Liidetud kohtuasjad T-217/03 ja T-245/03
Fédération nationale de la coopération bétail et viande (FNCBV) jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Konkurents – EÜ artikli 81 lõige 1 – Veise- ja vasikaliha – Impordi peatamine – Ühingu hinnaskaala kindlaksmääramine – Määrus nr 26 – Ettevõtjate ühendused – Konkurentsipiirang – Ühingu tegevus – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Põhjendamiskohustus – Suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Proportsionaalsuse põhimõte – Rikkumise raskusaste ja kestus – Raskendavad ja kergendavad asjaolud – Mitmekordse karistamise keeld – Kaitseõigus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtjate ühendused – Mõiste
(EÜ artikkel 81, lõige 1)
2. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Ettevõtjate ühendused – Mõiste
(EÜ artikkel 81, lõige 1)
3. Konkurents – Kartellikokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine
(EÜ artikkel 81, lõige 1)
4. Konkurents – Kartellikokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindade kindlaksmääramine
(EÜ artikkel 81, lõige 1)
5. Konkurents – Kartellikokkulepped – Keeld – Kartellikokkuleppe sõlmimise siseriiklik õiguslik raamistik
(EÜ artikkel 81)
6. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Esemeline kohaldamisala
(EÜ artikkel 81)
7. Põllumajandus – Konkurentsieeskirjad – Määrus nr 26
(EÜ artiklid 33, 36 ja EÜ artikkel 81, lõige 1; nõukogu määrus nr 26, artikli 2 lõige 1)
8. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu
(Nõukogu määrus nr 17; komisjoni määrus nr 99/63, artikkel 4)
9. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
10. Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata
(EÜ artikkel 241; komisjoni teatis 98/C 9/03)
11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine
(EÜ artikkel 81, lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus
(EÜ artikkel 81, lõige 1; komisjoni teatis 98/C 9/03)
14. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir
(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)
16. Konkurents – Trahvid – Rikkumise tuvastamise otsus, mis on tehtud pärast otsust, mille peale ei saa kaebust esitada ja millega määrati samale ettevõtjale karistus või mõisteti ta õigeks
(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15)
17. Konkurents – Trahvid – Summa – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus
1. EÜ artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse ühendustele sedavõrd, kui nende endi tegevuse või nende liikmeteks olevate ettevõtjate tegevuse eesmärk on avaldada mõju, mis on kõnealuse sätte alusel karistatav. Arvestades selle sätte eesmärki, tuleb ettevõtjate ühenduse mõistet tõlgendada nii, et see võib samuti hõlmata ühendusi, mis koosnevad ise ettevõtjate ühendustest.
Selleks, et ühendustevaheline kokkulepe kuuluks selle sätte kohaldamisalasse, ei ole nõutav, et kõnealused ühendused saaksid kohustada oma liikmeid täitma nendele kokkuleppes seatud kohustusi.
(vt punktid 49, 89)
2. Ettevõtja mõiste hõlmab konkurentsiõiguse valdkonnas mistahes majandustegevust harrastavat üksust, sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul.
Põllumajandustootjate, nii talupidajate kui loomakasvatajate tegevus on oma iseloomult kindlasti majanduslik. Nad tegelevad kaupade tootmisega, mida nad pakuvad tasu eest müügiks. Põllumajandustootjad on järelikult ettevõtjad EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses.
Seega võib neid koondavaid ja esindavaid ühinguid, samuti neid ühendavaid ühendusi kõnealuse sätte kohaldamisel käsitleda ettevõtjate ühendustena.
