EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
21. juuli 2016
Kohtuasi F‑136/15
HD
versus
Euroopa Parlament
Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Õppetoetus – Saamise tingimused – Personalieeskirjade artikli 67 lõige 2 – Mujalt saadava samalaadse toetuse mahaarvamine – Personalieeskirjade artikkel 85 – Alusetult saadu tagastamine
Ese: Hagi, mis on esitatud ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingu suhtes, ja millega HD palub tühistada Euroopa Parlamendi 11. novembri 2014. aasta otsused viia nõuetega kooskõlla hageja olukord seoses õppetoetuse saamisega, ja 8. detsembri 2014. aasta otsus nõuda tagasi summad, mis hageja selle toetusena on alusetult saanud, ning vajaduse korral 30. juuni 2015. aasta otsus hageja kaebuste rahuldamata jätmise kohta.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud poolte endi kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Väited, mida kaebuses ei esitatud – Vastuvõetamatus
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 2)
2. Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Maksmise ilmne alusetus – Kriteeriumid
(Personalieeskirjad, artikkel 85)
1. Personalieeskirjade artikli 91 lõikes 2 ette nähtud kaebuse ja sellele järgneva hagi vastavuse reegel nõuab selleks, et väide oleks vastuvõetav, et see oleks liidu kohtule esitatud juba kohtueelses menetluses, nii et ametisse nimetav asutus saaks asjaomase isiku poolt vaidlustatud otsuse suhtes tehtud kriitikaga tutvuda.
(vt punkt 39)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 7.7.2004, Schmitt vs. Teadusuuringute Rakendusamet, T‑175/03, EU:T:2004:214, punkt 42.
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 25.10.2013, komisjon vs. Moschonaki, T‑476/11 P, EU:T:2013:557, punkt 71.
2. Personalieeskirjade artikli 85 kohaselt on selleks, et alusetult makstud summa võiks tagasi nõuda, vaja tõendada, et saaja oli makse õigusvastasusest tõesti teadlik või et rikkumine oli nii ilmne, et see ei saanud saajale teadmata olla.
Väljend „nii ilmne”, millega personalieeskirjade artiklis 85 kirjeldatakse maksmise seadusliku aluse puudumist, ei tähenda seda, et alusetuid makseid saavalt ametnikult ei eeldata mingitki järelemõtlemist ja kontrolli, vaid et summa tuleb tagasi maksta, kui viga ei saanud märkamatuks jääda tavapäraselt hoolsale ametnikule, kes peaks tundma tema töötasu reguleerivaid sätteid.
Personalieeskirjade artiklit 85 tuleb tõlgendada nii, et küsimus ei seisne selles, kas viga oli administratsioonile ilmne või mitte, vaid selles, kas viga oli ilmne asjaomasele isikule. Tuhandetele ametnikele ja teenistujatele töötasude ja erinevate toetuste maksmise tagama pidava institutsiooni olukord ei ole nimelt võrreldav ametniku olukorraga, kel on isiklik huvi kontrollida talle igakuiselt tehtavaid makseid. Seetõttu ei väära asjaolu, et administratsioon jättis õppetoetuse maksmise lõpetamata, järeldust, et asjaomane ametnik oli sellest veast teadlik või oleks pidanud sellest teadlik olema, nii ta ei saa alusetult saadud toetuse tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks tugineda oma heausksusele.
(vt punktid 50 ja 56–58)
Viited:
Esimese Astme Kohus: kohtuotsused, 10.2.1994, White vs. komisjon, T‑107/92, EU:T:1994:17, punktid 32, 33, 38 ja 50; 27.2.1996, Galtieri vs. parlament, T‑235/94, EU:T:1996:22, punkt 49; 17.1.2001, Kraus vs. komisjon, T‑14/99, EU:T:2001:10, punktid 36–38, ja 5.11.2002, Ronsse vs. komisjon, T‑205/01, EU:T:2002:269, punktid 45 ja 46.
Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 27.1.2016, DF vs. komisjon, T‑782/14 P, EU:T:2016:29, punktid 25 ja 26.
Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 9.9.2008, Ritto vs. komisjon, F‑18/08, EU:F:2008:110, punkt 40.