Kohtuasi T-215/03
Sigla SA
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi VIPS taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk VIPS – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõige 5 – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 74 – Dispositiivsuse põhimõte – Kaitseõigus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5)
6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
7. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
8. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõige 5)
9. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 62 lõige 1 ja artikkel 74)
1. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõiget 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, tuleb tõlgendada analoogia alusel nii, et sellele võib tugineda nii vastulauses ühenduse kaubamärgitaotlusele seoses kaupade või teenustega, mis ei ole identsed ega sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade või teenustega, kui ka vastulauses ühenduse kaubamärgitaotlusele seoses kaupadega, mis on identsed või sarnased varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega. See tähendab, et seda sätet ei saa tõlgendada viisil, mis tooks kaasa maineka kaubamärgi nõrgema kaitse, juhul kui tähist kasutatakse identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks, võrreldes juhuga, kui tähist kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased.
(vt punktid 32 ja 33)
2. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõiget 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, lubab muu hulgas esitada varasema maineka kaubamärgi omanikul vastulause sellise kaubamärgi registreerimise peale, mis võib kahjustada varasema kaubamärgi eristusvõimet. Asjaomane kahju võib tekkida taotletava kaubamärgi ilma tungiva põhjuseta kasutamisest, kui varasem kaubamärk ei loo enam otsekohe seost nende kaupade ja teenustega, mille suhtes see on registreeritud ja kasutatakse. Sellise kahju risk tähendab niisiis varasema kaubamärgi „lahjendamist” või „järkjärgulist õõnestamist”, hajutades selle kaubamärgi identiteeti ja mõju avalikkuse ettekujutusele. Siiski tundub lahjendamise tõenäosus väiksem, kui varasem kaubamärk koosneb ühest sõnast, mis oma tähenduse tõttu on laialt levinud ja sageli kasutatav, olenemata sellest sõnast koosnevast varasemast kaubamärgist. Sellisel juhul toob asjaomase sõna kasutamine taotletavas kaubamärgis väiksema tõenäosusega kaasa varasema kaubamärgi lahjendamise.
(vt punktid 37 ja 38)
3. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõige 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, lubab muu hulgas esitada varasema maineka kaubamärgi omanikul vastulause sellise kaubamärgi registreerimise peale, mis võib kahjustada varasema kaubamärgi mainet. Selline kahju võib ilmneda juhul, kui kaupadel või teenustel, mis on hõlmatud taotletava kaubamärgiga, võib olla avalikkusele varasema kaubamärgi külgetõmbejõudu vähendav mõju. Sellise kahju risk võib eelkõige tekkida juhul, kui neil kaupadel või teenustel on selline omadus või kvaliteet, millel võib olla negatiivne mõju varasema maineka kaubamärgi kuvandile, kuna see kaubamärk on identne või sarnane taotletava kaubamärgiga.
(vt punkt 39)
4. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõiget 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, lubab muu hulgas esitada varasema maineka kaubamärgi omanikul vastulause sellise kaubamärgi registreerimise peale, mis võib õigustamatult ära kasutada varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise all tuleb mõista kõiki juhtumeid, kui tuntud kaubamärki kasutatakse ilmselt ära või püütakse selle mainet ära kasutada. Teiste sõnadega on tegemist riskiga, et ettekujutus mainekast kaubamärgist või sellele omistatud omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgiga tähistavatele kaupadele, mistõttu nende turustamine on kergem tänu sellisele varasema maineka kaubamärgiga seostumisele. Viimatinimetatud tüüpi riski tuleb eristada määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b silmas peetud segiajamise tõenäosusest. Määruse nr 40/94 artikli 8 lõikes 5 ettenähtud juhtudel näeb asjaomane avalikkus vastandatud kaubamärkide seost, st seostab neid omavahel, neid siiski segi ajamata. Seega ei ole segiajamise tõenäosuse olemasolu üks selle sätte kohaldamise tingimustest.
(vt punktid 40 ja 41)
5. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, tähenduses õigustamatu ärakasutamise riski ja viidatud määruse artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segiajamise tõenäosuse erinevuse võib kokku võtta järgmiselt: segiajamise tõenäosus esineb siis, kui tarbija võib pöörata taotletava kaubamärgiga tähistatud kaubale või teenusele tähelepanu, arvates, et tegemist on kauba või teenusega, millel on sama kaubanduslik päritolu nagu nendel, mida tähistab varasem kaubamärk, mis on identne või sarnane taotletava kaubamärgiga. Seevastu risk, et ilma tungiva põhjuseta taotletava kaubamärgi kasutamine kasutab ära varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet, tekib juhul, kui tarbija, kes ei pruugi ajada segi kauba või teenuse päritolu, pöörab tähelepanu taotletavale kaubamärgile ja ostab sellega tähistatud kauba või teenuse, kuna see kannab varasema kaubamärgiga identset või sarnast kaubamärki.
(vt punkt 42)
6. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, eesmärk ei ole takistada kõigi maineka kaubamärgiga identsete või sarnaste kaubamärkide registreerimist. Selle sätte eesmärk on pigem võimaldada varasema maineka kaubamärgi omanikul esitada vastulause selliste kaubamärkide registreerimisele, mille registreerimine võiks kaasa tuua varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise või kahjustamise. Selles osas ei pea varasema kaubamärgi omanik tõendama oma kaubamärgi tegelikku ning sel hetkel aset leidvat kahjustamist. Siiski peab ta välja tooma asjaolud, mille alusel saaks prima facie järeldada, et varasema kaubamärgi ärakasutamise või kahjustamise võimalus on rohkem kui hüpoteetiline.