Seda järeldust ei kummuta asjaolu, et kohalike ühingutega saavad liituda ka põllumajandustootjate abikaasad. Esiteks on tõenäoline, et talupidajate või loomakasvatajate abikaasad, kes on ise kohaliku põllumajandustootjate ühingu liikmed, osalevad samuti perekondliku põllumajandusettevõtte töös. Teiseks ei piisa igal juhul üksnes asjaolust, et ettevõtjate ühenduse liikmeteks võivad olla ka isikud ja üksused, keda ei saa liigitada ettevõtjateks, selleks, et see ühendus ei oleks oma olemuselt ettevõtjate ühendus EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses. Samuti ei saa nõustuda argumendiga, mis põhineb asjaolul, et äriühingu kujul tegutseva põllumajandusettevõtte puhul ei liitu ühinguga mitte see äriühing oma esindaja kaudu, vaid iga osanik. Ettevõtja liigitamisel ei ole oluline mitte kõnealuse põllumajandustootja õiguslik seisund ega vorm, vaid tema ja osalejate tegevus.
(vt punktid 52–55)
3. EÜ artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse üksnes kokkulepetele, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamiseks peab kokkuleppest kõigi objektiivsete õiguslike või faktiliste asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see võib mõjutada otseselt või kaudselt liikmesriikidevahelist kaubavahetust viisil, mis võib kahjustada liikmesriikidevahelise ühtse turu eesmärkide saavutamist.
Kui rikkumine, milles ettevõtja või ettevõtjate ühendus osales, võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, ei ole komisjon kohustatud tõendama, et selle ettevõtja või ettevõtjate ühenduse individuaalne osalemine mõjutas ühendusesisest kaubavahetust.
Lisaks sellele on tervet liikmesriigi territooriumi hõlmav konkurentsi piirav tegevus oma olemuselt siseriiklike turgude üksteisest eraldamisele kaasaaitav, takistades asutamislepingu eesmärgiks olevat turgude omavahelist majanduslikku põimumist. Pealegi, kui turg on impordile avatud, saavad siseriiklikke hindu kehtestava kokkuleppe pooled oma turuosa säilitada ainult juhul, kui nad kaitsevad end väljast tuleva konkurentsi eest.
(vt punktid 63, 66, 67)
4. EÜ artikli 81 lõike 1 punkt a näeb sõnaselgelt ette, et konkurentsipiirangud kujutavad endast meetmeid, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad. Hindade kindlaksmääramine on ilmne konkurentsipiirang.
Kokkuleppe, mis on sõlmitud põllumajandusettevõtjaid esindavate ühenduste ja tapamajade ühenduste vahel ning millega kehtestatakse miinimumhinnad teatavatele veiseliha kategooriatele eesmärgiga muuta need kohustuslikuks kõikidele kõnealusel turul tegutsevatele ettevõtjatele, esemeks on juba selle iseloomu arvestades piirata konkurentsi nendel turgudel, eelkõige piirates kunstlikult loomakasvatajate ja tapamajade vaheliste kaubanduslike läbirääkimiste ruumi ning kahjustades hindade kujunemist kõnealustel turgudel.
Seda järeldust ei kummuta argument, mille kohaselt on põllumajandusturud reguleeritud turud, kus konkurentsieeskirjad ei kohaldu automaatselt ja kus hinna kujunemine ei vasta väga sageli vabale pakkumise ja nõudluse vahekorrale. Põllumajandussektoril on tõepoolest teatav eripära ja seda reguleeritakse väga üksikasjalikult ning tihti üsna sekkuvalt. Ometigi kohaldatakse konkurentsieeskirju põllumajandustoodete turule isegi siis, kui kõnealuste turgude eripärase olukorra arvesse võtmiseks on ette nähtud teatavad erandid.
Lisaks sellele ei piisa asjaomase kokkuleppe piirava iseloomu kaotamiseks pelgast asjaolust, et miinimumhinnad määrati komisjoni sekkumishinna alusel. See viide sekkumishinnale ei kaota sellise miinimumhindade hinnaskaala konkurentsivastast iseloomu, mis kätkeb endas kindlaksmääratud turuhinna otsest ja kunstlikku kehtestamist, ja see ei võimalda seda samastada põllumajandusturgude ühise korralduse erinevate toetusmehhanismide ja valitsusasutuste sekkumise mehhanismidega, mille eesmärgiks on tasakaalustada turge, mida iseloomustab ülemäärane pakkumine, kõrvaldades ühe osa toodangust.
