte alusel Euroopa Kohtule esitas, on õigusvastane põhjusel, et esitatud küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased ja vajalikud, olgugi et see kõrgeima kohtu otsus ei mõjuta eelotsusetaotluse esitamise otsuse õiguslikku toimet. Liidu õiguse esimuse põhimõte kohustab seda alama astme kohut jätma selline liikmesriigi kõrgeima kohtu otsus arvesse võtmata.
ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohtuniku suhtes algatatakse distsiplinaarmenetlus põhjusel, et ta on esitanud Euroopa Kohtule nimetatud sätte alusel eelotsusetaotluse.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike võtma konkreetseid meetmeid tagamaks, et pakutava suulise ja kirjaliku tõlke kvaliteet on piisav selleks, et kahtlustatav või süüdistatav mõistaks talle esitatud süüdistust ja et liikmesriigi kohtud saaksid seda tõlget kontrollida.
Direktiivi 2010/64 artikli 2 lõiget 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivi 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, artikli 4 lõiget 5 ja artikli 6 lõiget 1 tuleb lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikest 2 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus isiku suhtes tagaseljaotsuse tegemine, kui ebapiisava suulise tõlke tõttu ei ole seda isikut talle arusaadavas keeles teavitatud tema vastu esitatud süüdistusest või kui on võimatu kindlaks teha, milline oli pakutud suulise tõlke kvaliteet, ja seega tuvastada, et isikut teavitati tema vastu esitatud süüdistusest talle arusaadavas keeles.
____________
1 ELT C 95, 23.3.2020.