ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

4. juuli 2014

Kohtuasi T‑644/11 P

Eugène Emile Marie Kimman

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Vastuapellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – 2009. aasta hindamine – Hagiavalduse ja kaebuse vastavuse nõue – Personalieeskirjade artikli 91 lõige 2 – Ad hoc hindamisrühma arvamus – Moonutamine – Põhjendamiskohustus – Ilmne hindamisviga

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑74/10: Kimman vs. komisjon selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas F‑74/10: Kimman vs. komisjon esiteks osas, milles sellega tunnistatakse vastuvõetavaks teine väide, kolmanda väite kuus esimest osa ja neljas väide, välja arvatud etteheide, mille kohaselt apellandi poolt institutsiooni huvides tehtud tööd ei võetud arvesse ja mille apellant esitas menetluses esimeses astmes, ning teiseks osas, milles sellega jäeti Euroopa Komisjoni kanda tema enda kohtukulud ja mõisteti välja üks neljandik apellandi kohtukuludest selles menetluses. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Eugène Emile Marie Kimmani poolt Avaliku Teenistuse Kohtusse esitatud hagi rahuldamata. Jätta E. E. M. Kimmani kanda nii esimese kohtuastme kui ka apellatsioonimenetlusega seotud kõik kohtukulud. Jätta vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid mis on viimasega vahetult seotud – Vastuvõetavus – Sisulise või formaalse õiguspärasuse väide – Tingimus, mis ei ole vastuvõetavaks tunnistamiseks piisav

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Tõhusa kohtuliku kaitse ja õiguskindluse põhimõttest kinnipidamine – Eseme ja aluse mõiste lai tõlgendus – Vaidluse õigusliku aluse muutmine – Tingimus, mis ei ole piisav, et tunnistada vaidluse alus uueks

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Kaebuse ja hagi vastavus – Eseme ja aluse samasus – Väited ja argumendid, mida kaebuses ei esitatud, kuid millega vaidlustatakse vastuses kaebusele toodud põhjenduse põhjendatus – Vastuvõetavus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Poolte väidetele ja nõuetele vastamise kohustuse rikkumine – Esimeses kohtuastmes esitatud asja läbivaatamist takistava asjaolu sisu ebaõige hindamine – Põhjendatud apellatsioonkaebus

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

5.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuete arvessevõtmine –Kohtukulude väljamõistmine kohtumenetluse võitnud poolelt – Kohaldamatus viidatud, kuid tõendamata rikkumise korral – Piirid – Kohustus pooltega eelnevalt konsulteerida – Puudumine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artiklid 87 ja 88)

1.      Ametnike hagides peavad liidu kohtule esitatavad nõuded sisaldama ainult vaidluspunkte, mis tuginevad kaebusega samale alusele, kuigi tuleb täpsustada, et neid vaidluspunkte võib liidu kohtus edasi arendada väidete ja argumentidega, mida tingimata kaebuses ei esitatud, kuid mis on sellega vahetult seotud.

Selleks et hinnata, kas vaidluspunktid põhinevad samal alusel kui alus, millel põhinevad kaebuses esitatud vaidluspunktid, ei saa liidu kohus tugineda üksnes asjaolule, et väitega vaidlustatakse vaidlustatud akti sisulise või teise võimalusena formaalne õiguspärasus.

Pealegi asjaolu, et hagiavalduses ja kaebuses sisalduvate väidetega vaidlustatakse akti sisemine või teise võimalusena formaalne õiguspärasust, ei võimaldaks iseenesest tuvastada, et neid väiteid võib pidada väideteks, mis on otseselt seotud. Mõisted „sisemine õiguspärasus” ja „formaalne õiguspärasus” on nimelt liiga laiad ja abstraktsed arvestades asjaomase vaidluspunkti täpset eset, et tagada, et selline seos võiks olla üksnes ühte või teist nendest mõistetest puudutavate väidete vahel.