(vt punktid 83, 85–87)
5. EÜ artikliga 81 keelatud ettevõtjatevaheliste kokkulepete sõlmimise õiguslik raamistik ja sellele raamistikule erinevate riikide õiguskordades antud õiguslik määratlus ei mõjuta ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldatavust. Lisaks sellele ei saa valitsuse meetmete väidetav ebapiisavus konkreetse sektori probleemide lahendamisel õigustada seda, et asjassepuutuvad eraettevõtjad seovad end konkurentsieeskirjadega vastuolus oleva tegevusega või et nad väidavad, et neil on pädevus, mis vastab riigi või ühenduse ametivõimude pädevusele, et asendada ametivõimude tegevus nende endi tegevusega.
Ka asjaolu, et riigi ametivõimud olid teadlikud, lubasid või lausa innustasid ettevõtjate käitumist, ei mõjuta igal juhul EÜ artikli 81 kohaldatavust. Sektoris valitsev kriis üksi ei saa välistada EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamist.
(vt punktid 90–92)
6. Tööturu osapoolte kollektiivsete läbirääkimiste raames sõlmitud kokkulepped, mille eesmärk on otsida ühiselt tööhõive ja töötingimuste parandamise meetmeid, ei kuulu oma olemuse ja eesmärgi tõttu asutamislepingu artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse. Kokkulepe, mis on sõlmitud põllumajandusettevõtjaid esindavate ühenduste ja tapamajade ühenduste vahel ning mille eesmärk on kehtestada veiseliha miinimumostuhinnad tapamajadele ja peatada veiseliha import, kuulub siiski EÜ artiklis 81 kehtestatud keelu kohaldamisalasse.
(vt punktid 98–100)
7. Tõhusa konkurentsi säilitamine põllumajandustoodete turul kuulub ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide hulka. Kuigi EÜ artikkel 36 andis nõukogule ülesandeks määrata kindlaks, millises ulatuses on ühenduse konkurentsieeskirjad kohaldatavad põllumajandustoodete tootmisele ja nendega kauplemisele, et võtta arvesse nende toodete turu erilist olukorda, kehtestab see säte siiski ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldatavuse põhimõtte põllumajandussektoris.
Määruse nr 26 artikli 2 lõiget 1 kui erandit, mis näeb ette, et EÜ artikli 81 lõiget 1 ei kohaldata selliste kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mida on vaja ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, tuleb tõlgendada kitsendavalt. Lisaks sellele kohaldatakse seda sätet vaid siis, kui kõnesolev kokkulepe soodustab kõikide EÜ artikli 33 eesmärkide saavutamist, eeldusel et – võttes arvesse, et need eesmärgid on mõnikord erinevad – komisjon võib proovida neid ühildada. Selle erandi kohaldamiseks saab meetmeid pidada ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikeks üksnes juhul, kui need on proportsionaalsed.
(vt punktid 197–199, 208)
8. Igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse, eriti trahvi määramise, on kaitseõigus ühenduse õiguse aluspõhimõte, mida tuleb järgida ka haldusmenetluse tüüpi menetluses. Selle põhimõtte kohaselt on vastuväiteteatis oluline menetluslik tagatis. Vastuväiteteatis peab selgelt esitama kõik olulised asjaolud, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb.
Komisjon täidab oma kohustust pidada kinni ettevõtjate õigusest olla ära kuulatud niipea, kui ta märgib vastuväiteteatises otseselt, et ta kavatseb uurida, kas asjaomastele ettevõtjatele võib trahve määrata, ja mainib peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võivad trahvi kaasa tuua, nagu näiteks väidetava rikkumise raskusaste ja kestus ning asjaolu, et rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest. Nii käitudes annab komisjon neile ettevõtjatele piisavalt teavet enda kaitsmiseks mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise asjaolu eest.