On võimalik, eelkõige kui vastulause põhineb erakordselt mainekal kaubamärgil, et viidatud kaubamärgi tulevikus kahjustamise või ärakasutamise tõenäosus taotletava kaubamärgi poolt on niivõrd ilmne, et vastulause esitaja ei pea esitama ega tõendama selleks mitte ühtegi muud faktiväidet. Siiski ei saa eeldada, et asi oleks alati nii.
(vt punktid 46, 48)
7. Taotletava ja varasema kaubamärgi vahelise seose olemasolu on oluline tingimus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 5, mis annab varasemale mainekale kaubamärgile kaitse kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kohaldamisel. Kui selles sättes nimetatud kahjustamine leiab aset, siis on see taotletava ja varasema kaubamärgi vahelise teatud sarnasuse tagajärg, mille alusel näeb asjaomane avalikkus mõlemate kaubamärkide seost, st seostab neid omavahel. Selle seose olemasolu tuleb hinnata kõikehõlmavalt, arvestades kõiki konkreetses asjas olulisi asjaolusid. Mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime ja maine, seda tõenäolisem on nende kahjustamine.
(vt punkt 47)
8. Sõnalise tähisega VIPS, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse teenuste: „arvutid ja lintidele ning ketastele salvestatud arvutitarkvara”; „ärialased konsultatsioonid; arvutis salvestatud andmete töötlemise teenused”; „arvutiprogrammide koostamine; hotelli-, restorani- (toitlustus) ja kohvikuteenused” jaoks, mis kuuluvad vastavalt Nizza kokkuleppe klassidesse 9, 35 ja 42, ning varasemalt Hispaanias klassi 42 kuuluvate teenuste: „hotelli-, restorani- ja kohvikuteenuste jaoks arvutiprogrammide koostamine” jaoks registreeritud sõnamärgiga VIPS tähistatud teenuste vahelise seose olemasolu tõendamiseks ei piisa viitamisest vaid nimetatud kokkuleppele, juhul kui puuduvad muud asjakohased tõendid, mille alusel saaks prima facie järeldada, et nimetatud tähise kasutamine kahjustab rohkem kui hüpoteetiliselt varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet, või kui pole tõendatud kaubamärgi ärakasutamise võimalus määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 5 tähenduses.
Esiteks, kuna sõna „VIPS”, mis on inglise keeles mitmus lühendist VIP, kasutatakse palju ja laialdaselt nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tasandil tähistamaks kuulsaid isikuid, tundub taotletava kaubamärgi kasutamisest tulenev varasema kaubamärgi eristusvõime kahjustamise risk olevat piiratud. Sama risk tundub käesoleval juhul seda ebatõenäolisem, et taotletav kaubamärk hõlmab teenuseid, mis on mõeldud erilisele ja tingimata piiritletud avalikkusele. Väidetava kahe vastandatud kaubamärgiga hõlmatud teenuste seos ei ole selles kontekstis asjakohane, kuna maineka kaubamärgi identiteedi lahjendamine ei sõltu sellest, et selle kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused on sarnased nendega, mida hõlmab taotletav kaubamärk.
Teiseks ei ole taotletava kaubamärgiga tähistatavatel teenustel mitte ühtegi sellist omadust ega sellist kvaliteeti, mis võiks taotletava kaubamärgi kasutamisega kahjustada varasema kaubamärgi mainet. Selles osas ei ole ainuüksi vastandatud kaubamärkidega tähistatud teenuste vahelise seose olemasolu piisav ega ka määrav. Sellise seose esinemine tugevdab kindlasti võimalust, et taotletavat kaubamärki märkav avalikkus mõtleb ka varasemale kaubamärgile. Siiski ei piisa varasema kaubamärgi külgetõmbejõu vähendamiseks ainuüksi sellisest asjaolust. Selline tagajärg saab tekkida ainult siis, kui suudetakse tõendada, et taotletava kaubamärgiga hõlmatud teenustel on omadused või selline kvaliteet, mis võib kahjustada varasema kaubamärgi mainet. Lõpuks, varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise risk võib tekkida ainult siis, kui asjaomane avalikkus, ilma et ta ajaks vastandatud kaubamärkide päritolu segi, peaks kaubamärgi taotleja tarkvara eriti külgetõmbavaks ainuüksi asjaolu tõttu, et see on tähistatud kaubamärgiga, mis on identne varasema kaubamärgiga. Varasema kaubamärgi omanik ei ole toonud esile oma varasema kaubamärgi erilisi omadusi ega viisi, kuidas need omadused võiksid hõlbustada taotletava kaubamärgiga tähistatud teenuste turustamist, ning maineka kiirtoiduketi kaubamärgiga tavaliselt seostatavaid omadusi ei saa pidada iseenesest kasulikeks arvutitarkvara koostamise teenustele isegi siis, kui need on mõeldud hotellidele ja restoranidele.
(vt punktid 61–64, 67, 71–73)
9. Juhul, kui vastulause rahuldamise otsuse peale esitatakse kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikojale, kontrollib nimetatu vastulause põhjendatust täielikult uuesti nii õiguslike kui ka faktiliste asjaolude osas.
Juhul, kui apellatsioonikoda leiab, et üks vastulause esitaja poolt vastulauses viidatud suhtelistest keeldumispõhjustest, mis on vastulausete osakonna otsuses heaks kiidetud, on põhjendamatu, on vastulause põhjendatuse uueks terviklikuks kontrollimiseks tingimata vajalik, et enne vastulausete osakonna otsuse tühistamist kontrolliks apellatsioonikoda ka seda, kas vastulauset oleks võimalik tunnistada põhjendatuks muu suhtelise keeldumispõhjuse alusel, millele vastulause esitaja on vastulausete osakonna menetluses tuginenud, kuid mis on viimase poolt tagasi lükatud või jäetud arvesse võtmata.
(vt punktid 96 ja 97)