(vt punktid 45, 50 ja 54)

Viide:

Üldkohus: 25. oktoober 2013, kohtuasi T‑476/11 P: komisjon vs. Moschonaki (punktid 73, 75 ja 79 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Hagiavalduse ja kaebuse vastavuse põhimõtte rakendamine ja selle kontroll liidu kohtu poolt peavad tagama, et samal ajal peetakse täielikult kinni esiteks tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest, mis on liidu õiguse üldpõhimõte ja sisaldub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, selleks et huvitatud isikul oleks võimalik nõuetekohaselt vaidlustada teda kahjustav ametisse nimetava asutuse otsus, ja teiseks õiguskindluse põhimõttest, et ametisse nimetaval asutusel oleks võimalik kaebuse staadiumis teada, milline on huvitatud isiku kriitika vaidlustatud otsuse suhtes. Seega kuigi kaebuse ja hagiavalduse puhul peavad ese ja alus jääma muutumatuks, et võimaldada erimeelsuste lahendamist kompromissiga, siis andes ametisse nimetavale asutusele kaebuse staadiumis teada, mida huvitatud isik kritiseerib, ei saa nende mõistete tõlgendamine viia selleni, et piiratakse huvitatud isiku võimalusi teda kahjustavat otsust tõhusalt vaidlustada. Sel põhjusel ei tohi vaidluse eseme mõistet, mis vastab huvitatud isiku nõuetele, ja vaidluse alusel mõistet, mis vastab nende nõuete õiguslikule või faktilisele alusele, tõlgendada kitsalt.

Selles kontekstis ei piisa vaidluse õigusliku alusel pelgast muutmisest, et tunnistada vaidluse alus uueks. Ühte ja sama nõuet ja seega ühte ja sama vaidluse alust võivad põhjendada mitu õiguslikku alust. Teisisõnu, asjaolu, et hagiavalduses tuuakse välja konkreetse sätte rikkumine, mida ei ole välja toodud kaebuses, ei tähenda tingimata, et vaidluse alust on seetõttu muudetud. Nimelt tuleb arvestada vaidluse aluse sisu, mitte ainult nende õiguslike aluste sõnastusega, mistõttu liidu kohus peab kontrollima, kas nende aluste vahel on otsene seos ja kas need on sisuliselt seotud samade nõuetega.

(vt punktid 57–60)

Viide:

Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi komisjon vs. Moschonaki (punktid 82–85).

3.      Ametnike hagi raames tuleb juhul, kui kaebaja saab teada teda kahjustava akti põhjendusest vastusest tema kaebusele või juhul, kui selle vastuse põhjendus muudab või täiendab sisuliselt selles aktis sisalduvat põhjendust, pidada vastuvõetavaks kõiki väited, mis on esitatud esimest korda hagiavalduse raames ja mille eesmärk on vaidlustada kaebusele antud vastuses toodud põhjenduse põhjendatust. Nimelt sellistel juhtudel ei saa huvitatud isik olla täpselt ja lõplikult teadlik põhjendustest, mis on teda kahjustava akti aluseks.

(vt punkt 61)

Viide:

Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi komisjon vs. Moschonaki (punkt 86).

4.      Kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei teinud otsust ühe poole esitatud asja läbivaatamist takistava asjaolu kohta ja lisaks mõistis vääralt kõnealuse väite põhiküsimuse kohta esitatud argumendi sisu, tuleb vaidlustatud kohtuotsus seda eksimust puudutavas osas tühistada.

(vt punkt 85)

Viide:

Euroopa Kohus: 29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 20).

5.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 88 kohaselt võidakse poolelt, isegi kui asi lahendatakse tema kasuks, kohtukulud tervikuna või osaliselt välja mõista, kui see on õigustatud tema käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust. Kuna osutatud artikkel 88 on erand sama määruse artiklis 87 sätestatud reeglist, mille kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud kohtukulud hüvitama, ei saa pidada põhjendatuks seda, kui kohtumenetluse võitnud poole kohtukulud jäetakse tema enda kanda ja temalt mõistetakse välja osa vastaspoole kohtukuludest rikkumise alusel, millele on küll viidatud, kuid mis on tõendamata.

Peale selle ei näe artikkel 88 ette kohustust kohtukulude niisuguse jaotuse üle pooltega eelnevalt konsulteerida.

(vt punktid 94, 95 ja 97)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. mai 2011, kohtuasi F‑59/10: Barthel jt vs. Euroopa Kohus (punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).