Andmete edastamine kavandatavate trahvide taseme kohta enne, kui ettevõtjad on saanud nende vastu esitatud etteheidete kohta omapoolseid märkusi esitada, oleks komisjoni otsuse sobimatu ennetamine. Veelgi enam, kui vastuväiteteatises mainitaks küsimust, kas trahv, mida võidakse lõppotsusega määrata, järgib 10% ülempiiri, tähendaks ka see kõnealuse otsuse sobimatut ennetamist.
(vt punktid 217, 218, 222)
9. Kui komisjon määrab trahvi üksikule ettevõtjale, kes on rikkumise toime pannud, ei tule tal eriliste asjaolude puudumisel tõepoolest tingimata sõnaselgelt põhjendada ülempiiri, st 10% kõnealuse ettevõtja käibest, järgimist. See ettevõtja peab teadma nii selle õigusliku piirmäära olemasolu kui ka oma käibe konkreetset summat ning seega võib ta isegi juhul, kui karistuse määramise otsuses puudub vastav põhjendus, hinnata, kas talle määratud trahv ületas 10% ülempiiri või mitte.
Seevastu juhul, kui komisjon määrab karistuse ettevõtjate ühendusele ja kontrollib õigusliku ülempiiri, s.o 10% käibest, järgimist selle ühenduse kõikide või osade liikmete käibe summa alusel, peab ta seda oma otsuses sõnaselgelt märkima ning esitama põhjused, mis õigustavad liikmete käibe arvesse võtmist. Selliste põhjenduste puudumisel ei saaks huvitatud isikud teada, millega seda otsust õigustati, ning nad ei saaks õigesti kontrollida, kas antud juhul järgiti õiguslikku ülempiiri.
(vt punktid 238 ja 239)
10. Kuigi määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise suunised ei ole ettevõtjale trahve määrava otsuse õiguslikuks aluseks, kuid kuna see otsus põhineb määrusel nr 17, määravad nad siiski üldiselt ja abstraktselt meetodid, mida komisjon võttis trahvisummade määramisel aluseks. Sellest tulenevalt on selle otsuse ja suuniste vahel otsene seos, mistõttu võib nende suuniste kohta esitada õigusvastasuse väite.
(vt punkt 250)
11. Kokkulepped, mis puudutavad hindu või turgude üksteisest eraldamist, on oma olemuselt väga rasked rikkumised. Järelikult komisjon ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta kehtestas määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise suuniste punktis 1A, et sedalaadi rikkumisi tuleb käsitleda väga raskete rikkumistena, mille eest on lähtesummana ette nähtud 20 miljonit eurot.
Igal juhul, kuna suunistes ette nähtud kindlaksmääratud summad on seega üksnes soovituslikud, ei saa iseenesest olla tegu proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega.
(vt punktid 252 ja 253)
12. Sätestades, et komisjon võib määrata trahvi, mis ei ületa 10% iga rikkumises osalenud ettevõtja eelneva aasta käibest, nõuab määruse nr 17 artikli 15 lõige 2 üksnes seda, et ettevõtjale lõplikult määratud trahvi tuleb vähendada juhul, kui see ületab 10% tema käibest, sõltumata vahepealsetest arvutustest, mille eesmärgiks oli võtta arvesse rikkumise raskusastet ja kestust. Sellest tulenevalt ei keela määruse nr 17 artikli 15 lõige 2 komisjonil arvutuste käigus viidata vahepealsele summale, mis ületab 10% asjassepuutuva ettevõtja käibest, niivõrd kui lõplik trahvisumma ei ületa seda ülempiiri. See järeldus kehtib ka ühe miljoni euro suuruse maksimumsumma kohta, mis esineb selles samas sättes.
(vt punkt 255)
13. Pidades silmas määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise suuniste punkti 1B, mis näeb ette, et rikkumise kestus võib kaasa tuua raskusastme alusel määratud trahvisumma suurendamise, ilmneb, et rikkumise väga lühike kestus, st juhul, kui rikkumine kestis vähem kui aasta, õigustab üksnes seda, et rikkumise raskusastme alusel määratud trahvi ei suurendata. Asjaolu, et rikkumine kestis väga vähe aega, ei saa igal juhul seada kahtluse alla EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise olemasolu.
(vt punktid 134, 257, 258)
14. Raskendavate asjaoludena, mida komisjon võib arvesse võtta, et EÜ artikli 81 alusel määratud trahvi summat suurendada, käsitletakse kokkuleppe salajast jätkamist pärast seda, kui komisjon on selles osalevatele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele teatanud, et nad peavad selle kokkuleppe lõpetama, ning vägivalla kasutamist eesmärgiga sundida ühte osapoolt kokkulepet vastu võtma või tagada selle täitmist.
(vt punktid 271, 278–289)
15. Määruse nr 17 artikli 15 lõige 2 ei keela komisjonil määrata ühendustele, kellel väidetavalt puudub käive, trahve, mis on suuremad kui üks miljon eurot. Asjaolu, et artikli 15 lõikes 2 kasutati üldmõistet „rikkumine”, tähendab, et selle sättega ette nähtud ülempiire kohaldatakse ühtmoodi nii ettevõtjate ühenduste kokkulepetele, kooskõlastatud tegevusele kui ka otsustele, kuna nimetatud mõiste hõlmab ühtmoodi nii ettevõtjate ühenduste kokkuleppeid, kooskõlastatud tegevust kui ka otsuseid. Komisjon võib siis, kui ettevõtjate ühendus ise ei tegele majandustegevusega või kui tema käive ei näita mõju, mida see ühendus võib turule avaldada, võtta teatud tingimustel arvesse selle ühenduse liikmete käibeid, et arvutada maksimaalne trahvisumma, mida sellele ühendusele võib määrata.
Olgugi et selles sättes puudutab ainus otsene viide ettevõtja käibele sellise trahvi ülempiiri, mis on suurem kui 1 000 000 eurot, sätestavad komisjonile siduvad määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise suunised punkti 5 alapunktis a, et trahvi arvutamise lõpptulemus ei saa kooskõlas määruse nr 17 artikli 15 lõikega 2 ühelgi juhul ületada 10% ettevõtjate ülemaailmsest käibest. Ülempiiri, st 10% käibest, tuleb seega kohaldada isegi selles osas, mis puudutab selliste trahvide kindlaksmääramist, mille summa on väiksem kui 1 000 000 eurot.
Lisaks sellele tuleb 10% käibe ülempiiri arvutamisel lähtuda iga kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalenud ettevõtja käibest või ettevõtjate ühenduse kõigi liikmete kogukäibest vähemalt siis, kui ühendus saab põhikirja järgi võtta oma liikmetele siduvaid kohustusi. Võimalus lähtuda mainitud eesmärgil ettevõtjate ühenduse liikmete kogukäibest on põhjendatud, kuna trahvisumma määramisel võib muu hulgas arvestada seda, kuidas ettevõtja võis turgu mõjutada, mis oleneb eeskätt tema suurusest ja majanduslikust jõust, mis võib väljenduda käibes, ning trahvi vajalikku hoiatavat mõju. See, kuidas ettevõtjate ühendus võis turgu mõjutada, ei sõltu mitte tema enda käibest, mis ei reeda tema suurust ega majanduslikku jõudu, vaid pigem liikmete käibest, mis väljendab ühenduse suurust ja majanduslikku jõudu.
Ometi ei ole välistatud võimalus, et teatavatel juhtudel võib lähtuda ühenduse liikmete käibest ka juhul, kui ühendusel ei ole formaalselt õigust võtta oma liikmetele siduvaid kohustusi, sest põhikiri ei võimalda seda. Vastasel juhul oleks ohustatud komisjoni pädevus määrata kõnesolevate rikkumiste eest kohase suurusega trahve, kuna ühendusi, kellel on väga väike käive, kuid kes ühendavad suurt hulka ettevõtjaid, kellel kokku on suur käive, ilma et need ühendused saaksid neile ettevõtjatele formaalselt võtta siduvaid kohustusi, saaks karistada üksnes väga väikeste trahvidega, isegi kui nende toimepandud rikkumised võivad kõnesolevaid turge märkimisväärselt mõjutada. Lisaks oleks see asjaolu vastuolus vajadusega kindlustada ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste hoiatav mõju.
Sellest tulenevalt võib lisaks põhikirjale, mis võimaldab ühendusel võtta oma liikmetele siduvaid kohustusi, esineda muid erilisi asjaolusid, mille puhul on põhjendatud lähtumine asjaomase ühenduse liikmete käivete kogusummast. See puudutab eeskätt juhtumeid, kus ühenduse poolt toime pandud rikkumine on seotud tema liikmete tegevusega ning kus ühendus osaleb konkurentsivastases tegevuses koostöös oma liikmetega nende otsese kasu eesmärgil, kusjuures ühendusel endal puuduvad liikmete huvidest sõltumatud objektiivsed huvid. Kuigi teatavatel juhtudel võib komisjon lisaks asjaomase ühenduse karistamisele määrata trahvi igale liikmele eraldi, on see siiski keeruline, isegi võimatu, kui liikmeid on väga palju.
Võimalus lähtuda ettevõtjate ühenduste üksikliikmete käibest peab sellistes olukordades põhimõtteliselt siiski igal juhul piirduma üksnes nende liikmetega, kes tegutsesid turgudel, mida vaidlustatud otsusega karistatud rikkumised mõjutasid.
Lisaks, kui 10% ülempiiri arvutamisel võetakse aluseks ettevõtjate ühenduste liikmete käibed, siis ei tähenda see veel neile trahvi määramist ega isegi seda, et kõnealune ühendus on kohustatud kandma selle trahvi tasumise kohustuse üle oma üksikliikmetele.
(vt punktid 313, 314, 317–319, 325, 343)
16. Non bis in idem põhimõte on ühenduse õiguse üldpõhimõte, mida ühenduse kohtud järgivad. Ühenduse konkurentsiõiguse valdkonnas välistab kõnealune põhimõte selle, et komisjon karistab ettevõtjat teist korda või kutsub teda teist korda kostjana menetlusse seoses konkurentsivastase tegevusega, mille eest teda on juba karistatud või seoses millega ta on õigeks mõistetud komisjoni eelmise otsusega, mis ei kuulu vaidlustamisele. Non bis in idem põhimõtet kohaldatakse, kui on täidetud kolm tingimust: asjaolud on samad, õigusrikkumise toime pannud isik on sama ja kaitstav õigushüve on sama. Niisiis ei saa vastavalt kõnealusele põhimõttele karistada sama isikut mitu korda sama ebaseadusliku teo eest sama õigushüve kaitsmise eesmärgil. Samas ei keela see karistada sama asja eest erinevaid ettevõtjate ühendusi, kes selles osalesid, lähtuvalt igaühe osalusest ja vastutuse ulatusest rikkumises, isegi kui mõned neist on teiste liikmed.
(vt punktid 340–344)
17. Kuigi komisjonil on ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratavate trahvisummade kindlaksmääramisel kaalutlusõigus, on Esimese Astme Kohtul määruse nr 17 artikli 17 alusel EÜ artikli 229 tähenduses täielik pädevus kaebuse alusel läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvi, ja ta võib määratud trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada. Selle täieliku pädevuse alusel võib Esimese Astme Kohus eelkõige muuta trahvi vähendavat summat, mille komisjon võimaldas ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise suuniste punkti 5 alapunktis b sätestatud asjaolude alusel.
(vt punktid 352, 355–361)